Nutikas maailmas on raadio vaid ühe kliki kaugusel. Leia raadio vahe Google Play Store'ist. Kuulata kahte. Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossilt vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks ja tänaseks teemaks järgmise tunni aja jooksul on meil siin kõikvõimalikud uued tehnoloogilised lahendused ning robootika. Ja stuudios on täna siin raadio kahes Tartu ülikooli robootika doktorant Tin ning Madis Aesma tervist seilata. Tere, tere. Aasta algusest nüüd möödas põhimõttelt tavaliselt kaks kuud ja õige pisut peale, kas on midagi sellist olnud? Me oleme siin igasugustest täiesti ulmelistest teemadest rääkinud nende saadete jooksul, mis me oleme koos teinud, kasvõi midagi sellist olnud, mis on sulle tulnud selle aasta jooksul juba sellise tõelise vau. Vau, sündmusena vau leiutisena. No tegelikult tänased uudised on minu arust päris palju seda voo sekti ja, ja kui me tegelikult oleme rääkinud ulmelistest teemadest, siis teine valik on puudutab tegelikult ma arvan, et pea igaüht meist väga lähedalt hästi praktilised asjad on need küll tegelikult jah, tõesti, millest tänases jutu tuleb, räägime Nissan Leafi elektriautost ja sellega seotud ühest, ühest väga modernsest murest, teeme juttu ka Google'i Boston Dynamics uuest robotist ja räägime siis natukene sellistest kodustest öistest lahendustest, et prantslased siis plaanivad muuhulgas hakata ühe bakteri abil. Õues valgust looma ja räägime riietest, mis päeva jooksul soojust koguvad ja mida saab siis hiljem öösel soojendane selga panna. Ning lisaks sellele siis veel viienda teemaga räägime ka tahvlitel nutitelefonidest ning nende kasutamisest öisel ajal. Esimese teemaga täna siin saates puust ja punaseks tehnoloogia ning robootika eris läheme Heiloga nüüd sellise sõiduki juurde nagu Nissan Leaf, mis ma arvan paljudele eestlastelegi hästi tuntud, kuivõrd tegemist on ühe kõige kuulsama elektriautoga, millega siin Eestiski juba sõidetud on, aga sellega on nüüd tekkinud üks üsna iselaadne probleem, nimelt siis nissan liftile oli tehtud selline millega sai siis igasuguseid auto funktsioone juhtida, aga mis äpi puhul komistuskiviks osutus, oli siis see, et selleks, et seda kasutada, pidi sinna sisse trükkima ainult auto VIN koodi ja seda näeb tegelikult juba auto esiklaasilt. Just et auto esiklaasi all on tegelikult ju see VIN koodi isegi välja toodud. Ja kui mina nüüd endale panen seeläbi peale ja leian kellegi teise auto VIN koodi üles, siis läbi veebilehe ja seeläbi saama tegelikult teise inimese autot kontrollida, mitte nüüd küll rooli või käike või mida, mida iganes, aga ma saan näiteks juhtida siis kas inimene seal autos hakkab sooja saama, järsku hästi palju võimu õitseb, Andal konditsioneeri tööline külmub ära siis teatud võimalused olid veel, et mis oli juba veidike ohtlikum, oli see, et aku sai näiteks tühjaks lasta. Ja oli ka näha, kuhu kohtas inimene reisis mitte küll asukohta, aga seda teepikkust, et oletame, et kui keegi sõitis seal juba mingi, ma ei kujuta ette peaaegu 80 protsenti akust tühjaks ära või 50 ja ta eeldas, et ta saab veel tagasi tulla ja siis, kui see nüüd ütleme, kuri tegelane selle nii-öelda turvariskiga suudab tema aku tühjaks lasta, siis ta on sisuliselt tee peal, tal pole midagi enam teha. Ja aga see tegelikult, et nüüd nissan selle Lifi äppi nii-öelda maha võttis või seda enam ei saa kasutada üleüldse, eks ole, see, see nii-öelda katkestati ära, see ei tähenda ju seda, et kõik need funktsioonid selle auto puhul enam edasi ei töötaks, autoga saab sõita ikka, see äpp oli lihtsalt mugavuse jaoks, eks ole. Just et hommikuti võib-olla kui, kui noh, mitte nüüd ideesse Liivi puhul uudne teema, et kellel on näiteks ka need lisaahjud autode peale pannud, siis ikka neid oma telefoni kaudu kontrollida, et kui hommikul ikka miinus 20 või 30 väljas paugutab, siis ma lihtsalt ärkan üles, võtan telefoni, panin auto juba ahju tööle või soojat selle nissan liftiga on see samuti võimalik, et ma lähen istun sooja autosse, aga nagu igal uuenduslikul nii-öelda revolutsioonilisel ideel on teatud ka turvariskid, mida me peame siin tehnoloogiliselt hakkama nüüd järgima. See on tegelikult päris hämmastav, et et nii lihtne, nii aimatav probleem selle, selle auto juures üleüldse selle äpi juures tegelikult välja tuli, sest mind üllatab kõige rohkem just see, et kuidas keegi ei mõelnud selle peale tõesti. Vin kood on ju esiklaasil kirjas, mingit muud sisselogimist vaja ei ole. Võib-olla nad ei arvanud, et võib-olla nad ei arvanud, et nii paljud inimesed hakkavad seda kasutama, et see, seda nii palju näha oleks, et tegelikult see Nissan Leaf, mida meie teame selle elektriauto nii-öelda ainukene nendest mudelitest, mis, mis oli ohustatud, et kui ma seda uudist lugesin, siis ma sain teada isegi, et mis seal on tegelikult see elektrikaubik olemas. Et mitte mitte ainult see sõiduauto, vaid ka elektrikaubikuga elektrikaubik oli selles mõttes ohus, et ka selle jaoks oli selline nii-öelda äpp loodud. Aga nüüd midagi tegelikult uut ei ole. Teistel autodel on samamoodi nagu loodud võimalusi telefoni teel mingisuguseid funktsioone kontrollida just uuematel. Aga jah, et Nissan läks sellise lihtsa lihtsa asjaga alt, et kui ostan auto, siis võtan, võtan äpi panengi oma auto VIN koodi ja mina nagu peakski olema ainuke seda kasutada, aga tuleb välja, et nii olnud jah, mingisuguseid sisselogimist muud ei olnudki peale selle PIN koodi, et noh, ma personaalselt rooli või midagi sellist, nii et nii et üsna selline omamoodi naiivne juhtum, aga selles mõttes on muidugi hea, et see asi juhtus, et nüüd on siis jällegi üks kitsaskoht, millele tulevikus tähelepanu pöörata, selgeks tehtud. Just et kui, kui senini arvutit ründab viirus, siis siis kannatab meie nii-öelda intellektuaalne töö, mis me oleme sinna panustanud, aga kui juba suudetakse hakata kontrollima meie nüüd autosid, mis füüsiliselt sõidavad, meie elud sõltuvad sellest, siis see on juba hoopis midagi muud. Kuulad raadio, kahte saade on puust ja punaseks ja täna on stuudios Tartu Ülikooli robootika doktorant Helo altin ja Madis Aesma. Puust ja punaseks. Meie tänane teine uudis, millest nüüd kohe juttu teeme, puudutab ühte päris omapärast robotit, mille on ehitanud selline firma nagu kostan, ta ei näe miks, mis omakorda siis kuulub Google'ile ja see robot Ta kannab nime atlas ja ma pean ütlema, et vaatasin seda videot, seda demonstratsiooni, videot, sellest robotist ja üks asi, mis kohe tekkis, oli see, et. Ma hakkasin endast praktiliselt kohe mõtlema kui, kui elusolendist. Täitsa naljakas. Et atlas tuli siis laboriuksest välja, läks metsa alla kõndima, koperdas seal vapralt ringi. Lõpuks teda siis kolkisid teadlased ja kuidagi koheselt juhtus söötma, mõtlesin talle justkui hinge sisse, ma ei tea, miks sul hakkas kahju. Kahju jah, sellepärast polgiti päris kõvasti. Just, et kui ta püüdis seal ühte kastinud kätte saada, kui siis teadlane harjavarrega seda kasti sealt eest ära lõikas, siis ta vaeseke pidi selle järgi minema, et ma pean nentima, et mul tekkisid samasugused tunded selle, selle roboti suhtes. Ometi on tegemist robotiga, aga, aga et kus need tunded tekkisid ilmselt see, et ta ikkagi näeb nii palju vaeva sellega, et püsti seista. Ja, ja tegelikult see, see võib naljakas tunduda, aga see on tõsine probleem, et ehitada roboteid, mis suudaksid püsti seista, kõndida ebatasasel maastikul, kui need varasemad bostoni robotid, mida kutsutakse nendest Big toogideks, mida võib-olla enamus teavad, on need sellise nelja, nelja jalaga nagu näevad mingi metslooma moodi välja samamoodi ja mootor teeb siukest undavad. Et siis siis nüüd on nagu seesama robot kahel jalal, et ja ta tõesti seal metsal kõndis ja koperdas nagu mõneti joodik seal, aga ta jäi püsti ja see on tegelikult hästi keeruline ülesanne, mida tänapäeval just robootika nagu riistvara pool püüab lahendada ja ja tänu sellele ilmselt see selline side temaga tekkis. Mida selleks üldse vaja on, et robot püsti seisaks, et ta saaks aru, et ta on püsti, aita, väldiks kukkumist, mis seal, mis seal roboti sees olema peab, kas mingisugune? Ma ei tea, güroskoop? Kui just selle eest, et kõik, kõik meie telefonid, mis nutitelefonid, sisaldavad güroskoopides güroandurit, mis keerab telefoni ekraani, kui telefon on viltu, et meie jaoks mugavam siis roboti seemneid külvanud, olid seal veidikene rohkem. Et selles ei ole probleem, et, et ta ei saaks aru, Ta viltu hakkab kukkuma, et ta saab sellest väga ruttu aru, aga probleem on selles, et kuidas see tasakaal niimoodi tagasi saavutada, et et ta nüüd teisele poole näiteks, noh, kui me võtame rangelt, et kui robot tunneb, et hakkab paremale kukkuma, siis ta püüab seda massikeset liigutada nii-öelda õige koha peal, aga kui ta üle liigutab, siis ta hakkab jälle teisele poole kukkuma, et, et see sellise probleemi juures kasutatakse väga palju keerulisi algoritme, mis siis lülitavad seda robotit püsti jätta ja kui selle videos seda liikumist oli vaadata, siis ta tegelikult nägi välja nagu päris inimene ja kes seal Nende lume sees püüdis hakkama saada. Ja märkimisväärne ongi ju see tegelikult, et tavaliselt, kui meile näidatakse robotite selliseid katse videoid, siis nad ikkagi kõnnivad kusagil üsna siledal põrandal, aeglaselt, kusagil laboritingimustes. Aga nüüd see atlas, see Boston Dynamics, robot läks kohe kusagile võssa jäisel ikkagi püsti, kuigi noh, ei tea, võib-olla see pilt, see video võis olla ka mitmest sellisest mitmest klipist kokku lõigatud, aga tegelikult mis on märkimisväärne ja ma ei tea, see on võib-olla ka ikkagi oht, ongi ju tegelikult just see, et me hakkame asjale kaasa tundma, et me mõtleme, ta väga raske on robotisse hästi tehtud robotisse mitte suhtuda kui elus Valendisse. Just, ega me ei tahagi ju kellelegi öelda kätetööd halvustada, mis sest, et on ta, mis sest, et see on elutu olend, siis just just ei, mul on selline kutsehaigus. Aga me oleme siin. Et see on raske, jah. Ja tegelikult, mida Boston Dynamics arvab, et 2020.-ks aastaks on nii-öelda tegelikult paljud, võib-olla isegi autod juba 60 60 protsendi ulatuses autonoomsed, et et see, see aeg ei olegi kaugel. Kaheldav küll on, et just see robot nii-öelda hakkab kellelegi nii öelda võib-olla liinid üle võtma. Sest selline probleem, et kõik see maailm, mis praegu elan, on ehitatud inimese järgi, et kõik need tööriistad, mida me kasutame, on käetöö, lihtsalt haamer, võtmed, me peame minema läbi ustest. Me peame käima treppidest küpsetama värvimajaga, me teeme seda kõike nagu inimesed. Et teatud mõttes ei ole inimesed kõige efektiivsemad lahendused selliste ülesannete jaoks. Et selles mõttes tehases näiteks võib-olla kast paigutatakse ühest kohast teise, hoopis mingisuguse teistsuguse kujuga robot küll aga lihtsalt on märkimisväärne satas nüüd on niivõrd inimesetaoline, et isegi meie siin kahekesi ei suuda tast mööda vaadata, kui teadlased teda selgitanud tiga lükkavad. Jajah, aga kas kuidagi inimkonna tulevikule nagu ohtlik ei ole, ma mõtlen siin üldfilosoofiliselt, kui me ikkagi mõtleme robotist, kui temast mitte sellest, eks, eks see on selline filosoofiline küsimus. Praegu, nagu me näeme siis robot. Peamine probleem ongi riistvaraliselt riistvara arendamine ei jõua järgi sellele tarkvarale. Aga on, kui robotit arendada, siis nagu kaks küsimust, et kas me parandame neid riistvaralisi vigu, siis tarkvaraga ja praeguse niiti läheb, et kui me ei suuda teha piisavalt head riistvara ehk seda robotit, mis siis nii-öelda nii nii hästi püsti seisaks või kõnniks siis me saame küll, aga parandada tarkvara ja see areneb praegu palju kiiremini. Et kui see robot suudab hakata ise õppima põhjendama, järeldama, siis sel hetkel sel päeval on robootika hoopis midagi muud tehisintellekti poole. Ja sel päeval siis, kui me nägime seal videos, et atlas kukkus pikali, siis tegelikult Mu see viis, kuidas ta püsti tulija talle sisse programmeeritud see oli, see oli valmis tehtud, et kui kukud pikali, siis pane käed sinna, pane jalad sinna, lükka nendega niuksed, tuled püsti. Aga kui see hetk, kui ta suudab juba ise õppida, sel hetkel pole tal enam vaja ette broneerida, kuidas püsti tulla. Ta õpib selle ise ära. On need, mis sõnumeid sügisel ehk tipppargis Ekraan laen, kes kirjutab ja mida öelda, mis seal lause, kas südames poeg, kes kirjutab? Täna. Järgmine teema viib meid ühte riiki, mis on üks võimsamaid tehnoloogiliste saavutustega hakkama saajaid üleüldse maailma ajaloos, Jaapanisse nimelt seal on siis leiutatud nüüd ühed uutmoodi prillid neile, kellele siis kangesti meeldib voodis pikutades kasutada oma nutitelefoni või siis tahvelarvutit ja prillid peaksid siis vähendama seda sinist valgust, mida me näeme seda nii-öelda sinist kalki ekraani valgust, mis mis ei lase pärast magada. See, see nutitelefoniajastu ei ole siin kuigi pikalt kestnud, see võib-olla viis, viis, kuus aastat, kui meil neid seadmeid oleme selliseid kasutama hakanud aega mõelda sellele, et inimesed on eksisteerinud maakeral juba ju võiks öelda kümneid tuhandeid või noh, jah, siis siis tegelikult me oleme kõik sa aja jooksul arenenud evolutsiooni käigus vastavalt sellise, nagu loodus on olnud. Öösel on pime, päeval paistab päike ja kui me magame, siis part time olema. Ja meie keha on harjunud, et kui jääb pimedaks, siis hakkabki eritama seda nii-öelda hormooni ja selle hormooni abil, siis me saame magada. Aga kui me nüüd tehislikult oma keskkonda oleme muutnud, ütleme, tänavavalgustus on siin eelmise sajandi teema, siis need nutitelefonidega me suurendame seda efekti veelgi, et millal väga palju valgust, mis meil tegelikult segab magamist, segab tegelikult magamist ka siis, kui sa oled juba nutitelefoni või tahvelarvuti ammu kinni pannud ja ära pannud, siis see nii-öelda sinine valguse kraanidest kuidagiviisi salvestub sulle sinna unekeskusesse ka aega veel magama jääda, nii et ei ole päris nii lihtne ka. Jah, ta tõstab, see tõstab seda põhimõtteliselt häiretaset, et inimene tegelikult paranev reaktsioonivõime ehk ühesõnaga, kui hommikul ärkad, siis ei ole ka kohe nii ergas kui võiks, aga just tänu sellele valgusele see, see, need võimed hakkavadki tõusma, et suudame kiirelt reageerida ja, ja mis me siis öösel nagu peaks tegema, et kui nüüd olemegi seda valgust saanud veidike aega siis keha egas ja nagu ootaks, et hakkame nüüd siis tööle või hakkan midagi tegema, aga samas nagu teistpidi, et peaks magama, see on konflikt, sest ja nüüd siis Jaapanis on leiutatud sellised prillid, millega noh, mõnevõrra siis pikutamise ja nutitelefoni või tahvelarvuti vaatamise mure on murtud, sellepärast et kui sa need prillid ette paned, siis 60 protsenti peaks vähenema, see sinine valgus, mida sa näed, ja prillide nimi on, siis ma saan aru, Cinzia, aga asemel on siis hüüumärk. Just, et tegelikult need prillid. Et tundub küll hea lahendus ja mina isegi kasutaks neid. Aga sellele probleemile on ka varem juba mõeldud, et on olemas isegi selline äppe, mis, mille nimi on fluks, mis tegelikult muudab siis selle nutiseadme sinist valgust vastavalt päevale või sellele, et ta tuvastab, tal on valgusandur sees, et ta saab aru, kui palju on, kas on hetkel tegemist ööpäevaga teisi pisike kella järgi seda vaadata ma täpselt ei tea, aga ta sisuliselt jah, et kütt, kui saabub selline õhtune aeg rohkem, siis ta vähendab seda, et sa rohkem saad seda sinist valgus sealt seadmest. Fluxi ma olen ise kasutanud ka ja selle saab täitsa rahulikult endale ka laua võlgades või läpakas see installida ja ongi niimoodi, et lasete peale ja siis ta vaatab selle järgi vist jah, ikkagi, et kus kohas millise asukoha sa oled endale määranud, millise ajatsooni ja siis, kui tuleb õhtu ja päike loojub, siis samal ajal arvuti ekraan läheb sellisest kalgist sinisest ütleme niisuguseks oranžiks või noh, sellise soojemaks soojemaks just nimelt seda on võimalik muidugi ka välja lülitada, kui sa tahad näiteks mõnda mängu mängida ja siis ei näidata sellele ei näe Tõnu fluksida seal värve väga hästi, aga pidavat ikkagi toimima. Pidavat ikkagi toimima, jah, et siis kui sa proovid seda, siis sa nii nii kehvasti magama jää, nüüd on siis jah, teine variant muidugi prillide näol, aga ise teema on meil ju tegelikult see, et kas üleüldse peaks voodis tahvelarvuti või telefoniga midagi nokkima enam? Just et see ilusate ja armsate kassivideote vaatamine ei olegi nii tervislik või arvata töö ajal vaata just jah, nii et töö ainult ärge pahandage inimestega natavad öösel magada ja selle eest peavad päeval siis kõik need videode järgi vaatama täpselt ja meie järgmine teema ja on samuti valgustusega seotud ja samuti sinise valgusega, aga natuke teist tüüpi sinise valgusega. Nimelt on siis nüüd Prantsusmaal üks idufirma startup nimetatud Loui ja nemad plaanivad nüüd ühte täitsa uutmoodi ilma juhtmeta lampi või valgustit, õigemini millega oleks võimalik valgustada näiteks siis kaupluste aknaid triine või miks mitte ka siis kasutada neid tänavavalgustid täna. Ja need valgustid põhinevad siis bakteritel mingisugust juhet, kui sellist ei ole, elektrit kusagil ka ei ole vaid helendavad bakterid, siis sellise klaasist anuma sees on see, mis valgust annab. Kõik see robootika ja see lahendus on tegelikult ka loodusinspireeritud, et ei ole olemas looduses asju, mida, mida meie jaoks nagu leiutanud või, või et me oleme kõik need ideed on tegelikult loodusest võetud nagu seegi, et tegelikult selline elukas olemas nagu Havai kalmaar kellel on võime siis tegelikult Helendada sellise sinise rohelise valgusega ja selle selle kalmaari tegelikult siis on üks bakter, mille nimi ongi siis Alivibriofiskeeri ja see bakter siis suudab Helendada nad, mida need siis startup, ettevõte, tegijat? Ta võttiski selle bakteri, pani läbipaistvasse karpi, panin talle sinna veidike süüa, juurde keeli juurde, et see bakterielus püsiks. Ja, ja kui see bakter elab, siis ta helendab. Ja täpselt nii lihtne see ongi. Ainuke probleem, mis selle bakteriga nüüd on, nagu ma aru saan, on see, et nad ei püsi seal selles lambis kuigi kaua elus, mis tähendab, et see lamp praegusel hetkel see bakterilamp on siis veel pisut ebarentaabel. Ja et see põhimõtteliselt on probleem selles, et kui bakter sööb, siis ta toodab saastet ja seda keeli või nende keeli seiskusse. Bakter asud, peaks vahetama. Ja see tekitabki küsimusi, et kui kui see startup ettevõte pakkus välja, et tegelikult võiks nende lahendus vähendada elektritarbimist, mis klubist valguse jaoks 19 protsenti siis teisalt, et kui me säästame, aga me peame hakkama ikkagi tegelema sellega, et me vahetame mingit geeli, paneme neile toitu kogu aeg ja ja võtame sedasama, sest et või seda nii-öelda jääki välja siis, et kas, kas see mõte jääb alles või kaob ära, aga aga nemad on veendunud, et nad suudavad nii-öelda seda kiir edasi areneda, sest praegu oligi probleem see, et toitained liikunud keelis nagu bakteritel piisavalt efektiivselt, et nad saaksid selle nii-öelda maksimaalselt ära kasutada. Ja nende bakterilampide päevane funktsioon on selline, et kui sa päeval neid vaatad, siis nad just nagu paistavad läbi, nad on nagu läbipaistvad ja pimedal ajal siis helendab see bakter tõesti sellise noh, mitte nüüd kõige eredama, mitte nüüd sellise tänavavalgusti võrreldava jämedusega, aga tal on selline sinakasroheline kuma, mis ikkagi valgustab korralikult. Kuigi see on jah, hoopis teistsugune valgud kui see, mida me oleme harjunud praegu tänavatel ikkagi ikkagi nägema. Et varsti on võib-olla meie jõulutuled sellised, et ei, ei põlegi öösiti mingid sellised tulukesed, vaid maja helendab üleni lihtsalt kihiliga üle kastetud ja huvitav muidugi, kumb lõppkokkuvõttes odavam tuleb, kas see, et osta sellele bakterile suhkrut sinna lambi sisse või siis ikkagi maksta triest? Vaat ei tea ka poes täitsa huvitav vestlus kujuneda, et Madis, mida sa ostad, kuule, mul on kodus valgust ei ole, ma pean suhkrut võtma, maitsed, bakterid näljas ei põle. Ja just. Puust ja punaseks. Üks teema on veel jäänud ja see on nüüd samuti võib-olla midagi sellist, mis on ikkagi lahendusena otse loodusest inspireeritud. Jutt käib siis sellest materjalist, mis korjab sooja ja see tähendab siis seda, et sellest materjalist on võimalik ehitada või siis teha õigemini rõivaid, mis siis päeva jooksul valgust ja soojust nii-öelda koguvad soojustust eeskätt ja siis öösel nad sooja täna selga panna. Iseenesest tundub ka nagu päris kavalide võib-olla ka inspireeritud sellest, kui inimesed midagi endale kusagile autoaknale jätavad. Ja, ja nüüd ja nüüd liigumegi jälle tagasi selle juurde, et kuidas inimesed on varem elanud, tegelikult kui päeval päike paistab, siis me saame energiat, aga kuna meie elu muutunud niivõrd ka öiseks, siis tegelikult meil läheks seda energiat väga palju öösel vaja. Ja nendel teadlastel siis inseneridel tekkiski mõte, et võiks siis selle päikese kuidagi niimoodi kinni võtta öösel muutu tagasi soojuseks, nendel idee kui selline ei ole uudne, aga uudne on see viis, kuidas nad seda teevad. Et nad sisuliselt salvestavad sellesse õhukesse polümeerkilesse siis selle päikesevalguse nii-öelda keemiliselt, ehk päikesevalgus nii-öelda muudab seal molekulide struktuuri kindlaksstruktuuri järgi molekulid ja siis, kui kui sa soojustama uuesti kättesaadav, kas öösel või päevi hiljem, siis nad lihtsalt nii-öelda trigerdavad lülitavad kuidagi selle sisse, et molekulide struktuur lõhutakse ära ja siis nad üritavad selle või soojuse näol uuesti tagasi. Nad, nad on sarnase asja või lahenduse varem välja töötanud, aga see oli vedeliku kujul, et nad suutsid seda vedelikus põhjustada, aga nüüd nüüd on jõudnud selleni, et nad suudavad toota sellist õhukest kilet, millega saaks siis näiteks oma riided ära katta ja öösel nii-öelda hakata ennast soojendama. Ja kõlab päris huvitavalt just nimelt selles mõttes, et see lahendus on ka nagu teistsugune, et üldse pole lihtsalt mingisugune tavaline soojusjuhtimine, vaid hoopis hoopis molekulide põhjal just nimelt jah, ei saa välistada tõesti meil siinsamas Eestis oleks ju kusjuures eriti mõnus veel selliseid riideid kasutada ja kanda, kus meil on ikkagi pool aastat päris külm, aga samas kui on näiteks niisugune päikeseline talveilm, siis mis viga, eks ole, lähed õue, päike kütab su riided soojaks ja siis õhtuni on kõik täiesti OK, midagi ei teagi, võib-olla alla panema väga. Just ja nagu sa mainisid ka tegelikult see auto autode rakendus, et kui, kui näiteks päevadel auto klaas salvestab endasse selle energia ära ka hommikul on jää peal, siis me vajutame nuppu ja see nii-öelda salvestatud energia siis proovitakse läbi jää sulatamise nii-öelda välja anda ja neid isegi see katseni läks läbi, et praegu suudavad, see materjal oli kirjutatud 10 kraadi sellest keskkonnast kõrgemat temperatuuri genereerida aga nad loodavad selle piiri viia isegi 20 kraadi peale. Järgmisel nädalal siin raadio kahes saates puust ja punaseks juba uued teemad ja saatejuht Arko Olesk koos oma külalisega. Täna olid stuudios Eilo altin ning Madis Aesma rääkisime uutest tehnilistest lahendustest ning robootika eest. Suur tänu kuulamast ja kohtumiseni nägemist. Et mis juhtuks siis, kui veel ilusam lakkaksid kõik keemilised protsessid ja kaoksid nende resultaadiks? Muinasjutuline päev ilma keemiata? Vana tuttav keemia nagu temaga kokku puutusime koolitunnis. Mis juhtuks siis, kui veel ilusam tänane lakkaksid kõik keemilised protsessid ja kaoksid nende pesude liiv halvaks, muinasjutuline päev ilma keemiata? Vana tuttav keemia nagu temaga kokku puutusime, rooli. Kui seda tüütut valemit Räga See maakeral olemaski poleks. Mul on aga valedes asjades ma laulangi teemad on ka. Ma joon poolkuiva veini. Et minul on konfiguuverbeidi asemel oletan sigaretti, pole narkomaan, joon vahel veelgi loomaga vabastada, joon võetajatentaarastada, naudin elu, eriti aga nende teemal üldise pildi ka aidanud. Ja ta niimoodi omavahel kolmel ja kahe vanud valed meie isa palveks superstaari saate trumme aarde superstaari noored teenid, loodab paguneid, valimiskatsed viimase esimese samme. Jumala kuulin. Kui taotlejaks kultuurikapitali pise takse hoobid laineri atooridele pärast maju, hai sängi, pole oma tööd saanud käiteedi. Parooled olla, teha edasi sõna, mida meeldib, nii et küllalt ei saagi mitte kunagi. Et sul oleks nulle, mida öeldagi loom elul pole vigagi, kui tagasi ei saa, mitte midagi ei ole väärtootva ollagi ja see tekitab minus köögimusi. Või ei kadunud. Jaa, on küll rääkida lõikama, mõtlen Ehas toi tooni õnneks kõige vastu. PriitV abil hoidke nii nagu ma ei kao kuhugi.
