Meie teejuhiks on botaanik Ann Marvet. Erinevad taimed talvituvad erinevalt. Üheaastased taimed elavad üledalveseemnetena niisugused taimed, mis jõuavad ühe suve jooksul idaneda, võrsuda, õitseda, vilja kanda ning valminud seemned külvatagi. Talve saabudes need taimed surevad, nende seemned jäävad aga maapinnale, kulu ja lume alla kevadet ootama. Teine osa taimi on end talveks mulla alla peitnud. Nemad talvituvad mugulatena, sibulatena või juurikatena. Mugulatesse on oma suvise võlu peitnud paljud taimed, nende hulgas ka kõik meie orhideed ehk käpalised oma sugukonna nime käpalised, et meie niitude kaunimad lilled saanudki maa-alustelt mugulatelt, mida ühel taimel on kaks, üks noor, teine möödunudaastane ning need koos meenutavad vaatajale salapärast käpa. Suve jooksul kogus taim lugulasse hulgaliselt toitaineid. Sügisel taime maapealne osa suri. Mugulaga jäi mullapõue uue suveõite hakatuseks. Kõik tunnevad maikellukest, kuid vähesed on vist näinud tema maa-aluseid valgeid juurikaid. Need on moondunud varred, millel arenevad suve lõpuks lillade soomustega pungad. Neis pungades on juba praegu olemas tibatillukesed lehed ja isegi õied. Kevadel, kui muld soojeneb, hakkavad pungad paisuma ning neist tõuseb kiiresti maapinnale noor taimeke. Kuidas on aga lood puude ja põõsastega? Nemad ei saa end kuhugi peita, seisavad alasti pakase ja tuulte käes silmitsi mõnd elutuna näivat raagus oksa lähemalt. Ja te näete sellel korrapäraselt asetunud, räägi mis, tõsi küll, ei näita praegu mingit elumärki. Tooge üks oks tuppa ja asetage vette. Mõne aja möödudes pakatavad pungad ja neist arenevad kahvaturohelised hiirekõrvad. Tähendab pungad on juba lõpetamas oma sügavat uinakut ning mis arenguks seda takistavad, vaid ebasoodsad tingimused. Külmad talveilmad. Millega seda seletada, et küll puude, põõsaste pungi, samuti okaspuude okkaid ära ei võta. Külma eest kaitsevad taimi erilised kaitseained, mis tekivad taimekudedes külmade saabumisel. Nendeks aineteks on suhkrud ja rasvad. Nad tekivad möödunud suvel varuks kogutud tärklist ning hoiavad taime jäätumise korral ära kude, purunemise ning valkainete lagunemise. On isegi taimi, mis pakasest hoolimata talvel õitsele puhkevad. Üheks selliseks on Virginia nõiapähklipuu, mille päriskodumaaks on küll Põhja-Ameerika, kuid mis kasvab ka meil Eestis. See kahe meetri kõrgune põõsas ehib end erekollase õiega rüüga südatalvel. Hoolimata pakasest õisi katvast lumest. Suvel mäletate, oli tiigi veepind tihedalt kaetud mitmesuguste roheliste taimedega, nii et vett ei olnud nähagi. Praegu katab tiigijää ning lumi. Kuhu kadus siis tiigi roheline perekond. Suve läbi kasvatasite nimed ikka uusi ja uusi lehti, mis katsid tihedalt veepinda. Samal ajal aga koguti toitaineid talveks ning sügise saabudes valmisid taimedel ümmargused varuainetest. Rasked pungad, rohelised lehed, rahunesid pungadega, vajusid oma raskuse mõjul põhja. Seal nad nüüd lamavad mudas ja ootavad kevadet. Kevadel, kui jää sulab, muutub tiigi põhjas valgemaks ja soojemaks ning pungad hakkavad arenema. Seejuures kasutavad nad ära suvel talletatud varuained ning neisse koguneb õhk. Nii muutuvad pungad kergemaks ja hakkavad tõusma jälle veepinnale, kus nad tuleval suvel uue rohelise katte moodustavad.
