Mõne päeva pärast möödub 37 nimelt just Irboska sündmustest ja see on ka esimeste ametiühingute, Eesti ametiühingute esimesest kongressist ja selle sündmustest ja teie olete üks meestest, kes on järgi jäänud nendest inimestest, kes sellest sündmust osavad siidi võtaažis seoses sellega me palusingi täitust siia mikrofoni ette, et kuulda teie mälestusi paljud võimulade jutustaksite just sellest kohast peale neid oma mälestusi. Kui nimelt just see esimese ametiühingu kongressi delegaadid sealhulgas ka teid arreteeriti, kuidas see asi kõik toimus seal, tuletage meelde? See oli väga lihtsalt, oli ka, nii kui meil oli seal kongressil, oli sõja ja rahu küsimus oli seal muidugi enne need sotsid, aga ütleme, need äpandi hääletamine, hääletati sealt ainult kaksteistkümmend, inimest, sotsid, Need jäid ansamblisse, Armeenia delegaat, kes oli üle 400, oli seal. Nägid, et nende hääletust ei läinud läbi heliskasvas mandaadid lavadele ja läksid sealt minema, kogubstada sisaldust, ei olnudki seal peale selleks pool tundi või nii, me ei saanud seda küsimust veel lõbutada lõpetada, ära tulid venelased kohe sisse ja karjusid kinnise kongress kinni, mõtte, kongressipidajad ei tohi ühtegi. Ja tulid saida Akeldada sinna kõigele siiski sellepärast me seda resolutsiooni võtsime, vasta lühidalt ütelda viimata rõhuda Nõukogude Liiduga ja siis seal tõusime püsti, laulsime tänatsionaali koos muusikat veel ja, ja siis lugesime nüüd kongressi, lõpetad. Ja sel ajal oli siiski no siis peale seda, kui meie vaka juba seal siis hakati sealt seest välja kutsuma kõik mandaate tega, kel kõigil meil punased mandaadid olid seal välja kutsuma sealt siis oli huvi peale Kistlasti kodu, kes viljoywelegist hästi kodu ja nii edasi. Iga kõigi 102 inimest saadi hoovi peale sinna välja. Need olid sõjaväelast ümber sõjaväega kümmer piiratud hoov seal kuskil liikuda, sealt ei saanud ühtegi neegrit, reisisaal oli juba tühi, siis meid viidi hoovi pealt, sealt jälle tagasi kongressi tuppa. Kongressisaali ja siis olime seal kongressi saalis oleks umbes üks tundi kaks, nii võib ütelda, olime seal siis kutsuti jälle uuesti välja, kuidagi juttudega aeti uuesti välja, koheselt seest aeti välja uulitsele hoolitali pole eelnevalt tehtud koerus raudrõngas ümber ratsavägi suurevilitelekvooli kildude ringiga ainukene rõngas ja midagi sinna sisse ja sõit algas võiele jala läksime kuni vaksali välja. Sel ajal no ja balti jaama ja. Seal pandi need tuubid ja siis see lagunedes näidata kolm või neli või viis tükki. Ma ei mäleta, pimeiva päriline oli kõik. Ja seekord oli linnas, oli sõjaseisukohalt reageeris inimest linnas liikumas, näha ei saanud, tehti vagunisse, uksed, noomiti kinni, kõik, iga vaguni vahepeal olid veel, et sa oled kuulipildujad sõduritega ja sõit algas hirmsa kiirusega. Nii et ei, vagun, see käis edasi-tagasi, prahivagun tühi ja seal vot minule teada põlvedele ühte lugu, ta käis Hitleda Kirmust oli seal Tapa jaamani tapal, seal vist oli, ei teadnud ka, mis ja mis on, nüüd? Sõitsime teadmata muidugi keegi ei ütelda ühtegi tapajaamani seal siis sealt nägime ukse vahelt, seal kuulsime sõltuda juttu väljaspoolt Tapa jaama on seal niikaua kui ükseks. No võib-olla 10 minutit, mitte rohkem, sealt edasi jälle jällegi jäävus kohta liita Narva peale või Tartu peale. Kedagi väljast jah, muidugi ju kellelegi ei saanud, omastele ka ei saanud mitte midagi, näete midagi edasi andes nutku kohe vagunitesse ja läks sõit kohe-kohe jooned ja muidugi ja eks ju, et keegi teine ju teada kuu Pole ka, ütleme nii, võta kinni inimene ja, ja teadmatus olekus, see on ikka niiväga raske, seda võib ju ette kujutada. Edasisi. Siis läksime niidele, sõitsime songe seismas, siis tehti uksed lahti, lasti oma asjaliselt, Tartus oli seal ei saanud kaua olla, tantsiks minutit 10 või seisid seal muidugi asjal käis seal ikka kaks, kolm kand võidele järele, kõik nii vastased. Kuskile liikuda tohtinud. Jah, mehi iga, iga, iga valvureid iga mehe kohta ikka jätkub ikka ei tule küll rohkem sõjaväelaste ja meil on väga nii kartsid, väga hullem kui. Pidalitõbiseid seatakse sõitjale peale, siis veel oli üks jaan võru. Ei vihka täheke teda enam sinna. Aga neil oli kõige suurem hirm oli see, et seal ees olid seekordse Judenitši sõjavägi oli siin ka veel. Aga me ei teadnud, kui need viiakse, need ei olnud eriti kätte, siis me oleme need maha lastud, ka. Asjast tuli, jääd seal ju helistada ei ole tõesti, seal oli see Eesti oma sõjaväeline, seal. Sõitsime pimedas mitmes, kas vaadanud kuskilt midagi kuulda ei ole, muidugi harva mõni jutukõmin on kuulda ja siis kolitakse labidaid sealgi visatakse labida kuskile hunnikusse või see asi siis jutujutt vaguride juurest läbi paistab ise kaevama, pauku seal veerel kaevama, hakkame Niukest hingepiina täiesti veel meile seal ära. No see oli juba mõtterioridan, kedagi kaugemale ei lähe, et need siin seisab siin oma koht, viimane koht ka veel. Korraga sõitage seal edasi oma nooleke. Sõitsime edasi, jälle vaatad, et hakkab hommiku valgeks minema valgemaks minema, oli kaunis valge päevatõusuahelas, kui, kui seal rongi seisma ja minutit 10, mis ta seisis seekord. Siis tehti vaguni uksed lahti elust ja karjuti ime pilgud vagunist välja. Need 25 esimest köidet ühestage mitmes lagunenud merid kaljudel seest välja ka siis mina jään jälile nendel kutsutud välja ühtegi Läksin minutit 10 edasi. Siis viidi meid sealt vagunist välja ja pandi traataeda kinni, ümberringi. Olin seal traataeda, see siis see aeg võlvee seal aedas olime, olime üks pool tundi, ma võisin olla seal rohkemgi, ei saanudki olla seal. Siis tulid need number 14 soomusrongi sõdurid, eestlased seal. No seal mitmed tuttavad seal jääksid, peaksime rääkima, need said väga vihaseks seal ja ei olnudki seal kaks minutit liis, nad said rääkida sandile kõva käsk kätte korrapealt droomla minema rongidel tagasi viidi salongi hiliselt inspurssist vili ära. No natukese aega minutit viis peale selle siis võeti. Neid võetakse Tratajast veidi välja, kandvoyal ümberringi ja viidi uue soomusrongi teise soomusrongi juures on. Ja seal oli sellele ees oli kaks utte ikka platvormi oli ja need soomusrongi kuulipilduja otsatel, kõik olid seal neli-viis tükki tekesele platsi nende peale seal. Ja me ei saanud ikka aru, mis ning mis ta meiega nüüd tehakse, haridus mitte ei saanud aru. Keedu ei osanud ütelda, pea enam sugugi arust jumala, viidi edasi seitse. Punaarmee suurtükivägi asjaga sätti Mariatega laskma strong mürskudega mürskudega ja Lasva seal ja siis sõitsime, läks paar versta lõhkemine sõit ära ühtegi, siis kavandati ka pealt maha, sepiale ümber ja tüma, soo. Põlissaadik oli vesi muudkui mingi, aga edasi, keda kehtigi ees üks paar tükki läksid, yhele, tõsteti kõrvale ja järel mõtlesin veidike siinsamas tehakse sisse nali läbi. Saime siis sõnakseks, kilomeeter maad oli ta julgesti. Saime sealt selle metsa alla, Klemets oli kõva maa, tulen maa, olime seal, kamandad kõik ritta ja siis võeti soomust nagu nemad ise ütlevad leidvate soomust. Samas on tähendab, et kõik kuld, hõbeasjale seal sõrmused ja siis raha, mis oli ja midagi väärtasju oli need võite kõik siis ära, puhtaks laialdaselt mõtlesin miskit toi olla. Ja öeldi meile, et vaat need lähevad otsekohe edasi seda, seda, seda liini mööda ja lättemäele kuskile ta kõrval ei tohi pöörata ühtegi. No ja siis me hakkasime minema sealt ja säästoriks, eks õnn, vilets maal intelligentne ja suur põõsastik maoli seal. Me hakkasime minema, mõtlesime toekriks karu alla, see on talu siin ja väljal midagi punast märgiga, see võttis oma alus, kuue võttis seljast ära. Parimises leiva otsa läksime minema 162.-le ülesse, kõrgesse. Hakkasin minema, oli vakka, nii et kedagi oli korraga Aces nukker lagin peale yes poolt. Sest ma ütlen, et oligi, lugege, künklik maa lasevad vetikalihasele. Ja siis yhes poolt ja tagakord jäätakate hakati kandma jälle ikka oleneks, eks minutit 20 tuli täis, edastage, seal võis ikka olla kohutav küll. Põhiliselt ikka nii, et lõigati noaga pooleks, seal peabki ainult minul, ema läks, käsitlejatleksin mütsile lõhki. Viis peast ära sisse, natuke riiv, aga ma ise ei teadnudki, et tulise Parivata sain. No siis seeme vaatama seal ja sisekuidagi jäägiste vakka. Vaatame nagu siit seinast seina. Punaarmeel on seisab või selle pikali maas, selle püssiga sihib, kui seal vaatan, ma hakkasin kohe karjumusele, ärge laske, et oleme vabad, me ei ole võõra, tehti kommunistid. No see hakkas vaatama, tõusis püsti seal ja lastele, jäik oligi, seismas juba tekki. Siis lakkimine, punane, see rindadele just seal tammustest taga kõhest. Lasime naase rinde juurde välja. Päästetud. Muidugi karu ana oli kahju kangest oma seelikust veel seal Marvasin talle Pihkvas uue osta. Tänase päevani. No aga nüüd võib-olla natuke, rääkige sellest, kuidas teid siis Pihkvas vastu võeti ja ela edasi, sealt läksite Leningradi, eks ole, Leningradi söögi, sellest, kuidas mäletanud, räägi mulle ükskord, kui kui nii mustad olite, et padja peale jäi see suur näoase vaeva, näo. No seda on, ütleme niisuguse olukord oli, kus me olime surmasuus ja niisugune loomulik tulemus ja vastuvõtmine seal pihta see nii väga ei olnud teistegi enne kui Pihkva vaksali saime, siis me olime Pihtlaseks paar päeva seal tegime veel selle suve aedas oli see miiting, oli meil seal igal aastal, seal, seal saab süüa ka satiiri vaksali, meil oli ära, rong oli sealt Leningradist oli vastase ennemalt tihti Trotski. Trotski rong oli nelja vaguniga, oli. Samas, kus jaamad olid olemas, igal pool oli au vaideid väljas siis kuninganna lõõgani luugas oli suur, miiting oli selline, nii palju oli inimesi, kõik, terve sõjavägi, nii palju luugase Ametiühingud, apteekrid seal meid vastu võtmas. Seal pidasime kõnet ka, see oli väga palju eestlasi olemas ja mina tahtsin eesti keele kõnet seal veel ja siis anti meile suur Mapooget, nii et vaguni uksest sisse tapeti vahtu perstile. No sealt läksime edasi balti kaitse linasest, seal samasugune, aga läksime Leningradi sõitsime ja kõik selle Pihkva Leningradi 17 neli tundi. See oli ühe küsimuse ärasugune, kiirus oli. Seal oli, ütleme 700-lt meronietise, Varssavi vaksali, Peronietta sa oled au, vaideid väljas, kõigepealt suusaali Ungari-punase mundris, siis olite, et püssitikkude üleval ja kolmas rida oli velled pasarnikud paklidega tõrvikutega. Vaksali kõik nagu kord ja kohus ja siis oli einelaud valmisestad. Valitsuse liikmed olid kõik metsale vastase atlase või vastu võtma, seal siis einet, seal siis olid trammid, olid lehitud, valmis kaadiktuaalsega talentide lippudega kõik, aga medravidel ei läinudki, hakkasime jala kõik minema, sealt. Siin need või see, mis on see punane. Jala läksin kõige ajal siis kõige 138 orkestrid olid, mängisid, üks lõppes, teine hakkas kõik teatritäis. Siis pärast kuulsin Leningradi, et suurem jagu sõjavägi, kõik olid meil vastu võtta seal üks, üks ega nad, nemad ei käinud, ainult mõnel pool tee ääreski. Me läksime läbi, sealt laseme selle lastevariant oli sinna siis muidugi väsinud, mustad tahmased, kõik, nii nagu kosmowski. Seal anti kohe kõigepealt süüa, seal sõime ja siis viidi metsale magama, sõdub magamistuba, see oli kõik nagu endine sureceidride, suure suure õuedaamide korter oli seal suuretuvad siidikaardina Teeesse sametist, Epin maas, kõige siidiriided ja voodiriided, käitlensiidistuaalsed. Muidugi läksime sinna, magan väsinud juba kõike. Ma võtsin pintsaku seljast ära ka tekkinud jala täitsin ka lahti. Aga siis tean kedagi padja peale magama eluste asemele ja jäin magama. Kedagi muidugi ärkasin korra ülesse ka ilusti, see oli niuke juhtumine. Et pea oli ju nii palju segamini näidata, külgus väljadega, kohtune. Aris, mina nüüd lähen, arvasin küll selle koha vist olema, seal aga nende korra kägistas. Vaatoriks tuleb mulle vastu. No siis soovisin hommikul tõusin maast üles, vaatan niisama kui kuupiotograafia, kohe seal padjapüüri peal, kõik ilusti silma järele, kõik ära võetud, seal peal logistele oomika, sellest kohe läksime sauna, Santide puhuvad riided, näete, seal meil igaüht oli seal ja siis pärast tervega aktoralid aega viitev, et kõik igas vabrikus, kus olid ikka miiting, miiting, ummik, kella 10 tulid masinad sinna trammi kui trammiga trammiga läksime kõik vabrikut, käisime läbimas. Likvideerida ja siis ta rääkis seal, missuguse nii ütleme julmusega hirmu, hirmu, niisuguse valitsuse terroriga sai Eesti kodanlik valitsus hakkama. Kest deklareeris, et tema on, ütleme nii, rahvavalitsus ja tegelikult oli, oli lihtsalt just ütleme, nende mõisnike ja kapitalistide või võim, valitsus. Ma võiksin veel natuke edasi-tagasi rääkida enne seda, kui kui siin talve oliva esimesed ohvrid olid siin liiga trivabrikus, sütia, kupart. Need võeti Kotogeenelilis jäämäe rahased rabasse, seal tapeti, kui ma avalikult kohe, keda kösseviljaral jäidki sinna hunnikusse. Noh, siis kui tulid soomlased siia, no siis oli kõige hullema, helistasin siis kodugina, kodu olla ei saanudki enam ühtegi sisse, Jäneda konverents seal sees oli, kevadel. Sai mitu korda all olla, ehitusele siin ainukene muud oli, kui tuli, keegi ei vasta, hoolitseb soomlasele, flantsi on punane. Käige kin seal Tartu segada, jätka võrgule, loputa sisse ja läks edasi. Tema sihtmuks juhtimises väga-väga palju. Ja siis kui vaata, kui lumi hakkas sulama, siis laulan siin ja sellise Marta Unbergi oli, see oli meie töölehe, see korrespondent oli sellega kolmekesti, läksime sinna elade juure, et need meistrid maha tapetud sealamisele mustamäel. Ja seal rabas need kõik lumi sulanud sulas ära ja lume alt tulid välja. Me tahtsime siis nii, et lubaksid ära korjata kate maha matta, audadeid puhas? Ei lubatud, see pole, teete asemad kedagi ja päratolikest ise korjasid ära või kuidas seda nimetada, vaid tema enam ei tea. Aga veidi loba tõmmata. Siis veel kaks küsimust, nimelt kes organiseeris, ütleme selle Spurska või selle insporski perede või seal ei elagi töö hellad Ellargia, mis tema oli siis tähendab temale siseminister nimistu? No see oli ikka ikka üks, üks hirmus Regoor küll kambas kõik, sealjuures ta üksi pidi kedagi teha saanud ja kuna seda teada saite, et vot seal osa seltsimehi, kes teiega olid seal. See oli juba haarab, et see oli juba kuuend emal seitse, temal seal Leningradis ja septembril ja seltsimees Anvelt oli veel, see oli siis Leningradis, kutsus mind oma juurde veel, mina olen selle 76 grupi juht, oli seal kutsuma juures marmoli paleesse ja rääkisime siin ei tunne, et ma ei taha ise rääkida, meil Eesti võib olla ehmatavad või kardavad või nagu ütleme võib-olla mõni ebay seal selle peale me lootsime ikka, nad on elus veel ja siis sa ütlesid, et nad on maha lastud, et anname nõukogude valitsus midagi teha ei saanud. Hakkas läbirääkimisi, pidas seal aga midagi otseselt ei antud seal ühtegi Öeldi, et Ivo Valmis hanila teil seal muretseda. Siis ma tulin tagasi sealt ja siis seal muidugi tegin väikse miitingu seal ja pikkamööda hakkasid rääkima seal ja valmis kõik otsas. Ja, ja see oli kõik, noh, peale selle muidugi siis medalid läksid, untsakad, tööd, jahutamised kus kellelegi osavus oli kellelgi detsalmast olis tööd ära ja hakkasime uuel isamaal tööle. Kuulge, kõik, tänan väga teid siis.
