Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav ungarlane Ferenc Sirkko. Tervist. Kõigepealt räägime teie valitud algus muusikast. Miks just see laul? No ma kuulasin kõiki teie saated ja siis kõigiga panin rahvamuusikat ja, ja ma usun, et seda ei tehtud juhuslikud ja ega minul ka enne seda, kui ma kõiki saateid kuulasin, oli ka mõte, et ikka peab olema rahvamuusika ja see ja mõned teised asjad tekitab meenutusi ja meenutused, mida vanemaks inimene saab, seda tähtsamaks muutuvad ja ja see paneb heidina. No aga mina sellele äsja kuuldud loole veel lisada, ta oli ikka tegelikult selline väga väekas. See on Eesti autentne ja sellepärast, et mõnikord, kui on rahvamuusika, siis on kas kaasaegne ansambel, kus mängitakse niisugust rahvalaulu töötlust või siis on mingi suur rahvamuusikaansambel, kus on 100 viiulit ja 50 trummi ja kõik ja aga see on niisugune lihtne ja see meenutab siis need lapsepõlve pulmakäiku. Et vot seal need tädid, vanaemad ja sugulase tädid ja naabritädid just niimodi laulsid. Mäletate ise ka just niimoodi võib-olla ei olnud, et iga päev ja kogu aeg rahvalaulu saatel, aga kõige surmad üritused olidki pulmad ja matused. Ja iga õige pulm oli niisugune kahe-kolmepäevane. Ja eks siis peeti tavaliselt suvel väljas õues, sinna oli mõnikord ka mitusada inimest kogunenud ja ikka istud, olgu seal siis omavahel räägiti ja siis nii, kui pulm sai hoogu sisse, siis kõik hakkasid laulma ja siis oli tavaliselt see külamuusik viiuliga ja siis ta käis mööda inimesi ja siis nemad ütlesid, et mis laulu nad soovivad laulda ja seda laulu siis ta hakkas mängima ja siis teised lõid kaasa. Siiamaani paljud sugulased elavad selles samas kohas, kus ma sündisin, et või siis kui on ka laiali läinud, siis valdav enamus nendest niisuguse 10 15 kilomeetri kaugusele mitte kaugemal ja see küla, kus ta sündisin, nimi on tark. Ja see ei ole niisugune eesti moodi küla, vaid ikka 4000 6000 elanikuga suur küla Taga-Karpaatiast, hakarpaatias ja seal. Me elasime tookord koos ema vanematega ja siis samas külas elasid ka isa, vanemad. Küla oli suur sellepärast, et seal oli suur raudtee sõlm. Austria-Ungari ehitas kunagi raudteed, mis läks mööda paate. Et see siis algas Budapestis ja läks sinna Slovakkiasse, praeguse siis läks ta Karpaatiasse ja sealt Rumeeniasse. Ja just selles kohas üks haru läks mägedesse ülesse ja teine läks Rumeeniasse ja sellepärast oli seal palju elanikke. Raudtee andis tööd paljudele teie vanematele ka minu vanavanemad või mõlemad vanaisad olid raudteelased. Minu vanemad olid õpetajad ja nende töö tõttu siis kolisimägi. Kui ma olin kolmeaastane, siis teise külasse või õigemini aleviku või veel õigemini siis see oli niisugune, nagu nimetati seda põllulinnaks, et see on saanud töö siis Austria hertsoginna Maria ateljees ja siis seda põllulinna nimetuse. Ja see oli ka mitme 1000 elanikuga linn, kus oli kolm kooli, kaks keskkooli ja siis vanemad ütlesid abikoolis, kus olid siis haiged lapsed, õppisid. Ma tulen veel korraks selle küla juurde tagasi, kus te sündisite, et ungari keeles ma ei hakka proovimagi, kuidas seda hääldada, aga eesti keeles oli siis kuninga maja? Jah, see on päris naljakas, et küla nimi on maja, aga nii ta on. No keset küla oli siis suur küngas, mille otsas seisiski seesama kuninga maja, seal olid lossi varemed. Need varemed olid päris niisugused halvas olukorras, et ega sinna pidi olema fantaasiat, et seda ette kujutada, mis loss või seal varem olla, see oli kuninga jahiloss. Et selle lossi järgi saigi küla nime ja, ja, ja küla oli siis ümber selle künka ja siis kuskil kahe kilomeetri kaugusel, siis oli jõgi disa jõgi ja siis elu seal mööduski niimoodi, et külas siis mööda sugulasi ja suvel siis jõe äärde. Emapoolne suguvõsa oli väiksem ja sealpoolne emapoolne vanaema ja vanaisa surid vara ERA. Nii et siis põhiline niisugune kogunemiskoht oli siis isa vanema tema ja, ja et sea siis peaaegu iga nädalavahetus käisime ja, ja siis muidugi kuus tütre ja üks poeg ja siis kõikidel nendel lapsi siis tädipojad ja täditütred ja et siis külaskäik oligi niimoodi, et mööda neid tädisid siis ringiratast. Teil endal õdesid-vendi ja noorem vend? Raudtee on eriti meeles sellepärast et siis kui me kolisime ära, ma olin hästi väike ja siis need auruvedurid, need avaldasid nisust tuntud mulje. Tavaliselt me sõitsime varahommikul ja tagasi, tulime siis järgmise päeva hilisõhtul ja siis oli nii suursugune pilt, kus siis auruvedur siis hakkas tööle ja siis seda auru tuli paremalt ja vasakult ja väike poiss, suu ammuli, vaatasid, et kuidas see sõidab, helid olid ka vägevad ja, ja iga lasti vilet ja ja, ja siis nendel olid niisugused omad seal reeglide, et ma mäletan siis kui ei olnud seda elektriturvasüsteemi, siis oli niisugune raudteesau, mida siis andi jaamas üle. Ja mõte oli selles, et, et ega üks raudtee oli ainult alevikude peatuste vahel ja siis rongid käisid mõlema pool ja mööda sai ainult peatuses ja siis see sau alati pidi olema nagu käes. Et teine siis sai selle järgmise lõiku saua. Siis nad ei läinud koguja. Millised olid võib-olla sellised tõed ja tarkuseterad, mis te kodust kaasa saitel, mida teile räägiti, missugune peab elus olema, et kõik hästi läheks nii käituda tumise kui suhtlemise, kui misiganes isiklike omaduste seal töökus ja nii edasi, et mis, mis isa ema teile rääkisid ja lähemad sugulased ka? No võib-olla kõige rohkem jäi meelde ikka see vanaisa ja vanaema ega vanaisa oli hästi range ja siis tema nõudis kogu aeg, et kord peab olema ja ei tohi laiselda. Et see oli niisugune eeldus, et saab hakkama elus ja, ja et peab õppima ka isapoolne vanaisa tahtis tegelikult kirikuõpetajaks saada, aga nii, et siis ta valmistus selleks, et minna õppima. Et siis majandusliku olukorra tõttu siis ei saanud minna, nii, ta jäi sinna tegelaseks ja vanaemaga oli see, kes kandis hoolt niisuguse igapäevaelu eest ja ja noh, siis kui me olime seal külas ja siis meil oli lapsi seal viis, kuus, seitse, kogu aeg ja siis mäletan angerjat pidi siis palvetama, ennem kui magama mindi ja ja pidi palvetama, enne sööd ja vanaema küpsetas ist üksjagu ja on see lõhn, ei neela ja ei, see ei olnud isegi vanaema, vaid minu ema nisugune kvee tooli ka, et selles poolva brigaadi kaupluses ostab painud laisk perenaine. Et ikka õige perenaine kõik teeb kotkas käib turuloos vabas kokku. Ega supermarketeid olnud ja ja siis oli niisugune omaette kunst, et kuidas siis turul käia ja mõnikord mindi üsna varakult, nii et ma harva sattusin sinna, aga kui ma tahtsin, siis tegin seda, et milline kunst oled, et kuidas siis peab kindlaks tegema, et liha on kõlbulik ja et vaadata, et kas kohupiima tasub osta ja ja et köögiviljad, millised on, et see oli omaette niisugune teater ja ja ma mäletan, et ega see või ostmine oli ka niisugune tega või ju oli suurtes pakkides ja siis sealt lõik ja siis, kui ta kaua seisi siis võib-olla läks mõrudaks ja. Tööliste poes siis oli niisugune, alevikus oli tööliste pood, kus alati oli seda kaupa ja muidu külades nisust juba eriti poodides ei olnud ja seal oli siis poodi pidaja oli siis juut. Ja siis ma mäletan, kuidas ema küsib tema käest, et Rahersi et kas see või on teil värske ja siis härra ersi vastab talle armuline proua juustoodile maad. Ja siis meenub veel niisugune üldine olukord Dakarpaatiaga ma sündisin 59 47, liideti ta Karpaatia siis Nõukogude Liiduga, see oli natukene rohkem kui 10 aastat tagasi. Siis ma silma ees on niisugune pilt juba Hruštšovi ajas, et mina ütlesin, et kese kiilakas onu on siin ajalehes. Tasa rääkida, teevad, võib-olla keegi kuuleb ja kallavet. Kuidas te sattusite Eestisse põhiküsimus? Ma tulin siia sellepärast, et Tartu tundi sellel ajal juba ka minu külas ja see oli 76 tulinija, olin siis kolmas või neljas inimene, kes sellest alevikus läks Tartusse õppima. Ja muidugi toetas tugevalt minu emapoolne tädi seda otsust, sest jälle tema peigmees üritas õppima minna Riiga, nii et tema koos oma peigmehega käis Riias ja talvega meeldis riig. Tulitegi Tartusse ja saite kohe ülikooli, jah, või kuidas? Kas see oli ka omaette niisugune lugu, et tegelikult Ma tahtsin füüsikuks saada ja, ja üks tuttav oligi, ära ägedus, õpiski füüsikat Tartus ja siis kiitis ülikooli ja kõik ja ja siis ma käisin nendel füüsikaolümpiaadidel ja ja ma sain kutse sinna kohaliku ülikooli füüsika aset, sinna oleks saanud ilma eksamita. Aga muidugi noh, naistel minu elus on väga suur roll ja siis ema käskis ikka arstiks saada. Õigemini ta ütles niimoodi, et peab olema, valge oli eriala. Ja, ja siis muidugi ta ütles, et ega noh 16 aastaselt, et tema küll ei luba nii kaugele ja, aga siis oli see niisugune kompromisse. Ma ütlesin, et no hea küll, et ma lähen arstiks õppima tingimusel, et kui lubatakse minna Tartus. Ja ema tuli koos minuga ja ta ei julenud lasta poisi nii kaugele üksi, tuli koos teiega elama siis kui sinna sisseastumiseksameid tegema. Te olite 16, siis kui teda ja ma käisin 10 aastases koolis 17 Masaine siis pärast sisseastumist vahetult ja selleks ajaks mõlemad eksamid olid tehtud ja ma teadsin, et ma olen nimekirjas ja, ja siis ma sain 17. Meeldis siis teile ka see fakt, et saitegi arstiteaduskonda või jäi ikka see füüsika natuke kripeldama? Õnneks oli niimoodi, et ega esimene aasta oli ju füüsika, keemia ja niisugused ained, neid oli palju ja, ja, ja siis oli ka natukene matemaatikat ja biofüüsika ja kõik see oli niisugune põnev ja bioloogia, ainuke, mis oli meditsiinist, oli anatoomia. Aga see oli ka anatoomia oli ju need puhtad luud, reisis Fornalini laibad, nii et seal niisugust veel õiget arsti tunne, et kuigi Me anatoomikumis vanas anatoomikumis käisime küll valges kitlis ja aga see elumuutus niivõrd palju, et minu mõlemad vanemad olid õpetajad ja ega õpetaja laps olla on väga raske, sellepärast et noh, nad näevad seal koolis neid lapsi, kes teevad krutskeid ja siis püüavad kõigest väest, et omad lapsed niisugust ei oleks. Ja mul ei olnud abimootoriga. Lõpuni, ja ma ei käinud ühelgi külapall. Ja et lihtsalt ei lubata ja ei usu, et see tabel sandiks külla pallis, pussi läks. Ja siis muidugi, kui ma tulin Tartusse ja vanemaid ei olnud, oli totaalne vabadus ja võib olla mõtlesid, mida sa õpid, et ei olnudki üldse tehtiski. Samal ajal tähendab oli teisigi ungarlased juba Tartus. Väga palju, kui meil oli see rebasepidu, rahvuslik rebasepidu, siis meil oli kuskil 40 inimest, 50 inimest koos ja aga jah, et tõepoolest kui niimoodi tagasi mõelda, et see kuus aastat õppimist, et sinna mahtus kõik alates sellest, et see oli siis ülemineku aeg õppimise aeg, eriala omandamise aeg, aga oli ka nagu perekonna loomise aeg ja ja siis ka esimese lapse sündimise aeg, kõik mahtus linna Tartu aastatesse, nii et seda kahe sõnaga ära rääkida, et mis Tartu siis minu elust, et teda võimalik. Teie kohtusite oma tulevase abikaasaga ka siis mõistagi Tartus. Ja tema õppis arsti kaks aastat ees ja ungarlanna jah. Ja tänasel päeval töötab Ida-Tallinna keskhaiglas ja mina olen niisuguse Berinada keskuse juhataja, see on siis tähendab, et selle naistekliiniku, see pool, mis tegeleb rasedatega ja lastega, Helge ametel ja. Aga Heeren circa siin elades, no mida põnevat te olete siin tunnetanud nüüd seoses oma rahvusega, et te olete 76.-st aastast, see on siis 40 aastat, olete? Enam-vähem, võib nii öelda Eestis elanud. Ja kaks korda rohkem kui Dakarpaatias. Mida vanemaks ma muutun, seda minu silmis väiksemaks see vae läheb Dakarpaatia ja Eesti vahel või ungarlaste ja eestlaste vahel. Muidugi, võib-olla ma ka nagu unustan mõnda asja, aga ega muidugi kui ma tulin, siis ma ju keerd ei osanud ja siis tundus kõik niisugune teistmoodi, et õhtul tuled kinost ja siis Tartu linnas ühtegi inimest, leia Ta kuiv seal siis meie selles suuremates linnades olid igal pool Corso jalutustänav ja siis inimesed panid ilusti riidesse ja õhtuti novemalt. Reede laupäev, pühapäev siis jalutasid mööda, promineerisid promenaadi ja aga tartus niisugust kommet ei joonud, siis ei saanud aru, et mis, aga nüüd normaalsed suhted eestlastega ja venelastega, sellepärast ma õppisin vene ravis ja et need tulid kohe sellega probleemi ei olnud. Ja siis pärast ülikooli ma läksin tööle, Põlva ja Põlva oli üks niisugune väga armas koht ja ma olen käinud seal ka hiljem ja ja see oli niisugune noh, väga hea koht elamiseks ja väga sõbralikud inimesed ja ja nüüd, miks ma tunnen, et seda vahet ei ole, sellepärast rohkem inimesi ma tunnen ja siis ma leian nende hulgas. Neid, kes sobiksid vega tüüpiliste, eks, ungarlaste eks, ja, ja, ja neid on nagu üllatavalt palju, näiteks Anu Saagim sobiks väga hästi ungarlasega või siis minu lemmikminister, Jürgen Ligi, Tüüpiline, ungarlane ja mille poole ja no vot niisugused ungarlased ongi, et ikka ütleb ja teeb nalja ja ütleb otse. Et seda poleemikat või oma pahakspanu, kui oma kiitust ei jäta enda teada. See muidugi tekitab niisuguseid pingeid, aga see vahe muidugi oli, et seda isegi minu lapsed märkasid, et tütar läks Budapesti, võib-olla siis läheb Budapesti õppima. Aga siis ta oli seal sugulaste juures pikema aeg ja siis tuli tee ja ta jääb Eestis, et Ungari on väsitav, pidev suhtlus, et see on väljakannatamatu. Te ütlete, et eestlaste hulgas on palju nii-öelda Ungari olemisega inimesi, siis võib-olla teie vastupidi, olete võtnud omaks ajapikku selliseid eestlaslike jooni, et teis on ka võib-olla tekkinud natukene rohkem vaoshoitust ja noh, ütleme niisugust põhjamaist olemist. Tekkinud ei ole õige sõna, seda ma olen endale kasvatanud, sellepärast et ega niisuguse Jürgen Ligi yks või Anu Saagim, eks olemine on väga raske, et see tekitab pidevalt pingeid ümberringi, nii et ma olen ennast kõvasti kasvatanud, et tagasi hoida ja paukus suhted praeguni. Tahes-tahtmata juba nisu, eestlaslikud jooded, et kui ma lähen maakodus, et siis ei ole võimeline seal kolm päeva olla ja olen vahest rõõmused, ühtegi külalist ei tule. No mitte alati muidugi ei õnnestu, aga vahest ma olen rõõmuse, tead nüüd kolm päeva geene. No see näitab, kui pingeliste elude elate, kas te olete oma lapsepõlvekodust mingeid rituaale, traditsioone ka oma Eesti kodusse kaasa võtnud või on neid lausa palju? On ja ei ole, et ega see minu vanemate põlvkond nad, nad olid õpet Nad käisid tööl, et ütleme, niisugused traditsionaalsemat kodutoika olid vanavanemate omad. Aga kuna vanavanematel me käisime rohkem nagu külas niisugust, noh, pikemat aega suviti sai seal vees. Et siis võib-olla see igapäevane elu sugugi ei olnud palju erinev kui see, et lähed tööle, tuled kodu ja siis igapäevategemised, aga muidugi kõik need pühad ja, ja mis olid siis ette kirjutatud kiriku poolt, et siis erinesid. Kuigi seal oli samamoodi nagu siingi, et siis kaks korda olid ülestõusmispühad ja kaks korda olid jõulud, et võib-olla noh, jõulud olid ühesugused seal ja siin, et Dakarpaatias ülestõusmispühad on küll väga suur teha, et see on väga tähtis, et see võib-olla on sama tähtis kui jõulud ja nii, et siis kui rääkida traditsioonidest, et siis tuli sealse rahvalaulu armastus siis millest mõnikord tunneb puudust, et niisugune suur suguvõsa ja selle kokkutulekud, aga no see on asendunud nüüd erialaseltsidega näiteks, et seemnega meenutab siis ta Karpaatia suguvõsa kokkutulekud või pulmi ka ja ja siis need kirikupühad Ja Ungari kultuuriseltsis, et ega kaasa Ja kultuuriseltsis muidugi, see on ka niisugune. Algusesse hind oli märksa suurem ja et, et siis võib-olla siis alguses me käisime seal iga nädal kokku, et praegu on see nüüd natukene vähenenud, et nüüd on lapsed aktiivsemad, aga Kultuuriselts teeb ikka väga tänuväärset tööd ja eriti ma pean kiitma taani, pistad sellepärast, et ta on lakkamatult seda vedanud ja tänu temale siis tunneme teineteist niisugusel määral, nagu me tunneme, ta ikka otsib üles kõiki ja toob kokku ja võib-olla siis tänu temale kohtab seal mõnda ungarlased, keda muidu ei tunnekski. Mulle praegu meenus, ütlesite mulle, et te olete oma abikaasa käest küsinud, mis on teisi imeliku ja vastus oli siis kõlanud selline, et pidevad sarkastilised, naljad ja arusaamatu suitsupekki ja Liivovitši ümardamine vastab tõele. Ja nüüd see sarkastiline nali, see on see jällegi selle Jürgen Ligi joon ja ma mäletan seda, et Ungari kommunistliku partei peasekretär kaadar Jaanus oli niisugune Jaanus, Katar, eestlased ütlesid tema kohta, et tema kõiki neid kongressid ju transleeriti televisioonis ja meie nägime Ungari televisiooni seal ja ja kõikidel kongressidel tegi nalja, et nali pidi olema ja niisugune Ungari nali on mõnevõrra sarnane inglise laiaga, et seal on üsna palju sarkasmi irooniat ja aga see on toonud muidugi ka suuri probleeme, sellepärast et ega ungarlane räägib nalja niimoodi, et see on tema esimene reaktsioon ja ta ei mõtle selle peale, et lihtsalt tuleb niimoodi, et no näiteks probleem tuli abikaasaga, et ükskord ta ostis endale punase seeliku ja musta ja siis pani selga ja siis tuli. Sa oled täpselt nagu jaamakorraldaja. Selle peale tegelikult minu vaimusilmis tuli siis selle kuninga maja raudteejaamakorraldaja siis naine, kes oli siis esimese maipuul pidulikus riietuses, temal oli punane seelik, musti arkija, pehas oli siis see taldriku müts punast värvi ja ta oli udustamatu. Olvus. Avi meenutab seda. Olgu, mis on, igatahes mina olen teie abikaasaga siinkohal solidaarne, aga miks ma selle küsimuse esitasin tegelikult minu tähelepanu pälvis suitsupekk ja noh, pisut, kas Liivowidžaga jätame selles Liivovitši praegu kõrvale ehk siis kui nõudlik te olete toidu suhtes, kas peab olema Ungari köök kodus? Just Livowitz väga tähtis, aga mitte õugi selle pärast, nagu inimesed mõtleksid, kui me olime väikesed ja käisime vanaema juures, siis pidevalt jooksime, mängisime ja, ja sagedased olid traumad. Ja siis traumade puul, vanaema abi oli alatise liigohvitš veega pooleks kompressi. Ja ega iseloomulik tugev lõhn. Ja nüüd, kui ma teen Lahtis Liivovitši pudeli, siis kohe tuleb vanaema kompress meelde ja et see tekitab nii ägedalt seda mälestust, et see lõhn, sama lõhn, et siis ma olen koeri, kui olen viieaastane ja mitte sellepärast, et ma joontele ma joon muidugi ka, aga aga see lõhn on nii tähtis ja, ja ega see suitsupekk on samamoodi, et Dakarpaatias tehakse. Neid liha hoitakse niimoodi, et külm suitsutatakse ja siis sellel on niisugune iseloomulik lõhn, Janov pekki, pekki, maht, aga sega tekitab niimoodi, et siis mis on siis Livovid suitsupekki ja must leib, et see Orisid ja sibul ja sibul ja et, et see on siis see rohkem ei ole vaja. Ja siis kohe oled nagu jälle lapsepõlves ja no lapsepõlve, selles mõttes meenutad seal viisa ja vanaisa, kuidas nad istuvad ümber lauda ja siis vähehaaval joovad, vedas liiva vici ja siis ikka suitsupekk on seal ja ja sibul ja kust. Aga mu Ungari toit, Vuias on vega tuntud niisugune toit ja mis, mis siin öeldakse supp, aga no meil seda suppi kategoorias ei lähe ja ja selle kuidas ikka oli ka niimoodi, et no kui kõik arvavad, et kuidas peab olema hästi nagu vürtsikas ja tegelikult ema tegi toite, nii et nad sugugi vürtsikad ei olnud, aga siis minul siin paluti kohe algusaastatel seal veerand tee kui asja. No okei, teeme kui asi ja siis kodus leidsin kuivatatud paprikad ja siis ma panin seda paprikat ise ma ei teadnud, et Tamkive ja siis sellest ajast siis me peab olema veerendiku ja salati kibe. Aga noh, nüüd ma hakkasin juba ka variatsioone tegema, sellepärast et ise, kui asu kõiki ära tüüdanud Ja ma tean teistest rahvustest inimesi, kes käivad sünnimaal ja toovad sealt kohvritega õigeid toiduaineid või siis on nad siin leidnud mingisugused, et noh, umbes nii, et tagahoovis mingisugused lao moodi asutused, kust nad midagi saavad seal aserbaidžaanlaste türklastel midagi ilmselt ka kuskil on, et te olete nagu kohanenud mõnes mõttes lihtsalt ka sellega, mida poest osta võib. No ma ei või sellest rääkida, sellepärast et tuuaksegi küll, aga ma ei või öelda, et kuidas, sellepärast et tegelikult ju Euroopa Liidust välja ei tohi toiduaineid süüa, aga ikka seda suitsu. No õnneks Ungaris saab ja et hea küll, et aga mõnikord ka Karpaatiast, nii et siis külmkapis alati on üks lats seda suitsupekki ja mille vastu abikaasa sõdib muidugi kõvasti kalorite pärast ja aga muidugi saab neid rahvustoite valmistada siin, kuigi sõber on rumeenia rahvusest ja et nendel on erilised, need kapsarullid ja ja siis, et tema ema teeb ja sügav külmetab ja siis toimetab siia. Kui te käite nii-öelda esiisade maal, kas siis on selleks nii taga Karpaatia ja teie koduküla kui ka Ungari sest et mõlema kohta võib öelda, et need on esiisade ja esi esiisade maad, et kui tihti te niimoodi käitaja kummaste võib-olla siis rohkem käite oma kodukülla olete? Tänud ja jaa, jaa. Varem ma käisin harva, aga siis, kui ma sain viiekümneseks, et siis kohe tekkis nisu, siis mind otsis üles üks klassikaaslane ja siis ma käisin tema sünnipäeval. Ja siis võib-olla pärast seda, see muutus päris regulaarseks ja et sissekäik on niisugune, et üks tädi elab siis ema õde elab Ungari poole peal, aga väga lähedalt Acarpaatia piirile. Et siis siit lennukiga Budapesti Budapestist rongiga siis tädi juurde ja sea siis tädimees viib piiri peale, üle piiri läheb jala ja siis seal on siis sugulased vastas ja siis tuleb see pikk sugulaste ringi ja et nüüd kaks tädi on veel elus ja no siis lugematul hulgal muidugi. Neid tädi lapsi ja ja õnneks nad elavad kõik kompaktselt, nii et jõuab siis suhteliselt lühikese ajaga kõikide juures külas ära käia ja kuidas nad elavad täna Taga-Karpaatiast. Nuh ta Karpaatia ja see on üks niisugune suur murepunkt. Dakartaatia on niisugune, ta jäi seisma, et võib-olla suuremates linnades mingisugust edasiminekud on, aga külaelu on samasugune, nagu ta oli siis kui mina seal olin. Võib-olla majad läksid natukene suuremaks ja siis selles kodukülas väga palju uusi maju on, sellepärast et järjest oli kaks suurt seda üle ujub, just et karbaatidest lõigatakse väga palju metsa ja siis selle tõttu kevadine suurvesi on väga kõrge, mets enam ei hoia, seda luud seal mägedes ja siis kaks korda on ära viinud, aga kõike eitavad uuesti niisuguseid traditsionaalseid maju ja, aga ega see elu on muutunud väga vähe ja nad on ikka noh, ütleme otse vaesed. Ja nii, et on niisugune kurb, aga osa siis suguvõsast tädi läksid siis Ungarisse ja veel vanal ajal on ka sugulasi jäänud siis Slovakkiasse ning Slovakkia suunas ei, ammu ei ole näinud ja ka nii et see, ütleme see sünnikoht Dakarpaatlase jaoks, vaatamata sellele, et see on Ukraina, et see iga assotsieerub selle suure Ungariga olgu ta ükskõik mis rahvusest ja. Kas te peate Eestit oma koduks ja. Võib-olla ma olen siin nii kaua olnud, et mul enam ei teki mingisuguseid perioode või kõhklusi, ma peaksin kuskile mujale minema ja see, et ma siia tulin, see oli niisugune pime juhus. Et ega seda, et ma nagu ahtlikud või ettevalmistusega või midagi ja tahtsin vanematelt nagu kaugemale ja vabadust saada ja siis kõik see langes niimoodi kokku, et need külast juba keegi oli ja siis tädi toetas ja siis ma saingi ja tahtsite ikka Tartu Ülikooli ju ka. Jaa. Jaa, aga et siis kui ma lõpetasin ülikooli, siis me tegime ühe ringi, Dakarpaatiased, vaatasime, et kas saaks töökohti ja, aga seal töökohti ei saa. Nii et siis juba seal ei olnud väga palju aega mõtlemiseks, sellepärast et lapsed juba hakkasid kooli minema ja möllasime Põlvas läksid eesti kooli. Et siis perearsti juba oli see asi üsna niisugune raskesti teostatav ja siis veel üks periood tuli, kus massiliselt ungarlased siit Eestist Jakrada, Karpaatiast hakkasid Ungarisse minema. See oli juba kaheksakümnendates, aga siis Meghani kuulasime maad, et kuna minu on niisugune kitsam eriala, et siis võib-olla abikaasa oleks saanud perearsti tööd, aga günekoloogi oli ungarlastel isegi Taiu ja nii, et seal mingi günekoloogia kohta, sest niisuguseid vabu töökohti koos elamisega pakuti maal perearstikohti ja nüüd see oli, nüüd ma rääkisin, et mis need takistused olid, et miks ma eraei leidnud ja iga perioodid, kus me tahtsime ära minna, olid väga lühiajalised, sellepärast oli ju Tartu, mis sai nii omaks, ma mäletan hommiku, kus ma läksin, käisin tööl, sünnitusmajas ämmaemandana ja siis varahommikul laupäeval seal Toomemäel. Maikuu see oli nii ilus, et siis ma mõtlesin, et jumal, no see hommi õnn, et sa nüüd lähed niimoodi siin ja päike paistab ja kõik on roheline ja niimoodi ja, ja siis tuli see töö, mis meeldis. Siis peaarst Põlvas oli väga sõbralik ja oli väga hea läbisaamine ja lapsed koolis õppisid hästi ja kolleegid olid head, käisime seal läbi, käisin jahil, seal põlvakirurgidega ja see igapäevane elu oli niisugune, et seal mõelda. Juurtele tuli laine täna mõnikord, et vot, et nüüd tahaks näha sugulasi, et noh, nagu praegugi tuleb, et kui räägin tädiga ja siis ütleb, et tal jälle oli mingi haigus küljes, siis ma mõtlesin, peab sõitma ja, ja niimoodi see käis, aga muidu see terve elu oli Eestiga nii läbipõimunud ja ja ega praegu tütre abikaasa on eestlane, poja abikaasa on eestlane ja Nov, tütretütred ungari keelt räägivad veel, eriti siis, kui nad käivad seal vanaema juures, Acarpaatiasaga pojatütar enam nii hästi ei räägi seda ungari keelt, nii et no ei, ei saa enam ära minna ja ei minda ära niimoodi ja niisugusest elust. Teie praegune abikaasa on ungarlanna, ka eestlane, seega koduste räägite. Ja veel üks huvitav fakt teie kohta, doktorferendus Sirkko, te läksite õmbluskursustele? No miks sinna? Õmbluskursused on ka Jelle osa sellest igapäevasest elust, et meil kahepeale on kaheksa last rahast ja siis poistega suurte poistega, on selge, mis peab tegema seal. Tundub niisugune seksistlik, aga need võib-olla seogada Karpaatia mõju ungarlaste mõju tiga tüdrukutele õmblemine on täiesti tähtis ja siis ma mõtlesin, et see kokkusaamine oleks mõtestatud, et nemad ei istuks oma nende mobladega ja tahvlitega vaid et oleks mingi tegemine, et siis ma hakkasin neid õpetama, õmblema õmblusmasina muidugi, minu ema õpetas õmblemist seal selles erikoolis ja nemad tegid ka tööd, nad õmblesid voodipesu ja siis ma aitasin teda pidi tegema neid tükke, nii et ma oskasin õmblusmasinaga hästi õmmelda, aga see vahepeal, eks rooste, siis ma läksin kursustele seda värskendada, annan edasi siis lastelast. Selge, nii et te olete õmbluskursustel, kus taastate oma teadmisi, kuidas masinaga õmmelda, aga minul tuli millegipärast silmade ette pilt sellest, kuidas te istute ja tikiti mõnda Ungari rahvusmustrit, et seda vist ei maksa. Ja ei, tuleb, tuleb, tuleb sellepärast, et ega meile on niimoodi, et praegu õmbluskursustel on siis niisugune nagu taskute õmblemine ja krae õmblemine ja niisugused, aga õpetaja juba ütles, et siis tuleb projekt. Ja ega projekte tuleb, tüdrukud ka ütlesid, et tahaksid kleiti ja et kleidil oleks ilus musta ja kindlasti me hakkame nüüd tikkima. Kuulge, ma soovin teile edu, elusaid mustreid ja head käekäiku kõiges muus osas ka aitäh, Helend Sirkko, et saite aega meile siia saatesse tulla, mida me lõpetuseks kuulame? Reserv ka pool on tema nimi Ungari Tõnis Mägi ja tema siis ka alustas niisuguste poplauludega ka pärast, siis hakkas bluusi laulma ja see on ka üks niisugune laul, mis juustu meenutab, seda tema oli eriti populaarne meil ülikooli ajal meil ülikoolis oli kaks leeri, et üks oli omega. Fännid oli niisugune Ungari ansambel ja teine leer oli siis LGBT, Lokomotiv, keedee fännid ja presergaabolon Lokko motiivist ja ja see jäle, nii kui ma kuulan tema laulmas, et siis kohe tuleb ülikooli ja see suur Ungari seltskond ja Tartul meelde. Suur tänu veelkord kuulame seda lugu ja stuudios olid ka Haldi Normet-Saarna ning Marist hamba. Kohtumiseni.
