Ründame koos Hendrik Relve. Eelmises rännusaates said kõneldud loomaelamustest seal Põhja-Ameerika rahvuspargis nimega Yellowstone'i. See elust on äärmiselt loomarikas paik ja eelmises saates oli siis juttu nendest väikestest närilistest, alates oravatest ja lõpetades igasuguste sõralistega, vapitite ja piisanitega. Aga tänases saates tahan siis neid Kellostoni looduse lugusid jätkata ja kõnelen siis Jelostoni metsadest. Millise mulje need jätsid? Ja siis ka Yellozdowni suurematest ja põnevamatest lindudest ja saate teises pooles, seal tahaks siis rääkida kiskjatest Yellowstone'i kiskjatest, lõpetades selle kõigevägevama Krisliga. Noh, sedamoodi see grisli siis häält teeb siis kui ta vihane on. Ja teda võib tõesti pidada siin Jennoustauni loomariigi kuningaks, ta on kõige suurem kiskja. Nii nagu ta õieti tee on ju ka meie Eesti metsades. Aga kui nüüd mõelda nende Jelustani metsade peale, siis seal üllatas mind kohale jõudes kõige rohkem see, et kui palju me nägime siin põlenud metsi. No ikka tõesti väga suurt Nendel aladel sellised puudest letid või luustikud mõned täitsa valgeks pleekinud, mõned mustaks söestunud. Noh, neid metsi vaadates oli selge, et viimastel aastakümnetel on siin olnud mingisugune tõesti väga ulakas looduslik looduskatastroof ja eks ma olin sellest enne reisiga lugenud, et see oli siis 1988. aastal, kuulsin, oli erakordselt kuiv ja kuum suvi ja läks lahti tee, metsatulekahju möllas siin peaaegu kogu suve, siin oli tulega võitlemas ligi 9000, et inimest väga erilise tehnikaga. Aga sellest ei olnud kasu sellepärast et maastik on siin keeruline ja tulele ei saanud piiri ja õieti lõpetas selle lõputu põlengu hoopiski sügis, kui algasid pikad sügisvihmad see elust, Tony rahvuspargi ajalugu ulatub ju tublisti üle 100 aasta, aga midagi sarnast ei olnud siin kunagi varem juhtunud ja noh, nüüd on olnud siis mõnikümmend aastat, et loodusel aeg, et siin tasapisi toibuda, aga seda katastroofi jälgi neid on küll seal igal pool näha. Tookord siis 88. aastal põles ära tervelt üks kolmandik kõigist Yellowstone'i metsadest. Aga teisest küljest jäineid puutumatut metsi siiski ka siin palju järele, sest sellel ilmatu suurel alal onju 80 protsenti kaetud metsadega. Nii et sai seal metsades ikka nähtud ka neid puutumatud ja rikkumatuid, metsi. Ja kõige tüüpilisem mets, mida me seal kohtasime, oli selline männimets, ta koosnes niisugusest männiliigist nagu keerdokane mänd. Väljapoolt paistab üsna meie hariliku männimoodi, aga kui vaatad lähemalt, siis tal need kahekaupa okkad, nii nagu ka meie männil. Need on natukene nagu keerdus, okas nagu keerdus, et selle järgi ta on siis ju oma nimegi saanud keerdokkaline mänd. Ja üks asi, mis seal männikutes kõndides tundus väga imelik, võrreldes meie männikutega, et see keeld, okkaline mänd kasvab puistus väga tihedalt koos, no meie jaoks täitsa arusaamatult. Ma olen nii palju Eesti metsades käinud. Sa kujutad ette, kui männid nii tihedalt koos kasvavad, siis osa nendest peavad lihtsalt valguse puuduses ära kuivama. Aga vatsa keerdokanement, tema talub sellist tihedat kasvamist, nii et see, see oli omapärane, mis siin silma hakanud. Kas ja muidugi oli siin ka teisi okaspuuliike kuuskedest näiteks niisugune liik nagu Engelmanni kuusk, see kasvas ka rohkem seal jõgedes. Ja siis mägedes oli ka Lulgu noh, niisugused küünlakujulise võraga väga kitsa võraga nulud. Need olid siis liigi poolest mägi nulud ja kui veel mägedes kõrgemale tõusid, siis seal kasvasid niisugused männiliigid nagu valge tüveline seedermänd ja siis kaljumänd. Nendel asuvad siis okkad niimoodi viiekaupa koos ja nende käbides on hästi suured seemned nagu seedermännipähkleid või sellised. Ja need on väga toit ja näiteks kohalikele karudele sügiseti väga tähtis toit ja, ja veel oli puuliikides seal päris kõrgel niisugusi, jämedaid, kadakaid, Nende liiginimi oli siis kaljukadakas. Aga nüüd mõni sõna Stelozdowni lindudest? No üldiselt on siin linnuliike palju, tervelt 150 linnuliiki on sind esitsemas. Ja kui sa metsas kõnnid, siis jälle kuulad neid hääli. Need on ikka väga võõrapärased, need on ikka teised liigid kui meil. Ja üks nendest metsa põnevatest liikidest jäi küll meelde esimest korda puuoksal vaatad, et mõtled, et sa tõesti muinasjutust pärit sinilind sihukene, erksat sinist värvi, tema nimi on siis mägi, sinilind ja isalind, see on niisugune üleni pilkupüüdvat sinine emalind tema ei ole nii sinine, tal on ainult tiibadel ja sabal sinist värvi, üldiselt on ta nihukest pruunikat tooni. Ja siis kohtasime ka seda Ameerika Ühendriikide rahvuslindu väga võimsat kotkast. Tema tervitas meid õieti kohe, kui me üldse seal rahvuspargi väravatest sisse saime ja hakkasime seal kusagil piknikku pidama. Juba oli ta seal kuskil puu ladvas näha. No tõesti võimas ja kuninglik lind, musta kehaga, valge pea ja kaelaga ja suure kollase kõvera nokaga. Jaa, kotkastest jäi veel meelde kõvasti kalakotkas. Kalakotkas on jälle niisugune huvitav erand. Kui võrrelda Eesti linnuliikidega, siis Eestis on täpselt seesama kotkaliik olemas. Kalakotkas näeb samasugune välja selline heledat värvikotkas aga siin oli ta väga huvitavalt esitsemas. Sellesama Jellustowni jõe kanjonis, mille järgi Jellust on kunagi oma nime, on saanud nende kollakate kaljude järgi seal ühe terava kalju tipus täiesti ligipääsmatus kohas, seal oli siis selle kalakotkapesa ja kuna meie olime siis seal kanjoni serval, siis me vaatasime sinna pesasse kanjoni sisse ülevalt alla ja binokliga oli täitsa huvitav jälgida, et seal pesas olid tõesti siis pojad ja kuidas ema nende eest hoolitses. Ja kui nüüd nendest suurtest lindudest just kõnelda, siis nendest kõige üllatavam minu jaoks kõige eksootilisem oli pelikan. Kujutate, pelikan elus, Downi kliima on isegi karmim kui Eestis, aga meil pelikan ei ole. Aga siin järvede peal iga päev mõnda nendest kohtasime ja see on niisugune pelikani liik, tema nimi on sarvnokk, pelikan üleni heledat värvi, ilmatu suure kollase nokaga. Ja ta tõesti ka pesitseb siin mõnedel järve saartel ja järve peal on ta muidugi teadagi kalu püüdmas. Ja noh, nagu need pelikanid ikka, kui ta lendab, siis ta mõjub nagu mingisugune pommituslennukeid, hästi raskepärane lend. Aga see nimi, sarvnokk, pelikan, millest see on tulnud, see on ka päris huvitav. Tal üldiselt seal noka peal mingeid sarve just näha ei ole, aga see sarv tekib sinna noka peale ainult ühel ajal kogu aasta jooksul ja siis, kui lindudel on pulmaaeg. Ja siis tõesti tuleb sinna kollase noka peale niisugune veider moodustis nagu mingi sarv tõepoolest või, või mingisugune niisugune imelik kühm kollast värvi. Väga veider, ma ütleksin, et ta inimsilmale ilus ei ole, aga pelikanide maitse on teistsugune ja kindlasti nendele tundub see vastupandamatult kaunis ehe. Selline kollane, imelik moodustus kühm seal noka peal. Ka niisugust häält teevad juba ühet Jellastowni kulli moodi kiskjad. Eks Ühelgi ja natukene just kul hundi moodi, aga vahepeal nagu haugub ka, need on siis koiotid. Koioteid Me saime, seal elas toonis ikka jälgida, päris mitmel korral ikka eemalt ja ikka kliga. Aga mõnikord ikka täitsa pikalt. Ükskord ta läks üle suure lageda välja nagu aeglases sörgis ja eemalt vaatad binokliga täitsa nagu hunt, halli värvi koheva sabaga, mis on sorgus aga selgesti hundist väiksem, tegelikult koiott ongi hundist koguni kolm korda väiksem. Ja mulle ta meenutasime nendest loomadest, keda ma olin varem mujal maailmas näinud kangesti šaakali. Aasias ja Aafrikas olin ma neid tšakraid näinud, samasugune kehakuju, samasugused värvid, samasugune liikumisviis ja loomauurijad, ütlevadki Ta on väga lähedaste kommetega Saakalile ja ta on ka õieti Saakali suhteliselt lähedane sugulane. Nii et vahel teda nimetataksegi Ameerika šaakal iks. Ja tema toit on siis nii nagu šaakalitele kujutatel ikka, et söövad, mida kätte saavad, millest jõud üle käib. Ja kui midagi muud ei ole, siis püütakse ka väikseid sisalikke ja, ja süüakse ka väikseid putukaid. Ja see koiott, keda meie seal pikalt jälgisime, temaga aeg-ajalt niimoodi nuuskis midagi maast ja selgesti nagu otsis mätaste vahel ilmselt väikseid loomakesi, mida hamba alla panna. Ja neid koiotid on Jelostonis praegu kokku teada 300 looma. Seda peetakse sellise ala jaoks nagu elust on täiesti sobivaks. Ta on paras hulk 300 koiotid. Aga koiotid, et ameeriklaste jaoks midagi erilist ei ole, sest koiotid on Ühendriikide looduses päris palju. Preerijates ja kõrbetes ja muudel avamaastikel agavat hunt, hunt, tee on ka Yellowstone'i sotsele hundiga on ameeriklastel hoopis teine suhe. Me päris kohtusimegi kohale inimestega, kes olid tulnud siia ainult selleks, et näha oma silmaga vabas looduses hunti. Ja see on tõeline niisugune kirg, millega siin neid hunt katsutakse siis leida ja, ja binokliga kasvõi korrakski näha. Aga huntide see lugu ajalugu siin Jellast townis on olnud ikka võrdlemisi dramaatiline. Sest oli ju aeg, kui hunt D peeti kõige hullemaks vaenlaseks. Teda vihkasid ja katsusid teda hävitada ükskõik mis viisil. Ja nii see käis vahetpidamata. Nii et kuskil siin Yellowstone'i aladel, kui isegi rahvuspark oli juba loodud, siis hunt täika jahiti ja tapeti. Ja siis kusagil 1900 kahekümnendatel aastatel jõuti nii kaugele, et ühtegi elusat hunti enam siinkandis ei olnud ja kõik olid väga rahul, et nüüd on see park hundivaba. Aga noh, ajad muutuvad, möödus mõnikümmend aastat ja oli kätte jõudnud täiesti teistsugune suhtumine huntidesse. Noh, vahepeal olid ikka loodusteadlased ka väga pikalt uurinud, ongi elu mujal Ameerikas, kus teda veel järel oli ja oli täiesti üheselt selgeks saanud, et hunt on täiesti asendamatu lüli siinsetes elukooslustes ta hoiab niisukese loodusliku koosluse tasakaalu, hoiab siin teatud loomade arvukust vaos ja et kui elus ta tahab olla selline ala, kus loodus toimib omapead, siis peab siin olema ka selline olend nagu hunt. Ja seda ka veel hulk aega, arutati ja mõeldi, aga siis lõpuks 1995. aastal jõuti siis ka sõnadelt tegudele ja toodi sealt kusagilt Kanadast esimesed 14 hunt. D. Ja lasti siia lahti ja järgmisel aastal toodi veel 17 hunti ja lasti need ka lahti ja hiljem toodi veel natukene juurde ja vot sellest sai siis alguse see uus Yelloustowni hundi sugu. Ja kuna neid hoiti, nad olid lausa kaitse all, siis nende arvukus ka kasvas. Nii et kuskil 2008. aastal oli siis nende arv juba jõudnud 171-ni ja siis 2009. aastal otsustati, et enam hunt ohustatud liikide nimekirja ei kuulu. Ja praegu elab Ellozdovnis kusagil tervelt 500 hunti ja nende käekäiku jälgitakse erilise hoolega. Ma nägin seal jälestownis selliseid katalooge, need olid huvitavad kataloogid, need olidki õieti siis hundipersoonide kataloogid. Need koosnesid ainult huntide fotodest ja siis nende nimedest seal fotode kõrval igal hundil oma nimi, aga see nimi ei olnud niisugune inimeste nimi, vaid see koosnes tähtede ja numbrite kombinatsioonist. Aga jah, iga hunt, Ta oli arvel, teati, kus kandis ta elab, see oli ka seal kataloogis juurde kirjutatud tema elupaik, mis piirkonnas Yellozdovnist asub. Aga kui nüüd seda kataloogi vaatasid, siis üks asi torkas küll väga imelikult silma. Paljud nendest huntidest ei olnud üldse hallid, nagu meie oleme harjunud mõtlema hallivatimees vaid täiesti musta värvina, täitsa süsimustad. Ja vot selle peale nagu ei tulegi, et osa ameerika vabu hunte on täiesti musta värvi millesse tuleb hundiuurijad, on seda uurinud ja praeguseks nad on jõudnud umbes niisugusele arvamusele, et see mustade huntide sugu tekkis Ameerikasse õige ammu enne seda, kui valge inimene üldse siia jõudis. Ja põhjuseks oli see, et mõned hundid siis nende veri segunes indiaanlaste koerte verega ja need järglased hakkasid elama metsas, kohanesid täielikult metsaeluga, muutusid tõelisteks huntideks, aga nende värv on siis must. Aga vaat need bukletid, need olid siis need väga tähtsad niuksed spikrid nendele hundifännidele, kes olid need siia Yellowstone'i tulnud ainult selleks, et näha oma silmaga looduses Hunti ja ükskord me juhtusime ka ühe sellise hundifännide pundiga suhtlema. Me olime siis parajasti lamaari orus, lamaari org, see on seal ühes Yellowstone'i kirdenurgas, ta on tuntud selle poolest, et see on parim paik kogu Jellustaunis hundi vaatlusteks, eks meiegi läksimegi siis vaikse lootusega, et ehk meie näeme ka seda Yellowstone'i hunt. Hommikusel ajal läksime ja siis nägime kohe seal, seal on niukene lai jõe org ilma puudeta ja seal oru nõlval oli Troppis inimesed ja neil kõigil olid siis niisugused kolmjalad kolm jalgade peal korralikud pikksilmad ja nad lihtsalt seisid seal kannatlikult liikumatult ja nende keskel oli näha rohelises mundris mees, kellel oli peas kauboikaabu laiali väärne heledat värvi. Me juba teadsime, et sellises mundris on siin pargivahid, jäätisepargivaht oli siis neid seal juhendamas ja noh, me läksime siis juurde ja, ja uurisime asja. Ja siis pargivaht siis meil seletas, et kuidas see hundi jälgimine siin Jelozdovnis praegusel ajal juuli lõpus käib. Et vaadake seal teisel oru nõlval, mitme kilomeetri kaugusel on metsatukad ja nende vahel on üks suur lai välu. Ja vot seda välu tuleb nüüd jälgida. Ja On lootust, et hommikusel ajal paari-kolme tunni jooksul jookseb sealt läbi üks huntide rühm lähevad ühest metsatukast teise, nad lähevad väga kiiresti, mõni sekund on need ainult näha, aga see on see, mida need tundide kaupa siin seisvad inimesed siis loodavad. Saab näha. Ja täna oli just see päev, et see kõige magusam huntide läbijooksuaeg pidi juba läbi olema Pole enam erilist lootust neid näha. Aga inimesed ikka veel ootasid. Ja et kui täna ei näe, siis homme tuleme tagasi, oleme täpselt samamoodi siin valvel. Ja üldiselt pidi ikkagi nii olema, et praegu, juulikuus noh, ütleme seitsmest päevast nädalas umbes viiel päeval see hundi rühmakene sealt kiiresti läbi kihutab. Ja kui see juhtub, siis hundifännid on õnnelikud. Nende päev on päästetud, dad on oma silmaga ära näinud Yellozdowni hundi. Siin kõlas siis jälle see ähvardav grisli hääl. Eks ta ju mõjub hirmutavalt küll. Ja see, et grisli on üks kohutav loom, seda rõhutab isegi tema ladinakeelne teaduslik nimi tema täispikkuses ladinakeelne nimi on siis Ursus Arktos horiibilis, otse horiibilis, see ladina keeles tähendab kohutavat või, või õudset. Nad tegelikkuses see asi nii hull ei ole. Grisli ütleme otse, on tegelikult pruunkaru naase sama liik, kes elab ka meie metsades. Grisli on siis selle pruunkaru Ameerika üks alamliike aga võib-olla nendest kaugetest aegadest, kui kris liiga harva rändurid kokku puutusid, sisse niisugune kurikuulsus tema külge jäi ja see müütiline nagu hirm tema ees, varem peeti teda ka lausa omaette liigiks. Aga noh, ta ei ole, ta on ikkagi pruunkaru tegelikult. Aga noh, see müütiline kurikuulsus, vot see püsib tema küljes paljude silmis tänase päevani välja. Ja neid Krislisid on siin elustaunist tõesti palju. Et näiteks 2014. aasta loendusega saadi neid kokku 840. Noh, kui me võrdleme Eestiga Eestis elab praegu kusagil 600 700 pruunkaru aga Jelost õun on ju üks viiendik Eestist. Ehk siis ühel viiendikul Eesti pindalast elab sama palju või isegi natuke rohkem karusid kui Eestis, nii et karude tihedus tuleb tõele au anda, on Jelosoonist tõesti suur. Ja on veel üks teine tegur, nimelt Jelozdovnis on ka inimeste tihedus suur, noh, need ei ole paigalolevad inimesed, vaid need on turistid, loodusesõbrad. Aga neid käib siin väga palju miljoneid aastas. Ja vot siit tulebki siis see, miks Yellestownis igal sammul Krislide eest hoiatatakse. Ja seda kogesime ka. Meie kohe, kui me esimesse laagripaika üldse jõudsime, seal oli puu peal üks selline, noh, võiks öelda lendleht oli siis siukene hirmuäratava näoga karu ja pikk seletus selle kohta, kuidas laagriplatsil tuleb käituda, eriti rõhutati seda, et toiduained ja toidujäätmed, et nendega tuleb väga hoolikalt ümber käia, et neid ei tohi mingil juhul korrakski laokile jätta, neid ei tohi isegi ööseks võtta, telki, need ei tohi isegi soovitavalt mitte autosse, vaid need tuleb panna karu kindlasse raudkasti ja see raudkast tõesti meie platsi kõrval, seal oli ta niisugune pruuni värvi hästi suur, massiivne, tugevast rauast. Ja seal oli siis kõrval kohe väike joonised, kuidas seda avada, see oli ka üks kaval trikk, tuli sõrmed panna kuskile teatud orva seal kasti juures ja siis sõrmedega see lukk nagu lahti, tähti õngitseda, niimoodi, et karu seda ei suuda teha. Ja kui sa selle lahti tegid, noh, see oli tõesti hästi ruumikas, et sinna võiks panna mitte ainult kogu toiduvaid kogu oma reisivarustuse vabalt ära ja oleks ruumi veel ülegi jäänud. Ja teine asi, kuidas siin kogu aeg Krislidest hoiate, mõte oli see, et kõikides kämpingutes jagati igasuguseid pabereid ja, ja pisikesi niukseid, bukleti lehekesi, mis kõik õpetasid, et kuidas tuled Krisliga käid, millised on grisli käitumisreeglid ja kuidas inimene peab käituma, kui ta Kristliga ikkagi looduses kokku satub. Seal oli siis niisugused juhised, näiteks et alati, kui sa lootses liigut, on soovitav kaasas kanda niisugust väikest ballooni, mis on gaasi täis ja see on just selline karupeletav gaas. Ja siis muidugi see reegel, et, et nii kui sa karu enda läheduses näed kusagil 100 meetri peal siis kindlasti lahkotsemaid, aga mitte joostes. Niimoodi aeglaselt taganedes. Ja, ja kui siis karu ikkagi sinu juurde tuleb, siis oli niisugune soovitused, heida kõhuli maha, püsi liikumatult maas ja teeskle surnut ja siis oli edasi soovitused, aga kui see ei aita ja karu hakkab ikkagi kuidagi sind nagu puudutama, siis oli soovitus selline, siis tõuseb püsti ja asukaruga võitlema viimases hädas. Ja siis oli ka see, et, et kui karu järsku öösel su telki ründab, et siis ka tõuseb püsti ja hakka karuga võitlema. Nutta või naera, natukene nagu must huumor, sest tegelikult on see need juhused, kui niimoodi karuga kokku satud rinnutsi kaduvväike ausalt öeldes. Ja teistpidi. Ta oli ka sellest aru saada, et siin liigub ju nii tohutult palju rahvast sniellastanis ja väga suur osa nendest on linnarahvas, nad on väga looduskauged, neil puuduvat metsloomadega üldse igasugused teadmised ja kogemused, noh ja siis need niisugused lihtsad ja imelikud juhised, noh need võib-olla natukene ikkagi aitavad. Vähemalt tekitavad nagu ettevaatust selle looma suhtes. Ja kindlasti ka ikka parasjagu ka hirmu. Aga kuidas me ise siis Krislidega seal Jellus toonis kohtusime? No me nägime neid päris mitmel korral ja reeglina niimoodi, et ta on ikka väga kaugel, et binokliga nagu jälgitada ja noh, ja kui ta niimoodi kaugel on, siis on väga huvitav teda binokliga jälgida, ma toon näite, seesama väga hea loomavaatus, koht seal Yellozdovnis Hayden Valley ehk ehk varjatud org. Vot seal vaatepunktist ükskord me vaatasime ikka väga-väga pikalt, mida grisli seal looduses teeb, no too oli vähemalt, et poole kilomeetri kaugusel, aga binokliga väga hästi näha, seal avaral väljal oli hommikune aeg ja Krislil oli siis ilmselt just toidu otsimise koht. Nii et ta kõndis seal ringi ja mätaste vahelt midagi, nagu siis ma arvan, mingisuguseid marju näiteks. Ja siis pööras agaralt ümber mingit puuront. D ja tuustis neid ja, ja isegi kivide alla nagu käpaga proovis ja ja ma arvan, et ta otsis sealt mingisuguseid väikeseid loomi, mingisuguseid tõug, käe või, või midagi. Ja ilmatu põnev oli vaadata seda, kuidas grisli lihtsalt toimetab segamatult oma igapäevaseid toimetusi seal looduses. Nii et selles mõttes see oli elamus, vaadata grisli tegelik Kotoimetamist looduses. Aga kõige meeldejäävam seik kahtlemata Krisliga oli ikkagi üks teinekord ja, ja see jäi ikka küll väga sügavalt meelde, see oli selline, ma ütleksin, eht Jellustownelik juhtum. See oli niisugune päev, et meil oli juba väga palju ringi sõidetud ja ka matkatud seal elastoni looduses ja olime parasjagu väsinud ja läksime oma laagripaika, aga siis ühe koha peal metsas käänulisel teel kitsal asfaltteel oli järsku täielik ummikautod, seisid kahel pool teed sõiduautot niimoodi rivides ja autode vahel salongis inimesi, noh, kui niisugune juhtum juba elust oli, see on, siis on selge, et siin toimub midagi väga olulist ja küsid siis esimese inimese käest, kes ette juhtub, et mis on, ta ütleb ainult ühe sõna grisli. Noh, see muidugi mõjus kah nagu trilöök meilegi ja ja noh, tegelikult ju ausalt öeldes ei tohi üldse autost välja tulla, kui sa oled siin asfaltteel, sellised on Yellowstone'i reeglid, aga kes selles toolis ja meie ausalt öeldes kah tegime pattu ja läksime koos teistega, et koos grisli, nüüd siis on fotoaparaadid kätte ja siis vaatama ja oligi seal oli ühes teeservas oli siis niisugune õige järsk kallak allamäge ja see oli kaetud selliste hõredate kuuskedega ja vot seal kuuskede vahel kallaku peal tõepoolest askeldaski üks grisli, noh, ta oli ikka kindlasti lähemal kui 100 meetrit. Ja ega ta Ta otsis ilmselt toitu seal kuidagi seal sambla sees ja, ja toimetas ta oli niisugune pisikene, ta ei olnud täiskasvanud. Aga ta oli peaaegu täiskasvanud ja värv, nii nagu Krislidel tüüpilised nisugune sagris karvadega helepruuni värvina peaaegu võiks öelda niisugust kollakat pleekinud värvi. Niisugune ta seal oli. Ja nüüd need inimesed, need kümned inimesed, nad seisid täiesti rivis seal tee servas kõigil käes mingisugused salvestamisvahendid, mingid pildistamisvahendid, videovahendid ja kõik see rivi oli keskendunud sellele ühele Krislile seal all. Ja noh, väga tihti pildistati nii nagu tänapäeval maailmas ikka kas siis Mubladega või, või siis nende aip väädidega või tahvelarvutitega. Ja noh, ega karu sellest kõigest väga välja ei teinud ja ta hakkas hoopis pool põiki nagu mööda nõlva alla laskuma. Läks nagu sinna kuuskede vahele ja vot nüüd juhtus küll see, mida ei tohi juhtuda, et mõned kõige innukamad pildistajad, need läksid karule järele. Ja muide, nende hulgas oli ka lapsi, see oli tõesti kummaline, tähendab lapsevanemad koos lastega läksid sinna kuuskede vahele, nüüd seda karu jälitama, et kuhu siis oli kadunud kõik need tohutud õpetused, juhendid, mida siin Jellustaunis iga päev jagatakse? No täiesti arusaamatu, see oli kummaline, see oli, ma püüdsin seda enda jaoks nagu seletada, et mis nüüd siis toimub, et eks ohtlikumaid loomi Jellast taunis ja inimesed lähevad lihtsalt peale, nagu nad oleksid kuskil loomaaias nad üldse ei taju, et see loom on vaba ja neid oli täielikult haaranud see põnevus, et vaat kui huvitav, vaat kui tore, suur loom siinsamas. Ja vist ka see, et meid on ju nii palju, et vot see hulgakesi olemine, see vist ka nagu hajutab täielikult selle ohutunde. Ja see oli siis täielik vastand sellele, kuidas Jelozdovnist tuleks käituda, kui sa päriselt Krisliga kokku juhtud. Ja see lõppes siis sedakorda sellega, et korraga jõudis sinna autode vahele, no pargivahtide ametiauto sealt hüppas välja sihuke pikakasvuline mundris pargivaht ja siis hästi valju häälega, hästi rahulikult, mitte üldse nagu tigedalt, aga, aga kõva häälega ja valjult selgelt andis korralduse kõik kohe autode juurde ja sõikesid minema. Enamik, nagu hakkasidki minema autode juurde ka mingi väike jõuk. See oli ikkagi seal kuuskede vahel ikkagi seda Krislit jälitamas ja tal ei jäänud muud üle, kui ta läks nendele järgi ja tõi nad lausa käekõrval sealt grisli juurest ära. Ja siis oli huvitav ka see, et nii kui nüüd see pargivahi sihukene tugev käskiv hääl kõlas nii, inimestel oli see karu uhi nagu haihtunud, õhku haihtunud. Nad olid väga vaiksed, vaatasid üksteisele niimoodi altkulmu nagu otsa, veidi nagu häbenesid, mõned nagu muigasid, kõik läksid autodesse ja üks 10 minuti pärast olid need autod sealt kõik kadunud. Noh, minu meelest selline õpetlik lugu, näide sellest, et Kovida sellastownis grisliteest igal sammul hoiatatakse ja mis juhtub siis, kui tegelikult selle metsloomaga kokku satutakse. Et ma ei oska seda muud moodi enda jaoks seletada kui see, et, et need inimesed siin on harjunud olema loomaaias, nad on harjunud olema lõbustuspargis, nad on harjunud olema linna pargis ja nad võtavad need harjumuslikud käitumisreeglid siia metsa lihtsalt kaasa käituvad selle järgi automaatselt ja mitte mingi jutt, et siin ei loe. Reaalsus on ju ka see, et Yellowstone'i ska tõesti igal aastal saab inimesi viga metsloomade rünnakutest, sest loomi on palju ja inimesi on palju ja vahetevahel Nende teed lihtsalt ristuvad. Kõige rohkem saadakse igal aastal viga piisonite rünnak kutest ja karude rünnakutest, noh, nad on suured loomad ja vigastused on siis tihti mingisugused haavad või ka siis luumurrud. Eks Tris surma saab inimesi harva, aga ka aeg-ajalt saab ja, ja siis on alati põhjuseks ikkagi grisli. Näiteks möödunud suvel augustikuus juhtus niimoodi, et hukkus üks üksildane matkaja. Ja kui nüüd on grisli rünnakust inimene surnud, siis igal juhul algatatakse väga põhjalik uurimine või juurdlus. Ja ka see juhtum uuriti siis seal õnnetuskoha piirkonnas väga põhjalikult läbi, tehti selgeks, mis siin siis tegelikult oli juhtunud ja oli juhtunud see, et, et see üksildane matkaja sõna otseses mõttes jooksis sülle emakarule, kellel oli kaks väikest poega ja sellisel juhul kui ootamatult kokku satutakse, siis siis karul tõesti see emainstinkt vallandub ja ta võib tõepoolest otse inimest rünnata. Aga noh, see on väga erakorraline juhtum ja ma ei tahaks kuidagi, et nüüd kuulajal jääks mulje, et ma kuidagi tahan õhutada seda müütilist hirmu, et pruunkaru ehk grisli on üks väga verejanuline kiskja. Tegelikult on asi umbes selles, et inimene lihtsalt ei tunne või ei arvesta piisavalt karu käitumisreeglitega. Nii lihtne see ongi. Et kui ta nendega arvestaks, siis peaaegu alati oleksid niisugused halvad tagajärjed välditavad ja minu peas on see küll niimoodi, et iga selline juhtum Krisliga on lihtsalt käsitletav aru saamatusena õnnetu juhusena aga mitte mingil juhul tõestusena selle kohta, et grisli on horiibilis ehk siis õudne. Nii nagu tema ladinakeelne alamliiginimi siiski siiamaani vihjab. Aga sellega on siis tänane saade ka lõpp lõppenud saade Põhja-Ameerikas asuvast maailma vanimast rahvuspargist dema metsadest, lindudest, kiskjatest kõigist neist Koiutitest huntidest, Krislidest, kes seal elavad ja ka sellest, kuidas grisli ei ole nii verejanuline loom nagu teda tavatsetakse enamasti ette kujutada. Aga järgmises saates seal rändame ühte teise Põhja-Ameerika rahvusparki. Sa asub üsna USA ja Kanada piiril Vaikse ookeani lähistel ja selle nimi on Olympicu rahvuspark. See park on väga kuulus oma tohutult võimsad metsade pärast ja neis metsades kasvavad maailmarekord mõõtmetega puuhiiglased jäävad nendest metsadest ja nendest puudesse järgmine saade. Siis tulebki. Rändame koos Hendrik Relvega.
