Reola Veevachi neljas põlinedge vara noored. Ja nüüd teie eesti lugu. Tere üks. Väike Eesti linn on ära teeninud selle, et me ajas käänaku kaugemasse minevikku. Muinasaega teeme ja temast eesti loos räägime, sest see linn Otepää on 900 aastat vana. Saates on Tartu Ülikooli arheoloog Ain Mäesalu ja saatejuht Piret Kriivan. 900 aastat tagasi, aastal 1116 nimetati Otepääl esmakordselt kirjalikes allikates aga see pole vist päris alguses ikkagi. Otepää linnamägi on tegelikult väga pikk, kaasustusega, mõistis nii, et seal on meil leitud isegi kivi aegseid leide on seal pooli kivikirves nooleots ja mõningaid tulekivikilde ja kuigi ma arvan, et ega seal vist kivi all mingit korralikku asu asulat ei olnud, sellepärast on piisavalt kõrgel ja üldiselt on kiviajal elatud rohkem veekogude ääres. No siis on leitud mõningate savinõude kilde, mis on kaunistatud tekstiili vajutistega ja, ja siis on Kariibitud keraamikat. Muidugi, nende doteerimisega on suuri raskusi, sest nad on väga pikad aega olnud siis kasutusel või pikka aega andmeid valmistatud. Võib arvata, et kusagil esimese aastatuhande keskpaiku järsku on seal juba mingisugune selline ajutine pelgupaik, linnus olnud, aga aga selline püsiasustusega linnus kujuneb Otepääle seitsmendal sajandil ja siis ta järjest siis kasvab, nii et seal kõrval on asula asula laieneb ja ulatub päris linnuse jalamile välja ja nii-öelda 12. sajandi alguseks on ta vaieldamatult juba suur ja tähtis keskus siis kogu Kagu-Eesti ala. Missugune see poliitiline olukord oli Eestis 12. sajandi alguses, mis siis toimus Eestis? Ta oli vist suhteliselt rahulik aeg. Tormilised sündmused olid 11. sajandil nagu ära toimunud, ma mõtlen siin siis aga mis toimus Tartus? Need Eesti-Vene suhted on, kuhu ka, et sellised keerulised olnud ja ja 1030 siis on teada, et Jaroslav Tark üritas sinna vit, käiski sõjakäigul jaan. Eestlaste linnus vallutati ja sinna rajati uus vene linnus ja on teatud aeg, oli siis ju? Vähemalt üks osa Eestist oli vene võimu all, nii et seda näitavad ka Tartu linnast leitud arheoloogilised leiud. Aga siis 1061. aastal eestlased, venelased toppisid Sossolitaks nimetatud, nemad tegid vastuaktsiooni ja vallutasid Tartu tagasi ja ja see sõjakäik kestis kuni Pihkva, nii, kus olevat toimunud väga suur lahing, kus langes venelasi 1000 Sossoleid arvutus? Jah, muidugi see lahing või siis eestlastele väga edukas olla, sest huvitav on nüüd vaadata, et 50 aastat on nüüd selline pikk rahuperiood, et, et ei ole teada ühtegi sellist venelaste sõjakäiku seal vist üks pikemaid rahuperiood üldse Eesti-Vene suhetes. Ja nüüd järgmine periood hakkab tegelikult peale juba 1111, nii et siis on nagu kolm sellist teavet, mis, mis puudutavad siis eestlasi ja Eestit. Missugune oli Otepää roll siis eestialal? Otepää linnamägi või Otepää linnus, õigemini ta oli küllalt oluliste teede ristumispunktis. Ja siis seetõttu kujuneski seal selline tähtis keskus sest üks d tuli sealt lätlaste liivlaste alalt põhja poole, see läks üle otepää ja üle Tartu siis teised poolt muidugi. Ilmselt käidi ka Venemaal üle otepää, nii et sealt liiguti otse Pihkva peol ja üks läks lääne poole siis üle väikese Emajõe minuta mõistesse Sakalas, nii et et see asumile teede ristumiskohas tuligi Otepää esiletõusu jaoks ääretult oluline. Kindlasti tegutses Otepää Lillusaska küllaltki edukas, selline vanemate või kuningate suguvõsa. Nii, ja mis siis toimus 900 aastat tagasi, 1116. aastal? Vene Letopissides ehk kroonikates on siis esimese sündmusena kirja pandud siis järgmine lause et miskis lahv kas Nov korootlastegadžuudide vastu ja vallutas Medveesia Kalava 40 märtripäeval see 40 märtri pääl päev, see on siis üheksas märts, nii et kreekakatoliku kirikuga maades seda tähistatakse tänapäevani. Medveesiagalava puhul pole ka mingit kahtlust, et tegemist on siis Otepää, aga vene kroonikates on teda alati niinimetatud ja peale selle Henriku Liivimaa kroonikas on ka see otepää nimi on nagu tõlgitud iid poputursi ehk see on karu pea. Kusjuures, kui vaadata nüüd neid erinevaid vene kroonikate sissekandeid, siis on huvitav, et see nimetuse käib konkreetselt ainult linnuse kohta. Näiteks hilisema aja sündmuste puhul, seal on märgitud asula siis Medveesia kalamaa juures, tähendab otepää asula nagu ei olekski seda nime kandnud. Vinni ajaloolased ja keeleteadlased on ju väga palju arutanud selle üle ka kasvõi kust selline nimi tuleb. Kõige enam on pakutud, et ta tuleneb nagu mäe kujustega. Aga, aga seda On nähtud ka väga erineval moel näiteks asfalt, kaader ütleb, et et karu pead, meenutab see Otepää linnamäe põhjapoolne platood, kui sealt ülevalt alla vaadata, siis võid karu pead näha, aga samamoodi võib karu pead aga kas ida poolt lääne poolt vaadata? Noh, tänapäeval kahjuks on muidugi väga hästi näe, sellepärast et Otepää linnamägi on hirmus palju nagu metsa ja võsa sisse kasvanud, aga aga õnneks on nüüd siin viimastel aastatel seal veidi nagu raiet toimuvad org on korda tehtud ja ma loodan, et et see metsa mahavõtmine jätkub ka nüüd sel aastal, kui see on üheksa aastat pesa mainimisest. Aga kas 900 aastat tagasi ei võinud seal ka mets olla? Ei, kindlasti mitte. Linnuse Lõlvaktid alati paljad olevat, puude varjus on vaenlasel, oli väga kerge pooleli, varjates süles ronida. Aga kui vaadata kõige vanemaid jooniseid Otepää linnamäest on juba esimene joonis aastast 1008 üks. Vot siis on ka ainult selle joonise selle joonise peal näha ainult paar kuuske, mis kasvab kusagil linnale jalal. Nii ja peeti siis lahing Otepääl. Ja tundub, et see piiramine võis päris pikaajaline olla. Nüüd meil muinaslinnustelt piiramist ei jälgi tavaliselt eriti leida ei ole kõige kindlamad andmed, me saame tegelikult siis laskerelvade leidudest, õigemini täpsemalt siis nooleotstest või ammul. Otsestest ja Otepää linnamägi on arheoloogilised päris palju kaevatud ja nende kaevamiste vältel leitud seal 47 vene pärast nooleotsa. Aga me teame jah, et on vene väedamatetab piiranud ju väga mitmel korral 1000 916000 992000 210000 216207 testijat. Et neid oli vaja põhjalikult vaadata, võrrelda, millised, mis ajaloo Venemaal kasutusel ja ja võib öelda, et 11 noole otsa võivad olla sinna maha jäänud siis 1116. aastal. Arv võib tunduda küllaltki väike ja, aga, aga omal ajal pärast lahingut ju kõik väheväärtuslik korjati üles ja minu arvates ainuüksi 11-l otsa leidmine viitab küllaltki pikaajalisele ja ägedale lahingule. Mille poolest erinevad venepärased nooleotsad ja eestipärased? Tähendab, nad on, väliselt on erinevad, vaat kui keegi relva sepakas nooleotsi tegema, siis ta siis ta tegi nagu kindla malli järgi neid ja ja neid muidugi tüüp paralleelselt kasutusel olnud väga mitmesuguseid. Eesti enda nooleots on meil ikkagi suhteliselt vähe, isegi teada, nii et neid eestlased kasutasite muinasaja lõpul vibu tunduvalt vähem kui naaberrahvad. Niisiis, üheksandal märtsil piirati Otepääl korradlased, piirasid Otepää linnust. Jah, nad olid ilmselt juba mõnda aega piiranud teietamine Se Novgorodi Letopis ütleb, et päeval siis võeti linnusele ja, või siis linnuse kaitsjad nagu alistusid. Kusjuures huvitav, et see sündmus kajastub tegelikult väga paljudes Vene kroonikates. Ja võib leida nii Pihkva ja treeri ja Kiievi ja nii edasi Vladimiri kroonikas ja ja ma olen neid nagu põhjalikult vaadanud ja võrrelnud, et sissekanded ja, ja tundub, et et algselt ongi kirja pandud kahes kohas kõigepealt ilmselt Novgorodis seal märgitud pätte päev ja siis on ta kirja pandud vana vene kõige kuulsamas kroonikas Sis ajalike aastate lugu, mis siis koostati Kiievis ja seal on sissekanne hoopis pikem. Aastal läks Mistislav Vladimirov vitš Nov krootlaste ja Pihkva lastegadžuudide vastu ja vallutas džuudide linna nimega Medvedjev. Ja asulaid vallutati lugematul hulgal ja koju pöörduti suure saagiga. Nii et et siit saame teada, vaata et see sõjakäik on veelgi edukam olnud, et Otepääl on nimetatud lausa linnaks. Lugematu hulk asulaid vallutatud ja Jaak on väga suur kohe olnud. Selle sissekande taga on nähtavasti vürst Mistist labise mis dist lav, tema oli väga tuntud vürsti Vladimir monomachi kõige vanem poeg. Ja seal oli traditsiooniks, et kui see suurvürst valitses Kiievis siis kõige vanem poeg valitses Novgorodis. Ja nüüd isa kutsus ta 1917 siis Kiievisse ja nähtavasti sismistist lahv lasigi seal ka oma käigukirjelduse kirja panna. Aga huvitav on see, et nüüd järgnevalt ka igal pool mujal Venemaal peeti seda sündmust ikkagi nii oluliseks, vähemalt bet kroonikad pidasid oluliseks, et et see pandiga paljudesse teistesse kroonikates kirja. Aga Kroonikat nägite pisut erineva nurga alt. Lase ennast. Nojah, tegelikult on nüüd nii, et enamasti kirjutati sõna-sõnalt ümber. Sest ega need Vene-le toppisid ekroonikadega, need vanemad kroonikad ei ole originaalkujul säilinud, need on säilinud tänu sellele ajapärastele, kusagil hakati ühte uut kirjutama ja ja siis kasutati varasemate sündmuste ülesmärkimisel, kasutad, teen siis need vanemad kroonikad ära, nii et sealt sageli kirjutad sõna-sõnalt ümber, aga vahel tehti ka valik, nii et päris kõik ei kirjutatud vahel noh, eriti muidugi jah, siis 16. sajandil, siis hakati juba sisu voolutavad. Aga millest see võib siis ikkagi tulla sellele sündmusele nii palju tähelepanu pöörati, kas mis disklahv oli nii tähtis tegelane või oli see tõesti nii oluline sündmus? Kindlasti oli vist islav ise ka küllaltki kuulus vürst. Venemaal on olnud teid vistis lahvi nimelisi vürst üpriski palju ja, ja siis, et 19. 19. Heather siis vene ajaloolased hakkasid hüüdnimesid panema, segamini ajada ja, ja siis selle Misty slaavi kohta on öeldud, et et oli Veliiki või ta, mis disla siis suur hüüdnimena on siis talle nagu hiljem juurde lisada. Ja kui me vaatame tema edasist tegevust, siis pärast oma isa surma sai temast kiievi suurvürsti jätta 1125 kuni 30 kas oli siis Kiievi suurvürst ja ta oli nagu viimane suur püksid suutis seda Kiievi Vene riiki koos hoida, pärast sõda ta Kiievile riik lagunes juba väiksemateks vürstiriikideks ja seal oli nii palju tülisid, et et enam ühtset riiki ei olnud. Nii aga see otepää piiramine ja siis tõenäoline lahing ikkagi ka, eks ole. Kas sellest peale nende Letopisside üksikute lausete ja nende nooleotste veel mingit tunnis märkion? Otepää linnus on olnud niivõrd pikaajaliselt selle koha peal ja niivõrd palju on ümberehitusi olnud ja, ja nende ümberehitamise käigus on see kultuurkiht päris korralikult segatud, nii et et on nagu küllalt raske leida kindlalt mõningaid teisi leide, mida me saame seosta selle sündmusega. Küll mulle tundub, et linnus võis olla maha põletatud küll võib-olla isegi nagu korralikult hävitatud. Ma ise Otepääl kaevasin siis 1983. aastal eeslinnuse peal sellel põhjapoolsel madalamal platool. Ja seal torkas silma, et see varasem kultuurkiht, kus oli ka käsitsi keraamikat olulisel määral vaat see ulatus lausa nõlvade peale välja. Aga nüüd muinasaja lõpukultuurkiht ilmselt alates siis kusagil 12 10.-sse sajandisse oli, see lõppes täpselt sama koha peal ära, kus oli siis hilisema kivilinnuse müürid ja, ja siit ma julgen teha järeldusi, et pärast mis disklahvi sõjakäiku millalgi on oodata. Linnamäe alumisele Bratoole rajatud selline eeslinnus, sellel on ka omad kindlustused olnud. Nii et igal juhul tehti see linnus nagu tugevamaks. Kas eestlase ette vasturetki ka korraldasid? Nad võisid kindlasti korraldada, vaatame nüüd neid sündmusi, mis leidsid vahemikust 1111 kuni 1916 siis need ilmselt selgitavat meil mingil määral nagu seda tausta kõige Bert 1111 on nagu nüüd, üle 50 aasta jälle esimene. Mis puudutab siis eestlasi ja siis on Letappessides märgitud, et 1911 tegimistist lav sõjakäigu ootjalasse. See Odžela on kohanimi, mida on väga raske paika panna. Aga ühe mõnevõrra hiljem, 12. sajandi teisel poolel tehtud venelaste sõjakäigu puhul on mainitud, et et mindi siis džuudide vastu ja Oodželasse see nagu näit ütleb, et sellel alal pidid elama ka eestlased. Tundub, et võib-olla kõige tõepärasem on see versioon. Koodžela võis olla Kulla atsele maakond, mis seal Kirde-Lätis ja kus on siis sel ajal elanud nähtavasti ka eestlasi. Hilisemal ajal seal on selles piirkonnas ka eestlasi elanud. Ja järgmine teade on siis aastast 1913 siis märgitakse, mis dislahvam võidab džuude voori juures. Ka boori nimi on nagu täpselt paika panemata, aga ajaloolased ka ise välja pakkunud, et tõenäoliselt võib see tähistada siis Irboska. Ja kui siis pistist võidab seal juurde, see võib viidata siis eestlaste vastu sõjakäigule. Nii et ja nüüd siis 1116 tehakse uus sõjakäiku Otepääle. No kui vaadata sedasama Novgorodi letopissi, siis selle 1116. aastal on olemas ainult siis kolm sissekannet. Nii et esimene on teade, otepää arretkest, teine teade. See märgib, et bossaadik Paavel hakkab rajama uusi kivimüüre, siis Laadogas. Ja kolmas teade, et mis dist lahv alustab Novgorodi kindlustamist. Nii et iseenesest ka need sissekanded viitavad, et tunnetati või kardeti siis eestlaste vastu sõjakäiku. Käis siis tegelikult sõda Novgorod laste jõugandlaste vahel. Noh, see seda võib vaadelda jah, et ta oli mingisugune selline sõjaliste konfliktide periood järgmine taoline sõjakäikude rida, Ta leiab aset 1100 kolmekümnendatel aastatel, siis 1100 seitsmekümnendatel aastatel, siis 1990. aastal, niiet paari või 30 aasta tagant on, on vaja olnud mingisuguseid tüliküsimusi lahendada, nii et ja, ja on siis toimunud ka vastastikuseid retki. Kusjuures 11. sajandi teisel poolel vot siin kui nüüd neid vene letopissi vaadata, siis paistab, et eestlased on ise nagu aktiivsemad, nemad on vist alustajad isegi olnud. Aga siis pärast iga niisugust lahingute perioodi, siis üritati jällegi näiteks Otepää linnust ka kindlustada. Ja seda võib küll arvata, sellepärast et järgmine retk tehakse Otepää vastu juba siis 1992. aastal, nii et nähtavasti jah, seal oli ikka vaja jälle uusi kindlustusi rajadusest. Kindlustused tehti peamiselt puidust ja need neid ju vaenuväed üritasid sageli põlema panna. Ja ka hiljem, kui ajas meile lähemale tulla, siis kõndis Otepääl ka Lembitu jalg. Võis võis käia küll, kuigi ega meil ei ole nüüd Henriku Liivimaa kroonika seda täpselt öeldud noh, Lembitut mainitud küll korduvalt, aga see 1917, kui see suur Otepää piiramideoni, vot seal ei ole Lembitut mainitud. Et 1100 või 217 oli seal väga suur venelaste vägi ja siis ka eestlaste vägi, kes piirasid, et aga aga seal jah, eestlaste seas neid juhte või ei ole nimetatud seal kõige aktiivsemad olid tegelikult saarlased. Kas muinasaeg on, võib öelda otepää jaoks olnud hiilgeaeg Eesti ajaloos. No on jah, kindlasti olnud hästi oluline keskus, sellepärast kui vaadata aga nüüd 12. sajandi teise poole sündmused ja 13. sajandi alguse siis muistse vabadusvõitluse sündmus, siis vaieldamatult Otteta on olnud üks Kagu-Eesti tähtsamaid keskusi. Jah, kohati tundub isegi, et olulisem kui tark. Ja teatud määral muidugi. Kui see läks siis Tartu piiskopkonna alla, siis 1224. aastal hakati ju kohe ka Otepääl siis kivilinnust rajama, nii et üritati seda teatud keskuse funktsiooni nagu säilitada ja Otepää kohta on siis kirjalikes allikates korduvalt veel teateid siis 13. sajandi esimesest poolest jaga veel 14.-st sajandist, aga, aga siis millegipärast hakkab Otepää tähtsust nagu, nagu langema, 14. sajandil. Aga sellest samast 14 10.-st sajandist on üks üliväärtuslik leid Otepäält Otepää piss. See on jah, 14. sajandi lõpust või või siis 15. sajandi algusest. Ja see on tõesti väga huvitav ja haruldane relv. Tõsi. Kaheksal momendil ei ole ta kahjuks enam Eesti kõige vanem tulirelv ega Eesti kõige vanem püssist. Vist eelmisel aastal jõudis arheoloogide käsutusse üks, mis, mis on leitud Keilast ja see võib olla. Aga kui vaadata ja otsida veel võimalusi, kuidas või 1116. aasta sõjakäik siis kajastada Otepää ümbruse materjalist, siis siis peab rääkima veel ühest huvitavast aardest. Kusagil tähendab millalgi 1800 kaheksakümnendatel aastatel leiti Otepää kangisteks suur hõbeaare, mis kaalus 10 naela. See tähendab, et Ta oli umbkaudu neli kilo ja kuna ta sisaldas siis peamiselt 11. sajandi münt, üheteistkümned sajandi teise poole münte mille kaal umbes ühe grammi ringis siis võistleb Kolla 4000 münti. See on üks Eesti suuremaid muinasaegseid aardeid üldse. Kahjuks jah, ta avastati liialt vara, nii et üks osa münt saadeti Peterburi, ei ole täpsete arvude saada ma kusagil kas 1336 või 1575, no need olid tolleaegsed nii-öelda muinsuskaitse nõudmised ja sealt valiti siis 690 minti välja, need pandi Ermitaaži siis mündikogusse mindi kabinet. Ja kahjuks ei ole neid võimalik nüüd enam siis leida selles mõttes, et ei ole võimalik leid neid eristada teistest Peterburi mündi kabinetimüntidest siis osati gaasi ja kingiti õpetatud Eesti seltsile. Nendest siis 184 saadeti Berliini ühele tuntud numismaatikud Hermanud Tannenbergi määrata, tema määras ära, avaldas need, saatis tagasi siis üks ports münt, et müüdi maha siis Berliinis ja oksjonil, õnneks siis need ostis seal siis Berliini mündikabinet ja, ja need on omal ajal ka juba läbi töötatud, et ühe teise kuulsa saksa numismaatikud Julius mena tiiri poolt ja nende kohta andmestiku, nii et ja siis sadakond minti sattus Saaremaal nii, Holts, Maier tegeles nendega, need mündid kahjuks läksid esimese maailmasõja ajal kaotsi. Nii et praeguseks on nüüd uismaatikutel, on on siis andmeid umbes siis 500 mündi kohta ja nende kohta on noh, neid on korralikult kui võimalik siis analüüsida ja ja mis maatikute arvates on see aare maha maetud kusagil siis 1000 üheksakümnendatel aastatel. Aga ma siin hiljaaegu veel helistasin Mauri Kiudsoo-le ja uurisin tema käest ka sellist võimalust, et et kuna ju suur osa Milt on kuhugi kaduma läinud, ilmselt on ümbersulatatud ilmselt hõbeseppade kätte läinud. Et kas ei või nii olla, et on tegelikult mõningaid mind on seal ka, mis seal hiljem Permitte tsaari on mõnevõrra hiljem maha tõde. Ja ja Mauri Kiud sarnaselt jah, ega täielikult välistatud ei ole. Nüüd kui vaatame, kus aare, Holley tud, seal leitud Juusa talumaalt, aga Otepää ümbruses on mitu Juusata talu, isegi kaks Juuso järve on seal, aga õnneks on üles tähendatud, et see aare leiti detailid kuus kilomeetrit lõuna poolt, see tähendab, ta on leitud siis Juusa järve äärest, mis jääb, jääb siis sinna Sihva kanti. Ja nüüd rahvapärimustes on seda järve ühtlasi nimetatud kakuninga järveks ja, ja miks kuningajärveks nimelt olevat otepää kuningas seal kalastamas käinud? Jah, eks need rahvajutud on muidugi huvitavad, aga, aga mulle tundub, et siin võib olla taga väga vana traditsioon. Neid keskaegseid Otepää linnuses olevaid valitsejad, neid kindlasti rahvas kuningaks nimetanud, samal ajal nüüd muinasaegsete eestlaste vanemad võisid kuningaks nimetada. See võis olla piisavalt jõukas mees, muuseas, on ju teada näiteks Lembit Oll oli linnus linnus ja siis Hendriku kroonikas mainitud ka Lembitu küla tähendab, et tal võis olla nagu mitut sellist resi, mitu, mitu residentsi ja miks ka mitte, ei võinud see tegelikult seal siis olla seotud selle omaaegse vanemaga. Ja muidugi, Ta ju sugugi välistatud, et see omaaegne Otepää kuningas võis surma saada ja tänu sellele siis võis, haarasin aga maha jääda. Muidugi jah, sajaprotsendiliselt seda tõestada kuidagi ei anna, aga aga mingisugused seosed võivad ka sellel aardel olla. Miks ometi letopissis ei oleks võidud kirjutada ka Otepää kuninga nime? Ega ei ole jah kahjuks kirjutatud sest üldiselt Letopissidesse ikkagi pandi kirja enda jaoks tähtsamate isikute nimede vürstid, vürstide nimed ja vahel kapati kirjade tähtsamad mehed, kes lahingus langesid, need pannakse nimepidi kirja, nii et ja ja lisaks lisaks võiks synni veel arutleda mõningate rahvapärimuste üle. Otepää häält umbes neli kilomeetrit põhja pool paikneb taas teine linnus ja see linnus kannab Oandu mäe või Oandy mäe nimetust. See nimi on ääretult huvitav, selle üle on meil ajaloolased ja keeleteadlased käega arutanud. Paul Ariste pakkus välja isegi, et järsku on see linnus olnud tähtsam ja olulisem ja see andis nimetuse kogu Ugandi maakonnale. Ajal, kui tema selle mõtte välja käis, ei olnud seda omandilinnust kaevatud. Ise ma 1983. aastal tegin seal väikse kaevandi ja noh, küllaltki tagasihoidlik, kolm korda kolm ruutmeetrit, aga, aga ta andis nagu teatud pildi sellest kultuurkihist. Seal on kultuurkiht on küllaltki õhukene tugevasti segatud, sest seda mäge Peart hiljem ka Kültude põlluna kasutatud, aga seal paarkümmend savinõu kildu ja paar metalli tuli välja nende need savinõukillud ütlevad, et kindlasti 12. sajand. Siis 2013. aastal tegi ka Heiki Valk sel väikseid kaevamisi ja, ja nende nende ka, mistõttu oli täpselt samalaadset materjali välja nii et mitte ainult keraamika, aga sealt võetud söeproovid viit vastavalt sellele, et see linnus on olnud kasutusel suhteliselt lühikest aega 12. sajandil. Kusjuures on huvitav, et linnust on on päris korralikult siis välja ehitatud, aga, aga mitte päris lõplikult. See ei ole nii hea Mägi, kui on otepää mägi, aga seal vaja olnud sellist labidatööd päris kõvasti teha. Aga ometi see nõue, pindala või õuepind on jäänud siis ebatasaseks ja seal korralik kallak sees, aga samas on neid seal nõlvade peal on näha selgeid nagu selliseid kunstnikke kaevamisjälgi, nii et seal on üritatud seda linnust ehitada. Ja nüüd selle omandimäe kohta selle linnuse kohta on ka päris huvitav rahvalegend. Rahvasuus räägitakse, et selle omandilinnuse hävitas Otepää linnuse valitseja ja põhjus olevat olnud selles, et oaldime valitseja olevat, et siis kutsunud Otepää linnuse vanema endale külla. Aga see ei läinud, vaid saatis kas ühe versiooni järgi oma tütre teise versiooni järgi oma naise. Aga see ei tulnud tagasi siis mõne aja pärast siis otepää vanemale, kas ise sinna ja vanem võttis ta suurejooneliselt vastu, pakkus maitsvat õhtusööki ja kõik oli kena. Aga siis, kui Otepää vanem hakkas minema, siis teatas, et roog oli tehtud sinu naise lihast. Selle peale olevat muidugi jah, Otepää vanem kohutavalt vihastanud, oma väes kaasa võtnud ja, ja siis selle omandimäe linnuse ära hävitanud. Muidugi, kas nüüd seda tasub sõnasemalt uskuda? Ma arvan, et mitte, aga ometi selline rahvajutt võib viidata ta siis teatud sellisele konfliktile mis võis aset leida omaaegse oota vanaema ja vanaema vahel. Ja kusjuures ei ole ju välistatud, et, et see kõik on seotud ka selle 1116. aasta sündmustega. Ma juba siin enne vihjasin, et näiteks Otepää vanem piss seal surma saada ka. Ja seetõttu muidugi üks teine, siis kohalik rikas mees üritas seda oma linnus siis nagu esile tõsta ja ise siis sellist juhtivat positsiooni saab toda ja ja seetõttu võis tekkida nüüd siis otepää valitseja järglastega, tal ka sõjaline konflikt, nii et muidugi, ega jah, seda, seda juttu ja seda rahvapärimuste kirjeldust sõna-sõnalt tõsiselt võtta ei saa, aga ometi teatud vihjeid ta omaaegsetele Võimukonfliktideväärne võib siiski anda. Ühesõnaga, kembeldi omavahel, selle asemel, et ühised jõud koondada. No seda võib, võis jah, päris sageli jõud aset leida, nii et et ikka on ju kogu aeg tülitsetud võimu pärast. Ikka see küsimus, mida arheoloogilt ju küsitakse, kas ikka on veel kuidagi võimalik tänapäeval, et Otepää kohta midagi veel maapõuest ilmsiks tuleb, et leitakse veel midagi põnevat? Olulist ma loodan, et kindlasti on võimalik Otepäält leida väga palju uusi ja huvitavaid leide aga praegusel momendil ma ise ei taha Otepääl vähemalt sellepärast, et Otepää linnust on juba päris palju uuritud. Kokku on umbes 2400 ruutmeetrisel alal et arheoloogilised kaevamised, mis asfalt, saarlased läbi viis olid kohati olid päris päris suured ja Otepää. Aega nendega tegelenud, aga, aga ei ole suutnud veel kõiki paika panna ja läheb veel ilmselt päris palju aega, et, et suudaks kõige olemasoleva materjali siis läbi töötada ja korralikult ära avaldada. Ja peale selle me temalati jätma, aga selliseid olulisi tähtsaid objekte tuleviku arheoloogidel uurida, sest teaduse tehnika kogu aeg areneb ja nad oskavad tunduvalt rohkem siis sellest kultuurkihist välja lugeda. Võib-olla saabub ka selline aeg, kus polegi vaja kaevata, et vaatab mingi aparaadiga Äravis kõik maa sees olla, võib selle järgi järeldusi teha. Paned aparaadi vastu maad ja näed, mis maa sees on. Väga sügaval. Ja peale selle muidugi on näiteks äärmiselt huvitav ka see, et meil on väga pikaajaline linnus seal olnud, seal on ju hästi palju inimesi elanud, aga praegu see nii ei teata. Kuhu maeti. Sest Otepää linnuse ümbruskonnast ei ole keskmise rauaaja ja, ja siis noorem rauakalmistute lavastatud. Tavaliselt on jõulinnuse lähedal, ega ta ei pruugi päris lähedal olla, aga seni ei ole vähemalt Otepääl teada sellist korralikku kalmistut linnuse kalmistute. Aga missugune nendest leidudest nendest, mis on leitud, mis sinu arvates, mis sulle endale kõige rohkem praegu huvi pakub, et millega sa tahaks tegeleda, ei tahaks teada, mis täpselt see oli ja millal oli ja kus oli ja kelle käes? Neid leide on muidugi hästi palju. Nende leidudega on nii, et Otepäält on hästi selliseid haruldasi unikaalseid leide saadud, mida, mida varem pole leitud mujalt Eestist ja ja ka mujalt Euroopast ei leia päris täpseid analoogiaid. Nii et peab siis pidevalt mõtisklev vaatava kirjandust lehitseda ja siis jälle jälle leiad nagu mingi mõte, mis võiks vihjata Otepäält leitu siis lahtimatestamisele. Päris palju läheb veel aega, et, et kõik paikseks Mis toimus 900 aastat tagasi, 1116. aastal Otepääl, rääkis Tartu Ülikooli arheoloog Ain Mäesalu. Otepääle on tänavu veel üks tähtpäev. Otepää sai linnaõigused esimesele aprillil 1936. aastal. 80 aastat tagasi. Saate toimetaja Piret Kriivan soovitan kuulata kaugema ajaloo huvilistel eesti loo kahte esimest hooaega muinasajast teiste saadete seas ka Otepääl peetud lahingutest ja keskaja saadetest, saateid keskaegsetest, tulirelvadest ja Otepää püssist. Kuulmiseni eesti loos nädala pärast.
