Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere, head kuulajad. Raadio kahes alustab taas teaduse ja tehnoloogiauudistele pühendatud saade. Puust ja punaseks. Tunni aja jooksul võtame ette ühe valdkonna põnevamad uudised, missid. Viimaste nädalate jooksul on teadlased meile pakkunud ja oleme alati stuudiosse kutsunud kahe eksperdi, kes siis aitab meid avastusi meie jaoks teha puust ja punaseks selgitada, mida täpselt siis leiti ja mis nende taga. Ja tänane teema on meil pühendatud maapõuesaladustele arheoloogia ja sellise teema puhul on mul hea meel taas siin stuudios tervitada. Tartu Ülikooli arheoloogi margi kontsad. Tere. Tere. Ja pakume teile siis täna neli põnevat, et teemat sisuliselt teeme maailmale ringi peale nende erinevate arheoloogiliste leidudega. Aga alustaks ikka kodukamaral ehk siis meile kõige lähemalt. Ja üks põnev raamat on ilmunud küll mitte eesti keeles vaid hoopis inglise keeles, mis käsitleb siis aardeid, eks ole. Kui me paljud kuuleme sena arheoloog me ikkagi mõtleme inimese peale, kes käib ringi ja otsib aardeid ja nüüd neid ikka aeg-ajalt leitakse. Ja nüüd on need ka siis raamatusse pandud. Markole, räägi, mis raamat seal. Selle raamatu autor on Ester Oras, kes on Tartu Ülikooli lõpetanud, arheoloog aga kaitses oma doktoritöö Cambridge'i ülikoolis ja see raamat põhineb tema doktoritöö. Ja see käsitleb peitleide, mis on leitud Eestist, Lätist, Leedust esimesest kuni üheksanda sajandini. Esimene kuni üheksas sanson, see on see aeg, kui ma ei tea, kas need rahvad kui sellised olid veel nagu olemas, ühesõnaga siin elasid mingisugused ürgsed hõimud, samal ajal kui meil oli veel see rooma impeerium kusagil seal Euroopa lõunaosas. Ma ei tea, kas isegi viikingid vist ei olnud veel sõitma hakanud merd. Just et kui tavaliselt mõeldakse aarete peale, mida arheoloogid leiavad, või siis hobi detektoristid siis väga sageli räägitakse hõbemüntidest ja seda tüüpi aretest, mis ongist viiking käega seotud. Nii et selles mõttes see estri töö on natukene erandlik. Et ta toob just teaduslikus mõttes päevavalgele siis seda tüüpi peitleiud, mis ei ole hõbeaarded, noh, mitte kõik, et ta alustab, et siis rooma rauaajast, mis, mis on täpselt see nagu sa ütlesid, et sa Rooma impeeriumi kõrgaeg ja käsitleb neid Rooma müntide leide, mis siiakanti jõudsid. Ja Eestis on neid kõige vähem ja Leedust on neid rohkem roomale lähemal ja et aga noh, nad enamasti ei ole tõenäoliselt mitte otse roomastunud, vaid nad on seotud merevaigukaubandusega. Ja tulnud siis Rooma provintside kaudu. Ja järgmine periood, mida ta käsitleb, on rahvasterännu, eks on siis kui rahvad hakkasid rändama ja Ja noh, see annid ajalisse stateeringutest räägime, et see on siis viies, kuues sajand siis pärast Rooma impeeriumi lõppemist, et kui germaani rahvad läksid Liikuma ja hunnide Attila vist oli ka umbes sel ajal, kes siis kapas ringi. Ja sellel ajal seda nimetatakse Skandinaavia kullaajastuks, sest Skandinaavias on tohutult palju kuldesemeid leitud sellele. Ja Ester võrdleb, et kuidas siis oli situatsioon siinpool Läänemerd ja ta toob välja. Et siin meil kahjuks kulda väga palju sellest perioodist ei ole õigupoolest nagu praktiliselt üldse ei ole, aga hakkavad ilmuma relvad, relvade leiud ja tulevad ka esimesed hõbeehete leiud. Ja no väga siuksed huvitavad ongi just sellised peitleiud, mis koosnevad sadadest Sirpidest või kirvestest, mis on peitnud kuhugi vette noh, mis nagu tavalises mõttes tunduks, et ei oleks midagi väärtuslikku ka tegemist. Tõenäoliselt need olidki kiskudes ohverduseks kas siis jumalatele või kuna nad on seotud ka sellist nii-öelda agressiivsuse kasvuga ühiskonnas siis on ka mõeldud, et need võib-olla olid relvad, mis võeti võidetud sõjaväelt ära ja siis ohverdati veegagudesse. Räägime kirvesti Sirpidest, kas need on pigem siis nagu põllutööriistad või ongi sellised taplusrelvad või pisi nagu mitmeotstarbelised lausa? No tundub nii, et nad on pigem siis nagu mitmeotstarbelised, et sirbiga saab ka täitmata nottida, aga eks see ongi keeruline nii kauge aja taha mõelda, et mis nagu tähendus, nagu nendel esemetel oli, kui neid nii tohututes kogustes ohverdati, et noh, näiteks kohtla peitleid, mis üsna hiljuti harrastusotsijate poolt leiti Ida-Virumaalt, see sisaldas seal paarsada Sirty üle 100 odaotsa ja 70 kirvest mis, mis on ikkagi väga suured kogused. Siis huvitav ongi, et noh, et sellel perioodil on siis pigem sihuke nagu relvaleiud ja noh, siis tasapisi hakkab see hõbeehete osaga nagu suurenema. Et noh, seal ta tõi välja ka mõningased erinevused, et Eesti jaa, jaa, jaa. Ja Läti ja Leedu vahel. Et Lätis ja Leedus on siis järgmisel perioodil, mida ta käsitleb, mida nimetatakse eelviikingiajaks. Kuues kuni üheksas sajand on sellised huvitavad hõbekaelavõrud, mida seostatakse sõdalaste eliitsõdalastega. Et nemad kandsid selliseid kaelavõrusid ja neid näiteks eesti leidudes ei ole Eesti leidudest ka nagu relvaleiud hakkavad noh, natukene nagu hiljem tulema. Nii et tundub, et tegelikult Eesti oligi selline üsna kolgas tol ajal, et meile Sist erilised haarded võib-olla ei jõudnudki, et need puudutavad rohkem siis selliseid lõunapoolsemaid alasid, kuidas me näiteks Skandinaaviaga võrreldes just selles Skandinaaviaga võrreldes on ikkagi päris erinev, et noh, nagu ma ütlesin, et Skandinaavias on seal ikkagi väga palju kuldehteid, ainult meil Eestist on ainuke kuldehe on kulda sisaldav peitleid, on tartu lähedalt kardlast leitud Aare, kus oli hõbedast ja kullast kaela- ja käevõrusid seal kolmandast viiendast sajandist ja see on kõik. Aga no kui me võrdleme ennast Soomega, siis et, et siin ikkagi peitleide rohkem, sest Soomes ei ole praktiliselt üldse sellest perioodist, aga kõik see olukord muutub, kui me jõuame nagu viikingiaega, siis varasem kaubateedesüsteem nagu muutub ümber, et siis hakkab ka siia araabia hõbedat voolama ja nii edasi, et ka Eestis elanud inimesed hakkavad osalema nende skandinaaviaretkedel. Kas seda võib siis seostuda meresõiduga ehk et siis hakatigi kaupa vedama mööda merd ja, ja need meie sadamad muutusid ka oluliseks. Jah, aga no päris nii ei saa öelda talle Siigingitega tuleb meresõit, sest merdan sõidetud kindlasti ka juba kiviajast saadik ja, ja noh need aktiivsus, tsentrid viisid kooriruumi, Eesti kuulub, et see on aja jooksul muutunud, et kui me lähme veel kaugemas ajas tagasi pronksiajal oli Eesti väga tugevalt osa skandinaavia kultuuriruumist, aga vahepeal siis Eesti oli rohkem seotud. Leedu ja Läti ja Balti nagu kultuuriruumiga ja vähem Skandinaaviaga kassis Viking häälda uuesti, nagu muutub osaks vähemalt rannikualad muutuvad osaks skandinaavia kultuuriruumist. Aga mida me siis ütleme, eesti tollase eluolu ja elatustaseme ja rahvastiku kohta, saame nende leidude põhjal öelda, me räägime ajast siis umbes 2000 aastat tagasi, kuni 1000 aastat tagasi. No väga raske on nagu võrrelda, eks ole, et kui me võrdleme roomaga, siis noh isegi mitte rooma nagu provintsiaal roomaga, nagu võrreldes ei ole meil väga midagi ette uhkeid saavutusi näidata. Aga, aga samas eelviikingiajast hakatakse linnuseid rajame ja me vaatame nagu matmiskombeid endas, et siis elu käis. Inimesed elasid ja toimetasid, aga noh, loomulikult, et see ega ajalugu ei ole niiviisi, et see on nagu pidev, nagu tõusujoones minek, et on häid ja paremaid ja halvemaid aegu. Nii et kõige sellest saab lugeda siis ühest möödunud aastal ilmunud raamatuna ilmunud doktoritööst, mis on küll jah, paraku tuleb öelda inglise keeles. Ent ma usun, et ka sellise eestikeelsed kokkuvõtted on täitsa leitavad ja siis arheoloog, nagu ma aru saan, on Eestis tagasi. Ja nüüd on meil järeldoktorantuuris ja tegeled lipiidide uurimisega. Mis sellesse praegu ei süvene, see jätame võib-olla mõneks järgmiseks saateks. Kuulame siia vahele natukene muusikat, enne kui liigume edasi järgmise uudise juurde. Raadio kahes jätkub teadusuudistesaade puust ja punaseks täna siin stuudios saatejuhina Arko Oleski ja külalisena arheoloog Marge Konsa. Alustasime uudisega sellest, kuidas Eestis on ilmunud kunagiste peitleidude teemaline raamat Jelena peitleiud, nagu nimigi ütleb, peideti kunagi maapõue või kusagile veekogudesse millegi eest varjule. Ja see miski, mille eest peideti. Kui tõenäoline on, et see oli selline sõda, et kardeti olevat röövijad, vaenulikud väed ja siis väärtuslik vara peideti nende eest kusagile ära ja lõpuks jäigi sinna. Ja see võib ka niiviisi olla, aga nagu ma ka enne ütlesin, et neid põhjusi, miks aardeid või väärisasju maapinda peideti, võis olla ja mitmeid, et aga üks võiks kindlasti olla jah, see, et taheti säilitada tulevastele põlvedele. Noh, nagu me sellest järeldame, siis sõda esineb taplused ikkagi toona 1000 2000 aastat tagasi olid üsna tavalised, kuna neid leide on leitud ikkagi päris omajagu. Aga nüüd ürit arheoloogid püüdnud ka vastust leida küsimusele, millal üldse sõjad alguse said? Sellepärast et noh, siin ongi küsimus, et kas need on alati olnud inimloomus osa või nad tekkisid ikkagi mingil ajal hiljem. Ja praegugi kehtiv arvamus on pigem see, et kui inimesed olid sellised kütid, korilased, siis sõjapidamist kui sellist, et sa lähed niimoodi oma hõimugrupiga ja ründad teisi ja lõid nad maha, et seda siiski pigem ei olnud. Sõjad tekkisid siis, kui inimesed jäid paikseks, hakkasid põllupidajateks, neil olid ressursid, mida nad pidid kaitsma või mida teised tahtsid vallutada, ehk siis noh, niimoodi mõni 1000 aastat tagasi. Ent nüüd üks leida Aafrikast kipub seda arusaama kõigutama. Marge, mida siis ja kus teadlased avastasid? See uudis, millest me praegu räägime, on ühest leiukohast, mille nimi on nata rock, mis asub Keenias Aafrika idaosas Turkana järve lähedal. Ja kunagi oli see järv suurem tänapäeval siis sellest järve kunagisest osast, mis nüüd on lihtsalt liiv, avastati D 27 inimese luustikud, kes ei olnud maha maetud, vaid olid kas sinna järve kunagisse järve heidetud või lihtsalt maha jäänud ja nendest siis 10-l olid vägivallatundemärgid. Mida tähendavad vägivallatundemärgid, kuidas luustiku pealt välja paistab? Kui paljud on sisse löödud et selles mõttes, et seal ei olnud mingit kahtlust et seal olid selgelt Sellised jäljed, mis jäävad sellest, et kui sul on odaots keresse löödud või siis On kolju lõhki lõhki löödud. Aga ma tahaks natukene täpsustama sinu seda alguse, jutu sissejuhatus. Et tõepoolest, et mõni aeg tagasi oli, oli selline arusaam, et, et vägivald tekkis, kus põlluharimise ja karjakasvatamisega. Aga Ok ei ole ainus leiukoht, mis nüüd viimastel aastatel on leitud, mis tegelikult ikkagi pigem tõestab seda, et inimloomus, küsimus ei ole muutunud ja me ei ole ka kiviajal elanud mingist paradiisis, vaid tegelikult on nii rühmade vaheline kui rühmade sisene vägivald ikkagi olnud kogu aeg. Aga lihtsalt probleem on võib-olla selles, et neid kiviaegseid leiukohti on nii vähe, et me soliitikumist on terve Euroopa peale ainult 3000 indiviidi matuseid leitud ja ka kõik ei pruugi inimeste kehale jälgi jätta noortega tehtud vigasse näiteks või noh, siseorganite selts ei pruugi nagu luulejälgi jätta. Nortaruk on ikkagi kõige vanem leiukoht ühesõnaga varasemaid vägivalla ohvreid vähemasti nii massiliselt me tegelikult ei tea. Tegelikult see ei ole õige, et nagu ikka, et kui teadusartiklis tehakse uudis, siis üritatakse leida midagi kõige-kõigemad ja, ja mõtlesin natukene tausta uurides selgus, et tegelikult Ukrainast on kõige vanem vägivalla tunde kedega soliitilised luustikud leitud 10000 enne Kristust jäätis, Natarokkan 2000 aastat noorem, aga Okk on eriline selle poolest, et seal ei ole inimesed maetud, teistes kohtades on inimesed maetud ja, ja ka see, et nad rukis on, selge, et need inimesed on surnud vägivalla tagajärjel. Et need teises leiukohtades ei ole see nii, nii selgelt nagu näha, et et ütleme siis, Natarok näitab vägivalla, noh tõesti nagu et see oli jõhker vägivald. Massimõrv jah, massimõrv ja genotsiid võib olla. Et tõesti nagu sellist juhtumit ei ole väga olnud. Aga üks huvid tav matusepaik, mis on siinsamas Baltikumis Eestile üsna lähedal Põhja-Lätist amburtneki järve äärest. Selline kiviaja kalmistu, mille nimi on Zweineki ja kus on üle 300 luustiku leitud ja neil 11-l olid ka väga selge, et vägivalla jäljed ja ühel oli isegi nooleots, olin rindkeres. Aga noh, nad on natukene nooremad, et need on. 8000 aastat tagasi. Aga kas nende luustik alusel, mis sealt Aafrikast leiti kui palju neid võimalik rekonstrueerida, mis siis täpselt toimus vähemasti oletada, et kes need inimesed olid, kuidas nad elasid ja kuidas nad sõdisid. Natukene selles teadusartiklis, mis ilmus, oli seda püütud teha, et seal oli püütud siis oletada, et mis võis põhjus olla. Ja vägivalla kõige sagedasem põhjus ongi see, et kui võideldakse ressursside pärast seal on siis väljapakutud, et võib-olla see rannariba, kus nad siis elasid ja surid. Et võib-olla see oli see ressurss, mille pärast siis tappeldi. Aga sageli tabeldaksega elukaaslaste pärast ja, ja toidu pärast ja et põhjusi võib olla mitmeid. 10000 aastat tagasi, siis oli aeg, kui, kui ka meil siin Eestis vist tulid pärast jääaega esimesed inimesed, aga noh, sisuliselt need on ikkagi kõik nagu tänapäevased inimesed, meie, sisuliselt sugulased, kes seal Aafrikas edasi, nii et me saame ikkagi rääkida, et noh, need ei ole need ürginimesed selles suhtes, kelle luustik on ka sealt piirkonnast leitud, kes miljon, paar miljonit aastat vanad, vaid ikkagi noh, sisuliselt pane neile ülikonnad selga ja sa näed, et nad on. Sa ei tee vahet. Seda küll, et aga need Nataroki inimesed ei noh, nad ei ole otseselt meie esivanemad, vaid nad on aga siis paralleelselt, et eurooplaste esivanemad rändasid juba varem välja. Et, aga jah, aga huvitav on see, et ma uurisin meie kiviaja eesti kiviga uurijatelt, et kas meie, Eesti luustikel, mõnel on ka vägivallatundemärke leitud ja selgus, et ei ole, et et ei tea, et kas siis Eestis kiviajal inimesed olid rahulikumad või siis need, kes korralikult maha maeti, olid, et need, kes keda maha ei tapetud. Jah, siit võib tekitada jälle sellise eestlaste oma müüdlikutest majast aeg olema selline sõbralik metsarahvas ja ei löö üksik. Tollal ei olnud eestlase lemmiktoit teine eestlane, võib olla. Tol ajal oli asi selles, et asustustihedus oli nii hõre Eestis, et oli lihtsalt raske leida seda teist inimest, keda maha lüüa. Rääkimata sellest, et saaks kamba kokku, kellega siis teine selline kamp yles leida. Tänapäeval on see asi paraku nagu me oleme kuulnud, viimasel ajal märksa lihtsam, nii et loodame, et et me leiame selle oma kiviaegse eestlase taas üles, kellele vägivald võib-olla ei olnud nii omane taas ja muusikat enne, kui me jätkame tegelikult samamoodi sõjajutuga. Puust ja punaseks. Saade puust ja punaseks jätkab arheoloogiateemadel ja kui meil kaks esimest teemat on nagu sõda riivanud, siis jätkub seesama liin kolmandaga. Sõja siin oluline roll ajaloos on paljudele teadlastele inimestele tundunud nagunii loomulik, et kõiki asju hakatakse seostama Phys seletama sõjapidamisega. Ja siin on üks selline omapärane põnev juhtum, millest on palju räägitud. Lihavõtte saar. Lihavõttesaar on siis selline pisikene maatükike vaikses ookeanis tuhandete kilomeetrite kaugusel teistest saartest ja rannikust. See saar on Muhu saarest väiksem ja see on kuulus selle poolest, et seal on püsti kümneid kõrgeid kivikujusid, mis kujutavad siis inimfiguure. Ja kui eurooplased sellel saarel esimest korda maabusid 18. sajandil, siis, siis needki kujud panid meid tohutult imestama. Ja edasiste uuringute käigus inimesed lähtusid eeldusest, et selline tsivilisatsioon, kes saab sellised kujud püsti panna, ei saa olla kuigi pisike. Aga tol ajal, kui sa Ravastati, elas seal ainult 3000 inimest ja see arv merel on tegelikult ainult kahanenud. Ja sealt tuligi selline arvamus, et ilmselt seal saarel olid siis kunagi palju rohkem inimesi 10 20, võib-olla isegi 30000. Kes siis oma võimsuse näitamiseks tahusid välja. Need kivikujud panime püsti. Võib-olla need sümboliseerisid erinevate klannide jumalaid või pealike ja selle käigus nad raiusid maha saare metsa, jäid nälga, läksid omavahel kaklema. Ühesõnaga, tsivilisatsioon kukkus kokku ja rahvaarv kahanes katastroofiliselt. See on selline klassikaline näide, mida ikka jälle tuuakse näiteks, et mis juhtub, juhtub inimestega, kui nad oma keskkonnast ei hoolid. Aga nüüd nagu teaduse puhul ikka, müütide murdmine on selle üks lemmiktegevusi ja ka see kena lugu on omad mõrad nüüd sisse saanud tänu sellele, et arheoloogid läksid ja uurisid seda olustikku seal saare peal pisut täpsemalt. Ja Marge, nagu ma siit artiklist aru saan, siis, siis tegelikult see väide, et see kunagine sõda ja rahvastiku kollaps ei olnud tegelikult üldse toimunud põhineb oda otsadeks peetud kivitükkidel, mida siis kogu saar on täis külvatud. Ja nendel on ka oma osa, aga ma alustan nagu natukene kaugemalt, et arheoloogid, kes hakkasid seda kaua kestnud müüti murdma terri hant ja Karl lippa võtsid ette ükshaaval. Kas need seletused, mis siis nagu tõestaksid seda, et seal on tohutu ühiskonna kollaps toimunud ja hakkasid neid siis järjest ümber lükkama. Et alustasid nad sellest, et hakkasid uurima tegelikult rotte ja esimene tõend oli see, et need palmipuud, mida väidetavalt raiuti kõik maha tuhandete kujude rajamiseks, et tegelikult need palmipuud populatsiooni hävitasid rotid. Et kuna saarele tulid rotid siis koos eurooplastega loomulikult tulid rotid, siis need hakkasid sööma palmipuude seemneid ja niiviisi siis puud nagu hävisid ära, et see oli esimene müüdi ümberlükkamine, millest nad alustasid ja võtsid uuesti ette ka kõik need esimeste lastemärkmed, et mida tehti selle saare kohta ja nad näitasid ka seda, et tegelikult see saar, kui eurooplased sinna jõudsid, ei olnud üldse noh, nagu kollapsi äärel viljatu kõrb, et nagu, nagu arvavad, et see 3000 elanikku, kes tollel ajal elas, oligi seal kogu aeg elanud, et see oligi nagu optimaalne arv. Ja noh, järgmine nüüd, mida nad siis ümber lükkama asusid, oli siis see et nagu nende kujude rajamiseks oleks vaja olnud umbes 20000 inimest, et, et selline väikerahvahulk nagu 3000 ei oleks nende tohutut lõigete kuue meetriste, kujude, raiumise ja, ja saare keskosast umbes 10 või 20 kilomeetri kaugusele rannikule vedamisega hakkama saanud. Ja nad võtsid aluseks selle saare enda rahvapärimuse, mis räägib sellest. Et need kujud said saare keskosas, kus neid nagu välja raiutud randa niiviisi need kujud ise kõndisid. Ja nad tõestasid, et see on jumala tõsi. Et neid kujusid ei veetud mitte horisontaalasendis, vaid kujud olid püstises asendis, nende ümber oli seotud köied ja köie, üks ots läks ühte poole kuju ja teineteisele poole kuju ja mõlemal pool piisas kümnekonnast mehest, kes nagu panitsele kuju kord ühele poole, kord teisele poole tõmmates astuma. Kui keegi on mõelnud näiteks rasket eset, nihutati, siis ka tõstad ühe nurga üles, siis paned maha ja siis teise nurga, et umbes noh, sellisel moel oli tegelikult umbes 20 inimesega võimalik, et seda neid kujusid liigutada. Nii et see oli järgmine müts, mille nad ümber lükkasid. Ja nüüd nad on jõudnud siis selle kolmandani, mille kohta siis ilmus teadusartikkel ja mille, millest me praegu räägime. Et et on sellised oksid jaanist, vulkaanilise klaasist esemed, mis nagu oleksid odaotsad. Aga tegelikult nad ei ole üldse osakeste moodi. Pigem nad on sellised nagu väikesed labidad, millel pisikesed käepidemed küljes. Nii et see arvamus oli, et kui noh, alguses peeti neid oda osadeks nagu terve saar on neid täis või noh, igalt poolt, nagu neid leiab, et siis järelikult seal ta on kunagi mingi suur sõda üle käinud ja, ja kõik need otsad on sinna maha jäänud, aga kui tegu on hoopis põllutööriistadega, siis noh, lihtsalt ongi, läheb katki, jääb sinna maha ja, ja inimene võtab põlluharimiseks uue Ja et põhimõtteliselt nad kasutasid üsna lihtsat analüüsi viisi, et nad nagu morfomeetrilisel teised tuuridesse, nende esemete kuju näitasid ära, et et see kuju on üsna ebaefektiivne torkamiseksiga seitse kuju on nagu Isemeti väga varieeruv, et kui eseme funktsioon midagi torgata, siis üldiselt need eseme kuju on nagu suhteliselt sarnane, et et jah, et see tundub väga usutav järeldus ja nemad siis pakuvad välja, et need on siis lihtsalt nagu on harimiseks kasutatud tööriistad ja et nende sisse järeldus. Kogu sellest peaaegu kümmekond aastat kestnud müütide ümberlükkamisest on see, et rappa nullil või siis lihavõtte saarel ilas rahulik ühiskond, kes tegeles põlluharimisega, kõik oli õnnelikke hästi, kuni saabusid eurooplased, kes tõid haigused, kelle tõttu tulid rotid ja kes hävitasid nagu kogu selle ilusal praktiliselt ära. Ja kes siis ütlesid, et tegelikult need lihavõttesaare elanikud ise enne kõik olid ennast ära hävitanud, sisuliselt kollapsi äärele ja meie, meie ei ole nii väga süüdi. Kuidas sa hindad seda arheoloogiataset, et kui põhjalikult on see nüüd töö tehtud, et kui usutav see uus lugu praegu tegelikult on? Võrreldes eelmise looga, mis ei põhinenud üldse teaduslikel faktidel mitte mingisugustel, vaid lihtsalt oli nagu uletused. Praegu on ikkagi tegemist teaduslike uuringutega, nii et tundub usutav küll. Et jah, kuigi ka need järeldused, kuidas asjad olid ikkagi mingil määral tõlgendused asine, faktiline baas on ikkagi noh, seda võrra kindlam ja ja eelnevad teadlased lihtsalt ei olnud nii põhjalikult neid neid fakte läbi mõelnud või uurinud. Kas võib nii öelda just nii, et lihavõtte saar oma sellist mütoloogilist võlu natukene on kaotanud, aga need kujud on jätkuvalt seal alles. Neid saab vaatamas käia, aga tuleb siis meeles pidada, et need ei ole mitte kadunud tsivilisatsiooni jäljed vaid tegelikult täiesti elujõulise rahvakillu saavutus, kes oleks ilmselt seda tegevust jätkanud, kui neil ei oleks saabunud kutsumata külalised Euroopast. Ja meie tänane viimane uudis räägib näedortaallastest, kes päriselt tegid läbi selle kutsumata külaliste läbi allakäigu, aga enne veel kuulame pisut muusikat. Ja lihavõttesaarelt tuleme tagasi Euroopasse ja hüppame ajas tagasi ka veel niimoodi paarkümmend 1000 või rohkematki aastat, et see oli aeg, kui Euroopas elasid peamiselt neandertallased. Too inimeste sugulasrahvas või liik on ka üks selline üsna mütoloogiline seltskond, kellest me teame tegelikult üsna vähe viimasel ajal järjest rohkem, kuna meil genoomi järjestatud saab, seda lugeda on erinevad, vaat ikkagi arheoloogilised leiud, aga pidev arutelu käib, et kes nad siis olid, kui palju nad suutsid ja miks nad lõpuks välja surid, kui palju oli selles inimese rolli? Tänane uudis, miks me nendest taas räägime, on sellise kõlava pealkirjaga, mis väidab, et nii-öelda taanlastel võis olla teatud keemiku oskusi ja selle asja tuum. Põhiline küsimus, mida teadlased esitavad, on see kuidas tehti tuld. Tuli on ju läbi aegade olnud äärmiselt oluline, eks ole, see annab sooja. See kaitseb kiskjate eest. See lubas inimesel hakata liha küpsetama selleks, et saada energiat kiiremini ja paremini kätte. Nii et tulel on olnud väga oluline roll läbi aegade ja seda, et need tähendertaalased tuld kasutasid, seda me ju tegelikult Marget teame päris hästi. Ja seda me teame, et nad tuld kasutasid ja mitte olles nende taanlased, vaid juba varem elanud homo elektes nädalase esivaja. Juba nemad kasutasid tuld. Et kuigi see, et millal täpselt hakkas siis nagu teadlik tule kasutus. Et see on lahtine. Et teadlased vaidlevad selle üle noh, pakutakse, et võib-olla siis miljon aastat tagasi võis toimuda ja ka see, et see ei tähendanud seda, et nad Ta ise oskasid sellel ajal tuld valmistada, aganad kasutasid tuld, oma eesmärgid, eks see võib olla ka see, et et alguses võis olla ka lihtsalt tule suunamine näiteks, et jahi ruumi endale sobivas Ta ajada, siis pandi võib-olla mõni vann Merts põlema. Tule tykki neil tol ajal ju ei olnud või välgumihklid või midagi sellist. Kui palju me teame, kust nad tuld said? Nad tõenäoliselt võis olla niiviisi, et kui sul on välguga, läheb mets põlema, et nad oskasid seda tuld hoida. Et, et nad ei oskanud tuld ise alustada, aga õpiti seda tuld alal hoidma lihtsalt sütega või siis, et sul on kogu aeg midagi hõõgub. Et tõenäoliselt see alguses läks niiviisi. Nimelt hoiti tuld alal ja ei lasknud sellel ära kustuda, et oleks alati sealt kusagilt midagi võtta. Kas nii-öelda itaallased võisid siis käituda samamoodi? Praeguste arvamuste kohaselt jah, et, et ei ole nagu otsest tõendit, et nad ise oleks osanud tuld teha. Aga need uued leiud nüüd räägivad natukene rohkem, et nende tulekasutus võib-olla siis oli nagu teadlikum. Nii ja me jõuamegi selle uudiseni, et nüüd uurides erinevaid koopaid, kus on taanlased elanud, antud konkreetsel juhul me räägime ühest Lõuna-Prantsusmaa koopast, kust on siis leitud 50000 aasta vanuseid taanlaste elu jälgi, muuhulgas siis ka lõkkeasemeid, et sealt on siis ka leitud selliseid kivimitükke, mineraalmangaandioksiid ja senimaani tihti arvati, et, et seda kivimit mineraali kasutasid disneandertallased selleks, et teha kehamaalinguid näomaalinguid, kuna satub sellist mõnusat musta värvi. Aga need arheoloogid on hakanud selles teoorias kahtlema ja seostavad seda mineraali pigem tulede tegemisega või tulehoidmisega, mil moel. No nad uurisid nende koopa vende laagriplatside ümbrust ja noh, leidsid, et neid mangaandioksiiditükke on seal väga palju. Ja neid on ka leitud teiste sarnast Nende, taanlaste koobaste juurest. Ja probleem oli siis selles, et, et miks nad pidid mangaandioksiidi kasutama keha maalinguks, kui nendel on olemas ka süsi või tuhk, millega on palju hõlpsam teha kehamaalinguid ja gaasi lihtsalt mangaandioksiid esineb küll seal piirkonnas ega noh, mitte otseselt nendel laagriplatsidel, et see ei ole seal looduslikult, et need peavad olema selle kohale toonud, et see teadlastena kahtlust äratas ka see, kui nad on näinud seda vaeva ja selle nagu mangaandioksiidi sealt lubjakivist kätte saanud kohale toonud ja siis sellega ainult enda kehasid, ma olin, et võib-olla see ei olnud täpselt see otstarve Ja tegelikult teised mangaani mineraalid sobiksid keha omanikuks täpselt samamoodi, aga neid ometi ei leita. Just et nad on miskipärast väga teadlikult just nagu mangaandioksiidi nagu välja valinud ja noh, see on ka, et huvitav, et tegelikult noh, ta on ju nagu peale vaadates ikkagi üsna ja noh, nagu ilmetu või et et see pidi olema nagu väga teadlik käitumine. Ja teadlastel on nüüd oletus See oletus on siis selline, et võib olla natsism, tegid need mineraalitükid pulbriks. Ja kui seda puistata puidu peale, siis alaneb puidu süttimistemperatuur. Ja teadlased, nad tegid nad katseid ja, ja tuli siis välja, et kui muidu, vajab puit süttimiseks seal 350 kraadist temperatuuri siis kui sa mangaandioksiidi pulbrit puidu laastatele puistad sisse, temperatuur alaneb 250 kraadini, nii et see on siis nagu 100 kraadi võrra madalam. Kõlab küll märksa lihtsamalt, et ei pea nii palju vaeva nägema. Kuidas nad siis võisid siis selle puu põlema panna, et vanades multifilmidest nähtud seda puupulga hõõrumist kas siis peopesade vahel või vibunööriga või siis mingisugust, ma ei tea räni ränikivist sädemetelöömist, kas me teame siis, kuidas nad selle puu põlema panid? Me ei tea seda ja kui ma ka vaatasin neid eksperimente, näiteks teadlased võtsid igasse ma eksperimendid, siis nemad oma eksperimentides panid oma väikesed lõkked tikuga põlema. Nii et et tegelikult see praegune nüüd nagu järeldused selle mangaandioksiidi kohta ei lahenda ikkagi ära seda küsimust, et kas nad oskasid ise tuld süüdata. Jah, lahendamata küsimus. Ma millegipärast kahtlustan, et tuletikkude jäänuseid menist koopast ei leia. Nii et tulebki, kas oodata järgnevaid oletusi või, või jääb see selliseks küsimuseks, mis jääbki saatma teadlasi, kus võib spekuleerida ühel moel või teisel ka sellist lõplikku vastust ei pruugigi saada, see tegelikult ongi teaduse olemus mingil määral selline saigi tänane arheoloogia uudistesaade siin raadio kahes saates puust ja punaseks külas oli arheoloog Marge Konsa. Suur tänu. Saatejuhi toolil istus Arko Olesk ja puust ja punaseks kohtub teiega taas nädala pärast, siis juba täiesti uuest valdkonnast, uute uudistega kuulmiseni.
