Eestimets On küll hoopis noorem kui näiteks Aafrika džunglit,  sest jääajal ei kasvanud siin ühtegi puud  ega põõsast kuid ometigi on tal vanust märksa enam kui meie mälul. Ümmarguselt nii tosina aasta tuhanded. On aga veel üks Eesti mets mis on tollest tosina 1000  aastasest Metsast umbes 125 korda noorem. See on ajakiri Eesti mets, mille esimene number ilmus 1921.  aasta jaanuaris ja algusaastatel nägi see ajakiri välja sellisena. See siin on aga ajakirja Eesti mets viimane tänavu ilmunud  number ja lihtne arvutuste, et ajakiri tähistab tänavu oma  90 viiendat sünnipäeva. Õnnitleme ka osooni poolt kõiki Eesti metsategijaid  ja eriti lugejaid. Muud ei kasva aga üksnes metsas, vaid ka meie koduaedades,  parkides või puiesteedel. Ladina keeles on puu Ja sõna arborist võiksime me eesti keelde tõlkida järelikult. Puulaseks. Kui arborist Heiki Hansoga raskeid kohvreid vedades liiva  kirikupargi vanade puude vahele sammume,  on asi selge. Läheb tõsiseks puukirurgiaks. Esiteks on muidugi visuaalne puuanalüüs,  see on VTA visualiseerint. Mida sa näed siis, no sellega tuleb vaadata igasugused,  kas on näha seene viljakehi? Tuleb vaadata puustruktuuri, et kas on selliseid ohtlikke oksaharusid,  mis võivad ise laguneda, kas on? Massid võib-olla liiga tasakaalust väljas kuskil  ja siis noh, kõik vigastused praod ja muidugi  ka keskkonna poole pealt, kas on õõnsuseid,  kuskil on, võib olla nahkhiired, pesitsused,  igasugused muud asjad, et sinna siis pannakse kõik  tähelepanekud kirja. Erinevaid aspekte arvesse võttes hinnatakse võimalikke töövajadusi. Puuhooldusspetsialistidele on tehnikaajastul suureks abiks  ka keerulised masinad. Ja siin on siis selline puur, puur, agregaat,  millel on siis noh, ütleme, et niisama pikk,  selline kahe millimeetrine puur siin sees  ja nüüd see Nüüd see siis tuleb ühendada selle ajuga ja. Ja siis selle töömeetod on siis puurida peenike puur,  puud ülesse, mis siis? Mõõdab seda takistus, mis puuri läbimisel  siis talle avaldatakse. See nagu puukirurgi tööriist Jah, just täpselt jah. Nüüd siin peal ka väike LED lambikene näitab,  kui kaugele see Puul sinna ja siis puu siis läinud on 10 senti sentimeetrit  on siin? Jah. Ja lähebki niimoodi puu sisse, siis nüüd. 35 sentimeetrit ja nüüd vajuta sin päästikust kinni  ja siis siin on nupp, et mis selle Puuri siis nüüd käsil tagasi tulla ja nüüd kohe vaatame. Põhiline asi hakkab siit välja paistma selle paberi peal. Ja siis kõigepealt on see pehme pehme koor,  siis on see niinimetatud niinekiht ja siis hakkab siit puit,  aga kuna puur puur liigub siis sügavamale järjest,  et siis tal ajapikkuse lõpupoole see takistus  ka kasvab, vaikselt Te teate, et puu sees on niinimetatud aastarõngad,  siit on näha, et rohkem takistus annab see sügav  või see kõrgem, kõrgem joon. Et see on siis see sügispuid, mis on tihedam  ja siis all see paksem osa, see on kevadpuid. Resistograafi tulemus ei näita sellel puhul ühtegi defektset kohta. Võtame abiks ägedama aparaadi, mis peaks veelgi täpsemalt  puuseisundit näitama. Nüüd siin on siis täiesti selline nasa tehnoloogia,  ütleme niimoodi. No mis siin sees on siis, no vaata, ta ah,  on ju suhteliselt sama moega hunnik. Aga noh, rohkem juhtumeid ja siin on igasugused andurid,  juhtmed siis aju ja, ja siis igasugused kompass on väga tähtis. Ja siis ka need kinnitused naerad. Tegemist on 3D impulss tomograafiga, millega Heiki Hanso  firma pälvis tänavu ka keskkonnasõbraliku tootetunnustuse. Et masin töökorda seada, tuleb kõigepealt määrata põhjasuund. Puukoorde kinnitatud naelte külge lähevad spetsiaalsed andurid. Siis ma panen siit need endale kaela. Ja nüüd ma hakkan siis ühendama need juhtmetega kokku. Et need on suhteliselt tavalised juhtmed,  mis arvuti ja IT-maailmas siis on, ma arvan,  niisugused nagu väga levinud. Nii et ühendame puu nagu arvutiga põhimõtet. Jah, praegu on niimoodi 21. poolest just  ja nii ja siis esimesest andurist hakkab pihta,  esimese anduri sisse läheb siis aju juhe. Ja nüüd. See läheb siis siia, siin on siis juba eelinstalleeritud puude,  siis ladinakeelset nime, et me otsime siit fraksinust. Et arvuti teaks, et tegemist on saarega ja täpselt Järgmiseks tuleb arvutile anda teada andurite täpsed  asukohad puu küljes. Selleks on parim abivahend lihtne mõõdulint. Ja nüüd me hakkame andma neile siis ükskõik  mis järjekorras sellist väikest heli. Ja nüüd anname paar-kolm korda. See on nagu muusika tegemine puule ja. Heli, mida ma siit välja saadan, kõik teised andurid püüavad  selle kinni ja siis nende mõõdetakse nende helide läbi  läbivust puidus ja, ja ajas, et kui kaua see aega võtab. Et siis selline tark komplekt on see värk,  jah? Ma arvasin, et raudselt on see seest õõnes juba kuskilt. Aga noh, praegu siiamaani me vaatame, vaatame alles üle,  okei, ma koputan need lõpuni. Et seda oleks küll Hea uudis. Arvuti näitab ainult rohelist, seega on vana saar seest  täiesti terve. Sama tomograafiga tehtud kuulsa pühajärve sõjatamme  läbilõikepilt on aga hoopis teistsugune. Siiski ei pea seest õõnsat puud kohe maha kandma. Siit siis on võimalik oma silmaga puu elulugu lugeda,  jah. Ja see on Remmelgas ja see, miks ta sees tühjaks läheb,  on see, et ta ei suuda enam kaitse vastupanu pakkuda,  siis igasuguste lagundas tekitajatele ja mädanik see,  mis te kõik, näete, see peastunud puit on tekitatud puitu  lagundava seene poolt. Paljudel puudel on lisaks looduslikule tähtsusele  ka ajalooline või sentimentaalne väärtus. Siis kaitstakse puud ka talle kõige ebasobivamas elupaigas. See Orissaare staadioni tamm on Euroopa aastapuu 2015  ja sina võitlesid selle eest hingeliselt. Miks see oluline on? Et ta oleks Euroopa aastapuu a? Ma olen siit pärit ja see on mul südamepuu olnud  ka ise, et ma olen siin ju jalgpallivõistluste ajal seda  palli käinud alla alla toomas, nii nagu mitmed teisedki  Orissaare noormehed No nüüd, see on ju väga kuulus puu, siia tullakse  ja spetsiaalselt selle puu jaoks vaadatakse seda puud. No ja et no seda mõju me ei osanud arvata,  aga nüüd tagantjärgi ma olen ülitänulik sellele. Mõnisada meetrit eemal Orissaare peaväljakul avanev pilt  võtab kogenud arvoristi lausa nõutuks. Mina kui tavainimene vaatan seda alleed,  selline kunstiline kena lee, aga sina ütled,  et see on väga halb ja puudele lausa surmav ja. Absoluutselt jah, aga puuprotsessid on nii pika  ja pikaajalised, et et kui meie saame inimese hetkelise lahenduse,  et siis puu hakkab surema mitte 10 aastat,  et siis tõepoolest siin on ilusad suured pärnad lihtsalt  keskelt pooleks lõigatud ja sellises agoonias  siis puudel tekib selline kaitsemehhanism,  et nad hästi kiiresti forsseerivad siis uinakutest ja,  ja lisapungadest siis vesikasvud välja, et  siis on puule antud kindel ühe otsa pilet surma poole,  et ta ta siis sellistele asjadele nagu tõesti nagu väga kaua  vastu ei pea. Praegu nad sõidavad küll püsti ja inimesed on võib-olla  rahul ja suvel, kui tulevad Lehed peale, siis on võib-olla eemalt ka petlik see vaade,  aga meil on siiski seitse kuud Eestis peaaegu raagus aega  puula siis vähem on. Vähem on ju lehte saega. Arboristika kontrollib avalikku ruumi puudeelu,  kus on konflikt inimese ja puu vahel. Heiki muutub puid vaadates emotsionaalseks  ning ei karda oma arvamust puude kaitseks välja öelda. Et need nimelised puud, mida te siin näete? Et on täiesti Oskamatult valesti. Siis lõigatud. Me oleme Tallinna vanalinnas ja siin käivad  siis kaevetööd. Ma ütlen, siin ei ole vaja oraakel olla,  aga viie aasta lõikes need nud nähtavasti lähevad väljavahetamisele,  siin on näha nüüd mismoodi võib juhtuda linnas,  kui ei ole arboristid sekkunud ja ja siis Süstemaatiliselt ja regulaarselt kontrollinud linnapuude  tänavapuude turvalisust. Et oleme praegu siin toompuiestee taga, pargis,  mänguväljaku kõrval, siin ka on üks jalakas latva ära murdud,  suur ole. Ma ei salli seda, kui inimesed teadlikult tahavad valesti  teha ja teevad puule liiga, et noh, see on nagu elementaarne lugupidamine,  kas. Kas teha seda õigesti või valesti ja natuke võiks vaevuda ju? Ikkagi kas siis kodutööd tegema ja õiget infot  siis ammutama kuskil või siis ka lihtsad lugu minu st  näitame sellega, et kutsuge siis spetsialist appi,  kes seda tahab? Tunneb õigesti, tead. Kui puudest saab mets, siis pole see enam lihtsalt kogum  üheskoos kasvajaid puid, vaid midagi märksa enamat. Sageli ongi mets meie jaoks kogu looduse sünonüümiks  ja näiteks metsloomad ki pole üksnes need loomad,  kes metsas elavad vaid meie mõistmises on metsloom,  näiteks ka muskus veis, kes mammutite kaasaegsena elab,  aga nii kaugel põhjas, kus metsasid, enam polegi. Veebruarikuus pani Timo Palo taas suusad alla  ja sõitis Norrasse, et näha neid ürgseid loomi oma silma  ja osooni kaameraga. Norra keskosas asub mäeahelik, mis kannab Dovrefel nime. 1974. aastal rajati mägismaale rahvuspark eesmärgiga kaitsta  unikaalset Mägi-tundra looduskeskkonda. Möödunud kümnendil rahvuspark laienes ja enam kui kahe  lahemaa suurune ala kannab täna Tovrefel Sundalselle nime. Keskmiselt 1000 meetri kõrgusel asuv Tovrefel on omamoodi  arktiline enklaav, kus leidub mitmeid tõeliselt arktilisi  taime ja loomaliike. Olgu selleks siis haruldane Bering, a päritolu,  metsik põhjapõder või hoopis suurepäraselt maastikku  sulanduv lumepüü. Rahvuspargi vapiloomaks ja tõeliseks külastajate magnetiks  on aga muskusveis. Oma seekordsel suusaretkel Tovrefelli kavatsesin muskus  veised üles otsida. Esimesel mäkke tõusupäeval liitub minuga norralasest sõber Auden. Koos asume pingsalt ümbrust uurima. Mägimaastikul pole muskusveiseid sugugi lihtne leida,  isegi talvel mitte. Eemalt on raske aru saada, kas tegemist on loomade  või kividega. Leidub ju viimaseid mägedes rohkesti. Oma Gröönimaa kogemustest aga teame, et otsida tuleb  nurgelisi ja tumedaid kive. Peale auduni lahkumist valmistun hommikul esimeseks luureretkeks. Vaevalt saan aga telgist välja, kui ümbrust uurides tabab  mind meeldiv üllatus. Tänase hommiku parim uudis on see, et mustkus veised on  lõpuks leitud sealsamas kaugel teisel pool jõge künka peal  olen ma vähemalt seitset looma näinud, praegu küll. Eile, kui me tulime, siis me tegelikult nägime neid seal  harja peal, aga nad olid paigal ja tundusid nagu oleks kas  kivid või on muskusveised. Me olime kahe vahel päris kindlad ja olnud aga praegu tundub näha,  nad liiguvad ja on kohe aru saada, et tegemist on siiski mustkusveistega. Jälgin karja esialgu eemalt ja liigun lähemale alles vastu õhtut. Esimesel korral olen iseäranis ettevaatlik,  andes nii loomadele kui endale aega teineteisega hari. Kus, kus veised on selle künkaharja taga sealsamas platoo peal? Need on need samad seitse, keda enne ma kaugelt nägin  teiselt poolt jõge. Praegu olen ma siin harjavarjus. Ega ausalt öeldes Väga lähemale esialgu ei julge minna, küll. Kuigi nad paistavad praegu üsna rahulikud Alles esimene päev ka. Kui natuke rohkem on siin olnud, siis sa võib-olla lähemal. Esimene avastatud kari on üsna väike. Kuigi just talvel kogunevad muskusveised suurematesse karjadesse. Loomi võib ühes karjas olla isegi mitukümmend. Ka muidu suhteliselt eraklikud isasloomad on sunnitud  siis üksteise seltsi taluma. Suurem kari pakub paremat kaitset võimalike vaenlaste vastu. Muskus veised on tuntud oma ringkaitsemeetodi poolest,  kus vasikate ümber moodustub sarved väljapoole suunatud  vanaloomade ring. Talvel on muskusveised võrdlemisi paikse eluviisiga. Ennekõike tingib selle vajadus energiat kokku hoida. Ülalpool metsa piiri, otsitakse kõrgemaid kohti,  kus tuul ei lase paksul lumevaibal moodustada. Vähest liikumist võimaldab ka loomade harukordne võime  taimkatet maksimaalselt toiduks kasutada. Olgu see siis nii napp ja toitainetevaene kui tahes. See ongi siis see ribu-krabu, mida need mustus,  veised siin karmis Arktikas söövad? Samblad. Kohati ka rohttaimestikku kõrrelised ja siis noore paju  ja kasevõrsed. Just noore paju võrsed pidid olema muskus,  vesti erilised lemmikud. Aga ega kerge ei ole neil talvel sest kõik see toit tuleb  otsida ka lume alt välja, siin on näha, kuidas nad ninaga  songinud ja vahepeal siis vahepeal siis esijalgadega kraabivad,  seda siin. Praegu on lumi päris kõva ja kerge koorik on,  et seda raskem on neil ja seda rohkem neil kulub energiat  selle toidu otsimiseks. Uskumatu, et sellisest toidust võivad peaaegu isasloomade  puhul pool tonni kaaluvad loomad söönuks saada. Kogu kari toitu puhkab ja liigub ühes rütmis. Proovin minagi mõnda aega selle rütmi omaks võtta  ja karjale järgneda. Üsna lähedal minu telgile praegu üle jõe umbes. Kilomeetri jagu võib-olla minna? Näis, kuhu nad homme liiguvad. Täna nad liikusid ikkagi. Umbkaudu neli 500 meetrit mitte rohkem. Vastupidiselt minu esialgsele arvamusele avastan kuuvalgel  ööl loomade seltsis aega veetes, et päevale sarnaselt on  loomad ka öisel ajal aktiivsed ja toiduotsinguil. Muskusveis on mammuti kaasaegne omamoodi jäänu kürgaimetajatest,  olles meile justkui elavaks sillaks tolle tuhandete aastate  taguse perioodiga. Kunagi liikusid muskusveised ka Euroopa aladel,  kaasa arvatud Eestis. Kuid mandri jää taandumine ja kliimamuutus kahandas tublisti  neile sobilikke alasid. Viimase löögi andis inimese poolt küttimine. 20. sajandi alguseks olid muskus veised säilinud veel vaid  Ida-Gröönimaal ja Kanada Arktikas. Väljasuremisohtu sattunud liiki hakkas inimene kunagistele  asualadele tagasi tooma. 1932. aastal toodi ka Tovrefelli 10 muskusveise vasikat,  kes aga teist maailmasõda üle ei elanud. Uus katse 21 loomaga tehti 1950. aastal. Kui esialgu kasvas arvukus väga visalt, siis tänaseks on  populatsiooni jõudnud ligikaudu 300 isendini. Treel ongi eestlastele lähim paik, kus arktilist looma  vabane looduses kohata. Kliimagi on Tovrefelis ehtarktiline ja ilmastik Skandinaavia  mäestikule kohaselt kapriisne. Tuleb valmis olla selleks, et päikesepaiste  ja tuulevaikus võib lühikese ajaga lumetormiks pöörduda. Muskusveised on aga suurepäraselt kohastunud eluks  arktilises tundras. Loomad võivad edukalt trotsida kuni 50 kraadise pakast  ja tugevat tuult. Lumetuisu puhul keerab loom lihtsalt tuulele selja  ja laseb lume end katta. Vasikad leiavad varju ema tuulealuselt küljelt. Kehasooja aitavad muskusveistel hoida kogukas keha,  lühikesed jalad, kael ja saba. Ent looma suurepärase külmataluvuse tõeline saladus peitub  tema karvkattes või õigem oleks öelda villas pealmine kuni  90 sentimeetrit pikk karvkate on jääaja imetajale kohane. Teist nii pikka tänases loomariigis ei leidu. Selle all asub aga äärmiselt peene ja pehmekiuline alusvill,  mida tuntakse inuiidikeelse nimetusega kivijutt. See olevat soojeim ja pehmeim vill maailmas. Hindki on, millal muljetavaldav kilogrammi eest tuleb välja  käia ligikaudu 3000 dollarit. Alusvill on aga looma nii-öelda talvekasukas,  mis suveks maha aetakse. Pika karvkatte kõrval rõhutab muskusveise ürgset välimust  hirmuäratav sarvepaar. Need moodustavad otsmikul sarvkilbi, mille alusplaat võib  isasloomadel olla kuni 20 sentimeetrit paks. Tõhusa kaitserelva lasevad isasloomad käiku  ka teineteisega rammu katsudes. Iseäranis agressiivseks muutuvad nad sügisesel sigimisperioodil. Siis peetakse turniire. Seal kollel teel on. Poole meetri kõrgele. Mille taga muskus veised, söövad? Ma ka. Kuulsite jah? See oli esimene signaal. Tasub poigale jääda ja mitte enam liikuda. Oi, poisid, nende elukatega läheb adrenaliin alati ülesse. Kuigi muskusveis on rohusööja, pole ta sugugi vähem ohtlikum  kui mõni kiskja. Muskusveis on loom, kes naljalt ei tagane. Kui muidu rahumeelne loom tunneb end ohustatuna,  siis ta ründab. Enne päris rünnakut antakse siiski häiritusest märku mitmete  hoiatavate signaalide abil. Loom võib rünnates arendada kiirust kuni 60 kilomeetrit tunnis. Põgeneda pole siin kuhugi. Rahvuspargi külastajaile on soovitatud loomaga hoida 200  meetrist vahemaad. Teadaolevalt on muskusveise sarvede läbi Dovrefel hakka  saanud neli inimest. Viimane vigastustega lõppenud õnnetus juhtus möödunud aastal. Muskusveise kangekaelsus sai paraku talle endale  saatuslikuks siis, kui inimene võttis kasutusele tulirelvad. Vapralt seisid loomad paigal, kuni langes viimane. Ent muskusveise jäärapäisus mõjutab tänast Dovrefelli populatsiooni. Igal aastal hukkub mitmeid loomi raudteel,  kus nad rongi ees sugugi taganeda ei taha  ja vapralt paigale jäävad. Mul oli oma ligi kahenädalase rahvas Hauspargi külastuse  käigus võimalik kohtuda ühtekokku kolme muskusese karjaga. Seda oli enamgi, kui julgesin esialgu loota. Hea enesetundega võisin suusanina allamäge keerata  ja elava jääaja muuseumiga selleks korraks hüvasti jätta. Loodusel on meie jaoks ka müütilis müstiline,  muinasjutuline mõõde ja nii on see alati olnud. Olen minagi juba mitu setu õhtut lasknud pajatada enesele  muinasjutte tänavu ilmunud raamatul metsavaimu heategu,  100 Eesti muinasjuttu metsast ja meist ja. Mulle tundub, et need lood ei tee mind raasugi lollimaks. Või mine sa tea pealt 60 mees, kes loeb õhtuti muinasjutte. Ent jätame selle delikaatse võitu teema ja läheme koos Karl  Adamiga linnujahile. Ma olen tulnud siia kuusemänni, segametsa linnujahile,  siis võib leida musttihaseid, käblikuid,  pöialpoisse ja tutttihaseid, kuid ka sama väikese  ja sama vilka linnu, kelle nimeks porr. Tema leidmise. Siit teeb keeruliseks see, et. Et kuna siin on palju puid, nagu taustaski näha,  siis väiksemagi häirimise peale ta leiab lihtsalt järgmise puu. Nii et tõenäoliselt oleks lihtsam teda jälgida kusagil  hõredamas pargis. Teine asi, mis teeb tema leidmise päris keeruliseks,  on see, et kui sul ei ole hea kuulmine, siis tema niigi  vaikne hääl kaob lihtsalt näiteks tuule sisse ära. Ja kolmas minu arvates kõige põhjapanevam põhjus,  miks teda on väga keeruline jälgida, on see,  et tema seljamuster on täpselt näiteks kuusetüvega  või siis üldse puukoorega sama värvi mis teeb tema leidmise  tõesti väga keeruliseks, sest ta sulandub väga hästi keskkonda. Borr elutseb peamiselt okaspuu metsades. Hea aeg porri tegemiste jälgimiseks on sügis  ja talv, meil teisi häälitsevaid linnuliike on vähem  ning väikesed porrid ei kao ära ka rohelusse. Läheneda tuleb talle ettevaatlikult. Kui tema poole kiiremal sammul liikuda, võib ta minema  lennata või puutüve taha peituda, sealt aeg-ajalt piiludes. No nii ma leidsin ühe üles. Tema jäädvustamiseks on vaja natuke teha  ka eeltööd, leida üles need meelispaigad  ja meelis rajada meelispuud, kus ta kõige kauem peatub. Kuna ta on hästi vilgas ja liigub puult puule,  siis on päris sageli vaja teada ka tema nii-öelda järgmisi samme. Kuna siin on päris palju puid, siis ta võib ükskõik  millisele puule järgmisena lennata. Aga ta eelistab pigem niisuguseid suuremaid krobelisema  koorega kuuskesid ja, ja ka mände ja mingil määral  ka kaske, kuid lepal ja muudel puudel ta väga ei peatu. Borr on justkui pisike ne, seda nii välimuse kui  ka liikumise poolest. Borri on rahvapäraselt kutsutud ka piibutajaks  ning krabiks. Tal on pikk ja kõvernokk, kõhualune on valge  ja selg puukoorepruun. Nii suudab ta puutüvel liikudes jääda märkamatuks. Kirjanduse järgi liigub ühe paari isaslind puutüve alumisel  ja emaslind ülemisel osal. Välimuse järgi on pea võimatu neid eristada. Porr liigub puutüvel end justkui tõugates sageli jalad harkis. Rähni kombel toetub korr oma tugevale sabale. Porr alustab oma toiduotsinguid puutüvel üsna madalalt,  liikudes spiraalselt puuladva suunas. Tippu jõudes viskub lind justkui kivina alla  ja maandub järgmisel puul. Pikk ja kõver nokk on poril, koorepragudest  ja samblatuustidest putukate urgitsemiseks. Okstele ja maapinnale satub porr väga harva. Vahel peatub porr kauem kui paar sekundit,  näiteks lume söömiseks. Kõik toimetamised, sealjuures seeditu väljutamise,  teeb ta ära silmapilkselt. Ta on lind, keda on lihtne silmist kaotada. Pesitsusvälisel ajal on teda võimalik leida  ka tänu tihastele ja pöialpoistele, kuna liigub nende kambas. Kes on seda näinud, need teavad, et haugi kudemise mängu on  vahva vaadata ka, ilma, et peaks neid ahinguga raiuma,  mis on pealegi Eestis juba alates 1939.-st aastast keelatud. Kui aga uskuda vene kalastusklassikut Leonid Sabaneievit  siis polegi mõõdet sellel asjal, sest küps haugimari Jaak  Kudeva haugi liha põhjustavad rokkel söömisel pea pööritust,  iiveldust, oksendamist ja kõhulahtisust. Nii kirjutas aaneev 141 aasta eest. Meie aga kohtume taas nädala pärast. Kolm osoon.
