Tere, lapsed. Tere. Tere tulemast jälle meiega koos siia lastetuppa laulma  ja mängima. Ja täna, mul on siin selline põnev pill kaasas,  kas te teate, mis pill see on? See on harf, see on kelti harf just. Ja seda mängitakse. Inglismaal Šotimaal, Iirimaal, Iirimaal on isegi müntide peal,  on see harf, see on neil nagu täitsa rahvuslik pill. Aga meie harf on siin selline, teate, mis pill see on? Just ja nemad on nagu täitsa sugulased, see on väike kannel,  täitsa õige. Jah, ja need on sugulaspillid, see on siis meie Nordic Harp. Meie harf on selline. Tõmmata keelte pealt ka tõmba korraks. Sarnased hääled ka. Tahate kuulda, mis häält see harf teeb? Võib-olla me siis selle harfiga koos teeme ühe mängu,  ühe ämbliku mängu. Võtke ämbliku. Jalad ja käed ja nüüd hakka hakake kuduma võrku. Ämblik ämblik, õnne. Et siis, kui väljas sajab Siis, kui väljas sajab Ärnik toas on õnnelik. Aga nüüd hakkas ämblik tegema pahempidi kude. Teistpidi. Kas tuleb välja, kui te enne tegite niipidi parempidi? Mõned ämblikud on vasakukäelised, hakkavad teistpidi tegema. Ämblik ämblik, õnne toob ämblik ämblik võrku kuu siis,  kui väljas sajab tipptippti. Ämblikutoas on. Imelik väga hea, kui pikk võrk teil tuli juba välja. Täitsa pikk või? Siukene võrk. Jah, just. Ma mängin teile nüüd arfi peale ühe ühe rahvaviisi,  siis te saate kuulata, mis häält see see pill teeb. Võite plaksutada ka, kui meeldis. Nii ja see arv sobib väga hästi ka laulude kõrvale. Ja ma nüüd laulan teile ühe laulu. Ja kes teab, võib seda kaasa laulda. Ja kui teie ei tea, siis teie emad ja isad võib olla teavad  seda laulu ja siis nad võivad seda kõva häälega kaasa laulda. Üks kuninga tütar ja kuninga. Kuulika poeg, nemad teile tundsid, nemad teineteist tundsid  ja kurdusest tundsid, et kokku ei saa. See järv, mis me kahel on süüga ja lai Sügav  ja Laineta kanges see laineta kanges, et hõlpsasti üles saada ei. Siis kirjutas kuninga tütar Tütar üks täht, see kuningapoja se kuningapoja et võtaks  tema tulla see juurde selle. Kui pühapäeva hommikul magasid, kõik magasid kõik  siis kuulika tütar, siis hulka, tütar sai aru,  et nuke. Oh, ema, ema, minu meel on nii halb. Meel on nii, hal o lase mina, võta, no lase,  mina tõtta, et lahkelt meelt võta. Siis võttis tema mantli ja läks oma tee. Läks ooma tee, kui kandale jõudis, kui kadale jõudis üht kalamees,  nägi, kes on kitse. Oh, kalamees, sulamist räägin, mina, sul räägin,  mina sulle, kas võtaks sina vaeva, ks, kas võtaks sina vaeva  ks juttu nud, otsiksid järve teise? Kui kalamees hoolega peatselt see järv, peatselt see järv  sai noodaga otsi sai noodaga otsi siis punu,  leidsid nemad järve teise. Siis võtsid nemad unu ja kandsid puu all. Otsid puu all, kui alemel tuuni, kui alemel tuul  siis sega suuri seal kase. Nüüd olid nemad surnud. Pleva. Õla. Ei ole see nali ei. Sea. Selline lugu. See oli jah, natukene kurva lõpuga, aga tahate me võime teha  rõõmsama lõpuga loo? Kui pühapäeva hommikul magasid, kõik magasid,  kõik siis kuninga tütar ja kuninga pole Nemad õnnelikult  metsa all kokku, siis sai. On ju õnnelik? Lugu ja nad elasid elupäevade lõpuni ja neil oli väga palju lapsi. Ja nad elavad võib-olla siiamaani, kui nad veel surnud ei ole. Aga nüüd on mänguaeg ja me hakkame mängima siin sellist  mängu et see ümmargune vaip on maa. See roheline maa, see on. See on taevas ja see sinine on vesi. Nii tõuske püsti ja kui mina mängin siit pilli pealt helisid. Vaata selle vaiba võib, selle vee võib ka natukene  sinnapoole viia, nii, tulge siis kõik kõige pealt maha,  just, te olete maas. Kui mina mängin siin pilli peal veemuusikat,  siis teie hüppate kõik veevaibale veevaip on sinine,  väga hea. Siis te hüppate sinna. Kui ma teen maad. Siis te olete rohelisel maamurul ja kui ma teen taevast Saate kõik siia taevasse. Ja teie seal kodudes saate sedasama mängu järgi teha. Teil on erinevad värvivaiba seal ja saate hüpata kolme kohta. Maa, vesi ja taevas. Meie jääme nüüd siia pilve peale edasi mängima,  aga lehvitame lastele kodus ja aega, uued mängud juba uuel korral.
