Ja ongi kätte jõudnud päev, kui väikese printsi teekond läbi muusikamaailma on juhtinud ta läbi sajandit Meie juurde 20.-sse sajandisse. Hoogsalt arenenud teadused, ehitatud vabrikuid ja tehaseid. Suuresti on muutunud ka linnaehituskivide asemel kasutatakse tehislikku, betooni ja raudkonstruktsiooni. Kedagi ei pane imestama üheksa korrulised, majad ega pilvelõhkujad. Väike prints teadis, et keskaja inimesed ei tundnud ei autosid ega jalgrattaid vaid pidasid oluliseks tundeid ja kauneid kunste maalimist, luuletamist ja musitseerimist ehk muusika loomist ja esitamist. Meie seevastu ei üllatus sugugi, kui näeme kihutavat rongi või kogunisti rakett. Sest vaid mõnekümne aasta jooksul on tehnikateadused aina uusi ja uusi tehnikaimesid välja mõtelnud. Polegi siis ime, et kahekümnendat sajandit on hakatud nimetama tehnika sajandiks. Loomulikult ei jäta see puudutamata aga muusikat. Ja nii on meie sajandi alguses elanud helilooja, Šveitsist pärit Artur hooneker loonud esimese nii-öelda mehaanilisem muusikapala. Selle instrumentaalteose helid annavad edasi meie igapäevaelu hääli. Selgesti võib ära tunda suure massiivse masinat vitamist. Seisva veduri ühtlane hingamine kasvab edasi kolmesajad tunnise rongi tormamiseks läbi ööpimeduse. Helilooja ise on nimetanud pala sümfooniliseks liikumiseks pealkirjaks veduri Nimipatsiific 231. Sõna patsiific tähendab, et tegu on suure asjaga, aga number on selle masinat tähis ja väike prints pani tähele, et vähemalt taolisest muusikast olid sootuks kadunud romantikute kaunid unelmate kujud. Õnneks on 20. sajand väga mitmekülgne ja seetõttu ei puudu siit ka hoopis teiselaadne muusika. Miks pole te kuulanud seda nii mitmekesist muusikat, mida loodus meile ülikülluses pakub? Küsib prantsuse helilooja Claude Debussy. Vaid pisut tähelepanu ja te märkate, kui palju võrratuid hetki meid ümbritseb. Nii sabistab mõtlik vihmasagar tema klaveripalas, aiad vihmas, meile oma lugu. Ja muusika viis väikese printsi vaiksesse sajusesse päeva saatjateks sume, valgus ja vihmasabina ühtlane rütm. Eemalt kosmost, rahvalauluviisikatkeid. Habras ja õrn selline on Debussy helikeel. Palju uut on ta toonud ka muusikat, ämbrisse ehk värvi varjundisse. Eks annavad huvitava pildi madalas registris ehk mu kõrguses kõlavad flöödihelid ja kõrges registris mängiv tšello tämber. Ja väike prints nägifauni antiikse loom jumala maalilist puhkust kauni N-ö Fide ehk haldjate seltsis. Kummalisel kaugel maal. Kauged võõrapärased, maadan heliloojaid ikka köitnud. 20. sajandi alguse poolel oli eriti moes Hispaania. Vana hispaania tantsu boolero järgi on kirjutanud prantsuse helilooja moristravell oma lihtsa, kuid lummavad teosed boolero ja väike prints nägi, kuidas uhked hispaanlanna liiguvad kindlana vana tantsurütmide ja iseteadvad tore toorid ehk härja leiad, mööduvad neist aupaklikult kummardades. Nende püsti Göraveeli loomingus on oluline mulje ehk hetk, milles viibime. Niisugust suunda nimetatakse kunstis intressionismiks ehk muljeks. Seegaanra väljade püssi muusikaliste muljete edasiandjad ehk Impressionistid.
