Kevad ei arenda uusi tehnoloogiaid ja üldse on kevad  suhteliselt ebaoluline asi. Samamoodi muutub kogu loodus, kõik see Flora  ja Fauna meile üha kaugemaks, vähem tähtsamaks Asjaks. Ja pole põhjust arvata, et meie lapsed ja lapselapsed  sirguksid loodusest vähem võõrandunutena kui meie ise. Pigem vastupidi. Kui me midagi just ette ei võta. Alustuseks võiksime viia lapsed loomaaeda,  näiteks Kristot vaatama. Kell on kaheksa hommikul, minul on õiged tööriided seljas  ja nüüd läheb tõsiseks koristuseks. Aastaringselt avatud Tallinna loomaaia lastesoos algavad  esmaspäeva hommikud alati suurpuhastusega. Pole enne varahommikul õismäel niimoodi heina vedanud. Et viisi sinna toolide peale, see nii järgmine ülesanne on,  siis pean selle jänese pooli puhtaks tegema. Kes need on siis siin sees, kroonik ja veel,  et. Krolik ja Violeta laste lemmiküülikud laseme mõneks ajaks  jooksuringile seniks kuni nende puuridesse saab värske  ja puhas allapanu. Oota, mine too sealt heina ka heina. Käputäis. See on nüüd siis söögi osas. Heina jänest üle, vot selline väikeloomade hooldus. Tule siia nüüd ja tule läheme, puutun. Ühe sain. Oot, oot, oot, oot, oot, võta ainult üks praegu,  sest ta sipleb, võta sina, vii ta ilusti puuri. Hopsti saate oma puhta kodu. Tagasi. Tundub, et tegemist on siin väga sellise iseteadliku rotiga  ja tema on siin alfa, ehk siis boss tundub,  et on väga julge ja tema on siis tema väikene konkurent. Kes üritab ka olla samal pulgal? Rotipuuri peal elav noor tuvipere kasvatab oma lapsi erilise  hoole ja armastusega. Siin on kohe märk ka, et ei tohi näpuga katsuda  ja siin on tõesti kaitsev isane. Praegu talitajate hoole ajal ma ikka julgen teha. Nemad kohe naksab siin. Vot ära tule minu peret tülitama. Teen sulle uut ja vana. Väga tubli tuviisa. Helga on siin ainukene jänes, kes on niimoodi puurist väljas  ja oma pead. Miks see nii on? Sellepärast, et teda arvatavasti mürgitati. Mürgitati no ei tea, nagu täpselt nii kindlad ei ole,  aga me arvame lihtsalt seda et inimesed topivad sealt  välipuuride vahelt igasuguseid toite sisse. Moraal on see, et inimesed ise ei tohi mitte midagi  loomadele siia kaasa. Kindlasti mitte. Läbi meie võib siis neile anda näiteks, et küsivad meilt  ja siis meie anname neile. Helgale kui ka kõigile teistele siinsetele asukatele  valmistatakse sööki spetsiaalses ettevalmistusköögis,  kus tooraineks on värske kraam. Sa oled mulle. Siia lõikelauale õunu ja saia. Saia jah, mis ma tegema pean? Esialgu lõikakse õuna hästi peenikiiludeks,  et siis saaks kääridega lõigata väiksemaid tükikesi,  kellele need lähevad siis hiirtele. Ja kuna need on nii pisikesed ja neid on palju,  siis me tahame, et nagu kõigile jätkuks hiirtel natuke  seemnete juurde värsket õuna. See on nagu kokasaade siin. Siis on porgandid ka nii porgand samamoodi väikesteks,  jupikesteks. Mitmele loomale te siin laste loomaaias süüa teete niimoodi? Väga-väga-väga mitmele. Et ei jõua kokku lugedagi ja ei jõua enam kokku lugeda  ja kõik on hästi pisikesed ja kõik tahavad selline  spetsiaalset toitu või, või, või on enam-vähem,  tegelikult sama see. No värske asi on enam-vähem sama, aga osadele ei tohi ju  anda siin nii mõndagi asja näiteks näiteks nüüd,  kui hakkame tegema siin merisigade tegudele,  nendele võime anda ainult rohelist ja siis porgandit,  kuna teegud on suhkruhaiged looduslikud. Et nemad, kui nad on pärit niisugused aladel,  kus ei ole niisuguseid puuviljasuhkruid,  siis nad ei oska seda seedida. See toiduvalik on siis eluslooduse klassiloomadele. Läheme kanname ette. Lähme siis esimeseks meie kõhuhaigele Simonile külla. Kõhuhaige küülik. Nii, ja tema sai siis spetsiaalselt õrna kõhutoitu  ja sisse panna. Siman Bootab, siman hopsti. Palun isu. Oma söögipoolise saavad kätte ka eluslooduse klassi hiired Hamster,  Pärt, Kesk-Aasia, kilpkonn, Peeter ja sajad jahumardikad. Kilkide puuri uksel peab eriti tähelepanelik olema,  et mõni välja ei hüppas ja mööda maja valjult krigistama ei hakkaks. Teine laar sööki on ette valmistatud. Loomad on kõik juba ootel. Eriti näljased tunduvad kitsed, aga nemad veel ei saa,  eks. Toidu järgi jõuab intelligentse paljas rott timmi  ja tema kaaslasteni salati saavad kätte ka küülikud,  tige tikker ja rapuntsel, kelle puuri juures tuleb olla ettevaatlik,  et mitte hammustada saada. Õnneks on siinsed loomad piisavalt ohutud,  et nende eest hoolitsemisel ja toitmisel saavad abiks olla  ka väiksed külastajad. Vahel lähevad lapsed üle käte ka või. Lapsed lähevad alati üle käte, sellepärast me eeldame,  et vanemad ikkagi hoiavad oma lastel ikka ise silma peal,  sest et lapsed, noh, satuvad loomade ikka lähevad pöördesse,  on nii vahva tegevus. Et noh Loomadega tasub siiski olla ettevaatlik,  et eriti kitsad, ega neil on ju sarved, et nad ei ole  lihtsalt pehmed kaisuloomad. Laste loomaaia üheks eesmärgiks on elus loodusest aina  rohkem võõranduvatele linnalastele päris loomade  tutvustamine sellises sega summa suvilas on,  mida vaadata, kogeda ja õppida. Aga praegu meil ainult üks kana siis ja kaks kukke  siis meil üks kukk on ära armunud meie parti. Ja tema peab teda ma kanaks. Ja aeg-ajalt need kuked lähevad selle pardi pärast kaklema ka. Vahepeal saame sündmuse pealtvaatajateks,  kui OPossumitele tutvustatakse nende uut äsja valmis seatud puuri. Ettevaatlikud emane jälgib ümbruskonda rahulikult,  samal ajal kui ärksad isased asuvad koheselt uut  territooriumi kaardistama. Järgmine talitajate tegevus on Alpakapere igahommikune  jalutuskäik õues, et harjutada, neid rihma otsas kõndima  ja inimestega rohkem läbi käima. Isane leopolt emane Veronika ja laps inka on treeninguks valmis,  kuid Leopol on talle omaselt veidi tujukas. Et loomade treenimise puhul, siis peab olema väga järjepidav. Et kui jätad kasvõi ühe päeva vahele, siis see järgmine päev  nende jalutamisega ikka natuke raskusi. Kas nad on ju sellised kaamli sugulased,  et kaamlid sülitavad, nad ei sülita, sülitavad sülitavad. Kuidas siis ma talle musi vist ei julge seda teha. Vaadake prood ise ka, no ma võin ju üritada rahulikult  ilusti Leopold, hästi rahuliku häälega, räägi temaga  ja Leopolja, siis tuleb rahulikult. Ürita mulle näkku, lähme Veronika juurde,  lähme Veronika juurde. Hoia ilusti kinni. Ära luba talle ette poole tulla. Ettepoole, sa pead ikka näitama, et sina oled. Sina oled mina boss. Mist just. Kogu oma sülge minu jaoks kui kogenematu talitaja jaoks Ja loo. Hästi oleme hästi rahulikud. Preemiaks maitsev porgand ning samasugune treening on  ootamas taas homme. Majja on saabunud külastajad, keda valgub igale poole. Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuse ruumides käivad  koos ka erineva suunitlusega ringid kus omandab  loodusteadmisi umbes 300 last. Mis te siin elus looduse klassis üldse Elus looduse klassis me õpime loomi tundma,  loodust tundma, kuidas loomadega ringi käia. Kuidas nende eest hoolt kanda. Üldiselt looduse kohta käime loomaaia peal jalutamas  ja kõike väga põnevaid asju teeme, meisterdame palju. Et ainult. Läbi raamatute me tarkus ei omandas, et pigem proovimegi  hästi palju praktilisi asju teha. Et siin ei ole selliseid, kes kardavad nii- öelda Tegelikult on nii, et kui lapsed tulevad ringitundi,  siis kes on täitsa uued lapsed, siis nad algul osad lapsed  isegi pelgavad natukene, et ei julge näiteks roti kätte võtta,  aga kahe-kolme tunniga on neil juba rotiõla peal. Ei karda, et pole, tegelikult lähevad üle,  et isegi, kes natuke pelgavad, siis tegelikult siin tunnis  saab sellistest hirmudest üle. Lapsed öelge, kes on teie lemmikloom? Tegu. Laste loomaaia ühed häälekamad elanikud on loomulikult  kameruni kääbuskitsed, keda talvel väljas pidada ei saa  ja seetõttu tuleb nende kangeid konte aeg-ajalt jooksutada. See on minu tänase talitaja töö viimane ülesanne. Issand jumal. Inimene võib olla üsna lahke, sõbralik ja loodusest hooliv olend. Kui ta vaid ise selle lahkuse ja hoolivusega kahju ei kanna. Meeldib see meile või mitte, aga me oleme  nii liigina kui ka üksikisenditena ikka kasu peal väljas. Näiteks küttisime kunagi piimrinahka kasukate kandmiseks  Eestimaalt välja kõik koprad. Siis tõime nad siia tagasi ja tänapäeval oleme nende peale  üpris kurjad, sest nad ei käitu sugugi nii,  nagu meile meeldiks. Lähme gi nüüd nendega maid jagama. Kuule, ma annan sulle kepi peal, sinna, loete igaks juhuks. Siin on üks selline ära kuivanud mets. Koprad on siin suure peavalu valmistanud metsaomanikele. Kas siit üldse saab asja? No siin on servakuusik, see on kõik ära kuivanud. Kobras on meie suurim näriline ka jahiloom,  kellega inimesel on alati tulnud maid jagada. Kogenud koprauurija Nikolai Laanetu näitab meile erinevaid  kopra elupaiku Lõuna-Eestis. No siin on metsaomaniku tõsine õudusunenägu. No see õudusunenägu on RMK mets tegelikult riigimets,  aga kuna ta on looduskaitseala, siis tahetakse vist seda säilitada. Aga samas ei ole väga sügavat mõtet säilitada,  see oleks vaja vaja vaja maha võtta, see on täiesti. Ta, see on täiesti surnud puu, noh võib killu killu lüüa,  kuiv, täitsa kuiv nüüd siin. Aga, aga see on täiesti noh, ütleme, et tarbepuuks üsna üsna  üsna kõbus ja ütleme, et kui me vaatame haaba  ja langenud haavad jah, nii siis on, siis on,  haab, on niimoodi, et ega ega see ei ole  ka nüüd mädand. Ta on ju tegelikult noh, seened lähevad küll sisse,  aga kopra langetatud ja kooritud haab seisab kolm-neli aastat. See on üllatav, miks, miks haab ei, mädane. Kui ta on ära kooritud, ta kuivab. No siin all on näha ka need augud, siit ta on  siis roninud siia metsa alla, on, on, on vedanud siia  ka materjali, seal on veel üks väike kanal  kus siis urud tulevad sellesse peakraavi,  kus ta siis on toimetanud ja puuliikides ongi niimoodi,  kõige õrnem on, on kuusk. Kui see on juba üks vegetatsiooniperiood vee all,  siis on päris selge, et nad kuivavad, teine,  mis ei kannata väga niiskust, on kask, siis on haab  ja paju on kõige vastupidavam ja ka must lepp. Siin on selline päris huvitav situatsioon,  võib arvata. Miks sellel koort peal ei ole? Praegu on küll lumi peal, aga aga kui vaatate,  et siin siin puudub koor, see l kõik ära kooritud  ja kui, kui terased vaatad, siis on väiksed kriibud,  siis tegelikult selle on üleujutus perioodil juba on  tegelikult põdra ad on puhtaks noolinud ja,  ja seda saab siis ennustada selle järgi. Põder, vaat siit alt ei saa, mõned üksikud koored on. Kui siin oleks tegelikult koor alles ja ta oleks koorunud,  siis koor oleks siin maas olnud, aga siin praegu koort ei ole,  tähendab, et põdrad Kasutavad üsna palju ära kobraste langetatud puude koore  jagu oksi. Ja noh, rääkimata, kui metskits on metskits,  kasutab ka need ladvapungad ära ja, ja, ja,  ja peenemad oksad. Nii mõnigi metsloom võib olla veel koprale tänulik. Ei noh, ega tegelikult kopra elupaikadega On seotud väga paljud liigid. Ma ei räägi veega seotud liikides, need on  nii ehk nii, aga, aga tegelikult ka põder,  metskits ja siin nendel aladel, kui see ala läheb tühjeneb,  siis millegipärast siia ilmus kumuvad ka sead. Teisest küljest on kopra elupaigad ka vääris elupaigad. Aga see, kus kohas nad võiksid olla vabalt  ja kus nad on vaja kontrolli all hoida, see sõltubki sellest,  mismoodi me me tegelikult seda korraldame  ja lubame. Me ei saa igal pool öelda, et tore loom,  las ujuta. Tähendab meil meil, meil peab olema selline arusaamine,  kuidas me asja korraldame. Siin on hästi näha kopra poolt ülepaisutatud  metsakuivenduskraav mis selle metsa all on põhjustanud  liigniiske olukorra. Nüüd, kui selline veetase siin püsib või metsaalune saab  lausa üle ujutatud, siis on selge, et aasta  või paari pärast on see mets siin surnud. Kobraste kaitse ja kasutuse kava tehti omal ajal. See 2005. aasta nagu kehtis ja pärast seda  ka tegelikult täideti ühte tingimust kopraveekuude no hindamist. Hakati teostama ja tehti seda. Üheksas maakonnas kuus jäi tegemata. Ja see on tegelikult Kopraveekuude hindamine või poniteerimine on tegelikult  kasutuse ja kaitse teaduslikult põhjendatud alus. Praegu pole täpselt määratletud, kus koprad on meile  kasulikud ja kust tuleb nad suurte kahjude tõttu välja püüda. Reguleerimata suhted inimese ja kopra vahel on viinud  nii kaugele, et konflikt püsib. Teadmatusest teevad inimesed vea, kui likvideerivad  koprapaisud ja pesakuhjad seal, kus sellest saadav kasu  ületab tekkinud kahju. No kui me vaatame, mismoodi, mismoodi siin see elu käib,  ühesõnaga tundub, et kobrast ei ole, aga,  aga seal on koprakuhil sealt taga on juba näha lumest  väljakäimise raja, kui me vaatame seda, seda kanalit,  mida mööda ta kasutab, siis siin on ta öösel käinud  ja jää ära lõhkunud, nii et tegelikult loomad siin elavad. Ja kui neid ei häirita ega, ega maha ei kolgita,  siis paratamatult see arvukus tõuseb ja nad taastavad  selle oma elupaiga, nii nagu nad õigeks seda peavad  ja tõstavad seda veetaset. No siin oli meeter kõrgem, see veetase ja meeter veetaset  rahuldab juba väga paljudele teistele liikidele elu ja,  ja, ja sellise toimetamise see iseenesest kutsub siia ligi,  küllalt palju neid sinikael, part on tavaline,  mis siin on, ja, ja kui me talviseid jälgi vaatame,  siis peaaegu kõikides nendes elupaikades kasutab neid alasid  ka Saarmas. Need alad, kui nad olid paisutatud ja siin on teisigi  selliseid kohti, mis on tegelikult suurepärased konnade koelmud. Ja tänu sellele on tegelikult kogu Lõuna-Eesti piirkonnas  näiteks roheliste konnade arvukus sedavõrd kõrge,  et ta ületab isegi raba ja rohukonna arvukuse. Kui nüüd teha selline kaitse korralduskava,  kas sellisesse kohta kobras võiks sobida  või pigem mitte? Paljudes kohtades need väärtused, mida kobras siin loob,  on palju suuremad kui see kidurmets, mis siin kunagi kasvab,  et neid võiks planeerida puhtalt ikkagi kopra elupaikadena  ja see oleks siis siis ikkagi perspektiiv,  et see liik püsiks meil noh, võrdlemisi niisuguse keskkonda  vääristava või väärindava liigina. Võib juhtuda ka nii, et kobras võtab teistelt loomaliikidelt elupaigad. Pooleteise aasta eest oli osoon tunnistajaks kopra  väljapüügile ja paisude likvideerimisele. Eesti ainsal ebapärlikarbi jõel. Kas kobras, muide, on ebapärlikarbi vaenlane number üks  praegu siin praegu küll ja mitte mitte, et ta isiklikult  oleks vaenlane, vaid ta tegelikult oma tegevusega põhjustab  selle temale mittesobiva ökosüsteemi muutumise. Ebapärlikarbi elab ainult voolavas vees. Ebapärli karbi jõel me ei saa tegelikult koprapaisutust lubada,  kuna sinna akumuleerud setet hävitavad selle liigi ta,  ta, tal ei ole võimalik seal elada ja see liik kaob. Teine. Ka siirdekalade kudejõgedel ei saa me lubada kobraste paisutust,  kuna kopratammidest või õigemini ütleme paisudest kala ei saa,  üle ei pääse paljudele liikidele. On oluline, et koprapaisutus ei tõkestaks nende liikide  normaalset elutegevust ja ka see, et setete koormusega  tegelikult oluliselt halveneb. Gosüsteemide seisund. Me oleme tulnud umbes kolm kilomeetrit sellest paigast,  kus me eelnevalt Nikolaiga peatusime ja me näeme,  et siin minu selja taga on kobras teinud sellise veekogu,  mis sobib väga paljudele teistele liikidele,  näiteks kahepaiksed miks mitte veelindudele  ja ka Saarmaale. Aga nüüd on selline probleem tekkinud siin,  et see kopra paisutus on ära võetud ja see järv on ära kuivanud,  nii et selle elustiku jaoks see koht nüüd enam ei sobi. Praegu peab ütlema, et kobraste populatsiooni seisund on,  on ikkagi veel hea aga praegu on ka väga tõsiseid märke sellest,  et paljudes piirkondades Arvukus ja asustusteedus langeb ja koprapesakonnad on  paljudes kohtades rüüstatud. Ütleme niimoodi, et sealt on kütitud välja  ja teine on see, et, et inimene on tegelikult väga paljud Kopra paisutuse alad. Võtnud nagu oma juhtida ja neid paljudes kohtades lammutatud  ja ka väga ebaeetilistel viisidel Siin on näha üks mõne nädala vanune kopra poolt ehitatud  pais nimelt selle eelneva ja suurema paisu inimesed lõhkusid maha,  sest see vesi ulatus praktiliselt siia, kus ma kükitan. Ja nüüd näeb kobras vaeva, et taastada see endine  paisuhiilgus ja kõrgem veetase. Koprapaisud veekukud, vot sellised täitunud lontsikud,  kus on ikka pool meetrit või isegi meeter veetase tõstetud. See on see, mis võimaldab meil põhjaveevarusid taastada ja,  ja, ja me ei tohi seda alahinnata. Põhjavesi on tegelikult meile meie meie rahvuslik rikkus  ja seda me peaksime soodustama. Et kopra elu natukene paremini korda saada,  selleks me peaksime ikkagi jahimaa korralduskava koprale  lõpuni viima kus on määratletud tegelikult tema  kasutusrežiimid ja tema esinemise võimalikkus erinevatel veekogudel,  kui meil seda lähtematerjali ei ole, siis meil ei ole  ka teaduslikult põhjendatud alust selle liigi majandamiseks. Ja me jätkame nii, nagu me tegelikult praegu seda teeme. No ütleme, soovi ja suva järgi, sageli inimesed ei,  ei tunneta seda väärtust, mida see liik endast kannab. Säherduse paberirulli mõtles sakslane Hans Klenk välja 1928. aastal. Nõukogude liidus avati esimene vetsupaberitehas aastal 1969  ja see paber muutus nii ruttu nii populaarseks,  et poodidest polnud teda saadagi. Tavaliselt kasutati ikka tükki kades lõigatud ajalehte. Aga enne ajalehti. Vana-Rooma latriinides kasutati sool vees niisutatud käsna  puuvilla riideribasid või lihtsalt samalt uus Meremaal,  aga aga sellest räägib meile juba Urmas Laansoo. Maailmas on väga palju põnevate ebatavaliste  ja kummaliste nimetustega taimi. Üks selline on kaugelt Uus-Meremaalt pärit Uus-Meremaa enden,  ainult Uus-Meremaal kasvav võõras või mõnikord väike puu utekakar. Ute Kakaron taime teaduslik ehk ametlik nimetus,  täpsemalt öeldes veel Lainias uute kakarsest uute kaks  perekonda kuulub 40 liiki puid, põõsaid,  liaane ja väikeseid madalaid igihaljaid,  pinnakatte taimi. Ute kakra nimetus, eestikeelne nimetus, mis tuleneb sellest,  et taimel on lehed alt lambavilla taolised pehmed  ja meenutavadki, lambakarvu või lambavilla. Aga Uus-Meremaa kohalikud maoorid ei kutsu mitte seda  Uus-Meremaa kohalikku puud Utekakraks, vaid hoopiski  Bushmani sõbraks või ka Pusmani WC taimeks  või ka vahel WC-paberi puuks. Ja miks niisugune kummaline nimetus on pandud ühele kaugele  Uus-Meremaa taimele looduses, ta kasvab sageli  ookeaniäärsetel lubjakivikaljudel mägedes  ja ka hõredamates valguskülastes metsades. Põhjus on selles, et väitsepaberipuu lehed on paraja suurusega,  on alt pehmed, on piisavalt tugevad ja ei kõrveta nagu  nõgeselehed samuti ei torka nagu ohakalehed  ja sõrm ei tule läbi, nii et ega palju rohkem häid omadusi  ühel taimel olla ei saagi. Kuidas WC-paberipuud kasutatakse kõige otsesema nimetusest  tuleneva WC-paberi aseainena on tal veel kasutusalasid. Loomulikult hekitaimena kasutatakse WC-paberipuud soojama,  kliimakalade ta talub kuni pluss kolm kraadi miinus kolm  kraadi ja kõige kõrgemal mägedes kasvavad liigid isegi kuni  miinus 15 kraadi aga vahel ka teda lõunamaades,  parkides ja aedades. Ilutaimena kasvatatakse. Ja kui keegi kukub ja kriimustab või on spordivigastus,  siis ka lehti võib vigastatud kohale peale panna,  nagu meil teelehte kasutatakse analoogselt  ja taime teaduslik nimetus prah kotis tähendab seda,  et tal on väga lühikene keel ja mida see  siis tähendab? Lühikene keel viitab sellele, et tema korvõisikus on putkõied,  nagu ka päevalilleõisikus. Aga need äärmised õied, mis on ainult emasõied,  tema puhul on ainult kuni kolme millimeetri pikkused,  sealt siis lühikese keele nimetus ja ka tema vili,  nii nagu võilillel lendkarvadega vili lendab tuulega laiali,  aga WC-paberipuuvili on veel palju väiksem. Tema seemnis on ainult ühe millimeetri pikkune. Lisaks paljudele muudele headele omadustele on Ute-kakrale  ehk WC-paberipuul ka kirjapaberi rolli tulnud läbi ajaloo  täita ka tänapäeval, kui naaber tuleb naabrile külla  ja sõpru ei ole kodus, siis WC-paberipuulehele annab  ilusasti kirjutada sõnum, et tulen homme jälle  või mida parajasti vaja on, aga meie täna kirjutame. Kolm osoon. Kuu aja eest küsisime, et millise Eestis väga haruldase  loomajälgedega sarnanevad mägrajäljed. Palju vastati, et mägrajäljed sarnanevad noore  või väikese karu jälgedega ja see ei ole küll vale,  kuid karu e ole Eestis eriti haruldane loom. Õige vastus on ahm ehk kalju, kass, keda kohatakse Eestis  korrani kahe-kolme aasta jooksul. Auhinnaraamatu võitis sedapuhku Maire tühis. Nüüd aga uus küsimus. Tänavune aasta lind on rasvatihane, keda me küll vist kõik tunneme. Tal on kollakas kõhualune ja sellel kõhualusel tumetri. Kuid tänavu nähti Viljandimaal kahte rasvatihast,  kes olid üleni kollakasvalged. Meie küsime, et mis põhjustab lindude sellise eripära,  et mis on linnukestel muret? Metsast te vastust naljalt ei leia, küll aga Eesti looduse märtsinumbris. Vastuseid ootame kaheksanda aprillini e-postiga aadressil  osoon loodusajakiri.ee või kirja teel. Eesti loodus, Veski tänav neli, Tartu.
