Meil on külas täna linnu-uurija Margus Ots. Tere. Tervist. Tervist. Margus. Mul on selline probleem. Mitu päeva, aprilli algus on ja ma olen,  kui ma teen, õhutan oma seda lastetuba, siin ma teen akna  lahti ja siis akna taga käib metsik lindude niisugune sidistus. Mul on siin välja kujunenud kolm tihast,  kellel on probleemid, on tõnn. Siis on Timo ja Tiiu Tõn ja Timo aga kaklevad Tiiu pärast. Noh, Tiiu on naistehane. Praegu ongi nüüd see aeg kätte jõudnud, kui tihased on  ennast pesitsema sättinud ja ja tihased,  kõik laulavad kõvasti üritavad siis endale paarilist leida. Just liialt üritatakse endale meelitada ja  siis tihased on ka endale leidnud selle pesa koha juba  ja tahavad siis seal kõigile teada anda,  et, et just see on tema koht ja ärge nüüd teised seda enam  üle võtma tulge. Et käibki praegu üks kõva laulmine ja iga päevaga tuleb neid  linde kevadel juurde ja see linnukontsert läheb järjest  valjemaks ja, ja, ja lõpuks enam ei saagi aru,  kui palju neid erinevaid linde üldse laulmas on. Ja. Meil ongi timmuga selline mõte või noh, minul on juba ammu  olnud soov, et ma tahaksin saada lindude keelest aru,  aga noh, ütleme nii, et selleni läheb veel aega. Praegu on minu eesmärk Tunda ära hääle järgi, missugune lind parasjagu näiteks laulab. Aga hakkamegi näiteks järjest siis lindude mööda minema,  kuna Ma saan õigesti aru, et praegu on Eestis aasta linnuks  valitud rasvatihane, jah. Just sel aastal on meil aastalinnuks rasvatihane  ja tema valiti aasta linnuks sel põhjusel,  et teda kõik tunnevad ja teda saab vaadata igal ajal  ja igal pool. Sest tema ei lähe talveks ära. Üks osa rasvatihaseid ikkagi lendab ära ka,  aga teda võib meil siin jah aasta läbi näha  ja ja tänu rasvatihasele saame siis loodetavasti tuttavamaks  ka aasta jooksul kõigi teiste tihastega ja teiste lindudega,  kes käivad talvel toidumaja peal ja teiste lindudega,  kes koos rasvatihasega koduaias pesitsevad näiteks pesakastidest. Kuule, ma küsin, aga miks, miks ta on üldse nagu rasvatihane  ta ei ole ju väga rasvane. Rasvatihane on oma nime saanud sellest, et talle meeldib  talvel inimeste juurde tulla ja seal rasva süüa,  nii et on ka. Lisaks sellele rasvatihasele on ju veel terve rida muidki  rahvapäraseid nime. Ja rasva ants, öeldakse vist, kus. Minu vanavanaema näiteks kutsus rasvatihaseid rasvaAntsudeks  tiiu rasva tiiu. No võid öelda, ma arvan, et ta ei solvu. Nii et jah, rasvaga on hästi mitmed nimed seotud  ja aga ta tuleb ka see rasvatihane tihtipeale just talvel  külmaga tuleb inimese juurde, siis mõnel pool on kutsutud  teda ka külmatihaseks ja külmalinnuks ja  ja talitihaseks ja, ja laulu järgi. Tema teeb sellist üks laul on, mille kohta öeldakse,  et teeb nagu sitsikleit sitsikleit, et selle järgi  siis kutsutakse teda mõnes kohas ka näiteks kikiteat. No võib-olla mõned lapsed ju üldse ei teagi,  missugune rasvatihane välja näeb, siis vaatame korraks ühte pilti,  ta on siis selline. No ta tunneb ära vist eeskätt kollase kõhu järgi,  eks ole. Jah, just, et rasvatihane on selline lind,  kes hakkab kohe silma sellega, et tal on  siis kollane kõhualune, mille keskel on siis Lai must triip, pea on tal musta värvi, aga põsk on  siis jälle täiesti lumivalge, et selle järgi saab temal  siis teda siis teistest lindudest väga kergesti eristada. Aga huvitav on see, et, et rasvatihasel saab ju tegelikkuses  suhteliselt kerge vaevaga vahet teha ka,  et milline on isalind ja milline on emalind. Palun täpsustada, mul on teinekord segadus,  et Timo ja Tiiu lähevad segi. Nii et. Ja siin on nüüd, kumb on siis kumb on siis ema lind,  kumb on isa? Ei vaata, tal on märk ka, kes on isane või emane,  seal märk. Rasvatihasel on nii, et, et kui kõhu all kõhu all on hästi  lai must triip, siis tema on nüüd isalind  ja kui kõhualune triip on selline hägune  või lausa katkendlik, siis, siis tema on emalind,  nii et, et kui talvel käib rasvatihane akna taga hästi  lähedal pekki nokkimas, siis siis saab ikka tavaliselt. Aga Timmul oli õige küsimus, et sul on üks märkrinnas aasta  lint 2016, kumb see siis seal peal on? Selge, kas märk on ka? Vot juhtus nii, et et me tegime jah, seekord ühe sellise Ei, aga mina ütleksin, et see on kavalalt tehtud tegelikult vabalt,  see võib vabalt olla ka naistihane, me ei tea ju,  kui, kui lai see mustjoon seal on, võib-olla kohe tulebki  kollane vastu. Küll ma olen nõus, aga ma mõtlen seda, et võiks naistihaseid  ka olla. Ja võiks naised, panevad mehed kannavad meeste märki,  ei pea ainult kogu aeg meeste märk olema. Aga kuulame ka korraks rasvatihase häält,  see ei ole diskrimineerimine, timmul lihtsalt. Nii me rääkisime sellest sitsikleidi häälest. Panemegi selle mängima. See on tegelikult ikka, ma arvan, et igale eestlasele väga  tuttav hääl Kurg kurg aga. Aja aja taga. Et, et sookurg läks siin mängima, kes on  ka kevadel üks selline tavaline lind, kes kohe Just praegusel ajal on juba baaridena igal pool sooservades  pesitsemas ja, ja, ja nende sellist dueti võib kuulda. Ahah, mis on veel, ütleme sellised hääled,  mida me praegu kõige rohkem kuuleme, kuuleme võib-olla näiteks,  et lähen siit telemajast uksest välja, siis,  no kindlasti ma kuulen tihased, ma tunnen ära sitsikleiti. Sookurge siin Tallinnas kindlasti ju noh,  kesklinnas ei pruugi kuulda. Miks mitte rändajal lendavad nad siit linnast  ka ikka üle ja siis võib taeva all kuulda  ka tema kõva kruugutamist. Aga ikka, kui minna linnast juba natuke välja  ja vaadata metsa servades ringi ja sooservades ringi,  siis sookure häält ikka kuuleb, et tema on  ka meil õige tavaline lind. Kuule, kuule, Margus, aga miks ta üldse,  miks näiteks ma räägin sitsi kleidi juures tagasi olen,  et miks ta üldse nagu sitsi kleiditab, miks ta üldse hääli seb? No aga ju kõik linnud ju ka suhtlevad omavahel,  räägivad omavahel, et rasvatihane tegelikkuses teeb väga  palju erinevaid hääli. Et on teada, et mõned ütlevad, et Ta teeb lausa 40 erinevat häält,  mõned ütlevad, 50, mõned arvavad, et lausa 80 erinevat  häälitsust ja ja need on ikka niimoodi erinevaks. Elujuhtumiks on siis ja ka erinevad häälitsused. Ja ka laule on nendel päris mitut moodi ja ja,  ja näiteks viimasel ajal on mitmel pool maailmas,  kus siis siin Euroopas on rasvatihane laialt levinud,  et on uuritud seda, et on tähele pandud,  et et rasvatihase laulud on just linnades jäänud lühemaks  ja et, et see tuleneb sellest, et linnas on  nii kõva müra, kogu aeg liiklusmüra ja, ja,  ja linnud ongi hakanud natukene lühemalt laulu. Kuulame võib-olla rasvatihasel ühte teist sorti laulu. Olen kuulnud, olen ka kuulnud. Kuule, sul tuleb päris hästi ja ma oskan öelda. Aga kas näiteks sina, kui sa oled kogenud linnuvaatleja,  kas sa näiteks saad aru, mida rasvatihane parasjagu öelda  tahab ja? Mis ta näiteks praegu öelda võis tahta? No lauluga ta annab märku, et, et see on nüüd tema koht,  tema pesakoht on lähedal tema territoorium ja,  ja annab teistele lindudele teada, et, et ärge nüüd teised  siia segama tulge. Samas ta sellega meelitab ka oma paarilist ligi. Aga näiteks kui rasvatihane teeb sellist häält,  see on selline ärevushüüd, siis siis tal tal miskit ei meeldi,  vist parasjagu. Jah, rebane või. Liige Ligi luusitaba, aga no kuna me jõuame rääkida ju  tegelikult ainult noh, mõnest linnust näiteks näiteks väga  huvitav lind ikkagi, kui mina olen nüüd proovinud õppida noh,  hääle järgi aru saama, kes, kes parasjagu puu otsas on,  on ju ikkagi kuldnokk. Sest kuldnokk saan ma õigesti aru, kuldnokk teeb järgi  kõikvõimalike teiste linnuhääli siis jah. Jah, kuldnak on nüüd tõesti selline lind,  kes kellel kes kui laulma hakkab, siis ta laul on päris pikk,  laulab, teeb igasugu vilesid ja sädistab  ja sidistab ja ja tema kasutab oma laulus ära kõikvõimalikke  neid teiste lindude hääli, keda ta siis kunagi kuulnud on ja,  ja ja teeb teisi järgi, et me võiksime gi kuulata ühte,  ühte kuldnoka laulu, kus tuleb kohe mitu liiki. Et siin on juba rästa laulu, tuleb sisse. See on nüüd tihase ääl. See on hoopis karmilevik. Leevike. Et siit tuli vainu, rästas vahepeal. Kes see tüüp siin tuleb? Erinevaid sidinaid ja ja, ja siin mõnel igal pool ei saa  päris hästi aru. Nüüd li kurt, kurt see oleks nagu sookure hääl. See vist on vesikana ehk lauk äkki. See on hakk. See on, on umbes aga, aga kas on teada ka,  miks ta seda teeb? Miks ta seda teeb, kas tal ei ole omaet üldse  või või mille tarvis ta seda teeb? Ei no tal see laulurütm või see on ikka nii enam-vähem ühtemoodi,  aga ta lihtsalt kasutabki siis ära kõikvõimalikud teiste  lindude hääli ja helisid, mida ta on siis noorest peast kuulnud,  nii et seda ta kasutab ka oma laulu. Aga see ajab, aga see ajab näiteks meiesuguseid,  linnuhuvilisi ajab ju ikkagi segadusse. Mitte ainult niimoodi linnuhuvilisi, vaid  ka ikka kogenud linnuvaatlejaidki, et minul näiteks maal  laulab üks kuldnak juba on kaks aastat alustanud laulmist,  nii et ma vaatan, et kus see üks koovitaja siin mööda lendab,  aga pole neid üldse seal läheduses. Ja siis lõpuks alles avastasin, et puu otsas istub kuldnaks. No aga äkki äkki ta teeb nalja, lihtsalt kuldno jah,  mis mõttes äkki teeb nalja meelega ajabki segadusse,  siis väikseid isuta itsitaaga vaata, vaatame,  võib-olla mõned lapsed ei tea täpselt, missugune kuldnok  välja näeb. No kuldnokk on tegelikult väga kergesti ikkagi äratuntav oma välimuse,  must, must ja kuldse nokaga. Et vaatame siis kuldnoka pilti, et tema on jah,  selline. Must kevadisel ajal just must ja, ja täpiline,  et helgib kenasti ja nokk on tal lihtsalt kollaka tooniga. Aga. Tihtipeale aetakse teda sassi hoopis tükis. Jah, just must rästaga. Et vaatame ka must rästa pilti. Tema on ju Ja ja nokk on tal ka kollane. Ja, ja nüüd ongi nii, et. Kuldnoka kollane nokk on kollane, on ainult ju  siis kevadel ja pesitsusajal, et muul ajal on kuldnokanokk  täitsa tume, et kui keegi peaks juhtumisi nägema näiteks  talvisel ajal toidumaja juures mõnda musta lindu kollase  nokaga siis see ei ole mitte kuldnokk, vaid hoopis tükkis. Tõenäoliselt. Räästa st ststas, aga miks see kuld, no kui ta loomahäält ei tee,  ta võib ju lehma muukimise endale üle võtta või,  või, või. Mine tea, kas ta kuskil võib ka selliseid hääli oma laulu  sisse ära põimida. Ja siis see võib-olla ju isegi sa võid kuldnoka muretseda selleks,  et oma kodu kaitsta. Mõte hakkab koera moodi haukuma. Ja. Nii et suur aitäh igal juhul Margus meile külla tulemast. Teeme igal juhul selle järelduse, et isegi kui see kõik on  natukene võib-olla keeruline see, kes alles alustab näiteks noh,  linnuhääle tutvumisega, siis tegelikult juba see on suur samm,  kui sa lihtsalt tõstab pea üles ja vaatad,  kes seal puu otsas parasjagu on, kuuled lindu laulnud. Kui sa lihtsalt kuula, lihtsalt kuula ja vaata,  võtad aja maha ja kuulad ja aega lapsed. Head aega.
