Tere, head aia sõbrad. Eile algas kalendrisügis ja see on uute viljapuude ja marjapõõsaste istutamise aeg. Nõu annab aiandusagronoom Väino Eskla. Tänavune sügis on võrreldes eelmise ja üle-eelmise aastaga hoopiski erinev täiesti teises seinas. Seepärast eelmisel aastal oli sügisel probleemiks liigkuivus tänavune liigniiskus. Siin ei saa ühtset reeglit nüüd öelda, et vot istutada tuleb nii või teistmoodi, vaid iga aiapidaja peab vaatama, millisel maal tasub kas seal madalamal maal või kõrgemalmaal. Et kui ta ikka on väga madal, Maarja soodumus on pinnaveepüsimisele, et siis tuleks seda istutusaega, võib-olla kevadeks lükati edasi. Aga kui on tegemist kirge lõimisega, liivase maaga, need on kõrgemal kohal, siis ei ole mõtet kahelda. Võib-olla võiks istutada sügisel kindlasti ära. Ja kui nüüd võtta, mida istutada ja siis eelkõige marjapõõsad tuleks sügisel maha panna siis teises järjekorras ploomid, kirsid, Need on õrnemad talvel. Et need võitsete kevadeks. Kui kõrge või madal peab olema mulla temperatuur, kui võib veel marjapõõsaid viljapuid istutada. No Vegitatsioon, see tähendab taimede kasv toimub ka veel pluss viie kraadi juures. Kui ta hakkab allapoole juba langema nulli ja viie vahel, siis võib-olla poleks enam mõtet istutada, aga see temperatuur nii viie kuni 10 kraadi vahel püsib veel päris pikka aega. Praegu. Kui inimene läheb nüüd puukooli ja hakkab kas õunapuu või mõne teise viljapuuistikut valima, siis mida tuleks tähele panna? Siin on päris mitmeid asju, mida peaks jälgima, ma olen käinud müügikohtades ringi ja vaadanud, millised puud-põõsad välja näevad, on päris riivanud silma mõnes kohas, et näit eks õunapuuistikud on üle kasvanud, on väga kõrged, isegi kaks kuni kaks, pool meetrit, teinekord. Ja seal on probleemiks veel see, et altarnimis kohast on esimesed oksad tekkinud kunagi puukoolis ära, siis on puu edasi kasvanud, on vahepeal tühimik ja üleval, et on uuesti okste argnemine. Vot selline puunid, kui ta kasvab omasoodu edasi, siis kuju ei tule tal sugugi, õigemini aitäh. Ja tuleks sel juhul kas jätta see puu ostmata või lasta istikumüüjal lõigata korralikult ära. Ja ostjal on kindlasti õigus ja ka soovitus, et kindlasti paluda müüjal puuistik ära lõigata. Sest noh, meie peaks seda tööd oskama teha. Siis peaks jälgima kindlasti, et need istikud on terved, et ei oleks mehaanilisi vigastusi. Et ei oleks mingit haigust peal näha sagedasemaks haiguseks, mis õunapuudel võib olla näiteks tüvepõletik või vähk kogunisti. Sest on paljud aiad, kust paljundusmaterjali võetakse, on nakatunud ja kui seal ei jälgita, et just see puuk saab tervelt puult võetud, siis pakkus, lähebki edasi noorealistikule ja lööb üsna varakult juba välja. Ja kui selline väiksegi nakkusega seenhaigustega istik, need vahed on toodud, siis mõne aasta pärast hakkab see tõbi vohama seal. Kas istiku juurekava peaks vaatama? Istiku juure toodaks vaatama nii paljas juurse kui ka nõuistiku puhul kindlasti paljasuursed, istikud, neid võib praegu juba vabalt osta ka kuid viimastel aastatel Teil on valdav osa ikkagi nõu istikuteks läinud, siis neid saab igal aastaajal istutada. Vaadata tuleks paljasuurse istiku puhul seda, et oleks võimalikult palju narmasjuuri, et see kargnemine juurestik, kus oleks väga suur. Sel juhul on kassaminek tunduvalt parem ja see seisakuaeg, mis ümber istutud, no mis seal tekib, jääb märksa väiksemaks. Kui aga nõuistikut osta, siis siin tekib probleem sedapidi, et kui ta on istikum kasvanud puukoolis juba mitu aastat ja see pott või, või kilekott, kus ta turbas nüüd kasvab, on väike siis juured hakkavad kiirduma. Ja kui nad on seal päris mitu tiiru juba teinud selle ümber palli siis on see edaspidi puule olnud. Sest võib tekkida kasvu seisak mitme aasta pärast koguni olgu, seda ei märkagi. Aga kui nüüd see istik on ostetud ostmiseks, seal on seda üsna raske kindlaks teha. Kui ta on plastpotis, siis saab veel, et võtab ostja selle või uuesti, palub müüjal võtta selle kotist välja ja vaadata, kuidas juurestiku seisund on. Aga kui ta nüüd on kilekotis, siis on märksa raskem välja võtta. Kui see istik on ikkagi ostetud ja aias läheb istutamiseks aga juured on juba keerdunud, siis tuleks need juured näiteks mingi puupulgaga tasakesi arutleda lahti et nad oleksid võimalikult laiali seal istutusaugus seda keerdumist vähendada. Siis jääb see probleem ka edaspidi järgmistel aastatel väiksemaks. Kui nüüd õunapuuistikud või teiste viljapuude istikud on koju toodud kas on otstarbekas istutada kohe kasvukohale istutusauku või panna muld kraavi ja hoida ületalve või mis võimalusi veel on? Kui on ostetud nii viljapuid kui marjapõõsaid, siis marjapõõsad tasuks kindlasti panna kohe õigesse kohta maha kuid viljapuudega nahk jääb natuke asja kaaluma. Õunapuud on veidi kindlamad, need võib ka kohe istutada, kui nad nüüd on juba septembri lõpus ostetud või oktoobri alguses kuid broomi ja kirsipuud on õrnemad. Nende puhul peab mõtlema, kas istutada maha või hoida ületalve. Üle talve oleks kõige paremini hoidmis võimalus jahedas ruumis nullilähedasel temperatuuril võib-olla keldris. Kellel see võimalus on, siis kindlasti võiks sügisel ära osta. Kellel seda võimalust pole, siis võib sel põhimõttel, et panna muld kraavi, nagu vanasti pandi, see on siis poolkaldu, kaevatakse kõigepealt kraavi ja siis paneks istikud pool kaldu sinna talvituma. Vajavad talvekatet need jah, parem oleks mingi katte peale saab kas oksad või muu kättesaadav materjal, aga oluline on see, et sinna põhku näiteks ei pane, et rotid hiired kipuvad sel juhul sinna ligi hakkavad maiustama. Et kõige parem säilitamisvõimalus on jah, ikkagi üle talve kuskil ruumis seal juur. Kas nad vajavad siis ka täiendavat kastmist või niisutamist? Ei vaja, sest sügisel tuleb nad korralikult läbi kasta. See juurepõlv läks niiske, pigem vastupidi. Kui on liigniiskus, siis võib ka hallitus tulla peole, nii et mõõdukas niiskus on kõige õigemad. Kas on ka mingeid uusi suundi selles, kuidas noort õunapuud istutusauku panna, kuidas istutada, kuidas kasta ja väetada? Uusi suundi istutuspõhimõtetes võib olla, aga kuna praegu on hakanud levima nõrgakasvulisi laulusel õunapuud see tähendab seda, et et puulakurnakse varem kandma ja nad on väiksemad. Kuid samas on nende juurestik hoopiski väiksem ka ja pinna lähedasem. On see oht, et kui puu on kasvama läinud juba juured on väga pinnalähedased ja meie oludes on sageli talved ilma lumeta või vähemalt talve esimene pool, kus tuleb 10 15 kraadi, isegi 20 kraadi sisemaal külma siis saab see juurestik kannatada, sest juured 10 12 kraadi kannatavad ja siis võib võivad juba kahjustada. Et sel juhul peab võib-olla katma rohkem ja kaaluma, kas kas nõrgakasvuline igale poole sobib. Siin peab vaatama Ma jällegi seda Eesti piirkondi, kui on ta ikkagi külm, väga külm sisemaa, Kagu-Eesti, seal on oht suurem. Eriti kui see paljasmaal mere ääres on uht märksa väiksem. Et Eesti kliimavööndite osas tuleb, seda vaadati arvestada. No kui inimesel on õunaaias juba olemas vanad kuulsad sordid, nagu Suisleb sõstra roosa valge klaar Krügeri tuviõun ja Liivi kuldrenett siis missuguseid uusi Eestis vastupidavaid külmakindel laid, kahjur ja haiguste kindlaid õunapuuliike sortide soovitact Õunapuusorte on Eestis Polli Aianduse Instituudis aretatud aastaid aastakümneid ja aretatakse ka praegu edasi. Samuti maguskirsipuid aretatakse seal ka marjapõõsaid. Uutes piltidest on suvesortidest, on, eks Kasper see ei ole küll Bullis aretatud seal harrastusaretaja poolt. Kuid sügissortidest on valida pulli sooritatud Kristo näiteks, mis on ennast viimastel aastatel päris hästi õigustanud. Siis sort, kata siis puudute päris palju sorte meile ka Soomest. Soome kliimaolud on meist karmimad ja seal aretatud sordid peavad ka meie oludes üsna hästi vastu. Et soomesortidest huvitus Mikey kirja kokku siis tundra, nii et neid sorte on päris palju ja puukoolid on hakanud neid ka paljundama ja müüma. Huvi on nende vastu suur ja eriti koduaedadesse, kuna seal on nad ennast päris hästi Soome pool vähemalt näidanud. Aastaid ja aastakümneid on meil katsetuses olnud Venemaalt ja Valgevenest pärit sordid ja samuti Lätist ja Leedust. Ja peab ütlema häid sõnu Venemaasortide kohta. Ühest küljest nad välimuse poolest need viljad ei ole nii isuäratavad, kuid seal on päris mitmeid sorte, mis on vastupidavad säilitussordid ja selles mõttes tasub kasvatada meil Kas te võite oma aiast nimetada mõnd sorti, mis annab niisugust head lauaõuna nagu vanasti nimetati? Kui hakkate varasematest sortidest peale, siis on Melba võib-olla see on niisugune varasügisene sort, mis on väga hea, ehkki puu otsas saavad nad üsna kiiresti valmis ja kipuvad varisema siis edasi võta Koit Suislepa sarnane sort, mis on küll sellest hilisem, kuid säilib päris mitu kuud. Ja seda tasub kasvatada siis sügi sortidest võib veel nimetada sügistesserti, mis päris hea maitsega siis, kui minna talve poole edasi. Talvenauding on vaja tuntud sort. Seda teevad paljud, kõige pikema säilivuse ka on Karksi. See võib isegi mai kuni juunikuuni vastu pidada, kui on head, säilita sulud. Nii et ma vaatan, te olete eelistanud kas vanu traditsioonilisi sorte või siis uuematest ikkagi eesti nimedega Eestis aretatud sorte. No Eestis sordid on ikkagi kõige kindlamad ja neid tasub, tasub kasutada. Aga kui on võimalust, kui on huvi, kui on aega, siis kindlasti ka need teised surid, mis on Soomest või mujalt toodud ja uusoretised samuti. Ja kindlasti tasuks proovida, sest et ei saa piirkondadesse soovitada täpselt ühte ja sama sorti sest Eesti piirkonnad on erinevad, merer soojem, Sisemaal külmem. Nii et selles mõttes tulevad need sortide puudused ja sortide head küljed tulevad just selle Aia katsetuse käigus ka välja. Kellel on huvi täpsemate kirjelduste järgi, siis, Selleks saab vaadata internetist aiandusportaalist www. Aiandus. E seal on päris paljude sortide kirjeldused olemas ja sinna lisandub neid juurde ja edaspidi tuleb sinna ka ilupuude põõsaste nimistu. Rääkis aiandusagronoom Väino Eskla. Tuleval neljapäeval kõnelevad aiatargad ilupuude ja püsilillede sügisesest istutamisest.
