Tere, head kuulajad. See, et meil on majanduslikult raske aeg, ei õigusta oma koera või kassi tänavale heitmist või loomanäljas hoidmist. Paraku esineb seda viimaselajal rohkem. Alanud saates kõneleme loomakaitse seltsi inimestega Põllumäe kommentaare, põllumajandusministeeriumist, veterinaar- ja toiduametist ning külastame Tallinna loomade hoiupaika. Saate toob teieni Arp Müller. Stuudiokülalisteks palusin Heiki Valner ja Pireteesi Eesti loomakaitse seltsist tervist. Tere kõigile. Tere. Alustuseks küsiksin natukene filosoofilise küsimuse. Kas Eestis on suuremaks probleemiks loomad, kes on ohuks inimestele, kui me vaatame näiteks seda inimeste hulka, kes saavad aastas pureda loomadega käest või on ikkagi suuremaks ohuks inimene loomale. No siin ei ole vaja pikalt mõteldagi, et et reeglina on ikkagi inimene loomale ja küll inimesed väga meelsasti alati toovad näiteid, aga vaadake siis pureti üks naine surnuks, tõesti jälgima, et niisugune asi juhtus üle 10 aasta tagasi rohkem nagu ei teagi, ammustamis juhtumeid, praegu on ka rohkem avalikkuse ette tulnud et see number nagu väidetavalt suureneb, aga kui me tõmbasime nüüd nagu hakkaksime võrdlema, et kui palju inimene teeb ise inimesele liiga siis nagu siin ei ole nagu midagi võrrelda ja, ja, ja kui me võtame nagu väärkohtlemisest, siis me räägime ikkagi testis sadadest sadadest sadadest loomadest, kes peaksid elama hoopis teistes tingimustes. Ja need loomad, kes on ohuks inimestele, see on ka tegelikult inimeste enda süü, et nad on üldse hulkuma lastud või mille pärast nad ründavad. Aga aga ütleme, loomaga agressiivse loomaga, olgu see algpõhjus, mis iganes siis tegelikult, et lahendused on lihtsad, agressiivsed loomad kohtuvad kuuliga, jaan koristatakse jalust ära ja kusjuures, ega me ei, me ei ütlegi, et väga vale on, et noh, me ütleme, et võib-olla, et see, see on vale, et see loom on selliseks kasvatatud või et ta on olude sunnil läinud, aga, aga noh, inimesel on enda kaitseks nagu võimalused olemas ja politsei reageerib ka päris kiiresti, sel puhul Just nimelt need statistikanumbrid, nagu näiteks, et 2008. aastal sai Eestis looma käest hammustada 2500 inimest, et statistikanumbreid ka tekivad ju nõnda, et inimesed pöörduvad alati, kui nad viga saavad kuhugi, aga loom, kui ta viga saab, ei pöördu ja vaid siis tekivad statistikanumbreid. Kui keegi inimene kaebab selle peale, et kusagil peetakse loomi väga halbades tingimustes või siis näidetatakse loomi räägime nüüd aga põhilisest, siis te puutute väga palju päris koledate juhtumitega kokku. Aga äkide tootega mingisuguseid näiteid siis, et mida inimene on võimeline loomadele tegema. Noh, ega neid näiteid on ju igasugused, et noh, seda ma olen ennemgi toonud üks ühe võika näitena, kui siin aastaid tagasi, siis kassil raiuti käpad ja avati kõht lõigati lõhki ja siis eelmisest aastast juhtumit, kus kassil oli pliiats lükatud läbi silma ajudesse ja pääsmel siis hästi väikene kassipoeg põlema pandud. Sellest aastast ma võin tuua võib-olla paar näidet, et see on ka pikk lugu aasta tagasi, Lõuna-Eesti perekond võttis koerakutsika endale, panin talle lehmaketi kaela, kogemata kombel unustati seda järgi anda niimoodi, et see koer oli väga suurtes valudes, me saime selle koera pärast kolmandat uinutisüsti, alles tüüp kukkus pikali. Me saime ta arsti juurde viia ja aga see asi jäigi karistuseta, kuna perekond loobus koerast, ta tasus ise need ravikulud kõike. Aga, aga kummalisel kombel nad ikkagi tahtsid pärast edukat operatsiooni ja kõike sellest koerast loobuda niimoodi, et nad ei suutnud teda enam ketti panna, see koer umbusaldas neid ja siis selleks, et teda surmast vältida, siis ta praegu praegusel momendil on ta ühes Eesti varjupaigas, kohaneb inimesega, temaga tegeldakse ja, ja ravimatu sõidukalt. Aga see on, neid näitab nagu seda suhtumist või, või lollust tegelikult. Ja üks võigas juhtum on ju ka tegelikult eelmises, kas see oli see aasta moel bussipeatuses olid jõhkralt läbi pekstud kiisud ja ühel siis pärast amputeeriti varbaid ja peale seda ja teine suri ära. Lugusid on, neid lugusid on tegelikult nii palju, et, et nii palju kui on Eestis telekanaleid ja ka raadiokanaleid. Me võiksime igasse kanalisse võiks teha 10, mindi loo päevas, igasse raadiosse saaks anda, aga nüüd tekib jälle see momente. Et, et ka ühiskond on niisugune, et lõpmatuseni ei jõua ju kuulata, eks, et siis siis tegelikult avalikkuse ette jõuab ju mingi tühine protsent. Võib-olla ma võiksin pakkuda mingi neli, viis äkki neli, viis protsenti 100-st, mida inimesed üldse kuulavad, aga ikkagi juba on nii palju lärmi, et keda see huvitab ainult mingi looma jama looma jama, sõbrad, me ei ole veel rääkima hakanudki. Aga räägimegi siis nüüd nendest numbritest ja nendest juhtumitest, mis on ka kuhugi jõudnud ja millele on reageeritud. Te olete ka väikeseid statistikanumbreid kokku löönud. Aastal 2008 oli siis veterinaar ja toiduametile seoses loomade väärkohtlemisega ja loomapidamisnõuete rikkumisega 66 pöördumist. Neist väärteomenetlus algatati või tehti ettekirjutus 22-l juhul. Rikkumist ei tuvastatud 34-l juhul. Vastust ei ole saanud 10 sel juhul ja ka politseile on tehtud avaldusi möödunud aastal kokku 28 väärteomenetlust, algatatud üheksal juhul kriminaalmenetlus kahel juhul, aga sel aastal on need numbrid juba aasta esimest kuudega sama suured kui eelmisel aastal kokku. Piret, äkki seletate nende numbrite tausta natuke? Ma arvan, et see on seotud lemmikloomade nõuete määruse jõustumisega, et seal on juba nõuded rangemad ja, ja inimeste teadlikkus on ka tõusnud ja teatatakse rohkem igasugustest rikkumistest ja muidugi on see seotud kindlasti ka majanduslangusega. Hülgamise on palju rohkem kui eelmine aasta. Aga kuidas üldse reaalselt käib, kui ma näen näiteks, et koera peetakse halbades tingimustes, kuhu ma peaksin helistama, kuhu ma peaksin pöörduma? Kohaliku veterinaarkeskuse poole, kui näiteks on loomapidamisnõuded halvad, kui aga see koer on juba väga halvas seisus, juba on julm kohtlemine seal, et siis siis võiks ka politsei poole pöörduda, aga reeglina politsei võtab ikkagi kaasa veterinaarametniku, et siis esimene koht võikski olla kohalike veterinaarkeskus, ka meie kodulehel on need viited olemas. Aga kuivõrd aktiivselt sealsed ametnikud siis pöördumistele reageerivad või või oleks inimestel ikkagi kindlam loomakaitse seltsi poole pöörduda, paljud vist pöörduvadki esmalt. Väga paljud pöörduvad esmalt meie poole, me edastame ise selle avalduse siis veterinaarkeskusele, et ma ei ole seda tagasisidet väga palju saanud, kui inimesed ise pöörduvad, et mis neile vastatakse, kui kiiresti neile tagasiside tuleb, aga mul endal on üks halb kogemus, kus ma nii-öelda eraisikuna ei saanud head tagasisidet, ei tehtud midagi, aga seltsi poolt pöördumise tegemisel oli tulemusi, mindi kohale. Huvitav, miks see nii on? Ei oska öelda. Eks ta, ma arvan seda, et näitab seda üleüldist suhtumist, et ega Me ei saa ka öelda, et ju inimesest meie riigis väga hoolitakse, et loosungid on küll vägevad ja, ja sõnad on kõlavad, aga, aga see on niisugune üleüldine suhtumine, samas jälle ega, ega see meie ühiskond ei ole veel nii väga arenenud sinna staadiumisse üldse, et, et ütleme, meil on küll esmavajadused rahuldatud, aga aga väga palju on jäänud ikka selliste vene ajast kaasa tulnud suhtumist ja, ja, ja, ja ma kardan, et ega see küll nüüd ühe või kahe põlvkonnaga välja ei lähe, et see on ikka juurdunud ja noh, ta on niisugune ükskõiksus, et mis see ei puuduta, ainult loomasid, et siin võib ju rääkida tegelikult, et sama paljusid kurbasid lugusid inimestest, et olgu ta siis kasvõi meditsiiniteenus või, või politsei suhtumine inimestesse või noh, see on üleüldine, nagu, et noh, tegelikult kui me seda nagu vaatama, et siis Eestis midagi väga hullu ei ole, samas samas nagu, ega ei ole ka põhjust lippusidega kõrgele heisata tõmmata. Kus probleemid on suuremad, kas linnades või maal? Maaprobleemidest väga palju ei teagi neid, seda informatsiooni tuleb aga väike kogukond inimesi, kõik on sugulased, ühes koolis käin naabrid, kuidas naabri peale ikka kitud ja ja, ja siis noh, ütleme seal tuleb küll, kui nad omavahel tülli lähevad või kannatus katkeb või, või kellelegi loom teeb kellelegi liiga, et aga, aga noh, samas loogiline jälle linnas linnas, kus on palju suurem asustustihedus, on rohkem inimesi, et ja enamus lemmikloom elab ka siin, et loomulikult linnades on see suurem. Me kuuleme küll linnadest rohkem, vähem. Ja ja põllumajandusloomade kohta muidugi on maapiirkondadest palju, aga sinna sealt väga palju teateid ka ei tule, sest paljud inimesed lautades ei näe. Kui, siis tuleb nendest otseselt kohalviibivatele, inimestelt tuleb, et lahutuse kohta. Samas loogiliselt võttes suurematel omavalitsustel on ka rohkem võimalusi, et ka loomade pidamise eeskirjadel silma peal hoida ja sestap ka näha, kuidas loomad elavad. Tallinnas on lausa loodud munitsipaalpolitsei juurde eraldi üksus, mis loomadega tegeleb. Kas seega võib öelda, et näiteks Tallinnas on olukord parem kui mõnes Saaremaa vallas, kus võib-olla ametnikel ei olegi sellist suutlikkust? Noh, olgem ausad, riigipoolne suhtumine on see, et keda need loomad ikka huvitavad ja isegi kui probleem on alati võib looma maha koksata looma elu ei ole väärtustatud ja san igatipidi seotud ühtemoodi rahaga. Ma võin teile tuua näite nagu, et näiteks ühes maakonnas veterinaarkeskuse ametnik tegi oma tööd hästi. Nad leidsid, tuvastasid rikkumise, leidsid ühe nälgas lehmakarja ja, ja see võeti omanikult ära, aga nüüd tekib omavalitsusel kohustus. Neid lehme ju 14 päeva toita hoida, omavalitsusel ei ole, lahutasid samas selle peale kulub raha, asi lõppes konfliktiga siis ühesõnaga selle maakonna vetkeskuse ja omavalitsuse vahel. Ja, ja noh, lõppkokkuvõttes mis oli siis lahendus, lahendus oli see, et, et need loomad jõudsid väga kiiresti tapamajja. Et noh, tegelikult ka see ja lahendus, sellepärast et see, kui sa oled nõrk, enda nälginud, ei ole ka mingi eluni. Aga kordaks oma küsimust siiski, et kui, kui me võrdleme näiteks olukord Tallinnas või või näiteks kaugemates valdades Tallinnas eeskirja täitmist kindlasti kontrollitakse rohkem, kuna sellega tegeleb mupo loomapolitsei aga ka väiksemates valdades ja kohtades on olemas ju eeskirjad ja tegelikult nende täitmist. Enamus valdades ei kontrolli mitte keegi. Samas need on pisike pisikesed vallad, pisikesed kohad, kus tegelikult vallaametnikud teavad, kes on kelle koerad ja samas neil oleks nagu ülevaade olemas, aga nii-öelda oma valla inimestele trahve ei tehta, loomi lastakse hulkuma, nad on halvas seisus, aga ettekirjutusi või, või trahve eeskirja rikkumise alusel väga vähe. Valdades on niimoodi, et siis, kui vald hakkab tegema, see on tegelikult nagu seotud, nagu eelmine näide, kui oli, et vald hakkab seadust täitma ja teeb niimoodi, nagu seadus nõuab, siis kohe tähendab valla eelarvest raha väljaminekut. Ja juhul, kui vallas on mingi praegu on probleem näiteks, siis loom tuleb toimetada varjupaik, nüüd juba läheb 14 päeva toitmine, ka ravimine, palju lihtsam on helistada naabrile, et kuule, naaberjahimees, Oleiamestule lahenda probleem ära. Väikevaldades polegi ju varjupaikasid, nad peavad selle looma viima, siis suuremasse. Keskusesse noh, üldjoontes on sedasi, et valdadel peavad olema lepingud mingi varjupaigaga ja nüüd ongi nagu täheldada seda, et on selline hinnaralli, et kes pakub väiksemat hinda ja, ja kohati võib asi nagu absurdini välja minna, et näiteks kui Tallinn pakuks noh, ütleme kuskil mingil Tartu maakonna vallale odavamalt teenuse hinda, siis need samased valla loomad tuuakse siia, eks ju, et noh, 400 kilomeetrit edasi-tagasi, et, et see on nagu absurdne. Aga noh, seda teed on mindud praegu, et kus kohas vähem küsitakse, sinna viiakse. Probleemiks nii siis ikkagi on see, et neid asutusi, mis tegelevad väärkoheldud loomadega ja nende probleemidega on Eestis nii palju erinevaid, on omavalitsus, mis ajab oma rida, on veterinaar- ja toiduamet, et teatud puhkudel tegeleb siis või peaks tegelema politsei. Loomakaitse selts kogus 2007. aasta lõpule allkirju ja esitas 2008. aasta alguses üle 50000 allkirja riigikogule, kus oli palju ettepanekuid. Muuhulgas ka tegite ettepaneku, et luua ühtne loomakaitseamet, millel on üks telefoninumber, kuhu inimesed teavad, kuhu helistada ja kui loom on kusagil hädas, siis loomakaitseametnikud kohe saavad reageerida ja looma aidata ja, ja rikkujad ka karistada. Siiski loomakaitseameti loomise idee ei leidnud toetust. Aga teatud teie ideed ikkagi läksid loomakaitseseaduse uude eelnõusse, mis nüüd esimesel jaanuaril. Tema hakkas see, mis nüüd esimesel jaanuaril kehtima hakkas, see on tegelikult, et põllumajandusministeeriumi töö ja vaev, et et me tegime seal küll ka parandusi ja märkused, see oli aga, aga noh, selle autor on ikkagi põllumajandusministeerium, meie proovisime muuta loomakaitseseadust. Minu kogemus ütleb, et see oli tühi, tööametit ei tule, väga paljud punktid lendasid välja, siin on poliitilise tahte täielik puudumine ja, ja praegu rohelised tulevad välja kohe uue loomakaitseseaduse parandusettepanekutega, võib-olla isegi järgmiseks nädalaks. Me jõuame selleni nüüd lõpuni viimistletud samas täna praegu ma võin teile juba ette ütelda, et lükatakse tagasi, teame täna juba praegu, et see asi ei lähe läbi. Üle-eelmine nädal, ma käisin õiguskomisjonis midagi tõestamas, et karistused on leebed ja seda võiks nagu karmistada neid karistusi. Ja noh, see paber lendas sama ruttu prügikasti, kui ta sinna jõudis. Piret ees, miks on vaja, milles teie näete seda ühtse loomakaitseametivajadust? Just probleem ongi selles, et järelevalveseadusele mitmel ametkonnal, et see inimesed ei tea üldse, kuhu pöörduda ja ametkondade pädevus on ka puudulik, paljudel juhtudel suunatakse meile, kuigi meil menetlusõigust ei ole, me samamoodi pöördume sedasama teatega jälle selle ametkonna poole, see põrgatamine käib edasi-tagasi. Et esiteks on selleks kindlasti loomakaitseametit ja loomakaitseamet oleks selline asutus, kes kes soovib ja tahab tegeleda selle probleemiga praegu. Minu meelest ei taha mitte ükski järelevalveasutus tegeleda loomadega. No praegu on riigil raske aeg, vaevalt et leitakse raha uue ameti rajamiseks. Võib-olla on riigil ka iva sees sellele mõttele, et tuleks siis praegused asutused tööle panna ja praegu kehtivaid seadusi kontrollima nad panna, kas see oleks võimalik peredes? Kindlasti oleks teoreetiliselt võimalik, aga aga siiani ei ole toiminud. Loomakaitseseadus jõustus aastal vist 2002 2001 ja siiamaani ta ei ole toimima hakanud. Praegu on juba aastal 2009. Aga kui palju siiski loomakaitse seltsi survest abi on olnud, kas kas siis nendes ametkondades ei ole ametnikud hakanud teie eeskujul või survel ise omal initsiatiivil nende teemadega rohkem tegelema? Ma ei oska öelda, kas nad tegelevad nende teemadega omal initsiatiivil rohkem, aga pöördumistele reageeritakse küll kiiremini. Aga samas meie näeme rohkemat rikkumist, nemad nii suurt rikkumist ei näe. Sellised probleemid eksisteerivad siiamaani. Et ei tuvastata, et nagu ma olen siin ka statistikast nähtub, et rikkumisi ei tuvastatud näiteks eelmisel aastal 34-l juhul ma võin öelda, pooled nendest ikkagi olid rikkumised. Tooge üks näide, näiteks näiteks oli koeral oli metallrihm ümber, kuigi sellist nõuet ei olnud eelmine aastat ei, ei tohi olla metallkaelarihm ümber kaela, tal oli Getteri lühike tänagi äärmiselt kondine kõhna välja, vastus tuli ikka selline, et hullu ei ole midagi koera rahuldavas toitumises. Kõik on hästi, liikumisvõimalused on rahuldatud, et nagu meie jaoks nägise koeraga igal juhul jube välja. Juba mainisime ka, et käesoleva aasta algusest siis kehtivad senisest täpsemad nõuded loomade pidamise kohta ja kas või ka koerapidamise kohta ja nüüd on konkreetselt kirjas, et ketis peetava koera kaelarihm ei tohi olla metallistega poov. Kui koera kett on kinnitatud jooksu trossile, peab koer saama liikuda piki trossi meetrit ja vähemalt kahe meetri laiuses kummalegi poole. Ja kui koeraga ETungeenitatud muule vahendile, siis peab koer saama liikuda vähemalt 40 ruutmeetri ulatuses. No kas need uued, täpsemalt sõnastatud nõuded, et on mõjunud, on midagi muutunud? Ja ettekirjutusi on kindlasti rohkem, et nüüd enam ei öelda, et kõik on rahuldav, ikkagi tehakse ettekirjutus. Inimesele antakse tähtaeg keti pikendamiseks koodi nõuetele vastavusse viimiseks. Et ja teateid tuleb ka selle võrra rohkem, et inimesed teavad, et selline määrus on olemas. Et sellised nõuded on, et nüüd ikkagi saab midagi muuta. Noh, tegelikult see määrus on abiks, et veterinaarinspektori jalgealune on päris kindel praegu kui vanasti võis nagu vaielda, et kas üldse peab kuuti olema nüüd praegu on ta kirjas keti pikkus on ka ja, ja siin ei ole nagu väga midagi vaielda, et, et see, see annab ka veterinaarinspektoritele palju sellise julguse teha neid otsuseid, aga aga, aga noh, nagu mul õiguskomisjoni sky ühe argumendina öeldi, et näete, vaadake et meil ei ole ju tegelikult üldse loomadega väga palju väärkohtlemise, siis tegelikkuses neid ei saagi olla, kui keegi ei viitsi väga nendega tegeleda ja seal toodi näide, et noh, need eelmine aasta oli ainult neli juhtumit kohtus noh, või kuus, ma ei mäleta, kas neli või kuus, et noh, tegelikult ma võin ütelda, et kui oleks loomakaitse seltsi, siis ei oleks ka need juhtumid kohtusse jõudnud, et, et kõik on niisugune tagant surumine, niiet. Aga millised need karistused üldse ette on nähtud ja erinevatel juhtudel, mis on siis väärteod ja mis on kriminaalselt karistatav pretes? Kriminaalkorras on karistatav looma suhtes lubamatu tegu, kui see on toime pandud siis näiteks hülgamine või peksmine või kui see on toime pandud julmal viisil või kui see on toime pandud avalikus kohas, näiteks siinsamas õues platsi peal keegi peksab oma koera või kes on sellesarnase teo juba toime pannud, et siis saab kriminaalkorras karistada ja kuni üheaastase vangistusega või rahalise karistusega. Ja väärteo korras saab määrata rahatrahvi kuni 12000 krooni ja saab seal loomapidamisnõuete rikkumise eest. Neid trahve ei tule väga palju. Enamjaolt tehakse näiteks veterinaar- ja toiduamet teeb ettekirjutusi trafeide. Kusjuures ma eile kuulsin, et pidavat olema suisa vaikiv kokkulepe, et meie ei trahvi ja mehe teeb ettekirjutusi. Ma ei tea, kas see tõele vastab, aga huvitav oleks teada. Mõningad väärteomenetlus on algatatud ka ja on tehtud ka trahve, aga, aga neid on vähem. Et aga aga saab määrata kuni 12000 füüsilisele isikule ja kuni 50000, siis juriidilisele isikule Kuule, aga millistel juhtudel siis politsei poole tuleks pöörduda? Võib ka väärtegude korral, et kui näiteks on korterisse koer kinni, et te kuulete nutmist, karjumist ja keegi kedagi ei ole seal käinud naabrite arvates, et siis võib kindlasti politsei poole pöörduda, sest politseil on ka õigus sinna siseneda. Ma tean, et loomakaitse selts on vist politseinikele teatud koolitusi teinud, et politseinikud oleksid rohkem kodus loomi puudutavates regulatsioonides. On küll tehtud, et see ring sai peale tehtud eelmise aasta ja keskpaigaks oli siis kõik prefektuurid läbi koolitatud. Samas nendel koolitustel osales. No ei olnud väga palju ametnikke ja siiamaani on tegelikult politseiametnike teadlikus madal. Et teatud puhkudel, kus tuleks algatada kriminaalmenetlus, algatatakse väärteomenetlust, tehakse väärteo korras trahv ära, kuigi tegelikult oleks võinud algatada kriminaalmenetluse, et nad ei ole väga altid seda kriminaalmenetlust algatama, aga aga sealt saaks juba karmimaid karistusi inimestele. Ja siin teinekord meil on tulnud tagasisidet inimeste poolt, just et nad on helistanud politseisse ja politsei on üteldud niukse absurdse asja, et oi, see on loomaküsimus, looma probleem, seda menetleb loomakaitse selts. Teadmiseks kõigile, et looma kolmas sektor ei menetle Eesti riigis mitte midagi. Ja, ja. Mis võib-olla mõni raadiokuulaja ei saanud aru, mida see tähendab, et loomakaitse selts ei ole riiklik asutus, riigilt teie raha ei saa, te olete täielikult selline vabatahtlikkusel põhinev organisatsioon. Absoluutselt, ja, ja, ja tegelikult on nii keskkonnainspektsiooni kui veterinaar ja toiduameti ja politsei vahel sõlmitud koostöö kokkulepe, see seal on kirjas niimoodi, et sinna, kuhu kaebus laekub, see hakkab menetlema ja ja tähendab, inimesed ei peaks laskma ennast eksitada, et me teame seda, et noh, et ma saan aru ka politseist, tegelikult nad peavad tegelema ükskõik millega Muuga juhtum oli, ma rääkisin kohaliku konstaabliga, ta ütles, et et vaata, Valner, mul on laua peal niuke hunnik tegemata tööd, toimikute virn ja nüüd sa tuled oma koera isaga, see on ju selge, et sinu koera läheb kõige alla ja sinna ta jääb. Ma lihtsalt ei jõua füüsiliselt, et nendel oleks raha juurde vaja, nendel oleks inimesi juurde vaja. Praegusel säästuajal kõik tõmbavad kokku nagu saavad, et noh, see tulemus ei saagi väga hea olla praegu. Jah, et inimene ei pea teadma, kuhu ametkonna poole, millal pöörduda, tema esitab selle teatega siis veterinaar, toiduamet üle keskkonnainspektsioonile või politseile ja see, see ametkond peab minema. Politseinumber on inimestele teada, aga kui on selline lihtsam juhtum, mis ilmselt politsei abi ei vaja, siis öelge eetrisse üks number, kuhu inimene kas praegu raadiot kuulab ja teavet näiteks naabrimehel on koer pooleteise meetrise pikkuse keti otsas ja nälgib. Mis numbrile ta võiks helistada? No niisugust numbrit ei oska isegi meie ütelda peas, sellepärast teid piirkondlike veterinaarpunkte on nii palju ja, ja nüüd näiteks, kui on tegemist üldse mingi vallaga või mingi väiksema külaga, siis hakkab sellega kõigepealt omavalitsuse spetsialist tegelema, et me räägime praegu sadadest numbritest, kuhu peaks helistama omavalitsusi ja juhul, kui on vaja loom varjupaika toimetada, siis ei ole niimoodi, et helistajate varjupaika ja kohe tullakse järgi rõõmsalt eid eelistate kõigepealt küka metsa, valla Telefonil lepiti kokku keskkonnaspetsialistiga, kes annab teile hea soovitused, kuulge, viige parem see loom meie vallast minema, siis me ei peaks tegelema ja, ja, ja see on, noh, tegelikult on täiesti hullumaja, et ütleme, abi oleks sellestki, et kui tuleks üks ühtne number et inimene helistab ja siis sealt vastavalt juba suunatakse ise, et telefoni vastuvõtja teeks selle töö ära, et ma ei, ma ei ütle praegu ühelegi inimesele ühtegi numbrit, sellepärast et see tähendab see ei ole võimalik inimestelt nõuda, et nad peaksid orienteeruma eesti numbrite rägastikus ja mis asi on millise omavalitsuse pädevuses, et sellel ei ole mõtet, lihtsalt, aga politsei number 110 küll nemad edasi vaatavad? Aga loomakaitse selts teie siiski ka olete inimesi aidanud, kui, kui teile helistatakse? No ikka jah, oma numbrit, Me teame, viis kuus-seitse, üks, üks seitse ja, ja seda teed, Me olemegi läinud, et me ütleme inimestele enda numbri ja, ja oleme võtnud selle vahemehe rolli nagu enda peale ja siis me suuname need kõned edasi, et noh, kahjuks on niimoodi, et ka pahatihti on inimeste teadlikkus väike, et me võime ka rääkida praegu noh, umbes 60 70 protsenti on tegelikult vale vale, vale kõnesid, et ja, ja nüüd kui me suuname nad edasi, siis nagu ametnikud meie peale vihased, et miks te nagu ennem kontrollimas ei käinud, et miks ta jooksutate meid, aga noh, ega meie asi pole üldse kontrollimas käia, et me käime just täpselt siis, kui me jõuame ja saame ja aga nemad saavad selle eest töö eest palka ja nemad peavad käima. Aitäh Heiki Valner ja Piret ees Eesti loomakaitse seltsist. Soovin teile palju jaksu selles raskes, aga, aga vajalikus töös. Palusin kommentaare ka riigiasutuste esindajatelt. Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja Henrik kuuselt uurisin miks ei toetata loomakaitse seltsi ettepanekut muuta koerte kiipimine kohustuslikuks kogu Eestis. Mis puudutab nüüd loomade elektroonilist registreerimist siis pikemas perspektiivis oleks kindlasti kindlasti ei annaks väga palju juurde, eriti lemmikloomade kaitsele. Aga see on kindlasti ettevõtmine, mida nüüd üleöö aastaga rajana teha ja sinna eelkõige ootamegi just kohalike omavalitsuste initsiatiivi. Et Tallinna linnainitsiatiiviga on siin liitumas väga palju teisi omavalitsusi andmetel nii Pärnu linn kui ka mõned vallad juba sellega kaasa tulnud, kes teevad kohustuslikuks lemmikloomade kiibistamise seadusandliku poole pealt me kindlasti vaatame üle loomade registreerimise nõudeid ja kuidas, kuidas muuta nende nõuete täitmine eelkõige efektiivsemaks siis pean silmas neid nõudeid, mis tänases seadusandluses on juba paigas. Aga mis on praegu takistuseks, et üle Eesti ei saa kohustuslikuks teha, et lemmikloomal peaks olema kiip. Takistuseks ma ei tea, kas seda saab nimetada takistuseks, aga ka kindlasti peab silmas pidama seda asjaolu, et kui seadusega tehakse midagi kohustuslikuks siis peab seadusandja kindlasti ka ette nägema võimalused, kuidas teha järelevalvet, ehk siis tagada selle seadusandliku nõude täitmist. Et kui ei ole võimalik 100 protsenti täna tagada seda nõuet, et kõikidel lemmikloomadel oleks elektrooniline kiip siis siis iseenesest devalveerib selle nõude koheselt. Lahtiseletatuna tähendab seda, et väga raske on siis ehkki täna näha ette võimalust, kuidas kõikides Eesti valdades. Pean siin silmas just väiksemaid valdu, kaugemaid valdu, kuidas kontrollida kõikide kasside-koerte elektroonilist kiibistamist. Et ilmselt tänases Eesti ühiskonna arenguastmes on seda natukene vara nõuda üleriiklikult. Niisiis, ühtset loomakaitseametit ei tule, sellega on kõik osapooled leppinud, aga kas ja milliseid samme siis on ette võetud või, või on võib-olla plaanis ette võtta seda kontrolli ikkagi tõhustada? No kasvõi veterinaar- ja toiduamet on ju üks asutus, mis peab tegelema loomade heaoluga, sealhulgas ka lemmikloomade heaolu üle kontrolli, teostama. Selleks oleme me edasi arendanud natukene meie seadusandlikku baasi, kuna siiamaani ikkagi oli olukord, kus järelevalveametnikel oli suhteliselt raske teha otsuseid, kuna seaduse tasandil on antud väga üldised nõuded ka lemmikloomapidamisele. Et nüüd juba sellest aastast kehtivat lemmiklooma pidamise nõuded, kus on siis täpsustatud neid järelevalveks teeriumi ja, ja on järelevalveametnike töö tunduvalt, et lihtsam ja selgepiirilised ja arusaadavam et seda oleme me praegu teinud otseselt ministeeriumi poolelt seadusandluse täpsustamiseks ja samuti on muutunud tunduvalt efektiivsemaks siis järelevalve, asutuste koostöö, pean siin silmas just veterinaar- ja toiduamet, politseiamet, et ja ka keskkonnainspektsiooni, kes omavahel aktiivsemalt ei koordineerivad tegevusi ja ja on sõlminud ka vastavaid koostööleppeid Aitäh Hendrik Kuusk, põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja uuringa veterinaar ja toiduameti peadirektori asetäitjalt Olev kaldalt. Kui leiti, et loomakaitseametit, kui sellist pole vajavaid, tuleb tõhusamalt tööle panna senised struktuurid, siis kuidas see on nüüd veterinaar ja toiduameti puhul läinud, kuidas teie olete saanud muuta paremaks oma tööd lemmikloomade väärkohtlemise lõpetamiseks ja väärkohtlejate karistamiseks? On sõlmitud alates siis eelmise aasta algusest koostööleping mis täpsustab siis kolme erineva senini valdkonnaga tegelenud ametkondade tegevusi või tegevusvaldkondi, mille, millest siis oma panus antud küsimuses antakse. Ehk siis tegemist on siis keskkonnainspektsiooni, politseiameti ja veterinaar- ja toiduametivahelise koostööleppega. Ja seda lepingut on siis siiamaani üsna edukalt, julgen väita, täidetud ja leping on isegi hetkel üle vaatama selle täiendamisel, parandamisel, kuigi jah, ega leping iseenesest ei tööta, selle, selle taga on ikkagi inimeste konkreetne tegevus. Kuidas praktiliselt see veterinaar ja toiduameti töötajate töö selles valdkonnas käib? Mis puutub lemmikloomi, siis kogu tegevus põhineb saadavatel vihjetel. Reide me ei korralda. Kõik sõltub sellest, et millise informatsiooni, kelle käest, kust me saame ja vastavalt sellele siis ka reageerime. Teeme siin siis vajadusel koostööd ka politseiga kuna kõiki toiminguteks vaja miljonit eriõigusi ei ole näiteks töötada siin sõidukeid ja, ja vajadusel ka siis inimeste elamistest sisse minna, kui selleks puudub koostöötahe näiteks kodanikele pidajatel. Kuidas veterinaar ja toiduamet Ta on käitunud siis juhtumitel, kui looma on väärkoheldud, kas koer on liiga lühikese keti otsas või ta on lausa näljas. Kuidas te käitute, loomakaitse seltsi inimesed heidavad ette, et trahvid on liiga väikesed ja piirduda ainult ettekirjutustega. Kindlasti ei ole meie tegevuse eesmärk omaette karistamine. Eelkõige on võib-olla selline lühike keti pikkus tingitud kodaniku vähesest teadlikkusest antud valdkonnas ta võib-olla ei olegi seda määrust lugenud, mis need mõõdud paika paneb ja esialgu ongi meie toiming selline, et juhime tähelepanu vastavale õiguserikkumisele ja palume siis see mingi mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldada. Tähendab võib-olla ka väga lühike, kui looma elu ja tervis on ohus, ehk siis nüüd tuleb puudus koheselt kõrvaldada. Ametniku juuresolekul näiteks? Jah, vaieldamatult, et kui meie nõudele ettekirjutusele ei reageerita, siis peame minema edasi oma meetmetega, et kas siis määrama trahvi. Ja kui ka see looma eluolu ei paranda, siis viimane võimalus on muidugi loom omanikud ära võtta. Ja mitte ainult loom ära võtta, vaid võtta sellelt kodanikult loomapidamisõigus. Kui me leiame, et selline inimene ei ole piisavalt vastutustundlik, et ta saaks, võiks loomi pidada. No väga paljud sellised väärkohtlemise juhtumid on teieni jõudnud loomakaitse seltsi kaudu, inimesed on kõigepealt sinna helistanud, aga kui selline vahelüli ära jätta, siis kuidas kodanik saaks otse teie poole pöörduda, millisel numbril, kuidas? Kaks ametlikku viis on siis see, et kas helistada meie vihjetelefonil mille numbriks on kuus, null viis neli seitse viis null või siis saata ka kodulehe kaudu vastav teade, kaebus, aga vaieldamatult võib ka telefonitsi otse pöörduda. Meie kohalike asutuste maakondade veterinaarkeskuste poole. Kontaktandmed on kodulehel olemas. Aitäh, Olev Kalda veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja. Minu ümber teevad häält kümned koerad ja mina. Ma arvan, et nende sõnum võiks vist olla see. Loodame, et äkki olen just mina see, kes on selle järgi nendele siia Tallinna loomade hoiupaika, äkki mina saan nende kuueks? Noh, eks räägin loomade varjupaiga juhi Jakko Väliga, kui palju on siin praegu hoiul koeri, kellel ei ole peremeest või kelle peremees kuule tuvastada? Korja mäel praegu. Kuu sees umbes 80, halvematel aegadel on üle 100 ja kvooti täielikult 60-le vara. Nii et praegu on selline keskmine aeg. Aga kui me räägime kassidest, kastide number on palju suurem, ütleme niimoodi, et neil on keskmiselt 130, aga on olnud ka aegu. On olnud 200 kassi. Kas siin on kogu aeg selline elevus ja palju haukumist või ainult siis, kui inimesed tulevad? Jaaguar püüab ennast nähtavaks ja kuuldavaks teha, et just teda jalutama võetakse, nii et elevus on ikka inimestes praegu meie ümber. Aga kui palju koeri näiteks päevas siin leiab endale uue peremehe On päevi, kus läheb koju näiteks 10 koera, on päevi, kus ei lahe ühtegi koera ja oma kolmeaastase tegevuse jooksul oleme me suutnud uutele omanikele anda 3000 koera, nii et ma arvan, et päris surult Mis tingimused peavad olema täidetud, et, et üks koer võiks inimesele minna kõigepealt koera poole pealt, Nevad mingisugused vaktsiinid olema tehtud ja ja siis kas, kas ta inimest ka kuidagi kontrollite, kellele loom läheb. Ja need koerad, kes, Valmis uuele omanikule minema on, on täielikult terved ja vaktsineeritud. Emased koerad ka opereeritud nad ei alla, ei satuks samasse ringi. Ja mis puudutab nüüd uusi omanikke, siis inimestel on nagu levinud valearvamus, et nad tulevad ja näitavad näpuga ja andke mulle palun see koer tegelikult hoiupaik valib päris palju neid, kellele anda, kellele mitte, on olnud solvumisi, kus me lihtsalt oleme sunnitud ütlema, et ei vabandage korjale asi ja me ei anna teda teile. Kuidas te aru saate, kui inimene tahab koera lihtsalt nii-öelda asjaks või, või kusagile tühermaale oma garaaži valvama? No meie töötajad on nagu oma ala professionaalid ja nad on siin juba kaua-kaua töötanud ja ja tegelikult ajapikku tuleb see kogemus, et sa vaatad inimest ja näed, kes ta tegelikult on. Pluss siis see muidugi esimene kord päris ei anna kedagi välja. Me soovitame tulla kõigepealt jalutama või kassi silitama ja pärast seda rääkida perega ja ütleme, teine või kolmas kord on siis seekord, kus salongist välja läheb ka, sest paraku, mis seal salata, viimasel ajal kui olukord on üldises mõttes paremaks läinud järjest rohkem inimesi nii-öelda tahavad äkki loomi tagasi anda, tuues põhjuseks kas ootamatu raseduse või või allergia või midagi sellist. Et neid olukordi võimalikult palju vältida ja veerida, siis me valime tõesti hoolikamalt, võib-olla kui kunagi varem, kellele me looma anname. Mis tähendab, kui olukord läheb halvemaks, kas praegu näiteks, kui majanduses on raskem ka siis mõned inimesed avastavad, et võitsin küll koeraga praegu kuna tööd ei ole, siis tuleb. Tahan koerast loobuda. Eks ma arvan, et jah, seda ma mõtlesingi, et et kui ütleme, majanduslik situatsioon mudu halvemaks, siis loom on see esimene ballast ja ta, kes nagu üle parda visatakse, eriti kui ta on mingi kuu aega olnud ja võib-olla erilist emotsionaalset sidet ei ole ka tekkinud, siis on seda lihtne teha. Kas praegu on märgata ka seda, et näiteks võib-olla just nimelt kodutuid koeri on tänavatel rohkem või, või seda karjäär? Ütleme niimoodi, et inimeste empaatiavõime on nagu aastatega suurenenud ja võib-olla viimasel ajal liiga tihti on juhtumeid, kus teatatakse kohe, kui nähakse jooksvat koera, et on vaata omanikuga omanikuta koer, tulge järgi, täielikult koer elab paar maja edasi ja, ja käi teeb oma nii-öelda. Igatahes. Print täitma, teeme nii, et jätkame juttu nüüd natukene vaiksemas keskkonnas, sellepärast et inimese kõige paremad sõbrad, neljajalgse sõbra, siin tõesti teod. Päris kõva häält läheme jutuga Tallinna loomade hoiupaigas edasi. Kuidas koerad ja kassid siia teile üldse jõuavad? Enamik neist jõuab ikka tänavalt, aga päris palju on ka juhtumeid, kus läbi sotsiaalosakonna või siis ütleme, seal on viidud haiglasse või lihtsalt surnud. Kahjuks on ka juhtumeid, kus me koos politseiga käime. Käime loomi omanikelt ära võtmas, kes siis põhjusel, et inimesed lihtsalt on sotsiaalse eluviisiga või näiteks on suundumas vanglasse. Kui palju on neid loomi, kes sellepärast jõuavad siia, et omanik neid väärkohtleb, kas ei toida piisavalt või peksab siis? Selliseid juhtumeid aeg-ajalt on. Ma ei saa öelda, et neid on arvuliselt väga palju, aga nad on tihtipeale üpris kurvad selles mõttes, et need loomad on väga halvas seisus ja, ja, ja ega neist nii-öelda enam elulooma väga paljudel juhtudel ei saagi. Aga kuidas üldse käib selle hulkuva looma siia jõudmine, kas teie patrullid käivad ise mööda Tallinna linna või käib see ikkagi kõnede peale, et inimesed helistavad siia? No kõigepealt tuleb öelda, et hoiupaik nii-öelda teenindab mitte ainult Tallinnat, vaid täielikult veel kahtekümmet nelja valda ümber Tallinna ehk siis tegelikult suurt osa Harju- ja Raplamaad. Enamik ja jõuab siia ikka sellisel teel, et, et kõigepealt tuleb kõnemehe dispetšerile ja pärast seda on väljakutse. Valdade puhul kehtib skeem, mille puhul siis looma leidja või inimene, kes märkab looma peab kõigepealt saama valla vastavalt nõunikult või ametnikult nii-öelda nõus olekuse loom meile toimetada ja siis juba meie toimetame looma siin. Kuidas käib loomadele uute omanike või siis ka nii-öelda vanade omanike otsimine? Seadus ütleb seda, et, et peale varjupaigapaigutamist peab ja varjupaik siis tegema kõiki ja koheselt kõiki, et leida kas vana omanik või siis hakata uut omanikku otsima. Meil on väga efektiivselt toimiv koduleht, mida külastab nädalas, ütleme inimeste arv on viiekohaline ja päris paljud leiavad läbi selle plussis valdadega super hea koostöö. Tavaliselt nende loomade, kas siis pildid või andmed ilmuvad valla kodulehtedel või ajalehtedes ja kui on väiksem vald, siis tegelikult kõik teavad kõiki ja ja varem või hiljem see omanik selle loomasid üles leiab. Ütleme selle kodulehekülje aadressi gaasis ära Ja see on www. Loomade hoiupaik. Punkt ee. Ja telefoninumber, kuhu saab siis teatada hulkuvast loomast? See on kuus, kaks, üks, seitse, neli, neli, kuus on meie dispetšer ja see töötab ööpäevaringselt, aga palun ärge laske Ena heituda, kui, kui see number on kinni sellepärast et on perioode, kus helistajad on lihtsalt väga-väga palju. No kuidas on, kas te peate endale ja nendele loomadele, kes kodu otsivad, väga palju reklaami tegema või oleneb see näiteks looma tõust, et mille järgi kohe kindlasti nõudlusi ja tullakse ja viiakse ära. No ütleme niimoodi, et väike koer on väga populaarne koerte klass, eks ju? Veel on väga populaarsed, tõukassid näiteks, paraku tõukassid me nii ehk naa, püüame kasvõi läbi tuttavate anda kellelegi, kes tahabki, kes või hoiukodusse võtta, sellepärast et tõukassid, satuvad siin sellisesse stressi, et nad lihtsalt surevad sellesse varem või hiljem. Ja üldse ma tahaksin öelda, et alati ei pea hoiupaigast või teistest varjupaikadest üle Eesti looma endale võtma päriseks. Kui teil ei ole seda võimalust, siis meie pakume alati näiteks varianti, et inimene saab võtta looma endale hoiukodusse. Kuna noorte osakaal on meie külastajate hulgas väga suur, siis nad räägivad vanematega läbi, kui nad elavad koos vanematega ja saavad selle koera või siis selle kassi kaheks nädalaks endale nii-öelda enda hoolde. Ja kui asi sobib, siis võivad pärast vormistada päris loovutuslepingu. Kui ei, siis lihtsalt loom tuleb siia tagasi. Kuidas tavaliselt üldse käib see loomavõtmine või loomaotsimine, kes siin Viljandi maantee 24 t tavaliselt käivad, asub natukene ka linnast väljas. Kas siia tuleb tavaliselt terve, tere niimoodi, lapsed ees ja peavad isa, ema äppide järel isa, ema, võib-olla skeptilise näoga või kuidas see käib? Ütleme niimoodi, et nädala keskel on meil hästi palju selliseid püsikülastajaid, ehk siis meie vabatahtlikke, kes on enamasti kooli tõesti õpilased. Aga nädalal lõpus on siin tõesti perekondi, sõpruskondi, kes toovad näiteks auto pagasnikutäis midagi head ja paremat ja tulevad lihtsalt aitavad ja siis ühtlasi veedavad ka terve päeva siin, nii et et suviti mõõdetakse meie külastusaega siin perekonna inimese kohta tundidega, mitte minutitega. Nii et on ka palju inimesi, kes käivad siin lihtsalt abistamas, juba on võib-olla endale koju koer võetud, lihtsalt teiste juurde ei mahu, aga lihtsalt tahavad aidata. Jah, pluss siis näiteks need inimesed, kes kuuluvad mõnda tõuühingusse, kui siia tõesti satub meile näiteks mõni õnnetu dobermanni, keda ei ole võimalik endale võtta, siis lihtsalt käiakse kas või temaga siin jalutamas ja teda jooksutama saadikus pluss siin ütleme on paar diplomaatilise korpuse inimest, kes ilmselt on lääneriikidest tulnuna noh, ütleme nii, et suurema empaatiavõimega kui eestlased ja ja peavad ka enda kohuseks neid loomi lihtsalt sotsialiseerida. Tallinnas on väga palju kampaaniaid tehtud, ette panna koertelegi. Eelmise aasta lõpus oli veel eriline sooduskampaania, ka inimesed said panna oma koerale kiibi 50 krooni eest lausa ja mitu 1000 inimest ka seda võimalust kasutas. Kui palju teieni jõudvatest koertest on kiibiga ja ja kui palju sellest kiibist siis on kasu olnud? Kui palju loomi siis tänu sellele on kiiresti jõudnud tagasi oma peremeheni? Meie nii-öelda põhiline koeratüüp, kes meile jõuab, on nii-öelda saksa lambakoera, vaatame. Ehk siis kahjuks neil ei ole väga palju kiipe. Kui meile jõuab mõni tõukoer suurem või väiksem, siis tavaliselt neil on kiip. Kiip on selles mõttes väga hea, et kui ta on korralikult registrist läbi kantud siis on kiibi abil võimalik hetkega tuvastada omaniku teha talle kõne ja omanik saab loetud tundide pärast juba oma lemmikule järgi tulla. No kui tihti seda juhtub, kui mitu rõõmsat kõnet murelikule koera omanikule päevas või nädalas saade teha. Kahjuks liiga vähe võiksin öelda, et eestlane on selline omapärane rahvus, kelle puhul ikka hästi palju loeb sund. Et kui reaalselt seda eeskirjade täitmist keegi sulle ei, ei taga ja keegi sul nuiaga kukile istu sisse ikka oma koera kiipi ma ei lähe niisama, ükskõik kui odav see ka ei oleks, ütleme 15 protsenti võib-olla nendest meile sattunutest on, on kiibiga kuigi viimasena, seal on see arv vähehaaval suurenenud, ma loodan, et, et mõne aasta pärast võib-olla 2013 võib-olla on Tallinna pooltel kordadel kiibid ja viimasel ajal ka vallad muudavad oma eeskirju, viies sisse selle kiipimise kohustuslikkuse, nii et asi areneb. Kassidel kiibikohustust ei ole aga, aga kas on ka kassiomanikke, kes on lasknud kassile kiibi panna ja ja teie olete tänavalt leidnud hulkuva kaduma läinud kassi ja ja olete leidnud, et on kiipia, on kas koju tagasi jõudnud, nii? Neid juhtumeid on küll väga-väga üksikuid, kassidega on pigem see, et võib-olla igast klassist, keda te näete sahistamas kuskil põõsastikku, ei maksa kohe teavitada varjupaika, sellepärast et kasside iseärasusi on see, et nad kipuvad najal ta metsikult ringlema ja pärast lähevad jälle koju tagasi. Aga meile tuuakse hästi palju ka päris metsikuid trassi kellaga, paraku ei ole midagi teha nii et need tuleb küll magama panna. Te mainisite enne, et kui kiip on korralikult registrisse kantud, sellest võis välja lugeda, et alati ei ole kiip korralikult registrisse kantud. Mida see tähendab ja sageli seda juhtub. Oli periood siin kuskil eelmine sügis, kus seda juhtus kahjuks liiga sageli. Ehk siis see on täielikult ütleme niimoodi, et veterinaarkliinikute suur tegemata jätmine, kiivi registrist läbi kandmine on tasuta. Paraku on siis on aeganõudev, nii et tuleb arstidest aru saada, et tihtipeale see suts ära teha ja nii lase metalltüki lasta naha vahele. Loomale on lihtne ja kiire. Pärast paber võib-olla lihtsalt unustatakse, mille tulemusena see kiip on küll olemas. Kiibilugeja näitab numbrit, aga selle numbri taga valitseb tühjus. See on väga nördimapanev, eriti kui inimene on näiteks 200 krooni maksnud ja arvab, et kui tema koer kaduma läheb, siis kiibi järgi leitakse tee demoni. No kuidas saab inimene kindel olla, et ikkagi läheb see kiipregistrisse kas ta saab seda kusagilt kontrollida või, või mida ta peaks seal loomaarsti juures tegema, kas ta peaks loomaarsti kõrval seisma, kuni loomaarst selle siis arvutisse registrisse sisse toksib? No tegelikult seda vajadust ei ole seista kõrval, piisab kui ta läheb koju ja kas või huvi pärast vaatab päev või paar hiljem aadressi koerteregister, punkt, Tallinn poee. Kuigi tõepoolest on see nii-öelda vabariiklik register täielikult registripidajaks on Tallinn. Sellest hoolimata kantakse sinna näiteks ka Rapla ja Haapsalu koerad. Ja sealt siis saab vaadata, sealt on inimesel jah, endal ka võimalik vaadata kiibi numbrit, aga kiibinumber on olemas sellel nii-öelda avaldusel, mille koopia loomaarstile panna. Milline on nende koerte ja kasside päev, kes siin loomade hoiupaigas elavad, kuidas nende eest hoolitsetakse üldse? Ma ütleks, et nende eest hoolitsetakse hästi, sest et eks me oleme näinud koeri või kasse, kes on tulnud sisse ikka väga armetus olukorras ja lahkuvad siit üpris rahulolevatena. Et näiteks neil, kes ei ole päris õuekoerad, neil on võimalik siin olla nii sees kui ka, kui luuk lahti tehakse, pääsenudki õue jalutama. Külastajaid käib meil viimasel ajal päris päris palju, nädalavahetusel ütleme kuskil 300 inimest näiteks. Nii et igavuse kätte kaaned, loomad ei pea siin igavest, nad ei pea tundma. Pluss siis see, et meil on uus suur kassisaal kus tõesti inimesed veedavad tundaja ja silitades kasse ja nautides nii ennast kui loomi. Ma arvan, et loomadel on siin tegelikult hea olla. Kui kuskil üldse, siis siin. Ma vaatasin siin kassisaali kohal olid ka sponsorite sildid üleval, millest üldse loomade hoiupaik elab ja kuidas hoiupaiku finantseeritakse. Suurim tuluallikas on muidugi leping Tallinnaga ja lepingud valdadega. Ilma nendeta oleks ilmselt raske hakkama saada, aga me oleme seadnud oma eesmärgi selliselt. Annetuste ja sponsorite osakaal järjest suureneks. Praegu on see kuskil 40 protsenti. Ma arvan, et me suudame ta 2009. aasta lõpuks viia täpselt poole peale. Tegelikult me peaksime olema valmis olukorraks, kus, nagu omavalitsused meid üldse ei toeta, me saame ise hakkama. Suund sellel on igatahes ja ma pean ütlema, et kui ise vaeva näha ja kui inimesed veenduvad või sponsorid või kes iganes selles, mida me siin teeme, kui hästi me seda teeme ja kui heas mõttes Maximalistid. Me oleme siis täielikult aidatakse küll päris palju. Küsin selle kurva küsimuse ka ära, et kui palju siia jõudvatest koertest ja kui palju siia jõudvatest kassidest tuleb magama panna, kes ei leia uusi omanikke? Koerainimesena pean ma rõõmsalt ütlema, et, et paari pannakse magama seniga äärmiselt harva, see tähendab, et kui ta on agressiivne, kui ta ei allu ravile või kui ta näiteks ütleme, auto alla jäänud ja juba pöördumatut kahjustustega 95 protsenti meie koertest leiab uue omaniku või läheb koju tagasi kassidega on keerulisem, sellepärast et hästi suur osakaal on metsikutele, kassidel. Neid tuleb kahjuks magama panna rohkem, nii et kassidest kuskil 50 protsenti läheb, läheb siit koju. Aitäh Jakko Väli intervjuu eest ja soovin jõudu jaksu loomade hoiupaigale Tallinnas. Sellised olid tänased reporteritunni jutud loomakaitse teemadel. Kui näete kusagil Vigalaita asugem juttude juures tegudele infot ja nõu saate muuhulgas aadressilt www. Punkt loomakaitse poee või telefonilt viis kaks, kuus seitse üks üks seitse. Saate pani kokku Arp Müller.
