Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossilt vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Kõigile raadio kahes on taas alanud populaarteaduslik saade puust ja punaseks ja nagu ikka, siis saates on käsitlemisel üks laiem teema ja viimasel ajal siis sellest teemast läbi käinud uudised ning uuringud ja nädal-nädalalt neil see laiem teema siin vaheldub, täna oleme jõudnud elusloodusejuurde taas ringiga tagasi ning stuudios on Tartu Ülikooli loomaökoloog, tuul Sepp ja Madis Aesma, tervist, tuul. Tervist. Kevad on nüüd juba tegelikult siin pisut üle nädala, meil käes on kuidagiviisi ka meie kodumaises eluslooduses näha või aimata või on või on see ikkagi suuresti veel sellises talverit minemas? Looduses on kindlasti juba näha, näiteks rändlindusid on juba näha, üle lendamas ja kohale saabumas ja siis täna kuulsin ka, et metsakaamerast on juba nähtud karu ringi ütlemas, et on juba küll juba kalendriga nii kaugel. Tõepoolest, esimene aprill jah ikkagi ja no tänaste teemade seas meil vähemalt plaanis küll ei ole mitte kedagi haneks vedada, seda võib ka kohe ka öelda, seda kuupäeva me siin kuidagi eriliselt ja naljakalt tähistada ei plaani, aga teemad iseenesest on üsnagi eriskummalised üsnagi põnevad ja esimene neist isegi linnuvaatenurgast võib vist niimoodi öelda suhteliselt õudne. Oma esimese teemaga tänases saates siirdume me siis sellisesse kaugesse kohta, nagu seda on Florida osariik Ameerika Ühendriikides ja räägime seal elavate lindude ning alligaatorid üsna sellises brutaalsest omavahelisest suhtest. Meie tänane esimene saate teema puudutab siis seesugust linnuliiki nagu kahlajad tuulega vist Eestis selle linnu sugulasi ei ela või elab. Tegelikult kahlajad jällegi liik, vaid see on nii-öelda eluviis, see käib selliste lindude kohta, kes otsivad oma toitu sellises madalas vees ja seal niimoodi ringi kahlavad, et tegelikult tegelikult on Eestis küll ka kahlajad täiesti olemas, igasugused. Kurvitz oli seda ka, aga siis näiteks ka kellele siis selles uurimuses oli keskendutud olid siis haigrud, keda ka Eestis leidub ette. Et seal Floridas nad teevad vahet kahte tüüpi haigrutel, keda eesti keeles siis ei ole erinevat nimetust, aga neil on seal Heronid ja EKRE. Et ma olen ise ka seal Floridas ever kleit siis käinud ja seal on, ongi siis mulle selgitati, et nad teevad selle järgi neil vahet, et Heronid on oranžide jalgadega, et nende nimes on o ja siis need ekretid on hallide jalgade. Kas nende nimes ongi Okei, no see ever kleidsi kant, see on, ma ei tea, kuidasmoodi seda eesti keeles nimetada, selline loodusvorm, see on, see on põhimõtteliselt selline puudega kaetud väga, väga vesine soo, eks ole. Ja see on üks niisugune väga madal ja väga märgala, et seal on siin suur üleujutatud maa-ala lihtsalt, kus siis kus siis kasvavad põhiliselt mangroovi ja igasugused sihuksed, madalad puud ja siis seal vedelevad igal pool tee ääres siis alligaatorid. Ja nendesamade alligaatorid, nende haiglate omavahelisest suhtest see uuring nüüd räägibki ja teadlased oletavad siis seda, et neil haiglatel on komme ehitada oma pesad siis alligaatorid kohale selleks et seal all elutsevad alligaatorid le aeg-ajalt pesast mõni poeg ohverdada. Tundub päris õudne. Ja siin nüüd võib-olla peakski selgitama, et mikspärast, nendele haiglatel on kasulik see pesa sinna alligaatori kohale ehitada. Alligaatorid, nagu ma juba ütlesin, et nad on suhteliselt sellised staatilised loomad, nad on suhteliselt ühe koha peal paigal ja ei liigu. Ja nüüd, kui siis jah, põhimõtteliselt nagu palgid ja nüüd, kui see pesitsus haigro, pesitsuskoloonia on seal selle alligaatori kohal siis alligaator pakub teatavat kaitset nendele haiglatele kährikute ja opossomite eest, kes muidu haigroid haiglate pesasid võiksid rüüstada seepärast, et alligaatorid hea meelega imetajatest siis väikestest imetajatest toituvad ja, ja siis Konkreetse suunamisest, siis prooviti siis vaadata, et mis kasu saab alligaator sellest, et, et haigur tema tema kohal elab ja siis uuriti seda, et kas need alligaatorid, kes elavad haigro pesa all on kuidagi parema tervise juures suuremad, tugevamad, ilusamad ja, ja mis tuli välja, et olidki, need olid just kasvu poolest olid suuremad, paremas vormis. Ja looduses on ju niimoodi, et suureks kasvad ikkagi see, kes hästi toitub. Just, ja siis oligi siin kaks erinevat hüpot, esimene testiti, üks oli siis see, et need linnud lindude pesade ajal siis sellist väetist pudeneb päris palju, et, et siis seal on selline igasugune vee-elustik on seal rikkalikum. Aga siis lisaks ka see haigrutel, nagu ka paljudel teistel linnuliikidel esineb selline nähtus nagu pesakonna vähendamine kus siis vanalinnud munevad rohkem mune, kui nad tegelikult suudavad neid poegi üles kasvatada. Ja selle tulemuseks on siis see, et poegadel tekib omavaheline terav konkurents ja mõni poeg, siis visatakse üle pesaääre. Ja siis need üle pesaääre visatud pojad saavad siis Allikaatorite toiduks. Ja alligaatorid siis soodsas kohas seal haigru pesal elades ja neid üle serva visatud poegi süües põhimõtteliselt nagu pakuvad hajuritele katust omamoodi. Kuigi noh, siin selle artikli sellises populaarteaduslikus käsitluses oligi siis toodud välja just see, et et nagu need haigrud meelega viskaksid mõne poja, siis sellele turvamehele seal all, aga, aga reaalreaalne artikkel siis sellist tahtliku kaitse eest maksmist nagu välja ei toonud, et see lihtsalt võib-olla tulla lihtsalt juhuslikult selline hea hea tulemus mõlemale. Et haiglad viskaksid need pojad välja ka siis, kui alligaatorid seal all elaks. Ühesõnaga täpselt nii. Eestis teevad seda tõesti ju ka väga paljud linnud meil endal maal on näiteks sauna kõrval elektri posti otsas on kurepesa ja ma ei tea, kui palju üldse sellistel valge toone kurgedel see normaalne poegade arv on, aga nemad minu meelest. Kas ühel suvel viskasid välja tervelt kaks, kui mitte kolm poega? Ja see on sellepärast, et alguses võib-olla tasub igaks juhuks rohkem muneda, et nad ei oska ette ennustada, kui head need olutsevad olema, et kui tuleb välja, et on väga head olud, siis jõuab ju tegelikult rohkem poegi üles kasvatada, aga kui tuleb väga raskeks suvi ja toitu on vähe, siis siis don toimubki siin pesakonna vähendamine. Aga seda, et raske suvi tuleb, peab siis lindu tegelikult ette teadma, noh kas või näiteks seesama toonekurg kusagil kusagil mais-juuni alguses. No vot, et ta ei saagi seda hästi ette ennustada, nii et ta igaks juhuks teebki varuga neid poegi, mis tegelikult on poegade seisukohalt hästi kahjulik. Sellise poegade omavahelise konkurentsi, tugeva konkurentsi, kihklemise ja nügimise, et et ma jään ise võrdlusena välja toonud ka seda, et näiteks kui peres lapsed omavahel palju kaklevad, et siis mõtteliselt sama asja väljendus, et nad on konkureerivad sellele vanemate tähelepanule ja ressurssidele, mida vanemad saavad neisse investeerida ja, ja siis kui lapsed väga palju omavahel kaklevad, siis vanemad mõtlevad, et ei, ei, rohkem lapsi ma küll enam ei saa, et siis on nagu lapsed on tulnud sellest konfliktist võitjatena välja. Siit haigrute toonekurgede ja alligaatorite juurest siirdume nüüd õige pea tänases raadiosaates puust ja punaseks hoopis ühe kaaslase juurde ja tema ning võib vist nii öelda, et inimese vahelise suhte juurde. Kuulates raadio kahte saade on puust ja punaseks, me rääkisime siin mõned minutid tagasi lindudest ja nende suhetest ümbritseva keskkonnaga. Täna on stuudios loomaökoloog tuul Sepp ja Madis Aesma ning elusloodus ongi meie laiemaks teemaks. Järgmises segmendis puudutame aga sellist sellist lõhna, millega inimene ilmselt kõige meeldivam alt kokku ei puutu. Ja üks põhilisi kohti, kus siis noh, vähemalt linnalegendi järgi seda lõhna kõige rohkem tunneb, on tegelikult selline klassikaline vanad trepikoda, kus käivad siis kassid, nimelt kaslase uriini ja inimese suhtest tuleb nüüd järgmine uudis. Aga jutt, kui ei ole siis sellisest tavalisest kassist, vaid temast pisut suuremast sugulasest leopardi, siis. Ja sinna jäid uudis ongi siis sellest, et selline on olemas selline parasiit, mille nimi on toksa plasma ja ilmselt päris paljud inimesed on kuulnud, et seda võib saada oma kassilt. Ja, ja sellepärast on see haigus tuntud ka, et ta võib olla ohtlik just rasedatele või siis nõrgema immuunsüsteemiga inimestele aga üldiselt taksoplasma, mis on selline väike algloomakene, tervetis inimestes või sellistes tavaliselt hea tervise juures olevat inimestel see nakkus mingisuguseid erilisi kahjustusi ei põhjusta ja aga mida on märgatud inimese puhul on see, et et, et inimestel väheneb vastumeelsus kassi uriini lõhna suhtes ja arvati, et see on lihtsalt selline juhuslik kõrvalnäht, sellepärast et selle parasiidi teine pere vaheperemees on hiir. Ja kui hiirel see vastumeelsus kassi uriini lõhna suhtes väheneb, siis langeb hiir kergemini kassi saagiks ja kassil on siis ka nagu väga oluline roll selle parasiidi elutsüklis. Ja nüüd arvati siis, et kui nüüd taksoplasma kogemata nii-öelda inimestesse satub, sest inimene oma kassi kassi eest hoolitseb, et siis väheneb ka inimesel vastumeelsus kassi uriini lõhna suhtes. Aga nüüd käesolev uurimus siis proovis ümber lükata nii-öelda juhusliku või, või sellise parasiidi jaoks õnnetuse teel siis sellisesse valesse peremehesse kui inimesesse sattumise hüpoteesi. Ja tõi välja siis, et šimpansid, kellel on siis inimestega ühised esivanemad nakatuvad ka toksablasmaga ning Nende nakatumise korral väheneb neil vastumeelsus leopardi uriini lõhna suhtes. Ja šimpansid vabandustega. Šimpansid on leopardi jaoks, eks ole, saakloom. Just nimelt, et selles katses siis katsetan pessitigi, et anti siis taksoplasma ka nakatunud ja nakatumata impansitele nuusutada kõigepealt inimese uriini, siis pardi, uriini ja siis lõvide ja tiigrite uriini ja lõvid ja tiigrid ei ole looduses šimpansi kiskjad sellepärast et nad elama mujal kaugemal ja teistsuguses keskkonnas Lõvi elab vannis ja šimpansi läheb, eks ole, metsas, troopilises metsas, et aga leopard on looduses oluline sele šimpansi kiskja ning toksivad oksa plasma siis looduses ringledki siis seal šimpansi ja leopardi vahel. Nii et järelikult on toksoblasmale kasulik mõjutada šimpansi niimoodi, et, et talle tundub leopardi uriinilõhn. Ahvatlev. Et isegi hiirte peal on näidatud, et neil tekib nagu selline suguline erutus, selle kassi lõhna, kassi uriini lõhna suhtes, kui kui nad oksa plasma-ga nakatunud, et et siis nende teadlaste järeldus oligi siis see, tegelikult see inimesel, see vähenev vastumeelsus kassi uriini lõhna suhtes ei olegi mingisugune juhuslik hiir hiirelt kiirelt üle kandunud kohastamas, vaid see ongi päriselt, et selle tokso plasma huvides, sellepärast et kunagi oleme meiegi olnud seal troopilises metsas puu otsas ja ja leopardi võimalikeks võimalikeks saakloomadeks. Selline iidne eide reaktsioon siis, mis on siiamaani alles just nagu, nagu sabakont on mälestus sellest, et meil oli kunagi väga, väga ammu saba taga Jah, ja kusjuures taksoplasma puhul on veel näidatud, et, et tal ongi nii, et demonstratiiv ja need saata mingisugune süst või sihukene Parasiidi seene kapseldunud eluvorm sinna ajju, inimese ajju ja seal hakata siis mõjutama inimese isiksust või inimese käitumist. Et see mõjutab inimesel näiteks reaktsioonikiirust ja siis sellist uudishimulik kust. Ja siis keskendumisvõimet, et on näidata, et noh, kõik need on sellised tunnused, mis võivad tegelikult muuta looma saaklooma kiskelegi, kergemini kättesaadavaks. Ja huvitavaks muutub see asi siis, kui hakata vaatama, et kuivõrd levinud see taksoplasma ikkagi on. Et näiteks Eestis on näidatud, et umbes 50 protsenti elanikkonnast on selle parasiidi ka kokku puutunud ja kogu maailmas on umbes kolmandik elanikest nakatunud ja isegi võrrand mõeldud siis erinevaid riike selle, selle sellest seisukohast, et kui nüüd väga suur osa elanikust elanikkonnast on selle parasiidi nakatunud, siis see mõjutab juba sellist ühiskonnakorraldust. Et mida rohkem tokso plasmat on, seda rõhutatumad on ühiskonnas siis soorollid, et naised ühel pool ja mehed teisel pool, et, et mis, mis nendel olid, ühiskonnas on ja lisaks seda rohkem püütakse vältida ebakindlust. Et kui me nüüd vaatame, et Eesti on küllalt kõrgel selles nakatumise tasemes, et üle 50 protsendi, siis võib-olla seal ongi siis mingil määral sele palgalõhe ja samas sellise stabiilsuse ihaluse võti Eesti ühiskonnas. Kas kas see põhimõtteliselt nagu see kõlab juba päris päris ulmeliselt, aga see tokso plasma ühesõnaga siis teeb just nagu ühiskonna konservatiivsemaks äkki või täpselt sellise tunde tähest selline senisest suurimast. Ma olen luge. Nojah, see kõlab ikkagi väga hästi, et see tähendab seda, et kui põhimõtteliselt näiteks me Eestist kõik kassid eemaldaksime, siis tõenäoliselt me muudaksime sellepärast võib-olla liberaalsemaks midagi. Ma isegi mõtlesin selle peale, et, et kui näiteks Suurbritannias praegu hääletatakse, kas Euroopa liitu pidama jääda või mitte, et Suurbritannias on hästi madal see taksoplasma nakatumisest nakatumine alla 10 protsendi, et nüüd oleks nendele rahvaliidu huvides oleks siis kiiresti sinna kõvasti taksoplasmat eksportida, et siis inimesed oleksid rohkem sihukesed muutuste suhtes ettevaatlikumad ja konservatiivsemad. Ühesõnaga, palju, kas tuleb siis Suurbritanniasse viia? Tuleb viia selliseid nakatunud tossu plasma. Vaatame siis nad jäävad meiega väga hea, stuudios on täna tuul, Sepp ja Madis Aesma saade on puust ja punaseks ja järgmise teema. Läheme vetevalda. Puust ja punaseks. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks ja meie järgmine teema ajakirjas National Geographic, kes põhjalikult on kirjutanud siinsamas nüüd, eelmisel kuul, märtsis, tahtsin juba öelda, et seal samal kuul, aga meil on täna ikkagi esimene aprillipäev, nad kirjutasid siis kalavarudest ja sellest, mis kalavarudega maailmas toimub ja praegusel hetkel on kalavarud aastakümneid järjest kahanenud. Aga nüüd siis? On leitud ja see on rohkem ka selline majanduslik uudis isegi mingis mõttes. Nüüd on siis leitud, et kui natukene paremini kalavooru kvoote ümber korraldada, tähendab see siis seda, et, et umbes 10 aastaga kõigest 10 aastaga on võimalik kalavarude tase maailmamerest taastada ja samal ajal ei tähenda see siis ka seda, et kalamehed peaksid vaesema, vaid nad teeniksid hoopis rohkem. Ja see on tegelikult mässanud, grafiksin teeb ülevaate ühest ajakirjas pressiidinguv National Academy of Sciences avaldatud uurimusest kus siis pandi kokku andmed üle kogu maakera 4700-st sellisest kalastusalast või kala kalavarude nagu piirkonnast, mis siis kokku oli siis 78 protsenti kogu kogu maakerakalavarudest ning leiti, et kui nüüd hakata ülemaailmsete selliste globaalsete regulatsioonidega kõiki neid kalavarusid niimoodi teadmistepõhiselt Manageerima või haldama, siis esiteks meil kaks ära, et meil need kalavarud kohati väga-väga praegu väga-väga halvas seisus on ja teiseks hakkaksid kõik rohkem teenima, mis kõlab nagu selline täiesti selline uskumatult äge ja vahva tulemus. Aga et võidavad nii või looduskaitsjate, eks ole, nii kalavarude taastamine, kui siis võidavad kõik kalamehed, sest rohkemal kalu püüda ja majanduslikud läheb see asi palju tasuvamaks. Ja, ja siin on ka ilusat graafikut, kuidas praegune kalavarude majandamisviis viib järjest väiksemat kasumi ja tulu nii ja, ja siis selline üleüldine säästlik majandamine viib kõigile suuremate sissetulekute nii, aga mis nüüd siis selliste uurimiste puhul alati probleemiks kujuneb, on see niisugune tüüpiline ühisvara tragöödia? Ma arvan, et, et me teame küll, et kui me kõik mõistlikult asja kasutame, siis kokkuvõttes saavad kõik rohkem. Aga see sundomale siiski natukene rohkem krabada on ikka inimesse nii sisse ehitatud, et enamasti need, need mehhanismid, sellised kõik kõigi heaks ja et kõigil oleks parem, ei kipu. Täna seda me oleme näinud selle, selle nisu utoopilise iseenesest noh, mingis mõttes toreda plaani halvasti väljakukkumise parim näide oli kommunism, eks ole mille idee oli ju ka, et igale ühele vastavalt vajadusele, eks ole, ja igaühelt tema võimete kohaselt või noh, midagi sellist ja ideaalid võisid, olgu see päris kenad olla, aga kuna oli ka täpselt seesama teema, et igaüks ikkagi tahtis olla natuke võrdsem kui teine, siis lõpuks ei tulnud sellest mitte midagi välja peale ühe sellise farsi täieliku, aga, aga ühesõnaga siis kalavarude puhul on olukord selline, et kui nüüd tõesti saaks ülemaailmset koostööd teha 78 protsenti, mille pealt see on päris päris hea valim. Kui nüüd ülemaailmselt saaks koostööd teha ja ülemaailmsed voodid, eks ole paika panna, siis me oleksime 10 aastaga suurepärases olukorras, aga kuna ilmselt ikkagi neid kokkuleppeid ei ole võimalik sõlmida, siis. Jah, sest see 10 aastat on jällegi, eks ole, 10 aastat, kus mingisugusel hunnikul kalameestel ei ole tööd, et, et see on tegelikult ikkagi päris pikka aeg. Kuigi kuigi nagu kui vaadata pikaajalist kasu, et siin siis vaadati aastani 2050, siis see kasu oleks tohutu sellest, kui praegu olek oleksime valmis natuke seda kalapüüki just nendel kõige ohustatumate kalavarudega piirkondadesse piirama, aga, aga on ka tegelikult üks mehhanism. Ma rääkisin täna hommikul Tartu ülikooli mereinstituudi teaduri Lauri Saks, aga ja tema rääkis sellest, et, et kui on kui tehase nagu tarbijapoolseks surveks, et kala püütakse ainult nendest nii-öelda hästi majandatud teadmistepõhise test kalavarudest et sisse tegelikult see on üks nagu võte, millega saaks panna ka kalamehed huvituma sellest, et neid kalavarusid väga hästi kontrollitakse, hooldatakse, et näiteks Eesti näitel, et meil siin püütakse koha ja koha ei ole Eestis siis selline kala, kelle puhul tehtakse selliste analüütiliste varude hindamist ja selle tõttu ei saanud siis Eesti kohapüüdjad selliste nii-öelda MSC või siis Mariin, Stewardship, chip, sertifikeik, sellist sertifikaati. Ja neil on väga raske nüüd eksportida oma neid kohasid Lääne-Euroopasse, kus tegelikult tarbijad oskavad seda vaadata. Et kas see sertifikaat sellel kalal on või ei ole ja nad lihtsalt ei osta seda kala, kui see on siis nii-öelda halvasti hooldatud, kalavarudest püütud? Ühesõnaga ei ole nagu ökokala, et tegelikult Eestis on kalaliike külgeda, keda niimoodi analüütiliselt praegugi juba uuritakse ja kelle varusid väga hästi kontrollitakse, näiteks räim ja kilu ja tursk. Ja lõhe ja meriforell on siis juba sihukeste rahvusvaheliste seaduste alusel, et ja on näha, et tegelikult see teadmistepõhine hindamine ja kalapüük püügi kvootide määramine on tegelikult väga tõhus ja need kalavarud nende nende seisund järjest paraneb. Aga ühesõnaga, kõik on ikkagi siis lõppude lõpuks selle taga, et kas me suudame noh, ülemaailmselt koostööd teha, sest et tegelikult ju selline merest saadav valk, nagu ma sellest samast artiklist aru sain, mõjutab ikkagi väga, väga paljusid inimesi, sest kolm miljardit inimest elab planeedil maa ehk siis nad pisut allapoole. Kes on siis selliseid, kelle puhul igapäevasel toidulaual on just nimelt kalad ja muud mereannid selleks kõige olulisemaks? Kõige olulisemaks toitaineks? Jah, just, ja enne kalavarude seis ongi kõige kehvem just seal, Vaikse ookeani lääneosas kus siis ongi nii, et päris paljud kalavarud on täiesti kokkukukkumise äärel ja, ja see probleem ei tule ju mitte ainult sellest, et püütakse välja seda kala, mida süüa tahaks, vaid väga tahetakse, vaid väga palju on ka siis sellist kaas hetki, kus, kus mingisuguste muude kalade noori ärkusid satub püünistesse, neid tuleb lihtsalt pärast välja visata ja see on nagu lihtsalt mõttetu raiskamine, et nad ei jõua isegi kellelegi toidulauale. Aga samas siis hakkad nüüd rahvusvaheliste seadustega reguleerima kõiki neid kõiki, neid siis püügiriistu, et minimeerida seda kaaspüük ja, ja siis kõik need kvoodid panna niimoodi teadmistepõhiselt paika, et see on ikkagi väga suur töö ja, ja ilmselt on ka väga raske ütelda siis sellisele vaesele ja näljasele kalurile või, ja, ja siis tema perele, kelle elustandardid ikkagi muudkui järjest nõuavad järjest suuremaid sissetulekuid, et nüüd nüüd on nii, sa pead ostma selle kalli püügiriista ja lähtuma nendest rahvusvahelistest kvootidest. Sir radi kahes saates puust ja punaseks on täna teemaks elusloodus ja stuudios on tuul Sepp ning Madis Aesma. Jõuame õige pea oma tänase viimase teema juurde ja see toob meid ringiga tagasi jälle lindude juurde. Poolat saadet puust ja punaseks, stuudios on tuul Sepp ja Madis, Aesma teemaks on elusloodus ja nüüd viimase teemaga jõuame siis eluslooduse nii-öelda tüssamise juurde inimese poolt, nimelt siis tegelikult ei olnud ju sugugi pikka aega tagasi meil siin ülestõusmispühad, mille raames, mille ühe osana on traditsiooniliselt mune koksitud, aga kujutame nüüd ette seda pilti kuidagiviisi satuks ühe sellise päris kanamuna asemele selline muna, mida koksidesse Tseestoppis hakkab elektroonikast välja pudenema. Selline muna on nüüd just nimelt loodud, tõsi, mitte siis kanamuna, vaid see on siis see kotkamuna ja see kotkamuna elektoonil kotkamuna. On leiutatud nüüd siis selleks, et poetada see kotkapessa ja seal selle abil siis tema järgi luurata. Ja siin oli üks üks tore siin elektroonikaettevõte oli võtnud kätte ja hakanud tegema koostööd looduskaitsjatega looduskaitsebioloogidega ja valmis meisterdanud sellise seadme munasid peidetava seadme, mis mõõdab raisakotkapesas korraga siis rõhku, niiskust, süsinikdioksiidi taset, valguse intensiivsust ja, ja siis ka muna liikumist pesas ja saadab siis andmed selliste juustude ühenduse kaudu seal läheduses olevasse seadmesse, mis omakorda saadab siis andmed kuskile pilve peale ja teadlased saavad siis kogu aeg jooksvalt neid andmeid jälgida. Teadlased on siis põhimõtteliselt nagu ise kotka all, eks ole, seal pesas justkui. Justkui jah, nad istuksid ise juba päris seal pesas sees, et mikspärast see uurimas vajalik on, et tegelikult Aasias on praegu väga suur probleem raisakotkaste arvukus, aga et mõned liigid on seal, lange arvukus on langenud 90, isegi ligi 100 protsenti 99,9 protsenti ja teiste on 97 protsenti, et see on ikka päris päris katastroofiline seis on seal praegu raisakotkastele ja, ja see tuleneb siis sellest, et et on selline ravim, põletikuvastane ravim nagu diplofenak, mida on laialt kasutatud veterinaarias kariloomade ravimisel ning kui siis raisakotkas toitub karilooma karkassist keda on tibla Fenakiga ravitud, siis, siis see aine on sellele raisa Kotkale ka mürgine ja, ja selle tulemusena on siis väga suur osa siis lõunas ja raisakotkastest hävinud ja, ja sellel on väga kaugeleulatuvaid taga. Sellepärast et kui raisakotkad, raisakotkad mängivad seal selles ökosüsteemis väga olulist rolli just selliste korjuste kõrvaldamisel ning, ning seetõttu, et raisakotkad enam ei ole, on siis hakanud levima metsikud koerad kes siis toituvad nendest raisakotkastest järgi jäänud karkassidest. Nemad jälle levitavad omakorda marutõbe, mis on siis juba hinna hinnatakse, et juba 50000 inimest on seetõttu marutõvega sealkandis nakatunud. Ja lisaks lugesin siis ka, et toodi välja, et raisakotkas teil on väga oluline roll kultuuris näiteks näiteks on Himaalajas selline komme nagu taevamatus, kus kohas surnu pannakse siis mäe tippu ja raisakotkaülesandeks on see on see surma siis nii-öelda järgmisse ilma toimetada ja nüüd nüüd need taeva matuseid enam ei tööta, sellepärast et raisakotkaid lihtsalt enam ei ole. Et, et see raisakotkaste puudumise probleem on seal väga tõsine ja on väga tänuväärne, et just need elektroodid, ka firmad on siin tulnud appi selleks, et teadlased siis raisakotkaste elu paremini tundma õpiksid ja lisaks muidugi on siis tikklofenak praeguseks nii Indias kui Nepaalis kui Pakistanis ja need viima viimasele viimastel aastatel ka Bangladeshis ära keelatud, kuid, kuid illegaalselt seda ikkagi veel kasutatakse pärast, et see on seal on lihtsalt odavam kui alternatiivne ravim. Kuidasmoodi raisakotkas üleüldse käituda võib, kui talle see muna sinna pessa pannakse, mis tegelikult ei olegi päris tema muna, siis mõtlesin, et kas ta seda ühel hetkel sealt välja veeretada ei taha, ütleme, kui teistest munadest tulevad pojad välja, üks muna jääb ikkagi selliseks suletuks siis ta mingil hetkel viskab selle seadme ikkagi minema viskama. See oleks päris kallis, kallis liigutus raisakotka poolt, et jah, ei näe, siin on niimoodi plaanitud, et see muna seal pesas ikkagi vähemalt 70 päeva neid andmeid saadakse, et see aku on sinna sisse pandud ja ilmselt nad on ka katsetanud, et see muna tehakse siis ma lugesin need kolm D printeriga, et võimalikult sarnaneks siis ilmselt nii välimuselt kui ka kaalult siis selle päris kotkamunaga, et tegelikult on sarnast meetodit kasutatud. Kas selleks, et koguda lindudelt vereproove, et tehakse selline linnumuna, kuhu sisse pannakse verd imev mardikas ja sellele muna küljes ja on pisikene auk, kust see mardikas saab välja pista oma selle suised või, või selle suuosa ja, ja sellega siis linnult verd imeda. Ja hiljem teadlane tuleb, võtab selle muna sealt ära ja võtab mardikas eestlasele vere plaadi kätte ja ongi nii nagu selline stri linnu jaoks stressivaba vereproovi kogumine, sellepärast et muidugi teadlane, kui tahad linnul thertsades, ta püüab ta käe pealt kinni, siis ta võtab, ta hoiab teda käes, siis ta võtetelt Verdis ta lõpuks lasete lahti, et linnule väga nagu stressi tekitav, et see sihukesed munapõhised meetodid aitavad just vähendada siis sellist stressi, mida, mida see uurimine võib lindudele tekitada. Kõlab väga noh, võib vist nimetada humaanselt, aga samas kes ikkagi selliste asjade peale tuleb pista Verdime mardikas muna sisse keegi väga palju loomingulisust tundub olevat ka siin siin selles, et kui üritatakse lahendada neid probleeme, kuidas, kuidas loomadega paremini ümber käia? Ja see saksa teadlane ise kurtis, ütles jah, et, et te teete selle meetodi välja nüüd ta tahab seda uurimustes rakendada, aga tal on väga keeruline, et iga kord, kui ta konverentsile proovib oma uurimustest ettekandeid pidada, siis küsitakse ainult selle muna ja selle mardika kohta, et keegi kedagi ei huvita, et mis ta, mis ta selle meetodi abil avastanud on, et see lihtsalt on nii, nii põnev linnu-uurijate jaoks ka selline, et selline võimalus on, aga no seda saab kasutada ainult siis kindlatel laiuskraadidel, sellepärast et kui kui peaks juhtuma kuskil troopikas, kus, kus mardikas võib-olla mingisuguste haiguste edasilevitaja, et see mardikas sealt munast välja pääseb ja siis seal näiteks invasiivse võõrliigina kanda kinnitab, et siis see oleks nagu väga suur pahandus, et selliste selliste meetodite kasutamisel peab olema nagu väga kindel selles, et sa tead, mis sa teed ja mis mõjusa sellega keskkonnale avaldad. Mardika ja munamees ise kõik temalt ühe ja sama asja kohta tahavad küsida, kõlab nagu lugu mingist näitlejast, kes jäi ühte rolli kinni. Angel sarnane ja igatahes täna rääkisid elusloodusest siin raadio kahes saates puust ja punaseks Tartu Ülikooli loomaökoloog, tuul, Sepp ning Madis Aesma, kohtume järgmisel nädalal, siis juba uued teemad, aitäh sulle. Tuul.
