Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossid vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere kuulama saadet puust ja punaseks, nagu ikka, keskendume järgneva tunni jooksul ühele laiemale teemale ja uudistele, mis selles teadusvaldkonnas välja tulnud on ja uuringutele samamoodi ning tänaseks suureks laiaks teemaks, millest me siin räägime ja millest on valitud siis need uudised ning uuringud on arheoloogia ja raadio. Kahe stuudios on Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa ning Madis Aesma. Tere Marge. Tere. Tänases saates on meil kaks Eestist pärit põnevat teemat ja sellist väikesemad teemat, mis on välismaalt ja kõige esimese asjana. Me hakkame rääkima tegelikult ühest uuringust, mis nüüd puudutab seda kuidasmoodi. Inimesed elasid seal Tartus, nimelt on siis kaevatud läbi ja uuritud läbi jäätmekastide kolmes Eesti linnas, Tallinnas, Tartus ja Pärnus ka Tartu kastide kohta võib vist öelda, nende puhul tehti seda kõige põhjalikumalt. Ja see uurimus, millest me rääkima hakkame, keskendub eeskätt just tartu leiumaterjalile, aga võrdluseks on kasutatud ja teiste Eesti linnade keskaegseid tekstiilileide Lisaks sellele räägime ka sellest, kuidas uuriti rail Balticu trassi, noh, ilmselge on see, et kui sinna raudtee peale tehakse, siis tuleb enne ikkagi läbi vaadata, ega mingisuguseid olulisi sõnumeid minevikust, meil ei ole sinna jäetud. Samuti räägime sellest, et avastati maailma kõige vanem tee tee lehekesed siis põhimõtteliselt või õigemini peaks ütlema pungad ühe Hiina keisri matusest ning räägime ka sellest, et eelmise aasta üheks arheoloogia tippsündmuseks oli ilmselt kõigi aegade kõige suurema rahandusega põhja läinud laeva hispaania Kaljooni leidmine. Alustame siin esimese teemaga juba paari minuti pärast, see on raadio kaks saade puust ja punaseks. Puust ja punaseks. Kuula kraadi vaate saade on puust ja punaseks, tänaseks teemaks on arheoloogiastuudios, on Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa ja Madis Aesma ja esimene teema on nüüd erakordselt põnev just selles mõttes, et see annab meile aimu sellest, kuidas elati siinsamas Eestis ja täpsemalt siis heade mõtete linnas Tartus päris pikka aega tagasi. Uuring, mis on siis tehtud, puudutab perioodi 13.-st sajandist kuni seitsmeteistkümnenda sajandini ja Riina Rammo on valmis saanud doktoritöö, mille nimeks on siis tekstiilileiud Tartu keskaegsetest jäätmekastidest. Tehnoloogiakaubandus tarbimine selles tema väitekirjas on siis uuritud tegelikult kuues leiukohas avastatud umbes 12 ajaloolise jäätmekasti sisu ja pilt sellest, kuidas siis Tartus omal ajal eeskätt just kõrgem klass elas, ongi nüüd palju selgemaks saanud. Ja need Tartu jäätmekastid või üldse nagu keskaegsed jäätmekastid, need on arheoloogidele nagu kullaaugud. Sellepärast et no seal on selline hapnikuvaene keskkond, kus orgaanika ja nahaleiud puiduleiud ja siis arvatult tekstiil säilib väga hästi. Ja noh, sisuliselt jäätmekastide puhul on tegemist kuivkäimlat, aga aga, ja sinna visati ka igasugust olmeprahti ja Riina Cramo on siis sellest olmeprahi hulgast uurinud just tekstiilileide kangatükk, mis pärineb vad riietest. Kangas kasutati keskajal ka muul otstarbel pakendamiseks. Voodi, Kadetena ja nii edasi, nii et see materjal, mis tal kasutada oli, on noh, nagu väga imposantne keskaja kohta. Ja seda materjali on päris palju ka, eks ole, nagu ma aru saan, siis mis on üks kõige huvitavamaid asju, mis sellest uuringust välja tuli, on siis see, et kuigi me võime ju mõelda, et keska all ja uusaja alguses olid vahemaad Euroopas oluliselt pikemalt kui praegu siis tegelikult tuleb välja, et näiteks moe mõttes Tartu muust Euroopast sugugi nii palju maas ei olnud, nii nagu käidi Euroopas ringi suurtes keskustes. Enam-vähem samamoodi käidi ringiga siin Tartus Vanal, Liivimaal ja eestimaal. Üks olulisi uuringuid Hamasi, mis Riina Rammo sain tekstiilide uurimisel oligi see, et ta selgitas välja mis tekstiilisortidega täpsemalt tegemist on ja võrdles siis neid mujalt leitud tekstiilidega. Ja uurimisküsimus oli siis selline, et kas tartus valmistati ise kangast või on need kangad imporditud. Ja eeskätt nendes jäätmekastides säilivad loomsed kiud, mis tähendab seda, et see materjal, mis riie riidest alles jääb, see on villane riie. Ja et taimsed, kiud, linane riie, see nii hästi ei säili. Ja nende villaste kangaste puhul ta tegi ka mikroskoopilisi uuringuid ja värviuuringuid. Jaa, jaa, ta tuvastas, et suurem osa praktilised kogu materjal on imporditud. Käis ühesõnaga välisMariatega ikkagi ihalus välismaa asjade järgi on siis meil siinsamas Eestis olnud noh, täpselt samasugune, aga kusagil 700 aastat tagasi. No eeskätt ta sai teada, no küll nagu kangaste kohta mitte noh, nii palju moe kohta, sest asi ütles, et need tekstiilitükid on üsna väikesed, mis sinna jäätmekastidesse jõuavad. Need on nagu kass üle räägib või siis nagu tualettpaberi asemel kasutatud tükid et osade tükkide puhulda ja sai küll välja tuua ka rõivamoega seotud detaile, näiteks ta leidis seal pauk mis osutavad sellele, et nööbid jah, et see, see oli, see tundub tänapäeval midagi väga tavalist, aga tegelikult see oli oluline moeuuendus, mis toimus 13 14 sajand. Vot kui hakati riideid nagu rohkem kehasse õmblema ja võeti nööbid kasutusele. Et üht-teist ta sai ka selle kohtade saada. Aga jah, eeskätt tema nagu see tulemus oli just nende kangatüüpide kohta. Kuna Euroopas tollel ajal olid juba sellised väljakujunenud suuremad kanga tootmiskeskused siis ta võrreldes tartust leitud tekstiilitükke mujalt leitud tükkidega stes tuvastas, et Tartu kangad on väga sarnased näiteks Londoni, Lübecki või Praha samaaegsetele leidudele. Aga äkki tähendab siis mitte nüüd niivõrd seda, et Tartu inimesed oleksid meeletult ennast üritanud moega kursis hoida, vaid äkki pigem seda, et mood ei muutunud nii kiiresti ka, et noh, asjad ütlesidki tänu sellele siia, et et kuigi see nii-öelda siis ruumiline vahemaa oli pikk, läks ka nagu aega aeglasemalt? Ma ei tea, see on võib-olla selline filosoofiline teema. See võib-olla on ka seotud ikkagi nende kangastega ka, et asi on selles, et see vill, millest need imporditud kangad on valmistatud on tunduvalt kvaliteetsem kui see lammaste vill, mis Eestis kasvatati. Et see pill on hästi peenikene, välismaa vill ja ühtlane aga samas kui Liivimaa lammaste vill oli nagu niisugune ebaühtlane ja, ja sellest oleks nii head kangast saanud. Nii et, et nad ka nagu eelistasid kvaliteeti. Kuigi seal Riina Rammo, küll aga selle, et kui Liivimaa kontekstis need impordid kangad olid paremad kui nagu kohalik toodang, siis Euroopa kontekstis oli see selline keskpärane ja võib-olla noh, nagu siukse, odavamat ja lihtsamat sordid. Ah soo, aga need, need inimesed, kellest on, muidugi räägime, kes olid nende jäätmekastide omanikud, need ei olnud ütleme nüüd ju suuremalt jaolt ikkagi eestlased, eks ole, tegemist oli sellise omaaegse tart Tartu ja Tallinna Pärnu kõrgema ja keskklassiga sellised edukad inimesed ikkagi, kellel oli? Kes olid, kas siis raehärrad, kaupmehed, kellel oli raha osta välismaalt pärit riideid? No tõenäoliselt ja muidugi keskaegsed linnad ka Liivimaal olid ikkagi rahvusvahelised või multikultuursed keskused, seal elas ka eesti rahvusest inimene käsi ja, ja osad nendest väga käsitöölised. Aga reeglina muidugi jah, et, et need, kes importkaupa said lubada, nendel pidi olla Ma nagu paremini sissetulekut. Aga jälle huvitav nüanss, mis selles töös välja tuleb, mida Riina välja toob, on see, et kesk Oll kasutati kangast ka töö eest tasumiseks ja seeläbi võis kvaliteetne kangas sattuda ka madalama sissetulekuga, madalama sotsiaalse katusega inimeste käte näiteks kangastega veidi palka maksta sammuuse kantidele või käsitöölistele või linnateenijatele. Ja samamoodi keskajal oli väga levinud taaskasutus, et ühte sama riideeset võiti ümber mõelda ja, ja ja nagu lihtrahva kätte sattuda Ja lisaks sellele üks väga huvitav komme, mis oli siis aadlikele linnateenijatel uute riiete soetamise amplituud, oli see, et need Läti siis kord aastas, kui aasta sai mööda, siis siis tehti uued riided selga ja siis nendega lasti jälle aasta otsa, et ei olnud päris nagu niimoodi, et kui tuli tuju, siis mindi kusagile mingisuguse rätsepa juurde ja öeldi, et ma tunnen täna, et ma ei tea, mul on tuju, halba, õmmelgi mulle midagi ilusat. See päris niimoodi siis ei käinud. Ja no keskajal oli, riietus oli üsna rangelt reguleeritud, et vastavalt sinu sotsiaalsele kuuluvusele või varandusliku seisule, milliseid riideid või mis värvi riideid sa tohtisid kanda? Et ei olnud päris niimoodi, et kui tuju tuli, siis läksin ja lasin endale teha mingisuguse punase keebi, lihtsalt. Ja on isegi kirjalikke allikaid selle kohta, kuidas naistekleidisaba pikkust üle üle mõõdeti linnatänavatel ja ja mõõdeti ka kinganinade pikkust, mis oli samamoodi reguleeritud. Kõige pikema ninaga kingid ei tohtinud kõik kanda. Ühesõnaga, palju põnevat on Riina Rammo doktoritööst niisiis Tartu elu kohta keskajal ja uusaja alguses nüüd välja tulnud ses vallas kahtlemata on saanud palju selgemaks järgmises teemas räägime siin raadio kahes saates puust ja punaseks, aga kaugemast ajast ja see puudutab nüüd siis eelmise aasta teisel poolel läbi viidud rail Balticu raudtee trassi uurimistöid. Kuulad raadio, kahte nagu öeldud, saade on puust ja punaseks ja täna arheoloogiast rääkimast. Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa ja Madis Aesma. Raadiojaamaks on raadio kaks ja täna on arheoloogiateemadel saates puust ja punaseks juttu rääkimas Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa ja Madis Aesma ja me siin juba tegelikult hooaja alguses natukene rääkisime väljakaevamist, sest mis on siis seotud olnud rail Balticu raudtee trassi uurimisega ja suure uurimistöö esimene papp toimus juba aastal 2013 2014 nüüd aga siis eelmise aasta teisel poolel viidi läbi teise etapi uurimistööd. See uurimismeetod või see, kuidas uuriti, tundub ka üsna üsna muistne, ühesõnaga siis võeti plaani kõndida ja kogu see trass Iklast kuni Tallinnani läbi ja see on siis üle 200 kilomeetri. Miks, miks sa kõndides läbi teha tuli, Marge? Ja muud moodi oleks väga raske olnud sealt midagi avastada, et et see, mida sa ei avastata ja arhiivist või juba olemasolevate teadmiste põhjal see kuuluskisele uuringut esimesse etappi, mis siis paar aastat tagasi esimese etapi ajal me töötasime läbi kogu olemasoleva info kõikide trassialternatiivide kohta, et tollel hetkel oli, miks meil võimalike trassikohti ja siis meie arheoloogiline uuring oli osa keskkonnamõju hindamisest ja meie tegime siis omaettepanekut, et see trass läheks läbi võimalikult vähestest muististest. Nii et, et tegelikult meie eesmärk kogu selle uuringuga ei ole kaevata nii palju kui võimalik, vaid pike. Et aidata leida selle trassi jaoks selline koht, kus võimalikult vähe kahjustaks kultuuripärandit. Nii et nüüd, kui toimus uuringute teine etapp, siis oli meil juba üht-teist teada, mis seal on ja tegelikult nüüd see lõplik trassi sobib nagu kultuuripärandi kaitse mõttes, nagu päris hästi, et sinna teele nüüd väga palju. Loodetavasti ei jää selliseid muistiseid. Kaebamine võtaks, eks aastaid aega. Kui nüüd mõelda kaardi peal sellele, kustkohast see Rail Balticu trass läbi läheb, ta, eks ole, algab noh, kui me lõunast alustame, Pärnumaalt läheb seal kusagil mööda mere märtsis Pärnumaalt läheb läbi Raplamaa läbi Harjumaa ja siis jõuab siia Tallinnani välja. Need on olnud nagu sellised alad, me vist oleme sellest ka korraks varem rääkinud, et need on nagu sellised alad, kus on ju traditsiooniliselt päris palju paksu metsa olnud. Et ma ei tea, kas, kas, kas need üldse on kohad, kust võiks leida väga palju mingisuguseid inimtegevuse jälgi. Ja need kohad, mis seal lähevad, päris palju läbi soode ja, ja väga madalate kohtade. Et seal me juba arvasime, et seal tõenäoliselt inimasustust ei ole olnud. Kui seal on näiteks soosaartel vend jaganud mingit inimtegevust, et noh, neid kohti me kontrollisime. Aga põhimõtteliselt meil oli enne seda teist etappi väljavalitu tehtud 40 kohta, mida me selle arhiiviallikate põhjal arvasime, kus võiks inimasustust alla muistset asustus, siis neid me kontrollisime, aga igaks juhuks, sest mine tea, mis seal võib-olla siis me tõesti otsustasime, et et me ikkagi käime kogu selle trassi läbi ja meil oli siis trass jagatud maakondade kaupa, kolm siukest suurt uurimisrühma Pärnumaa, Raplamaa, Harjumaa, Harjumaal meil oli kaks uurimisrühma ja siis koridori laius, mis me pidime läbi käima, oli 66 meetrit ja korraga siis käisid koreas või noh, enam-vähem reas siis kas kaks kuni viis inimest läbi me vaatasime siis mullapinda, et kas sealt midagi leida on, siis tegime vajaduse korral maa sisse auk. Otsisime ka metallidetektoriga. Et loomulikult me igat nagu jalatäit ühesuguse põhjalikkusega ei uurinud, et, et need kohad, kus noh on juba varasemate kogemuste põhjal teada, et see inimasustust ei saa olla või muistiseid, et et sealt lihtsalt läksime läbi, aga, aga noh, üldiselt jah, et me võime öelda, et me oleme selle läbi käinud. Mis seal üldse sellest retkest sellest pikast arheoloogilisest jalutuskäigust siis kõige kõige põnevama asjana ikkagi lõpuks välja koorus. Praegu, ma arvan, et, et siin on osa muistiseid, on seisund, mida me veel ei tea, mis nad on, et me registreerisime, noh, näiteks Me avastasime kümmekond muistsete põllu sõjannust rühma mida ilma lähemalt uurimata või kaevamata ei tea, misaegsed nad on, et kas nad on hilised, aga nad võivad, et olla ka väga vanad. Ja kogu sellel uuringul tuleb ka veel kolmas etapp, kus me siis uurime neid osasid muistiseid lähemalt ja mis me avastasime ja siis siis kui hakatakse seda, et maapind avama, siis me saame veel kriitilistes kohtades veel teha nagu pinna järelevalvet või et noh, vaadata veel siis juba maapinda üles. Noh praegu oli ka asi selles, et me pidime seda tegema suvekuudel, kus oli kohati nagu üsna raske oli, oli võsas nagu mütata. Aga siis missised selliseid kõige põnevamad, mida, mida me sellel aastal juba lähemalt uurisime. Olisse kiviaja asulakoht Tallinna lähedal, mis asutus nõrge keraamikaperioodi kuuluvaks, et see oli väga põnev. Ja siis olu kalme, mida kaevati Raplamaal. See oli küll juba varem kaitse all, see oli, see oli teada selle uuringu käigus ette nähtud, et mida me selle läbi kaevama. Aga selle kaevamiste algus nõudis head usku, et seal ikka midagi nii on, sest sinna oli tohutul hulgal kive peale kantud, nii et esmapilgul ei saanudki aru, kas seal üldse midagi arheoloogilist on. Aga siiski, kui jõuti sügavamale, siis leiti seal kaks luustikku mis on päris rauaaja algusest, need on umbes 2000 202400 aastat vanad. Ja need on üsna selline oluline leid selle piirkonna kohta. Kes need sellised olid, seda ta veel ei tea, et kas olid äkki ma ei tea abielupaar või, või midagi sellist, seda vist ei saa nii kiiresti võrrelda. Tegelikult need luud on laste loogiliselt pära uuritud, et saab öelda seda, et need olid kaks täiskasvanud inimest, aga kuna need luud olid väga halvasti säilinud, siis kahjuks me ei saa öelda, mis soost nadolid. Selge uurimistööd siis rail Balticu trassil jätkuvad. Praegusel hetkel loomulikult on meil siin väljas selline sombune ja märg talv. Oskad sa juba margi öelda, millal te nii-öelda välitöödega edasi lähete? Selle trassi? Nagu ma ütlesin, arheoloogilised uuringud sellele trassile on jagatud etappideks iga etapp on eraldi hange, nii et praegu nagu lõppes teine hange ja mõlemad hanked, võitis Tartu ülikool, nii et meie tegime need esimest ja teist. Aga kolmanda etappi ei ole veel välja kuulutatud seda hanget. Et kui kuulutatakse, eks mis kandideerime ja noh, aga siis on see, et kes siis võidame, me ei tea seda. Aga no ilmselt see millalgi siis varsti on, sest Ehitus peaks juba 2018 siis 19 pihta hakkama. Nii et üsna pea, kas siis see või järgmine aasta. Järgmise paari teemaga siin saates puust ja punaseks, reisime Eestist kaugemale. Ja Hiina teadlased on nüüd avastanud ühe oma muistse valitseja hauast maailma kõige vanema teadaoleva tee. Raadiojaam, mida kuulad, on raadio kaks ja tänase saate sisuks on arheoloogia ning arheoloogia uudiseid ja uuringuid. Stuudios on Marge Konsa Tartu ülikoolist ja Madis Aesma raadio kahest ja nagu öeldud, siis nüüd natukene tee juttu ka, mis tundub täitsa kohane sellisel kõledal ajal, kui veel ka gripp siin-seal möllab ja Hiina teadlased nüüd siis avastasid ühe oma muistse valitseja Hani dünastia imperaatorit kingiti hauast maailma kõige vanema tee jäänused Se imperaator või siis keiser? Vahet vist ei ole kuidasmoodi tegelikult või on? Okei. Keda siis suri aastal 141 enne Kristust, ehk siis kusagil 2000 paarsada aastat tagasi. Marge, kas sellisest ajast leida, ütleme, et identifitseeritavad toidujäänuseid, kas see on, kas see on midagi väga haruldast? See sõltub jälle sellest, millised on need säilimistingimused. Aga konkreetselt see uuring, mis nemad tegid, oli tegelikult väga põnev, sest sest selleks, et kindlaks teha, et tegemist on ikkagi teega, Nad kasutasid sütoliitide uurimist seal olid mingid taimejäänused säilinud keisri haua lähedal, aga need ei olnud nagu visuaalsed noh, nii selgelt arusaadavad, et mis taimed need on? Sütoliidid on sellised nagu ränist moodustised ta kreeka keeles füto olid, tähendabki taimekivi see moodustub põhjavees sisalduvast lahustunud ränist ja see liigub siis taimejuurtest soontesse ja tahkub taimekudedes pärast taime surma. Räni tsüto liidid säilivad ja toimisid, kuigi taim ise tunneb ära ja eriti tore on muidugi see, et need füto liidid on erinevad taimeti. Nii et nende põhjal siis neid uurides on võimalik kindlaks teha, mis taimega on tegemist. Nad kasutasid veel mõnda meetodit, et sealt gaasi tomatugraafiat, kus siis uuriti nagu keemilisi komponente ja siis nad selle ka eristasid, et on kofeiini ja Dianiini jäänuseid. Nende osakaal vastas siis täpselt sellele, mis on iseloomulik teele, nii et ütleme, nüüd on nagu igatpidi tundub, et on kinnitust leidnud, et tõesti, see on maailma Vanemteeleid. Et noh, kuigi seda on teada, et, et teed kasutati sellel ajal varemgi aga no lihtsalt füüsiliselt ühtegi materiaalset jäänust ei olnud varem leitud. See, millest siis praeguselt räägime, tundub, et oli ka noh, kõige kõrgema võimaliku kvaliteediga, mis muidugi keisri puhul on ka täiesti loomulik argine, et need olid siis need d pungad, need, need lehed, mis veel ei ole avanenud, nendest oli siis nendest oli siis tee tehtud muinason ka praegusel hetkel selline tee, mida siis peetaksegi selleks kõige kõrgema kvaliteediga teeks üldse ma ei tea, kas see on see valge tee või kuidas seda nimetatakse, ma ei ole ise nii suur teeekspert, aga aga ühesõnaga absoluutselt kõige kõrgema kvaliteediga tee. Ja, ja ka selle uuringu juures oli veel huvitav see, et see ei olnud ainus koht, muideks kus nad teed, leidsid et nad uurisid sama projekti käigus ka Tiibetis ühte kalmistut ja avastasid sealt samamoodi tee teenuseid. Aga see oli nüüd natukene noorem, see oli teisest kuni kolmandast sajandist, aga see oli väga huvitav tulemus. Et Tiibetis endas teede ei kasva, et tegelikult sel ajal veel üldse teed ei kasvatatud, vaid ka see on nagu looduslik teepõõsas, kust need pärit on. Ja see, see kasvas tollel ajal ainult Edela-Hiinas ja Põhja-Birmas. Nii et see tiibeti teeleid ja tegelikult ka see siiani teeleid Hiinast need osutavad sellele, et tegeleti juba teekaubandusega. Et Eteet transporditi Nende, Hiina uurijate arvates Tiibeti teeleid, osutab sellele, et oli kasutusel juba siiditee kusjuures seal tiibeti hauast leiti siidi. Nii et ka see on ilmselt siis sealtsamast siannist toodud ja see Shienn, kus keiser džinni hautsi sai, seal üldse siidide alguseks. Nojah, aga kui kaua läks aega selleni, millal tee jõudis üldse Euroopasse, ega see vist juhtus ju alles kusagil tunduvalt hiljem ikkagi juba täitsa uusajal, ütleme, kui me siin saate alguses rääkisime nendest Tartu elanikest kusagil 13. sajandil ja nemad veel ju ei olnud teega ikkagi ka tollal veel kokku puutunud 1000 1300 aastat pärast seda keisrit. Ja et Euroopas massidesse levis tee joomine alles seitsmeteistkümnendal sajandil ja seitsmeteistkümnendast sajandist on teada, et Tallinna raeapteekis hakati ideed müüma. Kas kohviga siis umbes samal ajal või või natuke hiljem isegi? Eks see tee oli varem tõenäoliselt levinud, aga, aga tee alguses oli ka Hiinas üldse tarvitusel ravimina, nii et seda sellisel nagu naudingu eesmärgil väga ei tarbitud sky. Teda kasutati arstimina seedehäirete puhul ja närvide rahustuseks. Arvata võib, et keiser muidugi loomulikult kivi seda ka lihtsalt lõbu pärast, aga jah, sellised peened joogid alguses loomulikult noh, ma arvan, ei ole mõeldav, et neid niisama lustist juuakse kusagil keskaegses linnas tõepoolest. Ühesõnaga vanim teeleid, mis pärit suure tõenäosusega aastas 141 enne Kristust, sellepärast et sel aastal mainitud keiser suri, on nüüd siis samuti siin viimase aja olulisemate leidude seas. Aga järgmises ja tänase saate viimases teemas räägime me siis ühest selle eelmise aasta kõige olulisemast arheoloogilist leiust üldse. Neid tabeleid on päris palju tehtud loomulikult. Ja eks need ole võib-olla ka mõned subjektiivsed, aga meie valisime margaga nendest tabelitest välja ühe leiu, millest me räägime natukene pikemalt ja see on üks selline leid, mis viib meid ikkagi merelaevanduse selle perioodi absoluutsesse kuldhetkesse, kui veeti ikkagi ringi suuri suuri varandusi, millest nii mõnigi ka merepõhja vajus. Kuulad saadet puust ja punaseks ja siin raadio kahes on stuudios arheoloogia teemadel juttu rääkimas Marge Konsa, Tartu Ülikooli arheoloogia, Madis Aesma raadio kahest ja no tegelikult eelmise aasta kõige olulisemaks eesti arheoloogiliseks leiuks tunnistati ju ka laeva leid, eks ole, need kadriorust leitud vrakki, millest me siin saateski juttu tegime, erakordselt põnevad, erakordselt põnevad laevad, mis leiti siis elumaja vundamendi tegemisel. Just et neid kutsutakse ainult Kadrioru laeva frakkideks ja üks nendest oli keskaegne kogemil dateeringa on ka need kinnitust leidnud, et see pärines 14 10.-st sajandist ja teine laeval ja siis natukene hilisem, et võimalik, et 16.-st sajandist. Aga nüüd see leid, mis maailma meedia kihama pani, on pärit aastast 1708, põhimõtteliselt sel aastal lasti siis põhja selline meeletult suure meeskonnaga peaaegu 600 meeskonnaliikmega Hispaania Kaleoon mille nimeks oli siis Sanhan ja selle kohta nüüd arvatakse siis seda, et tegemist on võib-olla kõige kõige suurema varandusega uppunud laevaga üleüldse avastati siis jah, nagu öeldud aastal 2015. Ja väidetavalt võib seal pardal olla siis väärismetalle ja kalliskive kusagil umbes miljardi dollari eest, see on tõesti täiesti hoomamatu summa, neid vääriskive ja kulda ja kõike muud oli vaja siis selleks, et Hispaania toonane kuningas saaks oma sõda finantseerida, aga paraku läks rahadega nii nagu nendega läks laev, siis lasti sõjast põhja Kolumbia ranniku lähedal, nii et Euroopas seda üleüldse ei jõudnudki. Nüüd siis leiti vrakk üles, aga selle ümber käivad väga tulised vaidlused, kes peaks ikkagi selle varanduse nüüd endale saama. Ja ma täpsustan seda nime, et see nimi on Sanha, see. Jah. Mitu korda ma valesti ütlesin seda umbes neli ühe korra, okei, laeva nimelist Sanhose just. Aga tõepoolest, nii kummaline kui see ka ei ole, on kõige rohkem meedia tähelepanu pälvinud just vaidlus selle üle, et kelle oma see vrakk õigupoolest on. Mis on mõneti kummaline, sest tegemist on ju kultuuri rand, ega et võiks nagu sellest lähtuda ja noh, peale selle on ju tegemist mere hauaga, et kus seal on 600 meest. Aga jah, et see praegu on siis selline, et olukord Kolumbia, kelle etest laev leiti umbes 25 kilomeetrit rannikust, täpset asukohta ei ole muidugi avalikustatud. Kolumbia peab seda iseenesestmõistetavad enda omaks ja riigi president isegi juba teatas, et et plaanis on ehitada muuseum ja seal eksponeerida kogu seda varandust, mis praegu on muidugi veel vee põhjas mis on ka üsna sügaval 300 meetri sügavusel, niiet selles mõttes see sügavus ka kaitseb, seda siis niisama lihtsalt sellisesse sügavusse. Tavasukeldujad ilma erivarustuseta ei ole võimalik pääseda. Aga lisaks on siis üks USA ettevõte siis armaada, kes teatas, et nemad avastasid selle vrakid tegelikult juba kaheksakümnendatel aastatel. Aga see on kuidagi, see on muidugi väga selline savijalgadel väide ju, et kuidas nad kuidas nad nagu saavad nüüd, nagu öeldud, me avastasime juba varem, see on nüüd siis ikkagi meie oma. Miks nad sellest varem midagi. No just ja Kolumbia valitsus ka ütles, et et tõenäoliselt see ikkagi ei olnud see vrakk, mis, mis nad leidsid, sest eks seal rannikute lähedal seal on neid Hispaania kullalaevu küll ja küll tegelikult merepõhja läinud, nii et tundub, et selle siis jaurama ta nagunii väga palju õigust ei ole, aga siin tuleb arvestada seda, et USA-s on tegelikult noh, nagu ettevõtetel on tunduvalt suuremad alused plastide ja, ja noh, leitu nagu taotlemiseks kui näiteks Euroopas. Aga nüüd lisaks nende kahe osapoolele on laeva päritoluriik, on Hispaania ja Hispaania ja siis teatas, et tegelikult see vrakk kuulub hoopis nendele. Jaa, maania tugineb selles ÜRO mereõigusele, mis annab tõesti nagu suurema õiguse laevaomaniku riigile. Aga noh, samas kui laev on Kolumbia territoriaalvetest, mida päris täpselt ei tea, et kas ta seal on territoriaalvetes või mitte, aga kui ta on kolumn tundub jah, et siis siis tegelikult kehtivad seal Kolumbias vajadused ja noh, et seda me ei tea, et millised seadused on, aga Kolumbia juba teatas, et nemad selle ÜRO mereõiguse konventsiooniga ühinenud ei ole ja nemad ei kavatse seda aktsepteerida. Aga seal on veel üks osa. Et praegu on käinud jutt sellest laevavrakist endast või laevastan ja aga laeval oli kalast ja see last on nagu kokkuriisutud, seda mõtlesin. Tegelikult see ei olnud ju niimoodi, et hispaanlased panid kullalaeva peale, tegid tiiru ära ja tahtsid koju minna, vaid nad on selle ju sealtsamast Kesk-Ameerikast kusagilt mingisugustelt noh, põliselanikelt või kellelt iganes kokku röövinud. Jah, ta on Lõuna-Ameerikast, seal tõenäoliselt Peruus olid seal suured hõbedakaevandused ja eks need sealt on kokku riisutud ja nüüd ka Peruu ja Boliivia on esitanud. Ma ei tea, kas just ametliku taotluse, aga nad on igal juhul sõna sekka öelnud kogu selles vaidluses. Et kuulge, kuulge, et noh, meil on ka teatavad nagu huvid mängus. Ja. Aga see tõesti tundub noh, selline, et mis siis nüüd huvitav ja kuidas on, et see väga põnev nagu juhtum ja ma võtsin ühendust meie Eesti Kalve arheoloog Maili roiaga, kes neid Kadrioru laeva kaevasse, kes on ka tegelikult meie Alve pärandi spetsialist ja tunneb seda õigust väga hästi. Ja uurisin tema käest, et mis tema sellest asjast arvab ja kuidas meil, Läänemere on see asi reguleeritud. Ja noh, tema rõhutas, et seal on ikkagi väga oluline see laeva asukoht, et millistes vetest asub, kui on laev territoriaalvetes, siis kehtivad sellele selle riigi seadused, et kui näiteks on laev Läänemeres Eesti territoriaalvetes, siis kehtib sellele laeva suhtes Eesti muinsuskaitseseadus, kui ta on Soomes, siis soome ja muideks Eesti ja Soome seadused on ka täiesti erinevad, näiteks Soome, siis on asi väga lihtne, kõik frakid, mis on 100 aastat ja vanemad, kuuluvad riigile olenemata kust nad pärit või jah või mis seal peal on. Aga Eesti on natukene nagu omaniku sõbrad, vajalikum, et Eesti seadus ütleb niiviisi, et kui on omanik võimalik kindlaks teha ja siis tuleb omanikuga ühendust võtta ja läbi rääkida, aga kui omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, siis kuulub see vrakk Eestile. Aga samas enamasti biti olema ikkagi nimised. Et nagu tehakse koostööd omaniku riigiga ja sageli omaniku riigid väga huvitatud mingist ülestõstmisest või see kõik on nagu kohutavalt kallis. Arvata võib, et ka sellesama Sano, see puhul see ülestõstmine läheks ikkagi meeletult-meeletult maksma, kui te, kui te nii sügaval merepõhjas istub, lugesin ka väga huvitaval moel leiti see vrakk üles kasutades siis ühte sellist üsna üsna odava lahendusega vahendit, eks ole, et on, selline, on selline iseseisev väike allveelaev loomake nimega Reemus, selliseid lasti vette ja seal vee all tegi pilte ja piltide põhjal, mis olid tehtud vrakki kahuritest saadi siis aru, et tegemist on just nimelt selle laevaga, sellepärast et tema kahurite peal olid siis delfiinid ja nende delfiini kujutiste järgi siis tuvastatigi seesama vrakk. Aga ma tahtsin veel lisada selle lasti vraki enda nagu olemisse suhte seda, et et üks oluline nagu põhimõte, mida Euroopas või ütleme, rahvusvahelised konventsioonid üritavad jälgida, on see, et oluline nagu vrakki terviklikkuse mitte lahutada seda vrakki, lastist. See on nagu oluline põhimõte. Ja muideks siin mõni aasta tagasi oli üks Läänemere ühte vrakki traumariiet puudutav oluline kohtulahend, kus Braumaria, mis on 18. sajandi Hollandi laevia, leiti Soomet, territoriaalvetest, laevaleidjad esitasid nõude selle laeva lastile ja siis see kohtulahend otsustas ja mis on saanud aluseks kas siis teistele sarnastele juhtumitele, et vrakk on tervik ja lasti vrakist eraldada ei tohi ja siis trauma Riia tervikuna ikkagi kuulub riigile. Nii et noh, näis, kuidas siis selle Sancho seega ikkagi lõpuks lähed, et need on teised riigid, teised õigusruumid ja põlema natukene kuuma vere olulisemad inimesed võitlevad oma õiguste eest võib-olla rohkem. Et eks siis ole näha Selge see ja kuulasid saadet puust ja punaseks. Täna rääkisid arheoloogia teemadel siin stuudios juttu Marge Konsa Tartu ülikoolist ja Madis Aesma raadio kahest. Kohtume nädala pärast, aitäh sulle, Marge. Nägemist.
