Tale. Nüüd kuuldes keeduunes veel kuulen ja veega. Timeid tervitas söövaliseeris unelmaid. Naersin emale. Su lokkumisti Saara. Lõõtsutuselts. Päike tuli loojooplindia tukka soojus, siis igatsus. Uut ranniku. Kuid raada Online. Kuumer kul. Sillal siis igatsus. Juurdevoolu pruutsev. LINK mõõt täis, maadidan vann, kust võis leida ja öelda enda löögi. Vaikust. Merest on kirjutatud palju laule ja lugusid. Kõik need on enamasti ilusad ja poeetilised peaaegu nagu muinasjutud. Aga need lood on tavaliselt maameeste kirja pandud. Kuidas need merivälja meremehe pilguga, kellele ta üle nelja aastakümne on olnud, igapäevasest elust lahutamatu? Seda räägib meile täna kapten Johannes Konga. Kas meri on ka meremehele nii romantiline nagu lauludes? Vanasti, kui reis kestis aasta-poolteist merel üksi, sai oldud kuude viisi sadamatesse joodud nädalad, teinekord kaks, noh siis oli ka romantika nüüd kui praegu vaatan neid meremehi, nad ei saanud siin olla kaks päeva, üks päev kõige pikema aafrika laevad, meil tulevad siin nädal-poolteist kaks. Tal ei olegi seda kogunud vee nii palju energiat sisse, tönts romantikast, midagi hakkaks teadma. Vanasti. Ma mäletan, reisib Londonist Lõuna-Ameerikasse oma 32 päeva purjelaevas, kus mere üksindus on vaevalt mõni päev üldse näinud laev teinekord tuli mõni vastuses purjelaevad kui ka juba tol ajal vähe. Ja see oli ainuke Eesti purjelaev tol ajal, mis tegime viimast troopika reisusele. Kus aurulaevad käisid lühemat teed, purjelaevad olid sunnitud minema sealt, kus nendel on soodsaid tuuli, sellepärast nad tegid ringi, teinekord seal juba kogus romantikat, pikad ja pimedad ja selged ööd. Oli aega luugi peal, seal vabas vahis unistate ja vaadata taevade ja päeval jälle vaadata delfiinide mängu ja lendavate kala lendu ja vanad jutud räägivad, et meremehed olnud väga ebausklikud. Jah, nuhikatu kombed ja kunsti ikka teete auses, ega seal suurt vilistada ei tohtinud ja siis oli vastutuuli oodata ja nii on ebausuga laevas jälle näiteks kajakad ehkki ta küll pahandust tegi ja teinekord pommitas ülevalt nii ootamatult ja panivast kirumagi, aga sellegipärast ei saanud ju, teda ei saanud lasteaeda. Sest nagu ütlevad vanad meremehed on kõigi surnud meremeeste hinged läinud kajagates, nii et ja siis nad peavad muidugi siis neid austama. Te ütlesite, teie naermas oli naine ja nii, et siis sellel ajal seda enam ei kardetud, et naine laevas annetas ta vanad jutud, räägivad, et naist ei tahtnud laeva võtta? Ei, seda kardetud Nuubury laevas oli, sellepärast tulevad kaasa võtta, et seal ei olnud neid ruume tol ajal nii palju, kui naistel on eraldi ruumi tarvis läinud, sellepärast muidugi olid laevaomanikud sunnitud siis kasutama purjelaevades kokkadena ka noori esimese aasta poissi, kes sealsele supiks nüüd valmis kartulit, kuuri, sera ja veegolast peale ja seajalad ja siin need asjad muud kokakunsti ja kuhugi Gabraadis ja ja pudru tegi ja mis seal siis ikka nii nüüdsel ajal on meil toit peab olema vitamiinirikas, kus meedianudki vitamiine seal siis ainult troopika Su käisime siis kapten andis meile Hiniini, siis muidu ei tahtnud võtta, siis ta sokutas selle synni või alkohoolse joogi sisse, siis hommikuks alkohoolseid jooke ei jäta ja kui üks meremees võtmata, olgu seal jumal teab sees, kas ostsime okei, aga ikka pidi sisse võtma hommiku kella nelja aegu tüürimees selle pudeliga välja tulija klaasi pihku, siis sai muidugi sisse selle sisse võetud nagu lauakirikus ikkagi ei saa ju võtmata jätta. Eks laevukene koiduvalgel meremehi pardal oli 22 merega. Said teadagi ei olemist. Ees ootasid neid naise kõrtsid ja rumm. Seal vilkusid viiulid ja pürtsus trump Rotermann krõbisaatrid, mis, kui mõtles, kus on tema võimete taaniugavana ja tulise sõit ja nägin, ei ole. Vaid siis, kui mehed ükskord laevale sai jahutas nii kenasti neid haigeid päid. Pole nord kurgus nakatuda. Rada jäi kastis on 12 aastat. Ja mõtlen, et kus on põimetajadi? Kui lõpp eskord maru ja taevas oli kla, nägid väsinud Üht palmide saar, kurss sinna, siis võeti, lõppes ränk töö. Seal elasid naised, nii mustad kui. Krimmis või nii mõtles ta võimet läbi. Ta oli oma vana ja tunnisega. Läbi ei ole vitaalsust. Õnnelik lõpp. Tutvu soolaleiva, tõi neile suguharu patroon jäid saare mehed, nüüd lapsed ei söönud ilma. Tere ja ta Ja nii spa. Kotermanni jutusi ka muidugi, ega keegi seda ei uskunud, liigublejast lapsed ka näärivanaga, aga ikkagi ikkagi näärivana ootavad lapsed, nii, meremeestel oli kotermani tegelasega tegemist pater, igas laevas kotermann ja, ja, ja siis seal Gilsoni sees, kus ta seal kas grootmasti all või kus tal seal sisse pesa oli, kus ta seal siis elas ja vahest tuli cadembutama iseäranis tormide aeg, kui, kui raev, maksus ja ragises nagu vigasest korv. Ta pidi ikka hästi läbi saama, muidugi kaptenite tüürimehed, need olid perimeeter, tuli otsu küsimul, tuuled oleks hästi vedusad, kuidas öelda. Ja et laev hullutas kiireks reisu. Aga mis madrused kotermanniga puutumist oli, see oli see, kui nüüd kotermanni teha oli, kas lae nüüd leki puulaeva laadungi seal lekkis, siis madrus pidi teadma, etama, oli tund aega roolis või kaks selle kaks tundi siis või tunda siis seal pumpas seda pumpa, tuli seal lüüa oma 1000 ja 1000 500200 pumba, pumbata sealt vett välja. No ja siis tuli kotermanniga hästi läbi saada, et ta nüüd seda annaksin ilusat. Ma hoiaks seda laeva, et siis vähem pumbata, oleks, aga mingi kombel seda kattermanni tuli siis endaga lepitada. Kotermanni tuli tol ajal ka meeles pidada, kui maale läksid ja kui väiksed Taanis pitsid tuli, võetasisike kotermanni jaoks on koht, oli ka vaos valmis pandud vanim seltskonnas, siis nüüd tal tuli siis kotermanni jaaguga hiljem terviseks oma sisse ära võtta. Kui ma Radu skaalas. Saab ja. Kus teil üldse tuli mõte merele minna, kas teil oli perekonnas enne juba meremehed? Ei no isa oli mul jah, Narva Jeesus sõitis, noh, ta oli kalamees õieti või uksele peal, seal sõitis tal kooliharidus kui niisugust ei olnud siis praktikulid, vanaisa oli lootssugused, solid, kapteni kaugsõidukapteni tulid mitu meest. Minu vanaisa vennapoja, tulid sealt. Ja kongos oli palju koptereid, aga Mul ei tahtnud, et ma mere lähen. Sellepärast et ta ütles alati, et ja tema ja ja siis naine, need kalamehe koeri, meremehe naine, need pidid olema ühe saatuse osalised, mõlemad. Siis uluvad rannas, tema 29. aastal suri ja isaga oli siis see asi lihtsam lahendata, jaga kodanliku Eesti merekoolis nõutud, kui saab tüürimehe diplomit, aasta purjelaevasõitu ja et mitte nüüd seda sõitu, siis purjelaevasõitu minna hiljem tegema, kui aur laevas, ma otsustasin. Kui vabanesin sõjaväeteenistusest, siis peale selle läksin, purjelaeva esimene laev oli mul Käsmu laevaomanikud purjelaev Kristjan Pruul tol ajal ainukene, mis oli säilinud veel kahemastiline brigantiin see tähendab esimest mastist, tal olid raad ja teine mastuni kahvelpuri. Ta oli küllalt suur laev nende kahemast laevade kohta. Ja ta oli kunagi sõitnud ka Aafrikas. Dali erilise ehitusega suure merele näed, et kiiver, bum oleks hästi kõrgel, nii et muidu võis juhtuda näiteks torminnu peas oli omal ajal kiibergumist mitu meest tormiga ära pesnud, merre sümbundagistani, vahel tal juba vana laev. Ja nii-öelda küür oli, ta oli juba seljas ja Al-pidi kotermanniga hästi läbi saama, sest seal tuli ikka pumbata päris mehe eest, nii et omal kasukat nii kaasa võtta ei tulnud. Kasukas oli laeva poolt nagu tol ajal nimetati, kui laeva mindi kas oma kasukas või on laevakasukas nii peenelt öeldud, et kasukas laevas, siis tähendab tuli pumbata. Ei nad. Need ülevad. Igaüks aga ta le jää ta merejääl. Missugune teie meresõitudest teile kõige rohkem on meelde jäänud? Üks on see, Kristen Bron esimene meresõitja, teine tormilinnuga Lõuna-Ameerikas, hiljem Mauruse laevasõidud, nad on nii kokku sulanud. Erilist midagi seal ei ole olnud tavalised. Ja siis mis on meelde jäänud nüüd siin? Päästetöödest päästele päästelaev on laev, mis peab välja minema siis, kui teised laevad kõik otsivad varju siis päästelaeval tavaliselt tuleb minna välja ja see ei ole küllalt kerge. Mul tuli võtta osa päästmisest paljudest operatsioonidest. Nii meie laevu kui ka välislaeva seitse laeva vist on kokku lööb. Kas teil niisuguseid juhuseid on palju olnud, kus on tulnud meremehi päästa hukkuvatelt laevadelt? 1900 35. aastal? Biskaia lahes. Meil tuli päästa meeskond Hispaania laevalt, kes tuli bajon sadamast välja soojala ubadega ja pidin minema kusagil Vahemerd. Lähtun üldiselt tuntud tormisemaid Merioosi maakeral ja see oli kaunis vana laev, kui meie sinna juurde saime meie mari kaubalaev, siis oli laev täiesti külje pealt. Meie kaptenil tuligi idee veel seda laeva võtta pukserisse ja päästa ärakuid Hispaania kapteni, enne kui ta lasi ennast meie laeva peale, oli haamer taskus ja koksis oma laevaluugid killud lahti ja laev mõjus vaikselt põhja. Meie kapteni pöörduslike vehane ütles, ärge üldse veetvaid tõlkigi. Aga mul täitsa meeles, kuidas mehaanik oli veel vees, tähendab tal päästevöö sellese põlvede all oli tal päästerõngas, käes oli viskipudel ühes käes ja teises käes. Ma ei mäleta laevamasinat päevaraamatust, kui me tõstsime ta oma laeva. Meie päästsime sealt kuus meest. Meie kapten oma laevaga ajas kohe sinna vahetusse lähedusse, niipalju kui meri lubas, päästis inimesed kohe veest ära. Aga saksa reisijate laev, suurem jagu meeskonda päästepaatidega ja laev vajus meie silmade all põhja. Kas need laevad, millega teie olete sõit, nad on kõik sadamasse ilusti tagasi jõudnud, pöialehtedega mõne laevahuku üle elanud? Ei, minul ei ole tulnud isiklikult laevahuku õelad. No mida sa alati loobuda Silmis ta igavus. Artus ta kõrval ka. Hea sõber, mul on köitjal, eks hingest, Alpa ja. Siis tunnen sõpruses ja tõstma Esson liigne selga. Kas on olnud juhust näha ka mõnda niisugust lendavat Hollandast kunagi nagu nendest ikka kirjutatakse? Jah, Lenhodollandast on küll. Ja ühe korra oli ka niisugune juhus, et ma isegi ise teenisin Lendava hollandlase peale, see oli tol ajal, kui me tulime purile tormilinnuga Lõuna-Ameerikast Hollandisse. Ja meid kohtas merel üks Ameerika reisijate laev. Me olime siis muidugi ka niisuguses seisukorras läbi rüüstatud tormidest ja ise meie olime ka troopikas tulnud. Külmetanud kõik, mis meil siis kaasas olid, riidehilbud, need olid meil seljas. Ja ma mäletan, mulgi oli veel kaabu-kaabu, oli augud sisselõigatud esite kavu pole meremehe peakate üldse väetnud midagi pähe panna, siis sai sellest kaevust nii muserdatud meremehe sütt, vesteri. Purjekad olid ka küllalt haruldased Kesk-Atlandi ookeani ja ta tegi siis meil autiiru ümber. Meie laeva me muidugi olime siis ka kõik väljas seal, kes kuidagi omale ma olin just siis mastis parajasti ja ma siis kuulsin seal fotoaparaadid ja filmid, mis seal siis kõigi jõudnud muidugi seal jälgida. Aga seda ma kuulsingu parajast kub, Pealt uute ära läks. Ja üks reisijatest õikas Karolin. Kamp võikam kõiku ära, laen tärsterveers. Fling Touchen, tule kiiresti tekiletsiooniks, tõeline Lendav Hollandlane. Ja teinekord oli mul võimalus lendavat Hollandast näha, siin ennesõjaaega. Ristna otsas, öösel läksime välja, pine oli, sõjaaeg oli, tuled olid kustutatud, oli tormine öö ja lõi välku ja müristas. Ja meil järsku pimedas ees paistavad purjed ja laev. Kuivõrd palju selle juures seal siis kellelgil aeg oli mõelda, sai keeratud rool kohe teisele poole ja teed nüüd anda. Otse talle sõita, ma ei mäleta, kes seal silla soolijat on, Lendav Hollandlane, kui ta oleks neid niimoodi jäänud meil teadmata, siis ta oleks võinud muidugi hollandlane ollagi ja suretki ära ja jääbki, olen laseks, aga me tegime ikke ringi ära ja tulime siis vaatasime mis asi ta siis tegelikult oli, aga ta oli üks sõjaväelaevade märklaud, mis oli ka siis tormi tõttu kusagilt lahti rebinud või oli ta laevalt jäänud ja tal on kotiriides niukesed purjed peal, kus nüüd, mis märkonnelisest kujutab, see oli mulgitorniga puruks rebitud ja nad seal tormastid ka niisuguseid seal lehvisid ja hollandlane soolane. Poiss unistab valgetest purjede ja sinistest ranniku ja tornides. Tõstsin inkurjali hariisitna kiilu. Aja naeruga. Aeti? Karpa aerult OP. Arg. Poiss. Kui paljudel meredel te üldse olete sõitnud? Nuh vaiksel ookeanil ja Atlandi ookeanil ja Vahemeres ja Aafrikas Kesk-Aafrikas Kongo jõe suudmes? Põhja-Aafrikas asub Musta meremaa ei ole sõitnud ja kauges idas sõitnud kuivad, oli võimalus mulle enne pensionile minekut käia veel Arktikas Murmanskist kuni vekini tagasi. Murmanski kui kapten, õpeta, missugune meri huvitavam enda jaoks tundub, kas lõunameri või Põhjameri, mulle meeldib jää morsi hea meelega olnud jäälõhkuja peale, miks teile nii meeldib põhja meri, jää ja põhja merida ja jääda on huvitav ta väga puhas nuh merel üldse õhk, aga Arktikas on väga puhas õhk, siis on päike. Ja siis peegeldub jää. Jää valmistab sulle alati igasuguseid üllatusi, see on täitsa vaikne ilusilmaga, järsku kukub sind jää suruma kusagilt. Ja see on küllalt ebamugav tunne, kui jää surub laeva ja kui see laev siis oigab selles tugevast survest. Ja siis, kui ta jälle vabaneb, annab see surve järgi siis kui jälle ja king kõik hingab kergelt hääl, laev läheb jälle edasi. Kas jääkarusid ka nägite, oli näha, jääkarusid, nägin, nendel on ka seal praegu niisugune häiritud olukorda, sellepärast et nii et helikopterit ja lennukit ja ja ma isegi vaatasin hommikul, kui ta helikopter ta põhja Arktikas on lennukid ja helikopterid punaseks värvitud. Et neid nüüd jää peal olles kerge leida, lennukid samuti tiivad pealt punased. Ja siis Henrik kopter teedel lärmi ja jääkaru siis muidugi pelgab seda, ehkki nad nüüd on harjunud seda jääkaru jookseb nüüd eest ära, aga eks need lendurid on väiksed koerustükimehed ka ja lasevad talle siis seal järgi, jääb ta ikka siis käpaga niimoodi jooksja ja vehkis ikka käpaga sinna ülespoole. Jätke järgi, aga noh, kus need siis. Aga siis tal olid seal veel väikseid poegi, alguses need nagu ei märkagi, jää on nüüd ka muidugi natuke kollakat värvi ja siis karu on kah agasid, kui hakkad vaatama, tal on ainult siis kolded, ninaotsad, need mustad, need paistavad tal siis niimoodi jäätüki tagant välja. Ja silmale. Ma ei Tehti röntgeni võib. Kaldal ei mingi sadam mingi lihtsalt jõe kaldal otsa, tulid palmide puistute külge kinni pandud ja tavalised igal hommikul külastasid meid siis ahvid. Lõuna-Ameerika ahv, pabuun, nii suuremaid afi Lõuna-Ameerikas ja siis papagoid, suured sisalikud nagu vaiksed krokodillid juba meetrised. Ja öösel lõpmata hulgal igasuguseid putukaid sädelevaid. Nii kui sa metsa läksid, siis lendasid igasugused meie jaaniussid nihukest fosforiit saatsid putukaid, madu oli mehel väga lähedane kokkupuutumine. Maduga. Kui meil loots peale tuli, Emil laevas mingisugust mehhanismi ei olnud, lihtsalt tuule jõul pidime üles minema ja alati kui mõõn oli, siis me seisime ankrus jõe peal ja kui tõus oli, siis me läksime, nüüd kasutasime tõusuvoolu ja siis laulukaater vedas meid siis üles. Loosel meil peal, jõgi oli muidugi tähistamata, mingist navigatsioonimärke seal ei olnud, lootsid seda täitsa oma pea järgi, seal toimus selle otsuse kuu, sest ta oli mu Latveneegr õieti ja tal oli siis üks poiss ka veel kaasas. Hommikul poiss läks siis paati, paat oli laeva tagasi, kui me ju seisime ankrus. Paat oli siis moodsaga laeva järgi veel joomingu pois tahtis siis paati minna, nii kui ta sinna paati nöörredelit mööda lasi ja paati astus, nihta sealt üles, mina just juhtusin Reile mu peale vaatama, sinna paati vahetasin, neeger läheb näost valgeks. Nagu välk oli ta seda rehkesid mööda jälle laevast tagasi ja näitab mulle siis näpuga sinna alla ja ja räägib, et Neeksneks neegripaadi päras oli niimoodi põhja kerinud Ennast suur madu päris suur. Ja tari kollakaspruuni niisuguse värviga, kuidas madusine paati oli saanud, madu ujuvad vee peal lihtsalt nad olid üle jõundada, siis ta oli seal midagi nähtavasti paadi siis neid banaane või midagi muud söödavat sinna otsinud ja kas peapaati ja siis kerisenese siis kõik sime paati oma, tahtsin veel teda laenu võtta, meil oli siis laevapood saak, see sai talle siis kaela taha, siis surutud ja paadipoomi otsa sai löödud suur nael, nii siis ta kerise enese ümber selle. Laev ta, mul oli siis kohe plaani, nüüd saad siit ussinahka ja tüürimees tuli siis vanemtüürimees staari Ardo kätt. Mees ütles, kui ta kongos laevatoodetena seda minema raputas mu käest lahti, nii et see madu kukkus jõkke ja muidugi vooluga kandis tema ära. Jõgi ning taeva tantsis oleks. Pootsman väitis, et on väga musikaalne ja etate laulvat laule enim erry valged Ojokovioppolvi karged, bambused Jahallijataris on. Aga ükskord kaldal meie kohta mustasilmset tantsijanna. Tasakaalu, et Pootsmann oli väga musikaalne, siis ta laulsid neiu armastusest, laule, inimvööri valged Kaayokotjopalmi kõrged bambused ja haljad paaris Andri. Või bilansi on? Täiesti niisama niisama. Väga palju sigines laeva rotte katastroofiliselt palju ja kapten oli hädas nad sõitmel kõik purjed ära, maskides nadolid masti õppurid olid kinni pandud, sõi oma sinna augu sisse ja ühest kohast kinni pandud puri, ennem kui lahti tegin, suri kaks auku Talsi ruumis läks siis nendelt palavaks, siis nad läksid mööda masti vantide masti ja siis olid seal üleval purjede sees. Purje tulid koos meieni ühe korra läksin purjeid lahti tegema, vihmuli Heaksin purjeid kuivatama ja jõmm nõmmel, kus rotte seal üleval. Ja, ja siis pärast läkski rotti jahiks, osa mehi läks ülesse purjed lahti tegema, osa olid tekil, siis haljad kõike, mis keegi käes hoidis, ootsid nagu purises rott, alla tuli ülevalt. Et siis kõik siis talle siis seda viimset lõppu seal ära teha, aga nii palju kui meil seal sisse kõik viis, kuus hariorid käiku, aga roti seal all ei olnud, rotti ei olnud nii palju aega, seal ta, kui ta alla kukkus, ta kohe jooksis seal ära. Kapten tõi meile kassesine peale ja ei, ükski ei jäänud püsima, kui hakkas töölisi. Ankru mootor, võisi, vintsi, mootor, tema oleks vanaaegne petroolimootor, ma ei tea, kus tali üks maaelu kusagil elus teist niisugust näinudki ja ta tegi hirmsat pauke kude käima, hakkas suur suitsurõngad, käisid veel. Ja ma mäletan, kapten tõi just ühe, kas laeva, kui kaks pauku olid ära käinud, kas oli hullumeelse näoga, jooksis mööda otsa maale ja enam ei seda kassi näinud. Aga siis hakkas koer. Neid rotte püüdma tekil muidugi koer ei saanud rotti kätte, sellepärast Rutegi järsult pööride koeri saanud kuidagi ennast pidama, siis ta sõitis tagumise otsa peale infodi. Rutt keeras jest ärava koer ei saanud nii ruttu keerata luugi nurga taga, siis koerman ikka mööda puutüki teise otsa välja, kui rott kusagil nurka juba jooksis kajutisse, vot siis sai Guelget pärast, kui ta seal ruti selle pealt siis kinni võtnud, siis ei saanud kuidagi tema lõuna enam lahti, kui bussi bussi peale ajasin ta lugude vahele, siis et sain sellel rotti ta suus, siis ta jäi nii sihukeste ekstaasi, selle rotiga tükis ja ja ta sai neid ikka palju kätes, joome isamike palju kätte, siis perearst, alguses kui ma koera laeva tõin, siis kapten küsis mult, aga kesse koera söögiraha maksab ja koristan, mõtlesin ma koristan ja söögiraha ka. Aga siis ühel ilusal päeval kaptenil oli orel, seal väike orel ja Ta ajas habet, jooksis veel Koonga, tule siia. Mõtlesin, mis on too neeru siia, tal rott on orelis ja ma ütlesin, aga mina oma koera teie rotti püüdma ei anna, sellest ma pean talle. Mis ta seal oli, küll me selle õiendame ja siis ta võttis koera laevatoidule ja siis me püüdsime seda rotti sealt siis ei olda kajutisse rott ja siis ta jooksis hiljem siis selle oreli sisenesime, kruvisime orelised seinad seest lahti, siis ajasime siis roti ära sellepärast et ei saanud orelivile seal segamini ajada seltsi. Aga roti sai kätte, võeti kohe mees, siis võeti koer jah, meeskonna ja kui me tulime Hollandisse mittelbulgi linna, kus me siis seal lossisime, kui ta esimest korda siis peale seda meremaaler, eks ole, huvitav vaadata, mismoodi ta seal maal siis puikus ta laevas oli, Kaivo meremehe kombed sisse saanud ja maale läksis, hakkas tuikuma nagu meremees 20 peremees laevas suurt ei toimu, aga maale kui tuleb, siis ta toimub sellepärast et ta meredel aeg, sa pead ju ikka ühte põlve laskma edasi, kui laev keerab hiie poole pikemaks ja teist põlve jälle sisse võtma ja kui sa maale tuled, siis see komme on sul siin sees, aga ma ei usu, ei kõigu ja siis meeskamise kõikuma ja jah, ja nii koer ka. Ja hiljem siis siis selle maaga ära siis seda, et ma ei olegi näinud ühtki hooma, kuidas ta siis seda maad nuusutas ja hüppas seal Jäppas Nelhaks jälle üles, jälle nuusates, esitab, tühjendatakse, jooksis, jää. Aare. Rega tänasoojema alfa-la. Leiga Maal. Vee taas täna teiega. Ka referaat ka seda teegasse ja seenel KKK all, aga ma ei ka see a'la veega karta, aga ka sees, et a la teiega. La ja ka Lanega Ezra ja ta naerma. Ka ka ja ka praegu mööda maad ei tee ta seal laeval. Ka. Ta. Oli ka kööki Ta ta ääringa panema eadma. Talveaed on avatud. Sorima aga Talva PSK laba. Ta koore ka ka ju ma olen, ega tapo. Ka. Olla vaate. Ta. Olla jäävas ka üle, aga kas ka läheb ta soolaveega tehes ka, aga ma iga läheka ja kala ega? Sööb ja toodi aasta ja poole aastast peale on plutooniumi. Ja ö poole. Jaa? Jaa. Ja o alla laeva ja sai sellega aariat. Ja ka nüüd ka laava. Jooga. Laava. Aa ja see poose on. Aare. Kas merel vahel iga kaasa olla lohh? Võib-olla tol ajal ei saanud igav olla, sest igavuse aja pidid magama, kui igav hakkas, sellepärast magan saetee küllalt vähe, tolle aeg oli kaks vahtinud, neli tundi olid vahise, neli olid vaba ja sellest neljast, mis sa vaba olid, sellest nendest tuli siis süüa, pesta ja juttu rääkida ja ja, ja muid asju teha, parandata ja pesu jämedseeni. Vägamise äärde jäi väga väheseks. Praegu meil on neli tundi vahis ja kaheksa vaba siis on aega tegeleda ringidega ja laulu ja muusika, aga jaa, aga tol ajal seda ei ole, on sellepärast, et uni võttis selle kohe ära. Kas laeval mõni pillimees oli seal aumees, kui ma ei eksi? Üks Muhumaa mees oli vist karmoška meil laevas oli, see reis oli kestnud meil aasta vot seal on siis juba kõik on võõras. Kui Tallinna tulen siin siis aasta otsa on siis sellest Tallinnast unistatud ja siis ja mõelda, et mismoodi ta siis on ja siis on ka inimesel niisugune nihuke kodu, armas koju. Oleg, kas olete kunagi kahetsenud ka, et niisukese ala valisite? Ei ole kahetsenud? Ma Luitab meremees muljalt vaba kui ükskord üks tal peas on, iga, saadan neid, nagu avastas ta mitusada Ameerikat kõmite, niisiis kõige vähem viis, mis Est ette talla vast nädal kandnud, mis esitati ungana. Ta kirja pandud, kuid meie huultelt, et temaga, noh eks ikka keegi jälgib lõikes. Hakkan null poiss lihtsalt jookseb nelja. Kui sellist kuube saaks kanda seljas lammerre hunt, miskit. Ta näitab oma külva verre, vaatab Ahus Verkud homme teele. Tal on vaja minna ei Sulkameerikaid või Luutest rinnas, kui mitte sadakond, siis viiteid. Valgeid laike täis, nälg seitse täis. Pois küürib laevalael ja meil on reibas, et hulk Ameerikaid kuskil peidad või mitte, sadakond siis viiteid leida. Peas ikka mõtete nõmmel, kes 17. R Kell kuuli kõrgaarne. Unistades merd üks väikene, saatis võõraid laevu. Miks küll kestab see nii kaua, kuni sirgu kuni sirgu, üks kord merereisiks? Ja siis oli seal Vaarne ründeid. Ootas endale kord kapteniks massaa. Juba on küündinud laevas. Jaani raskeks muutus ta. Miks küll kestab see nii kaua, kuni sirgu kuni sirgu, üks kord mere, eks? Ja siis kuule, seal Vaarne Nende ootas endale Tõstnud laine ja tormikeeris viib valgeid harju üle tuleneva vee. Peaministri noor me kõik jälle sees. Küll ükskord tuletorn, kas sulle näitab? Kõrgelm? Karduaarne vend vaatas unistades merd, eks päike saatis. Miks küll kestab see nii ka oma kuni sirgu kuni sirgu niuks kõrts, meremeheks maa. Ja siis muuli sääl Vaarne.
