Nutikas maailmas on raadio vaid ühe kliki kaugusel. Leia raadio äpp Google Play toorist Raadio kahte värske, vaba, värske ja vaba. Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere kuulama raadio kahte, taas on alanud saade nimega puust ja punaseks ja nagu ikka, võtame tunni aja jooksul siin kokku siis viimased uudised, mis ühes teadusvaldkonnas ilmsiks tulnud on ja räägime ka viimastest uuringutest, mis selles teadusvaldkonnas välja tulnud on alati stuudios kaks inimest raadio kahe poolelt, täna siis Madis Aesma, minu külaliseks on Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn ja meie jututeemaks ongi täna laiemalt maateadus. Aga jõuame otsaga ka natuke teistesse teadusvaldkondadesse. Täna siis näiteks pisut ajalukku pisut astronoomias ja pisut ka meditsiini. Tere, Jaan. Tervist hommikut. No võib vist niimoodi ütelda, et selle nädala kõige tähtsam teadusuudis ja võib-olla ka selle kuu ja mine tea, võib-olla isegi esimese poolaasta teadusuudis tuleb siis füüsika vallast kuna siis nüüd nähti esimest korda kosmilisi gravitatsioonilaineid ja nende olemasolu ennustas, ainstan juba siis 100 aastat tagasi ja need levivad universumis natuke sarnaselt maavärinajärgsetele helilainetele. Gravitatsioonilaineid peaksid olema siis virvendused aegruumi koes, see kõlab peaaegu isegi poeetiliselt, võib öelda virvendused aegruumikoes on ju? Jajah, päris hea. Kas sa ise kas seisab mõne sõnaga või mõne lausega oskad selgitada, mida need täpselt tähendavad, need gravitatsioonilained või see on ikkagi niivõrd selline selline kauge füüsika, et et geograafide jaoks nagu liiga teine valdkond. Ei, mina ei julgeks, jah, selleks peaks ikka päris füüsik tulema, stuudiosse seletama. Nojah, siin füüsikud ise ütlevad, et see peaks olema siis võrdne tähtsuselt näiteks siis kiksib osani või teel struktuuri avastamisega ja kui me võtame nüüd selle viimase sõnaühendi DNA, siis noh, sellest on ju viimase aastakümne viimase 15 aasta jooksul isegi viimase 20 aasta jooksul tohutult palju räägitud. Nii et jah, need praegusel hetkel vastan natuke vara hinnanguid anda ju meil siin eriti, aga, aga võib ette kujutada, et needsamad gravitatsioonilained on nüüd siis ilmselt ilmselt ilmunud selleks, et füüsikamaailma jääda. Aga kui tulla siiasamasse Eestisse tagasi, siis täna tegelikult toimub kohaliku maateaduse kontekstis üks väga oluline sündmus, nimelt siis RMK metsakonverents jaan, millest seal üleüldse räägitakse, millele seekord keskendutakse. Jah, RMK on ka möödunud aastal rahastralt noh, praktiliselt kogu ütleme siis ulatuses niipalju, kui Eesti metsad metsadel on võimalik ette kujutleda teemasid, mida on vaja uurida, siis siis kogu seda spektrit on ka ka tänavu uuritud ja kui üritada siin ülevaadet anda, siis siis uuritakse. Noh, loomulikult ütleme siis kasvuhoone gaasid on, on kuum kuum teema ehk siis seoses just kuivendusega, kuidas kuivendus eripuistutes meri eri liiki metsades mõjub. Siis üks üks teema on olnud tänavu papp läbi metsise projekt, ehk siis metsis on olnud sooloogidel eriti fookuses ja, ja just diskiskluse osa nende suremuses tuuakse välja võib-olla kõige integeerivam teema ja ütleme ka sellisele laiale publikule. Huvitav on siis Leho Tedersoo, kes äsja sai presidendilt noore teadlase preemia räägib trühvlikasvatuse potentsiaalist Eestis. Oo, ülikallid, ülikallid, seened siis mida seadja spetsiaalsed koerad pärast üles leida võivad jah, täpselt tänastest teemadest, nagu siin sissejuhatuses öeldud sai, on siis kokkupuutepunkte ka teiste valdkondadega, on maateaduse, ajaloo ja astronoomiaga, aga kõige esimeses segmendis hakkame nüüd siin siis paari minuti pärast rääkima sellest et maa väriseb jätkuvalt igal pool meie ümber. Nüüd on leitud mõningatele maa värinatele. Uus põhjendas, kuulad saadet puust ja punaseks, on teemaks maateadusstuudios. Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn ja Madis Aesma. Meie esimeseks teemaks täna saates puust ja punaseks on maavärinad ja nüüd on siis Ameerika teadlased uurinud seoseid kahe maavärina vahel, mis toimusid siis 2002. aastal meist nii kaugel, kui siis seda on Kongo Demokraatlik Vabariik Aafrika lõunapoolsemas otsas, seal oli siis selline lugu, et esmalt purskas üks vulkaan nimega Kongo ja pärast seda toimus siis 6,2 magnituudiline maavärin ja geoloogid on nüüd siis leidnud, et on üks selline spetsiifiline sündmus, mis siis paneb maa värisema ja võib seda teha praktiliselt igal pool planeedil maa. Aga on siis paiku, kus selline maavärisemine on oluliselt tõenäolisem ja süsteem on siis selline, et kui nüüd planeedil maa juhtub olema mõni selline koht, kus need kuidas öeldakse, Antektoonilised plaadid põhimõtteliselt või noortele laamad, laamad ikkagi jah, muidugi loomulikult, kus laamad on üksteisest eemale liikumas, need kaadrid näiteks Island, Havai, mõned Aafrika, ausalt, ka siis laamade üksteisest eemale liikumisel tõuseb magma ja maa seest siis pinnasele ja tekitab seal just nagu selliseid noh, võib vist öelda maa-aluseid tamme lausa. Jah, võib-olla selline rahvapärane kirjeldus, see oleks, et iseenesest selle nähtuse või siis või siis ka nende objektide teatud Kimi on taik. Ehk jah, neid ka eesti keeles kutsutakse taik ning tekivad nad täpselt selle selle laava voolates siis lõhedes, mis on juba juba varasemalt kivimis olemas ja mis lähevad tavaliselt suhteliselt vertikaalselt ja siis vertikaalset nendesse lõhedesse voolab seda sulalaavat, seal ta hakkab kivistuma. Aga mis siis nüüd? Just selles küsimuses, kuidas need maavärinad, mängud tuleb, on see, et, et seal siis ta surub seda edasi ja see, see süsteem nii-öelda elab seal seal edasi ja parem ei olnud osatud seda seostada maa erinatega. Aga aga nüüd siis, siis jah, tänapäevaste mõõteriistadega on osutunud võimalikuks siis näidata, et, et selle selle Ida-Aafrika liftivööndis toimunud maavärina põhjuseks oli, oli just nimelt siin taik. Taike inglise keeles tähendabki tammi, sellepärast ma selle selle sõnaga ise ütlesin, aga ühesõnaga siis süsteem ongi see, niisugune laamad liiguvad üksteisest lahku, eks ole öelda rebivad sellise prao sinna maa sisse põhimõtteliselt. Ja sinna sisse voolab siis laava, mis kivistub ja hakkab omakorda siis survet avaldama kahele poole kõrval olevatele sellistele kivimi seintele, mis siis hakkavad tänu survele värisema ja see ongi maavärin. Ei, need kaks asja natukene erineva suurusega, kõigepealt laamade lahknemised tekivad sellised noh, ütleme ütleme, maailma mastaabis praad, need on ikkagi võivad olla sadu kilomeetreid laiad, aga taigid iseenesest tekivad ikkagi sellistes väikestes, võib-olla mõnekümne meetrites pragudes. Ja siis panevad ikkagi omakorda maa värisema. Jah, jah, et ütleme, sellised maavärinat on suhteliselt jah, lokaalsed. Aga jah, on antud juhul muidugi 6,2 magnituudi line maavärin, et nad võivad olla ütleme jah, selle magnituudi poolest suured, aga iseenesest see protsess on selline ütleme, geoloogiliselt või, või maakera suhtes suhteliselt lokaalne. Ühesõnaga siis tänu nendele taikidele maa väriseb suhteliselt tugevasti, aga suhteliselt väikese alapealselt. Siis niimoodi jah, et, et nad ei, ei saa tekitada selliseid suuri maa, venna vööndeid, et kui me räägime siis nendest loomadest ja sellest protsessist, siis see on, eks ole, praktiliselt globaalsel skaalal liiguvad tõepoolest laamad ja tekivad sellised nende piiridel lekivad vööndid, kus, kus jah, maa väriseb ja ja vulkaanid purskavad. Aga sellised taigid nende nende tekke, noh, võib öelda, et see on suhteliselt juhuslik ja, ja lokaalne, et selleks on siis vaja sellist konkreetset pragu, kuhu Laasat sisse sisse voolata. Nende taikide puhul on siinsamas, selles uuringust kõnelevad uudises räägitud ka, et nad võivad tekkida praktiliselt igal pool üle maailma aga kõige sagedamini siis ikkagi seal, kus toimub selline tektooniline liikumine. Kas, kas see tähendab seda, et tegelikult siinsamas Eestis on ka mõningaid selliseid diginäiteid kusagilt olemas? Eestis vaid ei tea, et, et olek kas taiki ütleme neid praegu ka eriti ei saa tekkida, kuna Eesti on niivõrd stabiilne, rahulik jah, jah, geoloogiliselt ei, asub keset laama aga, aga noh, varasemast ajaloost, eks ütleme, sadu miljoneid aastaid tagasi või isegi isegi miljard või nii on ka Eesti olnud ebastabiilsel alal, aga, aga jah, sellest, see oli juba nii, nii ammune aeg, et sellest sellised konkreetsemad pinnavormid on juba kadunud. Selge niipalju siis maavärinatesse järgmise uudisteemaga Läheme meditsiini valdkonda ja räägime natuke sellest kuidasmoodi. Kliima võis mõjutada seda, et nüüd viimase mõne nädala või kuu jooksul on palju paanikat meedias üles keritud sellise viirusega seoses, nagu seda on siis Zika viirus, ühesõnaga kliima seos. Chica viiruse sellise tulekuga kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks stuudios Jaan Pärn Tartu ülikoolist ja Madis Aesma. Kuulates raadio kahte saade on puust ja punaseks, nüüd räägime natukene tänases maateaduseteemalises saates ühest meditsiinilisest murest, millest viimase kuu aja jooksul palju kõneldud on. Selleks on siis Zika viirus ja nüüd selgub siis, et sa oled Zika viirusepuhangu taga võib olla siis erakordselt kuum ja kuiv talv, mis tabab taas Kirde-Brasiiliat, eks ole. Sellest samast Zika viirusest on tõesti väga palju räägitud ja meie siin saates, viimati vist, kui me tegime juttu maateaduse teemadel, rääkisime ka Elnjumast ja nüüd siis Elnio selle ülikuiva talve ja Zika viiruse vahel on seos täiesti olemas. Jah, võib-olla kuivus iseenesest, kuna see viirus levib sääskedega selleks selleks võtmetegelasteks on need sääset, siis siis esma esmapilgul kuivus muidugi ei tohiks sääsketele hästi mõjuda. Küll aga see, see kuumus on siis tekitanud neile äärmiselt otsad, paljunemistingimused? Jah, siiamaani arvati, et see, see, et kusagil teatud piirkondades tekitasel Niinjogabist suuri sademeid, et see võis olla see, see põhjus, aga nüüd on, on siis ütleme esialgsed tulemused siis rahvusvaheliselt sellised meditsiinigeograafia töögrupilt ja nemad siis leiavad, et, et need suured üleujutused olid hoopis muud, kus piirkonnas, et selle, selle konkreetse, kust, kust pärit on see Zika viirus seal hoopis oi tegemist põuaga. Ja hoolimata sellest tõesti, et see kuivus iseenesest just ei soodusta sääskede paljunemist, aga see kuumus küll. Ja omakorda seda vastuolu siis seletavad sellega, et et hoolimata kujudest tänapäeval asulates on, on juba piisavalt kõigepealt igasuguseid veereservuaare inimeste hoiavad kopikas igal pool tünnides vett ja sinna lisaks ma võiksin võiksin öelda, et ja selline lahtine kanalisatsioon on, on väga mõnus paljunemist. Koht, mida sa, mida sa lahtine kanalisatsioon seal Lõuna-Ameerikas, tähendab, sa oled ise seal käinud. Jah, no see tähendab põhimõtteliselt linnas voolavat kraavid, et see solk voolab kraavis. Selge, et, et ühesõnaga selle Zika viiruse puhul nüüd siis võib öelda seda, et see puhang on ühest küljest tänu Ell ninale, mis siis andis nagu kuumuse, selleks et sääsed saaksid sigida need viirusekandjad, sääsed ja teisest küljest niiskuse, siis kinkisid sääskedele põhimõtteliselt inimesed ise, kes hakkasid rohkem kui tavaliselt siis vett tünnidesse koguma, kuna oli põud. Jah, et, et tundub, et see piiskust seal seal puudu puudu ei tule, eriti eriti asulates. Et neid paljunemiskohti iseenesest leiab, et kui neid ka looduses vähemaks jääb, siis siis linnades jah, pigem need hoopis kasvavad. Ja nüüd siis ongi lugu säärane, et tõepoolest, nagu öeldud, on seoses selle viirusega siis päris korralikud päris korralikud mured õhus eeskätt siis muidugi puudutavad need neid inimesi, kes sinna kanti satuvad ja nagu ma aru saan, siis ega meil siin muidugi loomulikult endal mingisugust võimalust selle Zika viirusega otse sääski nakatuda ei ole, sellepärast et vaevalt et ükski sääsk jõuaks Brasiiliast selliste oludega siia Eestisse lennata. Aga mis meie eelda, sääski puudutab, siis tegelikult on vist niimoodi, et kui meil on viimased paar talve siin hästi kuivad ja lumevaesed olnud, siis oleme nende otsa näinud ka selliseid suvesid, kus sääski suurt ei ole, aga no selle Talvega on juba sadanud niisket materjali nii palju maha, et võib arvata, et korralik sääseaasta on tulemas ka nüüd siin suvel 2016. No ma otseselt ei julgeks isegi ennustada, et iseenesest oli eelnev suvi ja sügis olid olid jällegi äärmiselt või noh, eriti just sügis muidugi äärmiselt põuane purukuiv. Jah, jah, et praeguse ma ütleks, praegusega on, on need veetasemed tõusnud? No ütleme jah, sellise noh, nad on küll tõusnud, aga kas nad sinna keskmisele keskmiseni juba jõudnud, ma ei ole, ma arvan, nüüd vaadanudki ausalt öelda, et siin suur osa sellest maha sadanud veest on läinud lihtsalt selle eelneva kuivuse täitmiseks. Jah, ja sealt omakorda Edasi ennustada sääse suve on on ka raske. No üks asi, mis, mis muidugi on mõjutanud positiivselt on seesama temperatuur, need soojad talved, nendega ju ei, ei hukku need sääsevastased ja, ja, ja ütleme, et et kevad ka saabub siis selle võrra varem ja need iseenesest soojad niisked talved jällegi peaksid mõjuma positiivselt, nii et et kokkuvõttes, et ma, ma veel ei ole sellist adekvaatset ennustust seni seni näinud, et tihtipeale on ütleme, tagantjärgi osatakse seletada, et miks nüüd see aasta oli kas sääserikas või vaene, aga ka niimoodi ette ennustada. Mina veel ei oska ja ma ei tea kedagi, kes, kes täitsa kindlalt oskaks. Klaar järgmise teemaga läheme tuleviku ennustamise asemel aga päris päris kaugele minevikku, nii umbes 1500 aasta taha ja nüüd on siis leitud, et kliimal võis olla otsene koos ka ikkagi selles, et kusagil aastatel 530 kuni 660 toimusid terves maailmas üsna sellised tõsised muutused rahvaste rändamised ja suured ümberkorraldused stuudios on Jaan Pärn, Tartu Ülikooli geograafia, Madis Aesma. Puust ja punaseks. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks ja meie tänane kolmas teema on, võib niimoodi öelda selline kliima, ajaloo teema ja nüüd on siis leitud, et aastal 536 toimus esimene kolmest võimsast vulkaanipursked, mis põhjustas sellise pisikese jääaja kliima jahenemise ja seesama pisikene ja käis siis ühte jalga ka katkupuhanguga sellega, et Ida-Rooma keisririik varises kokku ja Euroopas toimus siis ikkagi tõeline mäsu rahvad rändasid, enamasti tuldi sisse pidev poolt ja hakati neid vanu kultuure siin üle vaatama, kes meil siin kõik elasid keldid ja muud säärased inimesed ja nüüd siis on leitud, et üks põhjus sellele, miks elu nii turbolents, seks muutus kusagil aastatel noh, tõesti siis pealt viitesadat kuni umbes 600.-te keskpaigani võiski olla selles, et tänu nendele vulkaani vursetele siis muutus meil siin kliima mitu kraadi külmemaks. Kui ikkagi keskaegse inimese jaoks elu jaheneb, siis tähendab see seda, et elu muutub raskemaks ja see võiski olla siis põhjus ka, mis need inimesed kõik liikvele ajast. Jah, kuidas siis mõjutab kõigepealt vulkaanipurse kliimat, et noh, see on suhteliselt lihtne selles mõttes, et et õhk vulkaanipurske tagajärjel täitub vulkaanituhaga, jaga veeauruga ja, ja need siis takistavad üsna otseselt päikesekiirguse jõudmist maapinnale. Päikeseenergia jääb siis ülemistesse sfääridesse, kus tuhke vee veeaur on. Seda on vaadeldud isegi juba vaadeldud, võib öelda. 19. sajandi lõpu poolest 536. aastal ja sellele järgnevalt veel aastal 545 47. Sellised vulkaanipursked olid ja, ja neid on ka varem seostatud tõesti selle katku puhanguga, aga mis nüüd avastati uut ja seda vaadates lisaks siis nendele ajaloolistele ürikutele ka puude aastarõngaid. Et selline kliima jahenemine, see sellele järgnevalt kestis. Tervelt 125 aastat. Ehk tõesti ütleme ülejäänu on juba võib-olla läheb sinna nõbu fantaasia valda, et kuidas see täpselt siis oli seotud tõesti, noh, sellise tõepoolest suhteliselt ebastabiilse ajaga Euroopa ajaloos. Aga et kliima oli, oli jahedam ja sombusel, see paistab olevat fakt. Ja või kliima on jahedam sombusel siis ju sellise nii-öelda toiduahela kõige alumine ots ehk siis noh, inimese jaoks, ehk siis põllumajandus sealt inimesed siis nagu siin uuringus välja tuuakse, inimesed saavad vähem süüa, on nõrgemad, haigestuvad rohkem, nende elukvaliteet on kehvem ja see võib siis tekitada ikkagi soovi minna kusagile mujale, kus kus on teised, kes on elanud paremat elu ja neid, see teine parem elu ära võtta. Jah, see on üks, üks võimalus ja teine, mis tuuakse välja, et sellistes ütleme kasinates tingimustes jäävad ellu paindlikumad need, need, kes paremini kohanduvad ja on siis arvatud, et näiteks sel ajal ütleme, õitsema hakkavad või tekivad tsivilisatsioonid, nagu, nagu turgid ja slaavlased siis tol tol hetkel sellest said ütleme hoogu sellest olukorrast, et siis sellised võib-olla ja vanemad ja, ja teatud sellisele mõnusale kliimale spetsialiseerunud tsivilisatsioonid sellest siis kannatasid. Ja üks üks paik on, mis tegelikult tõel sellest jahenemisest natukene tundub, et kasu lõikas oli Araabia poolsaare sellepärast et seal läks siis eluolu natukene senisest niiskemaks, kui ta oli sel ajal on olnud ikkagi väga kõrbeline, siis tänu sellele jahenemisele tänu nendele kolmele vulkaani purskele ja sellele tõesti siis 120 aastasele jahenemisele muutus nende elu seal mõnusamaks ja talutavamaks ja tänu sellele siis olid araablased ka võimelised liikuma Euroopa poole võtma, no maad ära sellelt mitte enam kaugeltki oma võimsuse, juuresolevalt, Rooma impeeriumile ja nii edasi. Sellised lood, ühesõnaga, nii et ei saa sugugi välistada, et kolm vulkaanipurset 500.-te keskpaigas võisid olla suureks selliseks käima lükkaks olulistele rahvastele rändamistele ja siis ka sellele, milline meil Euroopa kaarti, millised meil kultuurid tänasel päeval on. Üks teema on veel tänasesse saatesse puust ja punaseks jäänud ja see on hüpoteetiline, tuleviku teema aga sarnaneb pisut oma negatiivsete mõjude poolest sellega, millest just praegu rääkisime. Tõsi tulevikustsenaarium on palju, palju Mustamäe oma olemuselt. Kuulad raadio kahte stuudios on Jaan Pärn, Tartu Ülikooli geograafia, Madis Aesma, viimane teema tänases saates on siis selline, mis puudutab astronoomiat ja geograafiat geoloogiat, täpsemalt siis nende kolme teadusharu selliste ebasõbraliku kokkupõrkamist, ehk siis räägime nüüd sellest eelmise aasta detsembris tegid siis Ameerika geofüüsikud uued arvutused ja leidsid siis või noh, arvutasin välja, et kui suurt asteroidi, kui suure läbimõõduga asteroidi oleks selleks vaja, et tuleks siis noh, taaskord sarnased olud meie planeedile nagu pärast seda, kui kunagi miljoneid aastaid tagasi üks asteroid siin saurused välja suretas ja needsamad geofüüsikud leidsid siis, et see asteroid peaks olema kilomeetrise läbimõõduga ja juhul, kui siis kilomeetrise läbimõõduga asteroid kukub Maale maapinnale, mitte siis et siis peaksid olema tulemused samasugused nagu selle asteroidi puhul, mis siis saurused välja suretas. Sauruste tapjaasteroid oli 10 kilomeetrit läbimõõdus, aga see kukkus siis vette, nii et see pisut tähenduste mõju aga 10 kilomeetrit ette ja üks kilomeeter maismaale sellised asteroidid peaksid olema siis nüüd Ameerika geofüüsikute arvutuste järgi sama mõjuga. Jah, ja kui siis mõelda, et et kas see on suur või, või, või äike asteroidi kohta üks kilomeeter on selline keskmise suurusega. Et jah, ütleme siis seda riski senisest oluliselt ikkagi suurendas see uuring. Ühtlasi nad on siis ka rääkinud sellest, et milline täpselt see elu oleks pärast seda, kui see pauk siis ikkagi ära käiks, no arvatakse, et see ühekilomeetrine, asteroid ühe kilomeetrise läbimõõduga asteroid siis inimkonda minema ei pühiks planeedilt, selleks oleks vaja ikkagi palju palju suuremat. Ka sellest ühe kilomeetrisest asteroidi-ist ja selle kokkupõrkest maaga piisaks siis selle jaoks, et meil oleks siin pikka aega selline külm, kuiv ja pime kõrb igal pool, ühesõnaga selline külm kõrbeöö. Jah, et arvutada välja, et siis selline selline kokkupõrge langetaks aasta keskmist temperatuuri kaheksa kraadi raha ja see siis tõesti põhjustaks kõige tähtsamal moel seda aurumise intensiivsus tugevalt väheneks, kuna lihtsalt energiat oleks aurumiseks. Ja sellest see kuivus siis ja noh, sellele lisada veel jahedus siis Eesti ala näiteks muutuks tõesti külma kõrbeks noh, et ütleme võib-olla troopilised alad oleksid niiskemad siiski seal seda energiat veel ikkagi jaguks, aga, aga jah, et ütleme parasvööde paigutuks praktiliselt ümber troopikas. Ja lisaks sellele on veel arvatud ka noh kui me siin rääkisime sellest jahenemisest kuivusest lisaks sellele pimeduse poole pealt on siis arvatud ka seda, et juhul kui ikkagi väga palju metsasid sel aastal oli tulekuga põlema läheb ja väga palju tahma atmosfääri satub lisaks sellele kokkupõrke tolmule siis võib minna niimoodi, et esimesed paar aastat pärast seda pauk on meil väljas taevas ütleme siis, 70 protsenti praegusest pimedam, mis tähendab seda öösel oleks eriti pime. Ilmselt me ei näeks mitte mingisuguseid tähtigi, ma kujutan ette kuus kuud võib-olla hoomaks kusagilt. Aga päeval oleks siis ikkagi korralik videvik. No kas just videvik jah, seda, seda ma ei tea, noh, ütleme, et 70 protsenti päevavalgusest pimedam on juba täitsa öömoodi või? Ei ole. Nojah, ütleme, et et see päris öö küll ei ole, pigem oleneb ikkagi ikkagi päevale. Siis ma ütlen, et lampidest või tehislik valgus on, on sellest ikkagi palju pimedam. Eks ta oleks jah, see selline praegu kella üheksa kaheksane selline valgus selge. Aga mis on selle uuringu tulemuse juures muidugi positiivne, mis nüüd sellest keskmise suurusega asteroidi räägib, sellest kilomeetrise läbimõõduga asteroid on siis see, et niisugused asteroidid võivad ohtlikuks muutuda meile õnneks suhteliselt harva, umbes nii poole miljoni aasta tagant ja see tähendab seda, et kui mingil hetkel peaks ka selguma, et üks niisugune on siiapoole teel, siis meil on vähemalt aega valmistuda ja katsuda seda asteroidi kuidagi kursilt kõrvale kallutada. Mida siin mäletatavasti on tehtud ka tegelikult arma, keda nad ei tahtnud ju kõrvale, juht ütlen, et sellesse lihtsalt tükkideks filmi pärast. Aga ühesõnaga, meil on aega valmistuda selleks, kui niisugune asi peaks juhtuma ja see ei ole midagi sellist, mis käiks üle päeva meid ootamas. Ja mis nüüd puudutab seda, et millal meist kõige Lähen asteroidi möödalend toimub, siis see peaks olema nüüd siin, viiendal märtsil, kui üks väike sellise teadusliku lühendi nimega asteroid lendab meist mööda. Aga selle asteroidi suurus on läbimõõdus vaid nii umbes 30 meetrit, nii et tema puhul me niisugustest tohututest armagedanlikest mõjudest rääkida ei saa nagu selle kilomeetrise puhul. Sellised lood. Ühesõnaga, tänases saates puust ja punaseks vaatasime hüpoteetilisse õudus tulevikku, enne sõda rääkisime natukene sellest kuidasmoodi väike jää, eks pimeda varakeskaja veel pimedamaks tegi samuti rääkisime ka siis Zika viirusest ning rääkisime ka maavärinatesse nende põhjustest mitmel pool, kus siis laamad liiguvad. Stuudios olid täna Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn ja Madis Aesma ja tuletan siis meelde, kõiki saateid on võimalik järelkuulata, raadio kahe lehelt saab ka endale mõnusasti podcasti tõmmata. Nii selle kui ta nüüd kõikide teiste raadiosaadete omad, nii et mida iganes soovid kuulata minnes sinna, kus näiteks internetti, see on nüüd täiesti võimalik ja raadio kaks on su taskus olemas. Aitäh Jaan ja järgmisel nädalal siin saates puust ja punaseks juba uute teemadega. Arko Olesk koos külalisega aitäh kuulamast.
