Tere, lapsed, tere. Täna on meil väga eriline päev noh mitte ainult sellepärast,  et meil on külas Aleksei Turovski Vaid täna on ka 29. veebruar. Jah, aga tavaliselt on veebruaris 28 päeva,  mis tähendab, et tänavu on siis liig aasta 29. veebruar on  tänavu ja see kordub ainult ühe korra nelja aasta jooksul,  nii et järgnevad kolm aastat igal juhul 29. veebruaril ei ole. Ja kui ma nüüd nagu laias laastus mõtisklen  ja õhku nuusutan, siis õhus midagi erilist küll tunda ei ole,  et noh, et nagu midagi teisiti oleks, noh aga kas loomad  näiteks saavad aru, et 29. veebruar on ja see on nagu  natukene niisugune eriline? Loomadele võib see selgeks teha, see ei ole võimatu. No näiteks loomad loomaaias tajuvad suurepäraselt,  et oot, oot, oot, oot, kohe tulevad paari nädala pärast  tulevad jõulud. Sest nendel on hea mälu. Aga loomulikult loomad ei vaata kalendrisse ei loe päevi,  ei tea, kas on veebruar või mingisugune juulikuu,  nad vaatavad oni inimesi ja kuidas inimesed käituvad  ja selle järgi loomad saavad suurepäraselt aru,  et nüüd täna. Selge, et, et siis näiteks nad ilma vaatavad  ja siis neid oma inimesi näiteks talitajad,  kes neile süüa toovad. Mihkel, kuidas sul on minul 29. veebruariga. Mulle meeldib see päev, sellepärast et aastas on üks päev rohkem. Mulle meeldib, aga ma tahtsin erilist, ei,  ma ei tunne, et oleks midagi erilist, aga mul tekkis hoopis  selline küsimus, et, et see 29. veebruaris on üks päev,  eks ole see võibolla meie jaoks midagi, tähendab,  et aga loomade jaoks siis nii väga mitte. Aga, aga kui viimastel aastatel on olnud sellised aasta ajad  natukene noh, lähevad nagu sassi vahepeal meil on,  talv tuleb hiljem, et jõulud on näiteks mustad  ja kuidas see siis lindude ja loomade elule ikkagi mõjub. Kas väga tõsiselt? Väga tõsiselt. Vaadake. Linnud, muuseas, linnud on ka loomad. Seda te teate, muuseas isegi vihmaussid on loomad,  aga see selleks. Nii et lindude seas lindu liikide seas on selliseid,  kes peavad minema kaugele soojale maale talveks. No näiteks pääsukesed, piiritajad. Kagured päris kindlasti ja õige-õige ja loomulikult veel innud. Idee kohaselt peaksid ka minema. Nüüd, kui aga sügis on tohutu pikk ja selline lohisev Väga hästi öeldud, tubli lohisev sügis sest linnud reeglina  siiski lähevad ära, aga hiljem hiljem kui tavalise korraliku  sellise ägeda toreda asjaliku sügise puhul tuleb talv kohe  kohe on selge. No näiteks luigeet, nad on nüüd viimastest,  eks ole. Rahvasuu ütleb, et lumepilv, esimene lumepilv  kuskil novembris silmapiiril ja luiged lähevad,  ma olen seda näinud korduvalt. Ei ole veel mingit pilve isegi näha, aga luiged ütleme seal  kuskil Virtsu või Matsalu kandis kee mees  ja naisluiged kohe. Eks ole, hakkavad lendama, siis ma näen,  lumepilv hakkab tulema, jah, tõepoolest sellised sügisel  nagu meil viimasel ajal sagedasti on viimased paar päeva iga  paar aastat vabandust. Vot sellised ajavad neid segadusse, kuid nad ikkagi saaksid hakkama,  kui inimesed neid ei segaks. Vot nüüd me jõuame väga tähtsa teema juurde. Kas sa tahad sisse juhatada selle? Nojah, sellest me oleme tegelikult siin lastesaates  aeg-ajalt ka natukene rääkinud, aga see on väga oluline,  tegelikult ütleme siis, kes ka teavad üle rääkida,  et, et nagu ma aru saan, siis linnud, see,  et linnud näiteks jäävad siia kas kogemata või,  või, või on sunnitud jääma ja teevad aega parajaks,  siis tegelikult nad saaksid hakkama, kui inimesed neid ei segaks,  nagu ma aru saan, mis see siis täpsemalt tähendab. See tähendab otseselt seda, et inimesed püüavad lindude  tähelepanu ja lausa lõksu sellega, et toovad nendele süüa. Süüa tahavad head, toovad süüa aga panevad nüüd hoopis lõksu. Kuidas sellest siis aru saada? Niiviisi sügisel need linnud veelinnud. Partlas pardid, haned, lagled, luiged ja väga paljud teised. Valmistuvad rännakuks aegsasti ja nendel keha sees on õige  rasvkudede varud peki siin peki seal rasvikust natukene  ja ploomrasv neerude ümber, kõik on ja. Võiks öelda, et nagu punnkõhuta on, ei ole,  punn, ei ole punn parajalt täidlas. Palun. Segamini valmistuvad. Nii et nad on valmis Ja teine asi, äärmiselt tähtis asi. Vaadake, sõbrad, veelinnud nälga ei jää,  ei saa jääda, kui on olemas avatud vesi. Jääd ei ole veelinnud, nälga jääda ei saa,  pealegi nendel on suured ja õigesti kehasse paigutatud varud. Kuule, kuule, kuule, Aleksei, aga kui näiteks ikkagi noh,  ei ole seda vett, et noh nagu jää on peal,  mis siis. Kui jää on peal ja vaat siis, kui neid linde ei eksita keegi,  eks ole, pakkudes nendele head ja paremad. Vot siis nad lihtsalt lähevad ära ja kogu lugu. Ja siis kõik on õige. Aga vaadake, kui inimene pakub nendele ülimaitsvaid  ja ramusaid asju, saia, leiba, need on rammusad,  asjad on toitainete poolest no lausa pommid väga lihtsat asja,  ma püüan nüüd kirjeldada, eks ole. Hanelised, haned, luiged, pardid, nad töötavad tiibadega  küllaltki kiiresti, umbes nii. No luiget niiviisi, eks ole. Kotkas teeb niiviisi 10 minutit ja siis paar tundi,  tal ei ole vaja hoogu võtta. Aga kotkastest me ei räägi. Ei ole näinud, kui keegi looduses üritaks viineri kotkale pakkuda. Sellist asja jumal tänavu pole nähtud. No ja Kotkas loomulikult ei võtaks ka, aga. Vot selleks, et vot niiviisi töötava liivaega  mida peab tegema selle linnukese süda, Ta peab lööma kiiresti,  kus ta lööb südame paunas, vot nii. Et süda linnusüda, saaks edasi töötada. Milline peab olema südamepaun, vaba? Ja kui ta saia sööb või pärmi siia hakkab kohe rasva tekkima. Jah, nii et kui me veelinnud toidame niiviisi vot sellise  ülirammuse absoluutselt ülearuse toiduga  siis organism noh, keha ei taha loobuda,  headest asjadest, teeb nendest varud, aga need varud  õigetesse varude jaoks ette nähtud kohtadesse panna ei saa,  sest nad juba varusid täis ja see hakkab tekkima. Vot seesama raskude vale raskude, suured vaibast patsikud,  rasvarakud hakkab tekkima sinna pauna ja süda ei saa töötada. Mida see tähendab, linnu jaoks? Ei ole võimalik lennata Aafrikasse. Nii et see on väga oluline tegelikult ikkagi no tõesti  väga-väga-väga-väga tähtis on see, ükskõik kui tore see  kuidagi ei oleks näiteks viia linnukestele saia  või leiba ükskõik, tegelikult mida muud siis seda lihtsalt  teha ei tohi, seda enam, et meil on praegu ju talv,  mis, no ei ole üldsegi karm, neid ei peaks ammugi mitte. Vabavesi on kõikjal vaba, vesi on kõikjal,  nii et need linnud nälga Ei lisa, mul jäi see soolateema nagu pakitses. Vaata, sa ütlesid, et sool on väga kahjulik,  eks ole. Noh, lisa lisasooja, aga näiteks mõned loomad ju  lakutavad metsas soola, ise. Jaa, seda küll on selliseid loomi, kelle jaoks soola  hankimine on tõesti suur probleem. Nad ei ole kiskjad. Kiskjatel soolaga probleemi ei ole mitte kunagi väga lihtsal põhjusel. Nad söövad liha. Ja see tähendab, nad saavad ka verd, eks ole,  ja veri on alati soolane alati kõikidel,  eks ole, nii et nendel kiskjatel hundid või röövlinnud tiigrid,  lõvid või kes nad ka ei oleks, nendel ei ole sellega probleemi. Soolaga probleeme võib tekkida loomadel,  kes söövad väga vaest toitu. Meletsejatel, eelkõige lehmal. Ja kitsekas põdrad dra lehma, minu lemmikloom,  sinu lemmikloom mille sulle meeldib, no mulle meeldib see,  et tal on nii ilusad silmad. Siis tal on udar ja siis lus ja ilus ja sealt tuleb piima. Varsti on kevad käes ja kevadeti on Kadrioru pargis selline  tore üritus nagu pardi ralli, kus Kadrioru kanalitesse  lastakse päris partide vahele. Kohutav kogus. Kummipart ja blackpaparta, aga praegu seesama pardiralli.ee  lehekülg on teinud sellise konkursi kuhu tuleks saata üks  plakat või ütleme siis plakati idee sellest,  et miks linde mitte toita. Aga võtame siis lühidalt kokku, miks siis linde mitte toita? Veelinde. Ei tohi toita üldse. Eelkõige. Taignas tehtud asjadega ka igasuguste helbede  ja raasukestega, mitte ja parem mitte toita neid isegi neid  mitte toita isegi roheliste asjadega. Tegelikult rohelised asjad nendele väga palju halba ei tee. Nad harjuvad, see puudutab loomulikult ka kõiki linde,  ka värvulisi, linnukesi, eks ole, laululinnukesi,  kes võivad, nad harjuvad sellega, et siin serveeritakse,  pakutakse toitu, jõululaud mitte kuskile ei ole vaja,  ei ole vaja. Ja nüüd kujutage ette, et teil, kes võtsid ette linnukeste  toetamist toiduga tuleb minna paariks päevaks vanaema juurde maale,  ma ei tea jõulude aegu, eks ole. Linnud aga on nagu, nagu tõepoolest nagu nööriga seotud  sellesama kohaga ja teie tegevusega, kui te neid toidate pidevalt,  eks ole. Nad lihtsalt jäävad ootama. Kui te toidate lauakeste peal neid väikseid laululinnukesi. Palun, Erki, pange ainult ühe koha peale  ja ärge pange regulaarselt seda toitu täna sinna,  homme, täna, ülehomme mitte üle-ülehomme,  võib-olla jälle kolmandasse neljandasse kohta,  muidu nad jäävad ökoloogilise lõksu, need linnud  ja istuvad ootavad süüa, süüa ei saa, tuleb õhtu talvel  ruttu ja söömata, liit külmub surnuks. Me võiks kokku võtta selle teema nii, et linnukene saab Hakkama ja linnukene saab hakkama ja kui kui kedagi  tahetakse toita, siis peab olema ääretult ettevaatlik  ja veel linde absoluutselt mitte toita. Nii öelda. Ja veel üks asi, aga viimane tõepoolest kassid nad on ju  targad ja linnukeste püüd kassi jaoks linnukese ja. See on ülimõnus, nii et lauakes tuleb panna laua,  kesed tuleb panna kohtadesse. Kuhu? Nii et siis üheksandast veebruarist kuni 31. märtsini toimub  õpilastööde konkurss, miks ma linde ei toida,  kuhu siis oodatakse plakatite ja videod ideid,  et reklaamida, kuidas oleks õige teha? Jah, ma arvan, et inspiratsiooni on meil tänasest igal juhul piisavalt,  sellepärast et väga palju huvitavaid ja väga vajalikke  tegelikult mõtteid käis läbi. Aga meie ootame kuni 13. märtsini pilte ja jutte oma lemmikloomast. Ja kes võib-olla ka ju tegelikult ei pea olema üldse kodus  või kuskil koduhoovis või näiteks loomaaias ja. Või krokodill vanamees näitab Ja võib varas ja. Võibolla ka partiline muidugi. Ja tava ilusad 29. veebruari lõppu. Veeda aega.
