Nutikas maailmas on raadio paide ühe kliki kaugusel. Leia raadio, äpp, Google Play või App Store'ist. Te kuulate raadio kahte värske ja vaba värske. Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Head raadiokuulajad, alanud on saade puust ja punaseks, see on saade, kus me tunni aja jooksul lappame erinevaid teadusuudiseid ja oleme kutsunud omale külalised, kes aitab neid meie jaoks teha puust ja punaseks. Täna siin meiega stuudios Tõnis Eelmäe, Tartu observatooriumist, tere, Tõnis. Tervist. Ja me teame ju tegelikult see nädal on meil omamoodi kosmosenädal. Selle nädala teisipäev oli see päev, kui möödus 55 aastat esimesest mehitatud kosmoselennust sellest päevast, kui juuriga kaarim käis ilmaruumis. No seda päeva tähistati suures osas nõukogude aja jooksul kosmonautika päevana. Kui paljud tänapäeval inimesed veel üldse seda tähistavat kastil näiteks seal observatooriumis ikka torti lõigati või õhtul diskot vihuti, et selline tähtis päev nüüd taas saabunud. Jah, tõesti on, on, minul on see väga südamelähedane, aga, aga observatooriumis kahjuks ei toimunud midagi. Küll sai kolleegidele soovitud head kosmonautikapäeva. Mõnele võib-olla oli see natuke isegi üllatus. Aga noh, ma ei tea, võib-olla võib-olla jah, nii-öelda väga paljud vanemad kolleegid mäletavad seda kuidagi omadest kogemustest. Ehedamalt ja täpsemalt ja võib-olla noorematele teadlastele võib see olla ka natukene kaugeks jääv asi, et ah mingi sündmus kuskil kauges minevikus. Nonii vist ongi, et ega, ega meie ju oma mälestustes meil selliseid hetki ei ole olnud nakkusega kaarini ja Sputniku lennud, aga teisel observatooriumis on kindlasti veel nii mõnigi mees, kes oma silmaga jälgis seda, elas kaasa võib-olla isegi töötas nendes Nõukogude kosmoseprogrammides, et noh, kindlasti huvitavaid mälestusi diiselmajas on, on päris päris palju. On tõesti ja, ja üks nendest on, nendest on kirjutatud ka üsna üsna omajagu meie ajakirjanduses. Uno Veismann on kindlasti väga-väga palju sihukesi Nõukogude Liidu kosmoseprogrammiga seotud asju kirjutanud ja ja nüüd alles päris värskes Postimehes. No tegelikult see oli vist küll nädalavahetusel oli Tõnu Viigi artikkel nii-öelda temast kui tollasest füüsikatudengist ja kuidas kogu see kosmoselendude algus teda siis nii-öelda puudutas, kui ta seal oli tudengina esimestel kursustel ülikoolis. Ja see oli siis möödunud laupäeva Postimees, kel vähegi käepärast soovitame tõesti selle üles otsida ja läbi lugeda, sest noh, selline vahetu kogemustest sellest Kaagarinomaaniast ma arvan, et noh, midagi võrdväärset kosmoselendude vallas vist nagu meie eluajal ei ole juhtunud või kuidas sulle tundub, et kas, kas annaks midagi siiski nägu kõrval asetada? Ma kardan, et vist tõesti ei ole just noh, nii-öelda kosmoselendude kui selliste vallas, et, et inimesed, eks ole nüüd käinud kaugemal maakera orbiidist ja noh, selliseid inimestega seotud väga suuri hetki võib-olla võib-olla tõesti ei ole, aga noh, loodame, et tuleb. Noh, eks masinad on käinud meie eest nüüd lähemal ja kaugemal ja tegelikult ka sellest me tänases saates jõuame rääkida, nagu oleme lubanud. Otsisime ja teile välja põnevamaid saavutusi, avastusi möödunud nädalatest ja ka tegelikult tähtpäevi, lisaks sellele kaarini lennule, nii et neid siis tänases saates käsitleme. Vahepeal sissejuhatuseks kuulame pisut muusikat. Raadio kahes saade puust ja punaseks täna on saade pühendatud Kosmoseuudistele ja siin stuudios saatejuhina Arko Olesk ja külalisena Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe. No kui sel nädalal me tähistame Gagarini kosmose 50 viiendat aastapäeva, siis tegelikult eelmise nädala lõpus oli veel üks mõnevõrra väiksem tähtpäev. Nimelt 15 aastat tagasi, seitsmendal aprillil startis Ameerikas kanoverali meeldivalt üks kosmoselaev mis tegelikult on töös tänaseni ja on selles osas üks rekordiomanikest, nimelt Marsi orbiidile piirnev kosmoselaev 2001 odüsseia. No Tõnis, kui unikaalne või kui kasulik see kosmoselaev meile olnud on tõepoolest siis juba 15 aastat Marsi orbiidile. See on olnud vist võib öelda, et kõige pikaealise kosmoseaparaat, mis siis on marssi uurinud ja noh, tõesti nüüd siis 15 aastat on ümber Marsi on tõesti see Marsi odüsseia 2001. Ja tema panus Marsi uurimisse on äärmiselt suur. Hästi palju nii-öelda pilte, mis on marsist tehtud, on, on pärit sellelt kosmose aparaadilt ja lisaks võib-olla mis on üheks oluliseks selliseks verstapostiks, on see, et et see maa asjadesse ja mõõtis suure kindlusega Marsi pinna all olevat vett. No see p leidmine Marsilt on ju tegelikult olnud nagu viimaste aastakümnete kõigi missioonide üks peamisi eesmärke näidata. Et kui seal on vett, siis seal tegelikult võib-olla ka elu või vähemasti on olnud eluni, et marsadesse ei tegelikult siis oli üks oli üks esimesi, mis nagu tõi meile kindlaid tõendeid kusagil vähemasti jää kujul, see vesi on seal planeedi peal olemas. Täpselt niimoodi ja hästi oluline on olnud ka siis see tegelikult et see Marhitesse jaan seal ümber Marsi tiirutanud tsirka kuus morsiaastat. Ma see aasta on noh, jupp maad pikem kui maasta. Et ta on päikesest kaugemal ja teeb tiiru ümber Päikese pikema aja jooksul. Ja selle tõttu on siis saanud võimalikuks ka uurida, noh ütleme siis Marsi aastaaegasid ja millised nähtused Marsi peal siis Marsi aastate jooksul toimuvad mõned asjad, mis on siis sellised regulaarsed, mis igal aastal aset leiavad, mõned teised näiteks tolmutormid, mis on rohkem või vähem juhuslikud. Ja lisaks lisaks on see kosmoseaparaat, et väga-väga palju panustanud sellesse, et me saaksime Marsi pinnal olevate nende kulguritega siis suhelda. Spiriti, oporti, Unity kaks marsikulgurid nii-öelda kaksikkulgurid, mis olid Marsi pinnal, nende põhiline sidepidamine käis just nimelt selle Maksolissi kaudu. Ja praegu Marsil ringi sõitev kulgur Curiosity on noh, nii-öelda umbes umbes pool andmetest saetakse just selle maksadessi kaudu lisaks siis ma ei tea Marsi luuretehiskaaslasele, mis seal nüüd natukene uuem instrument seal Marsi orbiidil. Ja tundub, et ega see sond seal orbiidil noh, niimoodi vanaduseni ja veel tegelikult ei, neid oli küll plaanitud niimoodi neljaks, viieks aastaks. Nüüd on ta seal olnud juba rohkem kui 10 aastat. Orbiidil olekust saab ka siis varsti 15 aastat täis, aga ta ilmselt siis suudaks veel aastaid ja aastaid seal püsida. Öeldakse jah, et tal on kütust veel piisavalt, et, et saab teha vajalikke manöövreid orbiidil ja et noh, tõenäoliselt õige mitu aastat võiks siis orbiiti seal veel toimetada ja tegelikult alles üsna hiljuti. D tehtigi üks selline oluline orbiidi manööver, et kui varasemalt noh, suurem osa ajast lendas marssolisi ülem Marsi, noh ütleme kohaliku keskpäeva mingi marsipunkti mõttes, siis kohaliku kesk päeva ja umbes südaöö paiku siis nüüd muudeti seda orbiiti selliseks, et see satelliit näeb marssi siis koidu ja ehavööndis. Ta saab vaadelda neid Marsi piirkondi, noh, nii-öelda parima näiteks lahutusega pildistamise mõttes mis just tulevad varjust välja päikese kätte uurida sealseid pilvi, milline on see temperatuur seal ja nii edasi. Nii et sealt vähemasti ilusaid pilte kindlasti tuleb veel omajagu Marsi kohta, aga, aga tegelikult Marsi kohta meil üks teine uudis on ju ka, mida me siit äsja lugeda saime, nimelt paistab, et ka Marsil on toimunud selline asi nagu pooluste rändamine, et mis, mis nagu viitab sellele, et paistab, et see planeet on niimoodi kõikunud pisut edasi-tagasi. On tõesti jah, üks üsna üsna värske uuring näitas avaldatud artikkel milles siis uuritakse seda kuidas Marsi peal olevad vulkaanid praegu seal olevad vulkaanid on mõjutanud Marsi telje kallet. Sellest on räägitud palju, võib-olla on see isegi kooliõpikutes juba sees. Et Marsi peal asub teadaolevalt Päikesesüsteemi kõige kõrgem mägi üks vulkaan olümpus, Manson, tema siis nii-öelda ladinakeelne nimi 22 kilomeetrit oli ta vist kõrge või isegi veel rohkem veidikene jahet. See seal on mitu vulkaani tegelikult ühes puntras koos ja nad on tekkinud umbes seal kuidas selles samas artiklis öeldakse, et, et üsna hiljuti tekkinud siis marsa ajalooga nii-öelda aktiivse ajalooga võrreldes, et umbes ütleme hiljemalt kolm miljardit aastat tagasi nende aktiivsust siis lõppes. Aga, aga need vulkaanid hakkas tekkima umbes 3,7 miljardit aastat tagasi, arvatakse. Noh, siis 700 miljonit aastat oli siis niisugune vulkaanilist aktiivsust mille käigus muudkui seal piirkonnas nii-öelda massi juurde kogunes. Ja on siis leitud, et nii-öelda ana analüüsitud Marsi pinnavorme ehk siis tegelikult Marsi pinnal olevaid, noh ma ei tea, siis ütleme jämedalt siis jõgede orgusid nende nende asetust Marsi pinnal. Ja On leitud, et need ei ole sugugi mitte maxi praeguse noh, nii-öelda nagu ekvaatori piirkonnas vaid paiknevad hoopis teises nii-öelda vööndis või ekvaatoriga nurga all olevas vööndis Ja see siis nagu viitaks, et tegelikult kui need jõeorud tekkisid, siis nad voolasid kunagi mööda ekvaatoritega, kuna vulkaanid sisuliselt ajasid planeedi tasakaalust välja. No ja siis siis mars niimoodi vajuski pisut viltu, sellepärast et tal ühes küljes oli seda massi tekkinud rohkelt. Täpselt nii et kui alguses noh, arvatakse, et kui Marss tekkis või noh, tegelikult ei tea, kas see niimoodi tekkis, aga ütleme seal mingi 3,7 miljardit aastat tagasimarsistruktuur oli selline, et marsib, põhjapoolkera oli suhteliselt sile ja noh, ütleme suhteliselt madal. Nii nagu ta ka valdavas osas, kui need vulkaanid kõrvale jätta, võib-olla ka tänapäeval on lõunaosa oli siis just pigem nagu kõrge noh, niisugused või noh, nii-öelda nagu mägisevette keskmisest keskmisest pinnast palju kõrgemad ja palju madalamad piirkonnad siis vastavalt lõuna ja põhjapoolkera ja siis arvataksegi, et see nii-öelda piirjoon seal madalatel ja kõrgetel aladel jooksis jämedalt möödekvaatorit. Ja seal ekvaatori kandis olid siis et nii-öelda noh, jõeorud. Ja kui siis hakkasid kasvama need väga suured vulkaanid siis nagu sa ütlesid, nikastasin need Marsi masskeskme natukene paigast ära või isegi täitsa omajagu ja et see telg on nihkunud tsirka 20 kraadi võrreldes siis selle iidse ajaga. Ja mis on seal huvitav ja mõnes mõttes, kus tuleb mänguga see kosmose aparaatse Masha 2001 on siis see, et seal kohtades, kus arvatakse, et olid kunagi need ürgsed, marsi poolused seal piirkondadest on sügavalt Marsi pinnasest leitud noh, suure tõenäosusega jääkogumeid, mis olid siis nagu Marsi polaarmütsid, noh, umbes nagu meil Antarktika, eks ja noh, valdavalt on nad siis nüüd tänaseks päevaks kaotsi läinud, noh nii-öelda Marsi pinnalt, aga seal Marsi sügaval sees on endiselt siis seda väga ürgset jälle jääd. Nii et tegelikult see võiks olla koht, kuhu me saaksime saata sonde või siis ma ei tea lausa mingisuguse põhjalikku emissiooni mis võiks seda ürgset jääd sealt üles kaevata. Võib-olla see räägiks ka meile selle planeedi ajaloo kohta üht koma teist. Ja mine tea, et võib-olla seda tõesti tehakse ühel hetkel, sest sest Marsi pinnalt jah, on leitud mind mõndades piirkonnast on leitud küllalt ulatuslikud. Noh, ütleme siis jääreservuaarid, eks ta kindlasti on mingisugusel kujul või noh, suure tõenäosusega on ta segatud seal liivaga, eks, ja nii edasi. Aga noh, seal ei ole vahet, et kui seda näiteks saaks kasutada Marsile inimeste koloonia toetamiseks, et saada sealt hingamiseks õhku, hapnikku ja ma ei tea kütuseid vesinik, hapnik, eks. Et siis siis oleks see väga suur asi. Nii et jääd Marsil on nüüd me teame paremini, kus ta võiks seal paikneda. Tegelikult jääga ilmaruumis, seda saadet ka jätkame, kuid kuulame siia vahele natukene muusikat, enne kui liigume, mil päikesüsteemi pidi pisut kaugemale. Raadio kahes jätkub saade puust ja punaseks, täna hõljume ilmaruumis uurime neid uudiseid, mis on aekunud meile erinevate kosmiliste nähtuste kohta ja üks see nähtus, mis on tekitanud sel aastal astronoomide seas ikka väga ja väga palju elevust, on see, kas tõesti meil Päikesesüsteemis võiks olla see müstiline üheksas planeet kusagil seal kaugemal hiilimas. Me rääkisime sellest siin saates, kui need esimesed väited, teated tulid, et teatud orbiidid ja asjad viitavad, et midagi sellist võib seal kusagil kaugemal Päikesesüsteemis olla. Ja loomulikult kukkuse elevus teadlaste seas on väljendanud ka selles, et päris palju on tulnud teadusartiklid ja võimalik analüüsi selle kohta, et kuidas me saaksime seda planeeti sealt siis üles leida ja milline ta välja võiks näha. Ja selle artikli, mille me täna olemegi valinud. Šveitsi teadlaste artikkel, kes siis tegidki erinevaid simulatsioone, et püüda välja pakkuda, milline see üheksas planeet seal kusagil Päikesesüsteemi kaugustes võiks olla. Tõnis, sa lugesid seda artiklit, mida sa ütled, et mida nad siis välja pakuvad, milline see planeet seal kaugel kusagil siis on? Kui see uudis tuli jah, et ameeriklaste tiim on, on leidnud noh, nii-öelda võimaliku sellise massiivse maastikangi märksa massiivsema taevakeha noh, nii-öelda võimalikkusest, mingeid viiteid siis tõesti, ma arvan, et see planeedi uurijate seltskond läks üsna kihama. Et selles artiklis jah, tõesti, siis analüüsideks erinevaid võimalikke planeete erinevate suurustega, planeedid võetakse nii-öelda simulatsiooni aluseks ja pannakse siis nad kuidagimoodi milline tuum on, millised nende väliskihid on, mis seal planeedi sees veel võib-olla ka näiteks, et seal on üsna paks kiht jääd võib-olla. Ja hinnatakse siis seda, et kui helese planeet peaks siis paistma. Ja ehk siis loomulikult siis sellest vaatevinklist, et kas me suudaksime sellist planeeti komplekteerida oma tänapäevaste võimalustega. Ja võib-olla äkki see planeet on juba olemas meie mõnel fotol. Aga me ei oska veel öelda, et see on nüüd see planeet, vaid seda paistab meile kui üks hästi-hästi nõrk täheke. No aga seesama nende pakutud analüüs väidabki, et noh, see planeet võiks koosneda üsna paljuski jääst ja jää vähemasti meil siin maa peal on tavaliselt selline ilus, hele ja võiks nagu sirada, kui talle mingi valgus peale langeb, et et kas see võiks nagu just teha nadi hästi nähtavaks selle planeedi, kui ta nagu valdavalt jääst Selles artiklis on tehtud nüüd selline noh, nii-öelda eeldus noh, eks seal on omad mingisugused mõistlikud seletused, miks just selline lihtsustatud küll mudel on tehtud, aga siiski ilmselt piisavalt realistlik. Et seal on ilmselt gaasi atmosfäär, on väga suur tõenäosus. Kuigi nad on analüüsinud ka sellist võimalust, kus on tegu jah, nii-öelda ütleme, nii-öelda supermaaga tsirka, 10 maa massiga planeediga, millel on siis tahke Pindiumite gaasiline pind. Ja leitakse, et tegelikult selline noh, ütleme supermaa võrreldes alaneptuuniga ei oleks väga palju nõrgem. Ühesõnaga, et see Suprama ei oleks, ei oleks küll paremini leitav, aga, aga mitte palju halvemini leitav. Seal, seal on jah niimoodi, et kui nii-öelda numbritesse seda ütelda, siis siis noh, nii-öelda meie palja silmaga nähtav selle planeedi heledus siis võiks olla umbes noh, ütleme peaaegu 22 tähesuurust. Noh, mida see võiks tähendada, see tähendab umbes seda, et et viis tähesuurust tähendab, et noh, mingi täht on siis 100 korda erineva heledusega. Et me palja silmaga näeme umbes kuuenda tähesuuruse tähti, siis, siis see on noh, õige mitu korda 100 korda siis nõrgem. Nii et mida suurem see number, seda kehvemini on ta meile nähtav. Just seda nõrgem on see jah, seda, seda vähem valgust, sealt tuleb taevakehalt. Aga nüüd see huvitav koht selle juures on, on ka siis see, et tuleb välja, et noh, kui see planeet oleks umbes 700 astronoomilise ühiku kaugusel ja oleks siis umbes niisugune 10 maa massiga gaasilise atmosfääriga planeet siis ta oleks parasjagu Nendel sihukse lihtsalt leitavuse piiri peal meie jaoks lihtsalt need uuringud, mis on tehtud nüüd ütleme, viimase 10 15 aasta jooksul ühel või teisel põhjusel ei ole seda noh, kõige tõenäolisemalt piirkonda taevast uurinud. Ja mõnel teisel teleskoobile jälle oli üks infrapunanoh nii-öelda taevaülevaate tegemise kosmoseteleskoop Vaisi nimeline, temal nüüd kahjuks jälle ei jagunud seda tundlik kostet nii nõrka taevakeha leida. Aga artikkel lõppeb nii-öelda lausetega, et loodetavasti lähiaastate seal läheb käima, suurusin optiline teleskoop. Mis siis peaks nägema 26. tähesuuruse heledusega tähti, mis siis on noh, jämedalt veel 40 korda nõrgemad kui see ennustatud planeet. Et sellisel juhul peaks nagu kindlasti selline planeeti üles leidma tema ja võib-olla mine tea, võib-olla mõni teinegi veel, eks ja et, et see on väga põnev väljavaade. Nii et tegelikult me peame ikkagi veel natukene ootama, et praegu need artiklid, mis tulevad need oletused, et nüüd ongi kõik oletused mingite kaudsete nähtude põhjal, et, et selleks, et teda otseselt näha teleskoobiga meil ei ole neid vahendeid praegu veel. No ma arvan, et nüüd peale seda ütleme esimest artiklit, kus siis pakuti välja, et sinine planeet on tegelikult need otsinguprogrammid on juba peale alanud ja, ja selles eeldatavast taevapiirkonnas siis lihtsalt otsitakse hoolikamalt. Aga noh, kõik see asi võtab aega ja noh, ma ei teagi, see planeet liigub väga aeglaselt, need hinnatakse, et umbes 0,3 kaaresekundit tunni jooksul, et seal tegelikult kohutavalt aeglane liikumine ja noh, näiteks üks nendest otsinguprogrammidest, mida on juba tehtud Nende noh, nii-öelda otsingumeetodist või noh, kuidas nad sest pildistasid sellest tingitud siis avastamispiir on poolkaaresekundit tunnis. Puhtalt liikumise põhjal ei saa öelda selles selle programmi tulemuste järgi. Et tegu on planeediga või mingisuguse liikuva taevakehaga Aga see on siis selline programmis lihtsalt teeb teata järel tilti ja siis võrdleb neid omavahel, et näha, et kas on midagi seal nihkunud mingi valgusele. Täpselt eks ta on, eks seda niimoodi leitaksegi, et üsna üsna raske on leida mingeid muid nagu meetodeid, häid meetodeid selleks. Ja, ja me hoiame oma kuulajaid kindlasti kindlasti kahe sellega kursis, sest nagu öeldud, see teema on lihtsalt nii põnev, et iga päev ei avastata siit päikesesüsteemist midagi nii suurt ja uut. Kuulame siia vahele natukene muusikat, enne kui jätkame planeetide otsimisega, seekord veel pisut kaugemalt. Saade puust ja punaseks jätkab otsinguid, ilmaruumis mesin, oleme otsinud jääd Marsi peal oleme otsinud üheksandat planeeti ja no mis kosmosesaade see on, kui me ei tegeleks ka pisut elu otsimisega ilmaruumist ehk siis selline kuulus programme kusseti, mis püüab kinni püüda raadiosignaale ilmaruumist, mis annaksid tunnistust millest, ehkki intelligentsed seal kusagil kaugemal on nüüd enda jaoks välja mõelnud, et võib-olla nad on senimaani otsinud pisut kehvadest kohtadest. Ja siin värskes teates Nad ütlevad, et nüüdsest suunavad nad oma antennid niinimetatud punaste kääbuste poole. Tõnis, kes või mis on punased kääbused? Punased kääbused on tähed nagu meie päike, ainult et mõned korrad või noh, kuni 10 korda väiksema massiga et lihtsalt väikese massiga tähed. Sellised tähed nagu, mis saab ka kunagi meie päikesest, et praegu on meil päike veel täiesti normaalne täht, aga temast saab kunagi punane kääbus. Vastupidi päikesest saab kunagi valge kääbus, niisiis must kääbus, aga punane, lõbus on need tegelikult siis selline täht, mis on tekkinud samamoodi nagu päike tõmbunud kokku gaasipilvest tuumas on süttinud termotuumareaktsioonid aga kuna selle tähe mass on nii palju väike, siis need termotuumareaktsioonid käivad maru aeglaselt, seal tähe tuumas toodavad ka vähe energiat, sellepärast on need tähed ka väga väikese heledusega enamasti. Ja noh, kuna seda kütust aeglases tempos ära kulutatakse, siis need punased kääbused elavat kohutavalt kaua aega. Noh, arvatakse, et, et suur osa neid praegu nähtavaid punaseid kääbused tegelikult on, võivad olla tükk maad vanemad, kui meie päike ka vabalt näiteks 10 miljardit aastat 12 miljardit aastat. No kui meie päikese asemel siin praegu oleks üks punane kääbus, siis ega meie siin praegu ei istuks ja seda saadet ei teeks siin maa peal ilmselt laiutaski. Jääkõrb, võib nii öelda. Jah, selle, see on täiesti õige, et, et kui me päikesetaseme asemele paneksime isegi mingi sellise suhteliselt massiivsema punase kääbuse, ütleme, et seal mingisugune kolmandik päikese massi siis temperatuur maa kaugusel, siis sellest tähest oleks ikka jah, nii nii piisavalt külm. Et see elukõlbulikkuse tsoon punastel käädvustel on väga palju lähemal tähele endale. Aga ometi nüüd seti astronoomid arvavad, et just need punased kääbused võiks olla see koht kus, mille ümber tiirutavatel planeetidel võiks olla head tingimused elu tekkeks. Miks nad on järsku nüüd niimoodi arvama hakanud? Kaks põhjust tegelikult noh, kaks üldist põhjust, üks põhjus on see, et, et need punased kääbused on niivõrd palju noh, hinnang on, et umbes kolmveerand kõigist tähtedest on punased kääbused. Ja noh, selline tore võrdlus on ka toodud, et et noh, et kui me võtame mingisuguse portsu nahal toodet, noh, näiteks 20000 punast kääbust ja võrdleme seda 20000 päikese-sarnase tähe ka siis siis kõik need 20000 punast kääbust oleksid Ühes sellises nii-öelda noh, nagu ilmaruumi keras või meie galaktikas sellises sellises nagu nagu keras, mis on poole väiksema läbimõõduga, kui siis see, mis sisaldaks kahtekümmend 1000, päikesesarnast tähta ühesõnaga palju lähemal meile. Just need tähed on meile palju lähemal ja mida lähemal olev täht seda paremini kostuvad, sealt tulevad signaalid meile, kui need signaalid on olemas ja kui need signaalid on olemas. Jah, sest me teame, et elu tekkeks on vaja teatud tingimusi. Just. Jaa, nüüd see teine nii-öelda põhjus on just seesama elu tekkeks sobivate tingimuste olemasolu. Et nüüd viimaste noh, ütleme tsirka 10 aasta uurimistulemuste käigus põhiliselt ka näiteks Kepleri kosmoseteleskoobi andmetest on selgunud, et tegelikult on planeedid küllalt paljude punaste kääbuste ümber olemas. Ja isegi seal elukõlbulikkuse tsoonis on neid planeete omajagu noh, arvatakse mingi jämedalt kuuendiku pool planeetidest punaste kääbuste ümber on pead alates planeetidest on elukõlbulikkuse tsoonis. Ja kui varem arvati, et planeet Punase kääbuse ümber, mis on elukõlbulikkuse tsoonis, on oma tähele niivõrd lähedal, et põhimõtteliselt see planeedi tiirlemis pöörlemisperiood on võrdsed nagu meie kuu, mis on kogu aeg ühe küljega maa poole pööratud, et sama läks siis selle planeediga. Ja see tähendaks seda, et planeedi tähepoolne külg oleks väga kuum ja teine siis varjus olev külg väga külm siis praegusel ajal on nagu leitud. Kui seal planeedil on atmosfäär olemas või on seal ookeanid, siis jaguneb tähelt tulev soojus päris efektiivselt, et üle terve planeedi pinna ja planeedil oleks päris suured piirkonnad, kus on noh, niisugune mõistlikud tingimused näiteks vedela vee olemasoluks, piisava atmosfääri rõhk ja nii edasi, et sealt oleks põhjust otsida elu. Nii et kui on olemas vesi, kui on olemas soojus ku olemas piisavalt aega, siis need ongi need eeldused, mida me meie praeguste teadmiste kohaselt vajame selleks, et et seal võiks areneda elu ja võib-olla siis ka mõistuslik elu. Täpselt nii. Nii et just sellepärast on siis seti oma antennid suunanud nende tähtede poole ja ja otsimas sealt siis raadiosignaale, mis võiksid viidata elule. Loodame, et meil ehk siis õnnestub ka midagi leida. Ja siis see ongi hea, et kui nad leiavad, siis ilmselt on see nüüd seda võrra lähemale, et me võime isegi kaaluda nagu reaalselt mingil moel selle paiga uurimist, et noh, kui ta on niimoodi ma ei tea, mis, mis suurusjärgus mõni valgusaasta, mõnikümmend valgusaasta. No ma arvan, et jah, see võib olla siukesed, võib-olla mõned sajad valgusaastat noh, siiski nii-öelda küllalt kaugel. Aga, aga see on ikka väga, kohutavalt palju lähemal võrreldes näiteks meie galaktika keskpunktiga või isegi poolele teele selleni, eks. Et kui siin alles eelmisel aastal, ma arvan, oli juttu sellest, et et lei leiti üks planeet, kus, no mine tea, võib-olla on elud või võivad olla eluks sobivad keskkonnatingimused, vähemalt siis see planeet asus meist asub meist. Enam kui 1000 valgusaasta kaugusel. Noh, sinna on nagu ikka väga keeruline mingisugusel mingisuguselgi viisil nii-öelda jõuda. Nii et juba mõnisada oleks niimoodi hea edasimineku ühesõnaga või mõnikümmend peaaegu nagu käega katsutav, võiks selle kohta öelda, et isa saadab signaali teele ja poeg võib oodata vastust kaugelt planeedilt, et isegi nii oleks suhtlus võimalik. Kuulame siia vahele natukene muusikat ja siis tegelikult jätkame universumist raadiosignaalide püüdmist. Puust ja punaseks. Ja veel põnevatest asjadest ilmaruumis veel salapärastest asjadest. Kui SETI otsib raadiosignaale, mis võiksid olla saadetud mõistusliku elu poolt siis siis tegelikult on, oleme siin maa peal juba püüdnud kinni kõiksugu raadiosignaale, mille puhul me teame, et need ilmselt ei ole teiste eluvormide poolt saadetud ja need on põhjustatud erinevatest kosmilistest nähtustest. Aga me ei tea põrmugi üldse, millistest ja kust. Ja niinimetatud siis sellised kiired Radioainete sähvatused, neid on siis siin juba kümmekond aastat maa peal registreeritud, aga endiselt püsib mõistatus, millega täpselt on tegu või kas püsib Tõnist. Ja alles hiljuti oli noh, küllaltki värskelt siin kuu-paari eest oli, oli uudised lõpuks ometi on leitud säigitus, et tegu suure tõenäosusega on kokku, põrkavad neutrontähtedega noh näiteks ja ühes ühes üsna kauges galaktikas siis leiti tuli gammasähvatus ja samas kohas oli näha ka siis raadiokiirguses sellist sähvatust. Ja see oluline osa oli siis see, et, et seekord suudeti nii-öelda see raadiosähvatuse asukoht täpselt noh, nagu piiritleda või määrata. Ja no üsna üsna natukene aega hiljem seal võib olla mingi umbes nädal aega hiljem peale selle artikli avaldamist tehti kiiresti lisavaatlusi selle galaktika kohta. Ja mis siis leiti, oli siis tegelikult see, et selles samas kohas on endiselt mingisugune raadiokiirgust tulemas ja kaks neutrontähte oleks kokku põrganud. Siis noh, on käibki selline nagu nagu sähvatus raadiokiirguses ja siis on noh, praktiliselt nagu vaikus majas. Aga et kuna seal on endiselt raadiokiirgus näha, siis on küllalt õena oluline, et tegelikult selle galaktika taga nii-öelda meilt vaadates seal galaktika taga kuskil veel palju kaugemal on üks selline noh, spetsiifilist sorti ütleme, taevakeha või raadiokiirguse allikas, mida nimetatakse siis aktiivseks galaktika tuumaks. Noh, mida võib-olla jämedalt võib võtta niimoodi, et seal on niisugune ülimassiivne must auk, millesse kukub siis ainet ja, ja seal toimub igasuguseid huvitavaid sündmusi. Ja kus tuleb ka raadiokiirgust mingitel juhtudel Aga siis mitte sellist raadiokiirgust, Neid kiireid sähvatusi, mida siis teadlased üritavad nüüd millegagi seostada, et see oli nagu nii-öelda valehäire. See ei ole päris selge selles mõttes, et ka raadiokiirguses need aktiivsete galaktikate tuumad on üsna kiire muutlikkusega. Ja noh, praegu siis ongi see koht, et see nii-öelda astronoomide seltskond, kes siis avastas, et seal Praegult raadiokiirgus tulemas on endast suhteliselt kindlad, et et noh, see ei ole nüüd küll kindlasti see nii-öelda neutrontähtede kokkupõrke nagu tulemus, sähvatus ja selle töö autorid, kes ütlesid, et seletasid seda asja neutrontähtede kokkupõrkega on jälle endas üsna kindlad. Ja noh, need siin käibki selline noh, ideede ja, ja selgituste jah, nii-öelda võistlus erinevate teadlaste rühmade vahel et kes siis üritavad, üritavad näidata, et, et kellel on õigus ja saada siis au endale. Ja põnev oli vist ka see, et noh, niipea kui ilmasse esimene teade, et noh, et nagu oleks neutrontähtede kokkupõrke põhjustanud need raadiosähvatused siis nagu õnnestus neil teiste teadlastel kohe leida võimalus oma teleskoobiga vaadata täpselt sama kohta, et, et noh, see on vist üsna harukordne, nagu õnnestub nagu teleskoobi aeg kohe broneerida, täpselt sinna keerata. Nii kiire reageerimine, vist teleskoopide ajad on niimoodi kuude kaupa ette planeeritud, et kes mida täpselt vaatab. See teine uuring oli, tegelikult oli natukene hiljem, aga jah, selles mõttes suurte teleskoopide ja ka raadioteleskoopide aeg on tõesti noh, nii-öelda poole aasta kaupa näiteks või, või ka vahel aasta kaupa nii-öelda ette broneeritud. Aga noh, üldiselt nendes programmides on alati ka jäetud mingi selline noh, nagu võimalused, kui midagi erakordset huvitavat toimub, siis noh, mingid natukene madalama prioriteediga programmid, noh, võivad oma vaatlusajast noh, kas täielikult või osalik osaliselt ilma jääda. Samamoodi optilistel teleskoop del ka, et et on nii-öelda kiire reageerimise noh, nii-öelda programmid olemas. Kiirreageerimisteleskoobi üksused, kui niimoodi võib väljendada, selline saigi meil tänane puust ja punaseks kosmosesaade siin stuudios saatejuht Arko Olesk ja Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe. Meie teekond viis meid täna siis Marsilt planeedil nii üheksa kuni punaste käädvusteni kuni väga müstiliste raadiolainetena kusagil kaugel universumis. Järgmisel nädalal siin saates juba teised teemad kuulmiseni.
