Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossid vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Kuule traadi kohta alanud on saade puust ja punaseks, tänased teemad viivad meid siit planeedilt maa pisut kaugemale, üle hulga aja on stuudios kokku saanud Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe ning Raadio kahed ja nüüd siis ka Delfi Forte poolelt Madis Aesma ja me räägime järgmise tunni Aja jooksul. Kosmosejuttu, räägime sellest, millised viimased uuringud on meile tulnud, millised uued uhked ulmelised plaanid on inimestel, teades seoses kosmosega tekkima hakanud tervist, Tõnis. Tere, selle aasta suurim uudis ilmselt teadusmaailmas siiamaani üldse on asi, mis on ka kosmosega seotud, nimelt siis need gravitatsioonilained ehk siis ühe ühe väga-väga ammuse kahe musta augu kokkupõrke väike vibratsioon, mis siin mõnda aega tagasi Teieni jõudis. Kas see sinu kui kosmoseteadlase sees paniga midagi ärevusest tõsiselt vibreerima? No kindlasti oli hästi põnev, et, et noh, tõesti see see legoprojekt, millega siis mõõdeti neti rotatsiooni laineid, et see on ju niisugune 14 aastat töötanud ja senimaani oli tulemus null. Jah, torude seisnud tarbetult laser putki on käinud edasi. Ta on produtseeritud kohutavas koguses müra, siis mille seest on otsitud signaale aga, aga just siis, kui nii-öelda pandi käima, aga veel parem versioon sellest nii-öelda tehnikast et siis ma ei tea mõne nädala või kuuga, Aja jooksul avastati need gravitatsiooni gravitatsioonilained kahe musta augu ühinemisest ja noh, tegelikult on juba teada, et üks üsna tõenäoline kandidaat on veel leitud, mis ei olegi signaal ei ole nii tugev. Aga, aga jah, siukse noh, nii-öelda teadlaste jaoks mitte piisavalt suure kindlusega on, on leitud siis veel üks nii-öelda kandidaat ja arvatakse, et, et neid võib aastas nagu mitmeid tuvastada. Et nüüd hakkabki tulema, et nüüd hakkabki tulema, jah. Aga see on muidugi täitsa filosoofiliselt mõelda, siis, siis see on ju inimmõistusele otsekui hoomamatu mõelda, et aegruumis on mingisugune selline noh võdin sees. Me saame aru, kuidas, eks ole, heli sees on värin, helilaines värin, eks ole, me võib-olla suudame ka ette kujutada, kuidas ütleme, siin elektromagnetilised lained on mingisugune selline auk või vidin sees, aga, aga ruum ja aeg aeg muudkui läheb ju. Nojah, aeg on nüüd nagu üks asi, no eks seal ajas on ka mingisugused siis vast need häiritused, aga, aga selle s või aeg ei voola täpselt niimoodi. See on tühine. Aga ma ei teagi, kuidas ruumi lainetust võiks ette kujutada, võib-olla seda võib tunda umbes niimoodi nagu maavärinat või noh, ma ei tea, päris täpselt, aga noh, see on nagu see siis noh, nii-öelda võimsus või kui tugev ta on, noh, see on nagu täiesti olematu, eks see on kohutavalt, kohutavalt nõrk. Kuigi arvatavasti seal mustade aukude lähistel on see asi kõike muud kui nõrk. Kusjuures Sõenda kolleegiga Tartu observatooriumist, Laurits Leedjärvega rääkisin ka sellest ja küsisin, et kas inimene kuidagiviisi võiks ka seda nii-öelda gravitatsioonilainet ise tunda ja ta ütles, et see on põhimõtteliselt võimalik, siis küll, kui keegi ise musta auku kukub, aga siis tal ei ole pärast millestki muljetada oma kogemusest rääkida. Jah, nii on. Tänased teemad on nii siitsamast maa pealt mõtlesin küll, et läheme peamiselt kosmosesse, aga räägime ka asjadest, mis on siinsamas maa peal toimumas. Räägime asjadest, mis on maa peale meile justkui külla tulnud ja räägime asjadest, millega plaanitakse siit kaugele eemale lennata. Nii et järgneva tunni jooksul siis siin raadio saate puust ja punaseks stuudios Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe ning Madis Aesma ja esimese teemaga Me siirdume Lõuna-Ameerikasse, Tšiilis, Atacama mägedesse, kus on nüüd valmis saanud üks suur suur teleskoobi projekt, nimelt oluline tükk. Linnuteed on nüüd erakordselt hea kvaliteediga üles pildistatud, kaardistatud. Raadio kahes on kohal Tõnis Eelmäe ning Madis Aesma. Räägime täna kosmosejutte ja esimene teema viib meid siis Tšiilis ja Tšiilis. Atacama mägedes on nüüd valmis saanud üks uhke teleskoobi projekt, mille raames siis pildistati erakordselt hea lahutusvõimega üles suur oluline osa linnuteest ja see osa linnuteest ainult siis just see, kus tähed tekivad. Jah, tõesti lõunataevast on, on nüüd valminud üks, üks taeva üleval vaade ja taevaülevaateid on tehtud ju palju, et mitmed teleskoobid on teinud väga erinevates lainealades. Aga see taevaülevaade on võib-olla oluline või huvitav. Astronoomide jaoks siis väga huvitav, sellepärast et see taevaülevaade on tehtud kusagil seal, ütleme, infrapunakiirgusega raadiolainete vahepeal sellistel lainepikkustel, mida nimetatakse siis millimeeter või submillimeeter lainetaks, noh, niisugune lainepikkus natukene alla ühe millimeetri ja umbes 300 gigahertsi sagedus ja seal vaadeldi ühe raadioteleskoobiga siis lõunataevas nähtavat linnuteed ja päris suur tükk linnuteest Ray ära vaadeldud umbes kolmandik jämedalt kogu lindudest. Ja mida see teleskoop siis vaatas? Põhimõtteliselt teleskoop, raadioteleskoop detekteerib raadiolaineid, infrapunateleskoop, infrapunalaineid, infrapunakiirgust see apeksi nimeline raadioteleskoop siis siis neid submillimeeter laineid ja mida ta siis näeb, on põhimõtteliselt külm gaas ja tolm meie galaktikas. Nii et see põhimõtteliselt on siis külma gaasi ja tolmuülevaade meie galaktikas. Kui see on see koht, kus tähed sünnivad, kas see siis tähendab seda, et see on nagu selle meie galaktika sellisem uuem osa? Mitte tingimata, et noh, kui kujutada ette sellist tüüpilist spiraalgalaktikat, et ketas galaktikat siis seal on, olid, need on need kohad, kus siis noh, nii-öelda alatähed tekivad ja nendes spiraalharudes, kui noh, tegelikult ilmselt ka sinna nende vahele, aga ikkagi siukse nagu kettana on jaotunud galaktikas gaas ja gaas tüüpiliselt on jahe ja mida rohkem ta tolmuga segamini on, seda tüüpilise jahedam tema on. Ja sellest gaasist siis noh, mitmesuguste häirituste tõttu saavad hakata tekkima siuksed nagu gaasitihendid, milles tavaliselt tekivad suisa parvena või siukse suure puntra uued tähed, baas nii-öelda hakkab kollaps eirama või see suur gaasipilv hakkab kollaps eirama ja koloniseerimise käigus siis tavalist Bilbel jaguneb nagu alamosadest siis igast sellest väiksemast osast tekib siis täht või, või kaksiktäht või mitmiktäht, eks. Aga nüüd me ise oleme ju ka, eks ole, Linnutee sees nii-öelda meie päikesesüsteem on koosa osa Linnutee galaktikast, kus kohas me üldse selle sees asume? Me siin rääkisime, et eks ole, või sa rääkisid, et on, et on ringikujuline, selline tüüpiline spiraalgalaktika, kus kohas meie seal oleme, spiraali suudab igaüks ette kujutada ketast. Meie asume suhteliselt sel galaktika äärealas, noh, ma ei teagi. No võib-olla kui keskelt hakata minema, siis umbes kolmveerand raadiuse peal jämedalt. No mõtleme, mis suunas ütleme, kui sa kujutad ette sellist kellaosutid kella sihverplaati, kus me seal umbes olla võiks. Oi, selle koha pealt ei saa ju öelda, sa pead ütlema siis kuskil 12 on mis suunas, eks, et, et selles mõttes ta ei ole selline ühtne ketas, see kaugus keskmest on võib-olla kõige olulisem ja, ja meie asuga üheski spiraal arus noh, nii-öelda päris nagu keskele. Et noh, me oleme sihukeses üsna mõnusas üksildases piirkonnas. Ja võib-olla on see ka hea, et, et nende spiraalharudes tavaliselt tekivad massiivsed tähed, mis kiiresti tee oma elu Superanaadena lõpetavad. Ja noh, ma arvan, et on tegelikult päris hea, et me päris nende külje all ei ole. Võivad saada, aga ei pruugi, et see sõltub selle tähe massist, mis, mis siis nii-öelda super nõuana plahvatab ja ma ei tea, mitmendast asjadest veel, sest noh, tegelikult ei ole päris täpselt selge, et, et miks ühes noh, 20 päikese massiga tähes tekib must auk ja miks teises tekib neutrontäht? No igatahes miljardeid tähti meie galaktikas, eks ole. Jah, umbes 100 kuni 200 miljardit tähte, niiet. Kui meil on nüüd sellest ikkagi kolmandik sellise kvaliteediga üles pildistatud, siis see tähendab ikkagi tõesti no lausa hoomamatult tööd, mida sa teleskoop on ära teinud ja nagu ma aru saan, siis on ka juba sellesama siiamaani tehtud töö osas teleskoobi vaatluste osas selle kolmandikku lindudest osas enam kui 70 teadusartiklid kirjutatud. Ühesõnaga siin on ikkagi materjali siiamaani niivõrd palju, mida Enda ajudest ja aparaatidest arvutitest läbi lasta, et sellest vast noh, nii-öelda lihtsalt rääkides, et pildistasime üles kolmandikku linnuteest, ei saagi aru. Jah, et noh, võib ju öelda, et, et igaüks peaaegu kellel vähegi tahtmist on, saab pildistada ja ülespoole või kolmandiku linnuteest siitsamast Eestimaalt isegi võtab fotoaparaadi öösel ja, ja lähed ja pildistad. Aga vot eriliseks astronoomide jaoks just teeb seesama lainele, et, et me me sealt tähti tõenäoliselt peaaegu ei näegi või noh, näeme väga vähe tähti kui üldse. Aga põhiliselt on just see tähtedevaheline keskkond ja no seda keskkonda on, on küllalt raske uurida ja üsna viimase ajani ei olnud ka seda noh, ütleme kas siis nii kõrget või nii madalat sagedust, noh, see sõltub siis, kas vaadata Ta optilise või nähtava valguse või raadiokiirguse poolelt. Et seda ei olnud võimalik väga hästi vaadelda suure nurk lahutusega. Et seesama apeksi nimeline teleskoop suudab hästi detailselt näha seda taevast ja noh, põhimõtteliselt jah, et tegelikult see happeks sisuliselt tema, see, kuidas ta mõõdab seda, siis taevast on niimoodi, et see on niisugune, ma ei tea, mõnekümne meetrine paraboolantenn, mille, mille siis fookuses on, on piltlikult öeldes terve ports ülitundlikke termomeetreid. Ja siis sellel submillimeeter kiirgusel on, on noh, soojuskiirgusele anda nii-öelda väga sarnane ja, ja selle mõõtmiseks saab kasutada tõesti siis piltlikult öeldes termomeetreid termomeetrid on hästi-hästi madalale jahutatud umbes seal veerandkraadi üle absoluutse nulli. Ja selle tõttu on siis võimalik jah, nendest seda külma gaasi ja tolmukiirgust, mis on noh, kah väga nii-öelda madala temperatuuriga siiski registreerida. Aga ühesõnaga, see siis tähendab, et sellesama apeksi puhul oluline ongi see, mis jääb nii-öelda ridade vahele tema selle suurim tähtede ehk siis nagu ridade vahele Jah, just see keskkond, see koht, milles sees tähed on, et juurite mitte tähti endid vaid, vaid just seda nii-öelda keskkonda, milles tahet tekivad ja millest noh, suurem osa selliseid spiraalselt galaktikaid koosnevad. Järgmise teemana hakkame siin raadio kahes saates puust ja punaseks rääkima ühest üsna esmapilgul hullumeelsest ideest. Nimelt on siis nüüd väidetavalt leiutatud selline süsteem, mille abil kosmoselennud seni ette kujuteldust oluliselt kiiremaks muutuvad. Marsile nii umbes poole tunniga on siis selle idee järgi täiesti reaalne. Milles asi täpsemalt seisneb, räägime juba siin raadio kahes paari minuti pärast. Nüüd siis kosmoselendude juurde ja noh, tavaliselt on ju ikkagi räägitud siin Marsi missiooni puhul, sellest Marsile lendamine võtab aega, mitu kuud on räägitud sellest, et sinna tuleks saata sellised ergonoomilised väikesed inimesed, võib-olla, et siis saaks kosmoselaeva väiksema teha. Millal meie juures pioneer ära lendas, see oli ju Brežnevi ajal juba, eks ole noh, ikkagi väga pikka aega tagasi. Ja alles ta jõudis siin päikesesüsteemist välja millalgi. Või see ei olnud võib-olla nii alles. Nojah, ja veel natukene hiljem leidnud nii-öelda voia džerid on nüüd jõudnud päikesesüsteemi nii-öelda ütleme, siseosade piirile, päikesetuule mõju, nagu lõpeb. Ühesõnaga, nad ikkagi lähevad ja lähevad ja lähevad ja on seda teinud juba tükk aega, aga nüüd siis on välja käidud üks selline omapärane tehnoloogia, mille abil saaks siis lennata Marsile poole tunniga, siis sellest samast hoidierist saaks mööda umbes kolme päevaga. Ja siis umbes 15 aastaga peaks jõudma kõige lähedasema tähesüsteemini, mis on siis alfa, Centauri, nii et seal oli siis umbes nelja valgusaasta kaugusel, et siis selline erakordne reis. Seda võiks isegi üks inimene oma eluajal näha, kuidas miski sinna läheb ja sealt tagasi tuleb. Esialgu on jutt olnud muidugi mitte inimeste lennatamisest, vaid siis ühe sellise imekerge kosmoselaeva lennutamisest, milles oleks siis niisugune paberõhuke keha ja siis selle peal oleks puri ja purje tulistatakse laseriga. See on jah, selline tõsiselt huvitav tehnoloogia ja nagu selle uurimuse üks autoritest Filipp Lubin ka ka ütleb, et, et see ei ole nii-öelda ulmeteadus või see ei ole ulmekirjandus, et, et see on nagu päris eksisteeriv tänapäevalt eksisteeriv tehnoloogia seda asja võimaldaks. Et siis on jah, et pisikene kosmoselaev, millel on noh, piltlikult öeldes nagu päikesepuri selline nagu konventsionaalne päiksepurjeannet on sihuke peegeldav õhukene kile ja siis purjega sama põhimõtteliselt sama raskusega või sama massiga nagu puri on sama massiga kosmoselaev noh ütleme siuksed kümmekond grammi võib-olla või, või noh, kõige lihtsamate juhtudel või, või siis ka noh, ma ei tea, võib-olla mõnisada grammi, et ala ehk juba nagu raskekaallane juba sellega võrreldes ja sellist siis purje valgustatakse laserite patareiga piltlikult öeldes. Ja mitte siis lihtsalt nagu laserkaardikepid vast suurem osa inimesi on näinud vaid selle laseri nii-öelda koguvõimsus peaks siis olema noh, ütleme suurusjärgus 50 gigavatti. Et see on nagu kohutavalt suur võimsus ja noh, ühte sellist laserit eriti noh, need, mis peaks pidevalt töötama, vist ei õnnestu väga teha. Aga aga siis on tehtud, see nende idee on see, et võtame juba olemasolevaid eksisteerivaid lasereid mis seal tsirka, ühe kilovatised, laserid ja, ja paneme neid väga palju kokku. Teeme no selline 10 korda 10 kilomeetrit. Maatriksi kosmosesse sellistest laseritest, kus iga ruutmeetri peale umbes tuleb üks selline laser ja no vot siis saab kokku Need vajalikud gigavatid. Kiiret siis koondatakse. Ja kiiret spetsiifiliselt veel noh, nii-öelda, et see laserkiirgus genereeritakse niimoodi, et see valgus oleks kõik ühes faasis ja selline valgus koondatakse, suunatakse siis selle kosmoselaeva purjele. Nimekirja kosmoselaeva ime kergele purjele. Just ja see tundub noh, et see on valgus, eks, et noh, et mis seal siis ikka noh, kui vinge ta siis võib ikkagi olla. Aga see nii-öelda kosmoselaev saab ikka tõsiselt vinge impulsi. Footonite valguse osakestel on oma impulss olemas. Ja see kosmoselaev saab noh, selline pisikene kosmoselaev saaks siis 10 minutiga kiiruseks veerand valguse kiirust. See on ikka kohutavalt suur kiirendus ja, ja kiirenduseks öeldakse umbes 10000 keed siis 10000 korda suurem kui raskuskiirendus Maa peal. Et, et kohutavalt kiiresti ta kiirendab. Ja noh, kuna tegu on laseritega, siis see laseri valguskiirtekimp ei, ei haju nii noh, nii-öelda nii palju, et, et ka selle noh, ma ei tea ala veerand astronoomilise ühiku kaugusel, siis on ta veel piisavalt kitsas ja noh, nii-öelda väga lühikese ajaga on võimalik sellele kosmoseaparaadile anda kohutavalt suur tiirus või siis võib selle laserkiire välja lülitada. Siin muidugi jah, kui see nüüd ütleme, toimuks mingisuguses atmosfääriga kohas selline katse või siis hoo andmine, siis ilmselt laguneks laevuke kohe ära, eks ole, sellepärast et tal oleksid iludused vastu mõjudega, kuivõrd kosmoses on ju vaakum, siis meeletu hooga ei tee talle praktiliselt mitte midagi. Täpselt nii ja ega tegelikult on ka teine asi, et seda laserit atmosfääris ilmselt ei saaks käivitada maa peal, oleks ta võib olla väga lihtne ehitada võrreldes kosmosega aga atmosfäär kiir hajub ära ja noh, tõenäoliselt ka atmosfääri endaga juhtub ühte koma teist seal kohas, siis kui noh, selline hulk energiat läbi pumbata, vaata sellest. Et ma ei tea, mingi ebamaine, sinine helendus või mis seal siis tuleks. Aga, aga jah, et kõike seda asja saab teha tõesti ainult kosmoses. Muidugi see kosmose vaakum ei ole päris vaakum, seal on alati mingeid pisikesi osakesi, tolmu, gaasiosakesi, kas just nimelt jah, ja, ja kui siis selle veerand valguse kiirusega lendav kosmoseaparaat sellise asjaga kokku saab, siis see võib nagu üsna üsna halvasti lõppeda. Nii et võib-olla jah, et kui tahta Alpha Centauri uurida võib või ka siis noh, nii-öelda tähtedevahelist ruumi uurida siis siis oleks mõistlik saata selliseid kosmose laevasid nagu suures koguses välja. Et, et mõni ikka kohale jõuab. Ja sest nad on ju tõesti imeõrnad ja nagu öeldud, siis paberõhukese sellise karkassi peal on siis puri. Aga nagu ma aru saan, siis tegelikult on võimalik sellesama lasersüsteemiga muidugi ka raskemaid asju lennutada, aga siin nad lihtsalt lendavad mõnevõrra aeglasemalt, eks ole. Et siin on räägitud ka sellisest asjast nagu üks ütleme siis sajakilone robotlaev, millele saaks samamoodi laseriga hoo sisse anda ja see siis lendaks Marsile, noh niimoodi paari. Päevaga, umbes jah ja mis ei ole paha, jah, jaa. Ma küll kahjuks ei leidnud päris hästi selle kohta, et, et kuidas selle sammusegi paarisajakilose aparaadiga, kui suure kiirusega saab, sest noh, üks asi on see, et et kuhugile väga suure kiirusega lennata on nagu saab väga kiiresti kohale. Aga kui nüüd tahta Marsi juurde orbiidile jääda, siis tuleb see kiiruskaid kinni pidurdada. Seda küll, jah, jah, tohutu pidurdamise. Jah, et kuidas seda täpselt või kas see ongi üldse nii-öelda plaan, et seda ma seda natuke raskema sellega ei nagu leidnud seda infot. Aga nojah, see kõige huvitavam minu jaoks just oligi see, et, et tõepoolest ma vaatasin mõnda nendest artiklitest, mida on siis nagu tehtud sellel teemal, et see tehnoloogia tänapäeval kõik eksisteerib juba? Põhimõtteliselt see on noh, vähemalt laborites mõned komponendid, kasvõi näiteks need laserid noh, selliseid on võimalik osta poest põhimõtteliselt. Et, et kogu see tehnoloogia on olemas muidugi, maksab väga palju, sest noh 10 korda 10 kilomeetrit kindla struktuuriga laserite võrgustik kosmoses, pluss päiksepaneelid, et energiat saada. See on väga kallis suur ettevõtmine ja jah, aga aga siiski noh, mine tea, kui inimkonnal on selline huvi olemas, siis, siis võib-olla see ei olegi nii ulmeliselt kallis ja ja no muidugi sedasama nii-öelda laserite võrgustikku saab kasutada ka muudeks asjadeks. Et seesama töörühm on, on uurinud ka võimalust, kuidas selliste laserite abil maad ohustavaid asteroide oma orbiidilt kõrvale suunata ja, ja noh, võib-olla see tegelikult oligi nende kõige esimene selline noh, nii-öelda motivaator, et miks seda meetodit analüüsida kasutada võimsaid lasereid kuskil maa orbiidil ja aurustada siis noh, asteroidi pinnal mingisugust kivimit, nii et siis seal tekkiv reaktiivjõud muudaks natukene asteroidi orbiiti, näete siis maaga kokku põrkaks. Ja ei ole iga kord vaja, et Pruus fillis läheks ennast ohverdaks, eks ole täpsed, aga huvitav, mis seal üldse oleks veel selle kosmoselennu juurde tagasi tulla, mis sul üldse inimesega saaks, kui ta lendaks valguse kiirusel, kas teoreetiliselt võiks kuidagiviisi kosmoses vaakumis inimesele mõjuda ka või, või ei ole seal vahet, siis mõtlesin, et astronaudid lendavad ju ka ikkagi mitukümmend 1000 kilomeetrit tunnis. Sellest. Kiirusel ei olegi nagu noh, mingisugust vahet, no okei, see aja aeglustame nagu filmis Tähtedevaheline eks oli, oli ka seda hästi kujutatud, et, et see, see muidugi on, et aeg seal kiiresti liikuva kosmoselaeva peal liigub aeglasemalt kui noh, nii-öelda maa peal näiteks. Oluline on see kiirendus, et nüüd, kui tõesti 10 minutiga saada veerand valguse kiirus siis ja 1000 keed on see kiirendas, siis ükski inimene ei ela seda üle. Noh, kardetavasti on kas siis niimoodi, et kui seda nüüd väga palju aeglasemalt kiirendada kosmoselaeva ja siis see efektiivsus ei ole nii suurena. Aga mine sa tea, võibolla, ega seal oleks ka väga suur asi, kui saada kiiruseks seal noh, mingi mõnisada kilomeetrit sekundis või 1000 kilomeetrit sekundis. Noh, võrreldes täna vaevaste keemiliste rakettidega on see ikka kohutavalt palju suurem kiirus. Et seda võib-olla saab teha ka nii-öelda aeglasemas tempos, need inimesed selle üle elaksid. Puust ja punaseks. Siin raadio kahe saate puust ja punaseks, stuudios on Tõnise Tartu observatooriumist ja Madis Aesma ja me siin eelmise teema lõpus rääkisime sellest, et see tee staaridehnoloogiasest, millega mõeldakse ülikõrge kiirusega kosmoselaevu teele läkitada, tegelikult sai siis välja mõeldud eeskätt ilmselt selleks, et ikkagi asteroide maas kõrvale juhtida ja tegelikult meil siin umbes mõned nädalad tagasi peaaegu oli võimalus või oleks olnud võimalus näha ühte meteoori maa kohal, aga kuna ta siis põles ookeani kohal ära, siis seda juhtunud. Ja juhtus see siis siin paar nädalat tagasi Brasiilia vete kohal, jah, just nimelt. Arvatavalt viis kuni seitse meetrit suur ehk siis kõige suurem siiamaani pärast ligi 17 meetrise läbimõõduga, et Tšeljabinski meteoorkeha, mis käis meil siin külas kolm aastat tagasi. See on tõesti, et nii-öelda võib-olla oleks jäänud suuresti noh, üleüldse märkamatuks, aga oli terve hulk siis ajakirjandusväljaandeid mis leidsid selle nii-öelda fakti ja, ja tegid sellest suure loo. NASA ei suudagi leida kõiki asteroide, mis, mis võivad Maaga kokku põrgata. Ja maaliti üsna üsna nagu niisugune must pilt. Aga, aga jah, et see poliitsiis võib-olla võib öelda või pisikene asteroidi tükikene mõne meetri suurune kukkus alla kuskil Lõuna-Atlandi kohal ja siis oli, et võrdluses, et, et ja sellest ei juhtunud midagi halba. Võib-olla välja arvatud ainult mõnel tõesti nagu õnnetul kalal, kes juhtus olema seal, kui midagi võib-olla ka vette kukkus. Ja siin on, siin on toodud ka selliseid arvulise võrdluseta, mäletame ju Tšeljabinskis alla kukkunud meteoorkeha, siis lõi seal, eks ole, aknad puruks ja tegi igasugust pahandust, selle ekvivalent oli siis 300000 tonni. Teen teed põhimõtteliselt ja see, mis nüüd siis seal Lõuna-Atlandi kohal kukkus, see oli 13000, et ehk et isegi kui ta oleks noh, atmosfäärist läbi tulnud mingil kujul, siis oleks olnud ikkagi ainult valgusmäng, aga mitte mingeid purustusi. Ilmselt lõpuks jah. Jah, eks ta ilmselt olekski olnud, et noh, paarkümmend korda väiksema võimsusega, eks et ilmselt oli jah, ikkagi niimoodi, et võib-olla kui sealt ka midagi nii-öelda ookeanisse siis pudenes, siis seda oli nagu tühisel, et lähed, et Tšeljabinski, sellest meteoorist või poliidist jõudis maapinnale meteoriit materjalina nagu väga väike osa, et, et see põhiline osa oli, noh, ikkagi mis purustusi tekitas, oligi see plahvatus seal atmosfääris või lööklaine atmosfääris. Et selles ma arvan, et seal Lõuna-Atlandi kohal Seppolid oleks olnud lihtsalt ülimalt uhke vaatepilt. Palja silmaga vaatajale aga ei enamat. Aga, aga ei enamat ja aga aga jah, et miks see Nasa sinna mängu tuleb, on see, et et NASA tegelikult peab silma peal sellistel maale langevatel, noh, nii-öelda meteoor kehadel ja noh, selleks on siis väga palju erinevaid võimalusi on olemas terve võrgustik kaameraid siis mis pimedal ajal ja võib-olla ka päevasel ajal taevast jälgivad nii-öelda üle taevakaamerad ja võrgustik mikrofone maa peal, mis siis seda heli või nii-öelda mürinat peaks salvestama. Ja no tegelikult on ka siis USA sõjandusringkondadel on olemas ka võimalused orbiidilt vaadata või näha neid poliide, mis siis atmosfäär sisenevad. Et seal on kosmosest näha ja noh, oligi siin mõned aastad tagasi oli suur pahandus sellega või nakkas ta pahandas, aga oli probleem sellega, et siis need sõjandusringkonnad ei tahtnud seda infot enam jagada nii-öelda avalikkusega, aga täna seal nii kerge tekkima mitte ei, mitte sellepärast, vaid et noh, et see paljastab nende võimekust siis kosmosest maad jälgida. Aga, aga jah, nüüd siis tänaseks päevaks on see noh, nii-öelda kahepoolsed suhted jälle sisse seatud, et et nüüd jälle seda infot saadakse. Et ja on selline veebileht nagu Space Weather punkt. Com ja seal on tegelikult pilt olemas mingi viimase aja meteoorkehadest mida siis on täpselt nende NASA pluss siis USA sõjalise seltskonna vahenditega tuvastatud, et on määratud nende orbiidid ja seal on muud infot ka veel natukene. Siin kusjuures paar nädalat tagasi käis või ka selline uudis läbi selline kõmu-uudis Indiast, mis muidugi osutus lõppkokkuvõttes valeks, et seal olla justkui juhtunud esimene surm meteoriidi läbi, siis alates kusagilt ma ei tea, kas 19. sajandi esimesest poolest väidetavalt, et üks bussijuht olla siis taevast kiviga pihta saanud ja arvati tõesti meteoriit kukkus talle pähe või siis tabastada. Aga siis hiljem lükati see siiski ümber. Noh, India muidugi on koht, kust tuleb aeg-ajalt igasuguseid kummalisi uudiseid, mida tasub võtta ikkagi skepsisega. Aga mis puudutab neid taevakehasid, mis meeldisid nüüd peagi möödumas, on siis tegelikult, et siin viiendal märtsil, ehk juba järgmisel nädalal, järgmisel laupäeval, kui on siis Eesti laulu finaal, sel ajal lendab meist mööda selline asteroid nimega 2013 T-X 68 ja selle puhul siis on Need olid siin veebruari alguses arvutused, selle puhul võib siis olla see vahemik maaga kas 14 miljonit kilomeetrit või siis 17000 kilomeetrit, mis on ikkagi päris suur vahe. Aga no kokkupõrke oht on ime, ime seda põhimõtteliselt ei ole ikkagi. Noh, ütleme nendel hästi väikestel taevakehadel, see ei ole sugugi noh, nii-öelda iseenesest mõistetav orbiidi ülimalt täpne määramine ja, ja selles mõttes on hästi huvitav jah, et, et seal noh, nii-öelda nii suur noh, nii-öelda valikuruum on 17000 kilomeetrit on ma läbimõõt on jämedalt 12000 kilomeetrit, et see 17000 kilomeetrit on ikka noh, väga-väga lähedalt mööda minemine. Aga kuna see taevakeha, mis ka üsna pisikene, veidikene suurem, kui see Tšeljabinski Siis ta tekitab, kui ta peaks tõesti maaga kokku saama, siis ta tekitab väga uhke nii-öelda vaatemängu taevasse ja kui ta asustatud kohal alla peaks tulema, et siis siis võib-olla seal tuleb ka maapinnal purustusi. Aga see ei ole kindlasti selline dinosauruseid okutanud. Nii-öelda asteroiditabamus. Ja tänases viimases teemas räägime sellest, kuidas Richard Branson taas kosmosesse pürgib ja mõne sõnaga ka ühest sellisest ministeeriumist aastate tagant, mis sai nüüd ikkagi üsna lihtsa ja loogilise seletusena. Puust ja punaseks. Siin raadio kahes saates puust ja punaseks on kosmose teemadel juttu rääkimas Tõnis Eelmäe ja Madis Aesma ja Richard Branson esitles Sis vöörlzini uut kosmoselennukite eelmisel reedel. Selle nimi on viiessessi juunity. Ja noh, teame seda, et kosmoses käimine naljaasi ei ole, sest et VSS Enterprise kukkus proovilennul alla üle-eelmisel aastal, üks piloot sai surma. Ja reisijaid on muidugi ettemaksu teinud ja ootavad võimalust kosmoses ära käia. Nüüd on siis uus kosmoselennuk valmis. Siin oli jah, meie, ma ei tea, kas aktuaalses kaameras või kuskil näidati seda nii-öelda kosmoselennukiesitlust kosmoselennuk on jah, nii-öelda ühes tükis, aga sellega veel lennatud ei ole. Ja, ja eks sellega nüüd siis hakataksegi nii-öelda järgmise paari aasta jooksul tegema igasuguse erineva taseme teste, et et veetakse teise lennuki sabas seda õhus kuskil ja ja siis lastakse teda ühel ja teisel viisil alla kukkuda sealt kõrgemalt. Et noh, et kuidas ta siis nii-öelda täpselt lendab ja ja alles siis päris lõpuks tehakse siis rakettmootoritega katsetused. Et jah, see esimese kosmoselennuki purunemine on teinud ka selle Väighini Vetšingalaktiku väga palju nagu ettevaatlikumaks. Ja noh, ma arvan, et eks on täiesti omal kohal tahetakse, et kõikvõimalikud probleemid välistada. Ja huvitav on jah, see, et nüüd see galaktika on jõudnud nii kaugele, et nad suudavad selle kosmoselaeva täielikult ise ehitada. Et võib-olla neil on siis ka natukene parem troll kogu selle asja üle. Kuigi jah, sellel esimesel kosmoselennukil seal purunemise põhjus oli tegelikult piloodi viga. Põlli leiti, et inimlik error. Jah, et see kosmoselaeva disain lubas pidurdada hakata sellisel kiirusel kusse pidurdamine. Nagu purustas siis kosmoselaeva piltlikult öeldes et see kosmoselaev pidurdab niimoodi, et noh, ta nagu lennuki moodi, eks aktset tiibade tagaosa tõstetakse tiibade suhtes nagu 90 kraadi alla risti risti jahete tiibadega ja noh, kui seda liiga suure kiiruse peal teha, siis noh, ilmselt siis rebitakse tiivalt kosmoselaeva küljest ära või tiivad puruks. Ja noh, see oli ka siis põhjus, uuel versioonil on siis noh, tehtud sellised muudatused, mis peaksid välistama seda. Mina hoian väga pöialt, et see ettevõtmine Õnneks läheks et aega võtab ja noh, ma ei tea, võib-olla need inimesed, kes need umbes 700 inimest siis on ostnud omale siis piletid selle kosmoselennupiletid need võib-olla on jah, natukene kannatamatult isegi või, või noh, ma ei tea täpselt, et, et siis või on jah väga pöialt, et see asi teoks saaks. Et see on ikkagi noh, nagu mõnes mõttes märgilise tähtsusega sündmus, kui siis regulaarselt nii-öelda kosmoselennud algavad. Vaieldamatult jah, ja tegelikult no kui me hakkame nüüd tagasi mõtlema lennundusajaloo peale, siis ju alles kusagil 110 või 112 aastat tagasi olles siin vennad, Wraithid üritasid õhku tõusta ja lõpuks siis tegid umbes sajameetrise lennu, nii et me oleme selle aja jooksul ikkagi päris kaugele jõudnud. Me oleme jah jõudnud päris päris kaugele ja ja no mulle õudselt meeldis ka seesamune uus kosmoselaev, Junity on siis nii-öelda ka noh, mõnes mõttes nagu sisse õnnistatud Stephen Hawkingi poolt ja, ja tema nii-öelda kommentaarid kogu selle ettevõtmise suhtes noh, nagu nagu väga sellised hoogsad hoogsad, aga noh, nii-öelda see tema jutt oli jah, nagu väga olulise nagu sisuga ka, et et noh, võib-olla natukene nagu meie presidendi jutt need vabariigi sünnipäeva ajal, aga, aga jah, omanieldasi hoking ütles, et et jah, et kosmose uurimine on olnud inimkonna jaoks noh, üks selline tõsiselt ühendav noh, nagu tegevus, midagi sellist maa peal tüüpiliselt ei ole olnud, et maa peal iga üksik üritab enda eest enda poole tekigi rabada. Aga kosmosega seotud asjad on väga paljuski olnud sellised, mis on inimkonda ühendanud. Täpselt nii see on. Ja kui siin saate lõpetuseks ühest kurioossumist veel ka rääkida, siis ei kujutagi ette, mida Apollo 10 missiooni osalejad võisid arvata sellest, et milline on meie elu ja kui kaugele me käime kosmoses aastal 2016, aga nemad olid siis viimased, kes tegid tiiru ümber kuud n sellele laskumata. Ja üks väga kummaline asi nendega selle reisi jooksul juhtus, nimelt siis Kuu tagumisel küljel olles, kui raadioside absoluutselt Maaga oli, katkestab sellepärast, et noh ümber kuuned lained siis piisavalt levinud, et Houstonisse jõuda, siis seal Kuu tagaküljel olles kuulsid nad oma klapilist ühel hetkel ikkagi väga kummalist muusikat. Ja ma ei teagi, ma kuulasin ka ja ma arvan, et, et see nüüd oli ikka see õige heli nii-öelda. Jah, et ta nagu muusika väga ei olnud, et Tallinna kui selline rohkem jah, siuke undamine taustal nagu noh, võib-olla tõesti jah, et ja ma arvan, et kui me tänapäeval nüüd mõtlema, et, et noh, kui me mobiiltelefoniga helistama näiteks et kui ka teisel pool on vaikus, siis me kuulemegi nagu vaikust või ei kuule midagi. Et siis selline analoog raadiotehnika on noh, natukene teistsugune. Et tõepoolest see nii-öelda raadioinseneride poolt pakutud seletus oli, oli see, et kuu peale sõitmiseks kasutati ju tegelikult kahte moodulit, et üks osa oli see, mis kuu peale laskus ja teine oli siis nii-öelda Orbit Taal moodul, mis ümber kuu tiirlema selleks ajaks raadioinsenerid pakkusid välja, et tegelikult üks nendest moodulitest häiris, teise raadiosidet tõstab ja, ja seda siis kuuldi kõrvaklappides. Noh, ma ei tea, see ei ole nagu võib-olla väga tundmatuga igapäevaselt, et midagi sarnast võib kuulda näiteks siis, kui noh, on näiteks arvutikõlareid ja mobiiltelefon hakkab helisema. Head nad siis tulevad niuksed, krõbinad sisse nende erinevate raadio raadiosignaalide puhul lihtsalt noh, kuidas heli täpselt kõlab, see võib olla väga-väga erinev ja sarnaseid raadiohäireid. Kogesime siis meie siin Tartu kandis kui ESTCube ühega hakati sidet pidama, et sina samamoodi selles amatöörraadiolaineala kõrval on palju teisi nii-öelda väga tugevaid naljaallikaid, mis siis samamoodi häired tekitasid, sinna, kusestkib oma signaali, saatis. Aga see ikkagi tähendab siis kokkuvõttes seda, et kõigel, mis tunded on müstiline, on tegelikult sageli praktiline, lihtne seletus. Jah, see on tõepoolest niimoodi ja, ja noh, nii-öelda astronoomina on seal nagu selles mõttes väga, väga, et väga palju küsitakse ufode kohta ja enamasti ütleme, mida rohkem nii-öelda taevas toimuvaga kursis olla, seda, seda vähemaks jääb noh, nihukesi ufosid ufonähtusi, mis ei tähenda seda, et neid ei oleks üldse. Aga see, see ufo nähtusena enamasti siis tähendab seda, et noh, et, et sa ei tea millega, mis näiteks, millise kosmoseaparaadiga päris täpselt tegu on. Et on, noh, näed taevas mingisugust kosmoseaparaati suurada tõenäosusega on see kosmoseaparaat ja sa ei leia sellel mitte ühtegi vastet. Aga noh, meil lisaks siis sellele nii-öelda nähtavale kosmosetehnoloogial on ka terve ports sellist kosmosetehnoloogiat orbiidil mille kohta avalikult ei räägita. Selge see ja niisugused teemad olid täna saates puust ja punaseks kosmosest, rääkisid siin ja kosmoses toimuvast Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe ja raadio kahe poole pealt Madis Aesma, suur aitäh sulle, Tõnis ja kõigile kuulajatele ning kohtume siin juba nädala pärast.
