Paljudel minuealistel on kunagi tulnud tudeerida niisugust  asja nagu teaduslik kommunism. Selle üks kandvaid ideesid oli erinevuste kaotamine maa  ja linna vahel ja tulemusena võimegi tänapäeval näha  paljudes maakohtades põldude vahel räämas lagunevaid  kortermaju millega keegi miskit õieti peale ei oska hakata. On see idee siis luhta läinud? Kuidas võtta? Võib-olla tuleks asjale läheneda teisiti. Muu nurga alt. Pärnus näiteks ongi juba viis aastat toodud suvisel ajal  linnaruumi lehmasid. See ettevõtmine on küll üksjagu laiem kui üksnes lehmade  suvitama toomine ja me uurime gi nüüd, et kuidas on see asi läinud. Kui osoon Pärnu rannaniidule jõuab, on parasjagu käimas  kõige kiiremad kevadtööd nii maa peal kui vee sees. Sellist ujuvat ekskavaatorit ma näen küll elus esimest korda,  mis asi see on ja mida ta praegu teeb? Praegu ta siis taastab lõugast ehk kohalikus pärnumaa keeles sonni,  mis on siis selline Tiigi sarnane merega ühenduses olev veesilmake,  et masin ise on truksor, on selline amfiibsõiduk,  mis siis saab liikuda nii, nii maismaal kui vees  ja talle sinna ette ette masti külge käivad  siis erinevad agregaadid, et temaga saab pumbata  nii muda kui, kui kühveldada välja seda villirorisoomi,  mis ta praegu teeb kui siis rammida vaiu  või ühesõnaga, mida parasjagu vaja teha on,  et siin ta jah. Siin ta tegeleb selle pilli risoomiga, millega need lõukad on. Paari 30 aasta jooksul, kui Pärnu rannaniite pole karjatatud,  kinni kasvanud. Loodusväärtuste kaitseks moodustatud Pärnu rannaniidu  looduskaitseala laiub 371-l hektaril ning koosneb kolmest lahustükist. Vana-Pärnu rannaniit, naisteranna, sihtkaitsevöönd  ja Pärnu rannas Tahkuranna valla piirini ulatuv rannaniidu ala. Pange tähele, kui väikse osa kaldast moodustab tegelikult  kõigile tuntud Pärnu supelrand. Otse Pärnu rannapromenaadi lõppu on ehitatud 666 meetrine laudtee. Suvitaja saab siin liiva varraste vahelt ära pühkida  ja minna näiteks Rootsi tsitaat vaatama. Rannapromenaadi pikenduseks olev silmusekujuline väikse  torniga laudtee on tõenäoliselt üks Eesti külastatavaid matkaradu. Kuna Pärnu rannas käib suvel kümneid tuhandeid inimesi  mida siin näha ja teha saab? Õhki näha tegelikult kõik-kõik, need maastikulised  loodusväärtused ära, mis Pärnu rannaniidu looduskaitsealal on,  et see rada siis kulgeb nii mööda luidet,  kui siis läheb üle lõuna. Kui, siis osaliselt on rannaniidul, et, et need ongi nagu  põhilised põhilised kaitseala väärtused. Lisaks saab inimene võtta tasuta. Rannaniitu ja linnalehmade projekti tutvustava voldiku  neljas keeles, kus on kõik linnu ja taimeliigid  ka veel ära toodud ja, ja ja noh, lihtsalt meeldivalt aega veeta. Vahel võib matkaraja ääres kohata ka erinevaid võõrliike  nagu harilik õllepudel või tavaline siidripurk. Kõige suurem aur läheb looduskaitsejatel aga ikkagi pilliroole,  mille eemaldamine ja eemal hoidmine ei olegi väga lihtne. Esmalt tuleb ta lihtsalt mehaaniliselt eemaldada,  kas maha purustada või rookombainiga ära võtta  ja siis järgmine kevad kohe veisete peale,  kes siis hakkavad seda risoomist tagasi kasvajat juurtest  tagasi kasvavad pilliroogu vastavalt ära sööma  ja hoiavad ta edaspidi ise kontrolli all,  kui, kui loomad tulevad piisavalt vara ja kui loomi on  piisavalt palju. Kaua see pilliroog siin on saanud niimoodi enne kasvada,  siis ja miks ta siin üldse kasvas? Rannaniidu puhul on see, et on selline märg ala,  eks ju, sobib hästi pilliroole, kui karjatamine alal peaks  katkema rannaniidul, siis paratamatult pilliroog hakkab  levima ja ta kasvabki pillirooga ühtlaselt kinni,  et, et noh jah, mõned kõrgemad põndakud,  mis on kuivemad, sinna tuleb see pilliroog aeglasemalt. Aga märjematesse kohtadesse, lõugaste servadesse,  sinna tuleb väga kiiresti ja, ja siia ta tuligi,  tegelikult sellepärast, et, et kuskil 20 30 aastat tagasi,  siis kui linnas loomapidamine lõppes, siis,  siis hakkasid need alad kesklinna poolt alates  siis pillirooga kinni kasvama ja, ja, ja lõpuks,  kui, kui veel raekülas, eks ju peeti, peeti viimased loomad seal,  siis seal, siis kasvas ta kõige hiljem kinni,  et. Rannaniit on, eks ju teadupärast pärandkooslus poollooduslik  kooslus mis tähendabki seda, et ta ta saab püsida ainult  siis kui seal on see mõõdukas inimtegevus pideva hooldamise,  pideva karjatamise või niitmise näol. Osoon käis Pärnu rannaniiduga tutvumas viis aastat tagasi,  kui taastamistööd olid alles algusjärgus  ja pilliroog üle pea. Kui kaua see aega võtab, et siia üks kena korralik rannaniit? No eks see paar-kolm aastat on üldse ilmselt miinimum,  et, et selline roostiku asemel selline lagedam juba  niidumaastik tekib ehk siis on vaja ka seda,  et, et ikkagi seda pilliroo risoomi kurnata  ja võibolla viie aasta pärast, kui väga tõsiselt teha,  et siis on võib-olla lootust, et juba järgmine kevad neid  pilliroonoori tõusma on noh, kas vähem oluliselt või,  või siis juba üldsegi mitte. Loom leiti, ta oli karjast eemal ja, ja alguses muidugi ei  taibanud kohe, et mis tal võib olla, aga kui ta oli seal  juba paar tundi ühe koha peal ühes asendis,  siis siis mindi vaatama ja selgus, et loomal on ühesõnaga vigastused,  mis viitavad tulirelvale. Holm ütles, et sellisele teole ta ratsionaalset seletust  anda ei oska. Tulla öösel, kusjuures öö oli soe, soe ja ilus inimesi,  ilmselt liikus ka siin rannas tulla lihtsalt randa  ja võtta kaasa püss ja, ja nuga ja minna lasta maha  viie-kuuesaja kilone refordi pull karjast,  et. Ei suuda mõista? Pärnu linnalehmade projekti on viie aasta jooksul meedias  korduvalt kajastatud. On nähtud nii paremaid kui ka kehvemaid aegu. No see šoti mägiveis tuli mulle küll nüüd  nii lähedale, et ma võiks tal kasvõi sarvest kinni võtta. Majja Raeküla kandis on Pärnu rannaniidu looduskaitseala  hoolduse võtnud enda kanda 150 lihaveist. Neid on kolme tõugu Abertin, Angused, Heerefordid  ja šotimägi veised. Viimased oma suurte sarvede, paksu karva  ja moodsa tukaga soenguga näevad kõige eksootilisemad välja. Loomad tunduvad rahulolevad, aga nende omanik Georg artma  pole üldse rahul. Millegipärast algasid just tänavu kesksuvest aedade  lõhkumised ja aiapostide põletamised. Akude ja generaatorite vargused. Artmaa on otsustanud, et ta Pärnus ei jätka. Neid jah, kellele see ei meeldinud absoluutselt,  neid alguses oli ikka päris palju ja esimesed kaks kevadet Päris suur aur läks selle peale, et inimesi maha rahustada  ja selgitada, et miks seda kõike on vaja,  et ei, et ühesõnaga suviti ei sure ära, kui siin rannaniidul  tegutseb veis, kes kui suust midagi sisse läheb,  eks ju siis tagant otsast peab välja ka tulema,  et ei, see ei ole, see ei ole mürk ja see ei jõua merre ja,  ja et ei elektrikarju se ei ole inimesele ohtlik,  see ei tapa inimest ära. Et sellist selgitus, tööd. Esimesed paar aastat tuli jah, enam-vähem igapäevaselt teha,  et täiesti erinevatel tasanditel alates täiesti tavalisest  tädi maalist lõpetades. Ühesõnaga haritud inimestega, kes nagu tegelikult Võiks võiks nagu teada neid taustu, et miks,  ühesõnaga pead rannaniitu karjatama, miks sa pead,  ühesõnaga selle rooga võitlema? Oleme jõudnud rannaniidu korrastatud ossa,  kust avaneb vaade kilomeetrite kaugusele poollooduslikule karjamaale. Laseme õhku drooni, mida kasutatakse taastamist ööde  õhuluureks ja pärastiseks hindamiseks. Ta on ju kõvasti parem kui inimese silmavaade,  eks ju. Nojah, meil ei ole nagu seda lendamise võimet ja,  ja me noh, selles mõttes me näeme nagu linnupilguga saame  asja vaadata, et kui lind sama rändelt tulev veelind tuleb,  et me saame natukene nagu panna ennast linnu nii-öelda pilgu  sisse ja me saame nagu näha, et kuidas see maastik välja  näeb ja kas meie pingutused on siis nagu vilja kandnud,  et noh, siin on nüüd näha, et see Lõugas,  millest vanasti enne taastamist oli võib-olla see auk oli  lahti anud ja see auk lahti, et nüüd on näha,  et on ta ikkagi selline ilus suur ja, ja,  ja, ja selline ahvatlev maandumispaik. Rannaniidu taastamise otsesteks kasusaajateks ongi siin  toituvad ja pesitsevad linnuliigid, kelle arvukus on  viimaste aastatega tunduvalt kasvanud. Uutest linnutornidest on igaühel võimalus linnuelu oma  silmaga jälgida. Oluline, et oleks mosaiiksust, et ei ole ainult lagevesi  ja ei ole ainult kuiv kõrge kamaraga muru,  vaid selline vahe, vahepealne, et on palju selliseid jah,  märgi kohti, kus siis toit On võimalik leida eriti nendel  pika nokaga kahlajatel ja, ja siis ka ujupartidel. Aga samamoodi siis peab olema ka selliseid natukene  kõrgemaid niidumättaid madalamurusid, soovitavalt  kus siis on võimalik pesa ehitada. Siinsed Euroopaski unikaalsed rannikulõukad on Eesti  suurimaks kasvukohaks teise kaitsekategooria kaitsealusele  veetaimele siledale kardheinale vähem niiskemad  rannaniidualad on koduks Mandri-Eesti mõistes arvestatava  suurusega balti sõrmkäpa ja kahjus punase sõrmkäpa populatsioonidele. Erilisematest linnuliikidest on Pärnu rannaniidule pesitsema  tulnud lõunapoolse päritoluga hõbehaigrus. Võib-olla varem juba hakkas siis ka lõuna poolt levima meie  niitudele kuldhänilane ja tema siis on täiesti  fenomenaalselt siin oma arvukust kasvatanud. Et ühe kuskil niimoodi 11. 15-st paarist  siis 70 80 paarini ja, ja meie ornitoloogiaühingu  siis eelmine arvukas hinnang mõned aastad varasemast  perioodist pakkus välja, et Eestis ainult  nii palju, võib-olla seda liiki üldse pesitsebki,  nii et kindlasti selline jällegi huvitav fenomen,  et see lõugaste jana avamine, selline märjaranna avamine on  siis tekitanud sellise väga fenomenaalse lokaalse  populatsiooni ja see on selline ka välismaa linnuvaatajate  seas väga ihaldatud ja ja lemmik, selline turismiliik võiks. Kohe on veised Pärnu rannaniidul taas platsis  ning suvi läbi kestev karjatamine võib alata. Linnalehmade ehk Pärnu rannaniidu taastamise projekt on  praegu Euroopa Komisjoni Natura 2000 auhinnakonkursi finaalis. Andke oma hääl. Et just Eesti projekt jõuaks võiduga koju Pärnu on üks õnnis paik, kuhu ei kibele üksnes supelsaksad  ja lihaveised. Kui te lähete õigel kevadpäeval Pärnu jõe sillale peatati  kogu liiklus, et ei müriseks käsite lindudel,  vaid jääda lülitatud oma telefoni, mis on muidugi kõige  raskem selle juures. Ja ajate kõrvad kikki, siis võite kuulda,  kuidas Pärnu lahe poolt lakkamatult suubub jõkke mulin,  sulin, solin, plidin ja ladin. See on teadagi siirde ja poolsiirdekalade anadroomne ränne. Sander käiski kohapeal uurimas, et mida need siirde  ja poolsiirdekalad sinna Pärnu jõkke anad roomivad ja. Mis asju see üldse Ligemale 80 protsenti Eesti rannakalurite saakidest on pärit Pärnumaalt. Pärnu laht ja Pärnu jõgi on ne vee süsteem kusjuures väga  paljud kalaliigid vajavad Pärnu jõe Koelmualasid,  et paljuneda. Igal kevadel ja sügisel vaatavad kalauurijad,  kes kaladest siin liiguvad ja kui palju neid on. Seirepüügivõrgus on üks korralik ahven ja mitu vimba vimb on  just üks nendest kevadistest kudejatest,  kellele teadlased erilist tähelepanu pööravad. Pärnu jõgi on vimma kudekarjale väga tähtis kudejõgi. Üldiselt on ka vimma saagikused kutselises kalapüügis. Pärnu Pärnumaa rannikumeres on viimasel kahel aastal tõusnud  võrreldes varasemate aastatega, jäädes küll  üheksakümnendatel alla. Aga siiski. Ei ole enam nii halvas seisus, nagu nad siin. Neli-viis aastat tagasi olid. Teadlased on Pärnu jõe alates suudmest kuni Sindi paisuni  jaotanud mõtteliselt kolmeks. Igas lõigus paikneb üks seirepunkt. Pärast kesklinna kalastiku ülevaatust toimub võrkude  kontroll raekülas kohas, kus Reiu jõgi liitub Pärnu jõega. Siin siin jah, selline ta ongi, selline hea keskmise  suurusega vimb. Ja see vima-kudekari tuleb Pärnu jõkke sisse osaliselt juba sügisel. Mis eelneb kudemisele. Talvitub siin. Ja, ja siis kevadel on siis varakult valmis,  kuigi praegu on liiga vara. Ajane aeg temal kudemiseks, et et kudemiseni on veel aega,  viimane on iseloomulik, et tal on selline hõbedaläikeline  soomus selline piklik või selline pikk keha ehitus suhteliselt,  eks ole. Selja peal on tal üks seljauim ja,  ja oi Ja kuidas vaadata, vaadake ta suud. See ja ja suu suu on. Ja allapoole ja alla see põhja põhja pealt sööb karpe ja,  ja põhjaloomakesi tuhnib põhjasetetes ja ta on kuulub karp  kala list. Teine kevadine kudeja, kes kalauurijaid huvitab,  on lõheliste seltsi kuuluv meritint. Pärnumaa kaluritele on tindi käekäik iseäranis oluline. Meritindi saakidest ja müügist sõltub, kui palju  rannakalurid saavad uue kalapüügihooaja alguses investeerida  tehnikasse ja püügivarustusse. Pärnu jõe suudmest umbes kaheksa või üheksa kilomeetri  kaugusel asub koht, mida kohalikud tunnevad tindi saartena. Nimelt on siit keset jõge väikesed kamarakesed  ja tindid on just siin ajalooliselt armastanud kõige rohkem  Pärnu-jões kudeda. Auk tuleb hauh, tuleb siia kinti sööma koelmu peale. Täna nagu eriti nende, ma arvan, et me ei näe  ka väga suurtes kogustes tinti, sest et tingi selliseks eritunnuseks,  et tint on koel, mul on see, kui siin on palju linde,  eriti kojakaid, kes on tulnud neid tinte,  siis. Ma tunnen praegu ühte lõhna, mida televaatajaid ei tunne. Ma tunnen sellist värske kurgi lõhna, mis tähendab seda,  et me enne rääkisime, et tinti siin ei ole,  aga riik veab, et on ja ka kajakas on ka platsis. Siin on siis teistmoodi kalapüügivahendid,  need on rivimõrrad. Mida rahvas nimetab ka naruskiteks ja need on mõeldud just  tindi püügiks ja nüüd saamegi teada, kas tint on  ka jõudnud oma koelmualadele. Meritindi puhul oli kõige suuremad saagid Pärnumaa rannikumeres. Nüüd, ütleme, sellel sajandil olid aastal 2009,  sel ajal, kui vimal olid kõige väiksemad et  siis Meritindi puhul ei saa enam nii optimistlikku juttu rääkida,  et nagu te ise nägite ka, et kala on väga väike,  mis annab märku, et, et lihtsalt sellele kalale on  püügisurve natukene liiga üle jõu käiv käivalt suur. Koos nende rivimõrdadega tuli tegelikult nähtavale  ka veetaimestiku ja lähemal uurimisel on näha,  et siin peal on ka tindimari, nii et tint ongi kudenud  siis siia veetaimede peale. Mis täpsemalt vee all meritindi koetud marjaga toimub,  seda näitab teadlaste salvestatud mikroskoopi pilt. Marjatera sees on näha arenev loode. Jälgitav on isegi tema südametöö. Keskmiselt kahe-kolme nädalaga on embrüonaalne areng läbi  ja marjaterast koorub umbes poole sentimeetri pikkune vastne,  kes kandub jõe vooluga Pärnu lahte. Meritindi puhul oli näha ka, et ka meritindi kudekarjast  mingi osa oli alles veel jões. Et enamasti olid need küll hästi väikesed isendid  ja suurelt jaalt tundus ka, et isaset, et ilmselt on see  kudemine siis lõpjärgus. Ja peagi peagi see kala lakub jõest ja asub elama  siis merre. Voolumeetri näit on null, null 14 52. Nüüd, kus on suured kalad võrgust kätte saadud,  on aeg püüda päris väikseid kalu ja selleks on selline seade  valmis pandud. Jah, see on nüüd Henseni kalavastsete traalla  millega me hakkame siis püüdma meritindi vastseid,  kes on siinsamas koelmutel koorunud. See oluline, see on nüüd voolumeeter, mis fikseerib,  kui suur on see veemass, mis selle aja jooksul võrku läbib,  kui me neid vastseid traalime. Ja, ja see on nüüd oluline selleks, et lihtsalt teha järeldusi,  kui palju neid vastseid võivad, võib, võib  siis olla ütleme, kuupmeetri või, või mingisuguse ruumala  ühiku kohta. Ja kui kaua kokku 10 minutit ja nüüd vaikselt laseme joosta,  nii et 10 minutit ootamist ja siis on selge,  kas esimesed tindivastased on juba marjast koorunud  ja kas nad on teel Pärnu lahe poole. Tindi vastsete püüdmise eesmärgiks on ikkagi eeskätt saada  mingit sellist varajast informatsiooni kudemise edukuse  kohta ehk siis on meritindi vastseid palju  või on neid vähe. Kui pika perioodi peale nende levik hajub,  millised on keskkonnatingimused parasjagu nende koorumise  ja ja leviku vältel. Nii Sander, sa võid ka siis natukene käe külge panna,  saada. Rebime selle välja. Ega paljast pilguheidust sellele võrgusiidile sageli ei aita,  sellepärast et alguses, kui nad kooruvad,  nad on sellised väga läbipaistvad ja, ja pisikesed,  tillukesed. Vaatame, kui paneme Fikatiivi peale, siis paistavad paremini välja. Siis formalina. Ja tegelikult pärast fiksatiivi lisamist,  kui need olemas on, siis nad peaksid siit paremini välja paistma,  et nad tõmbavad selliseks valgeks ja. Ja neid on proovides paremini näha, aga aga hetkel mulle tundub,  et siin silma ei hakka. Jah, et praegu on veel aeg piisavalt varajane,  neid püükidesse ilmunud ei ole ja võime. Järeldusena öelda, et koorumine ei ole veel alanud. Et võib-olla järgmisel nädalal, siis on suurema tõenäosusega  või suure tõenäosusega juba massiliselt püükides meritindi vasteid. Praegune seirepüük Pärnu jõel, mida me täna  ka nägime, toimub ikkagi allpool sindi paisu. Kuidas võiks nendele kalaliikidele mõjuda see,  kui sindi pais kaob ja sinna asemele tuleb hoopis tehiskärjestik? Ma arvan, et ikka positiivselt, sest et,  et need poisitagused jõealad on ikka nii ulatuslikud  ja ma arvan, et nii mõnigi kala leiab seal endale sobivad  paigad nii eluks kui ka kui ka siis kudemiseks  ja noorjärkude kosumis alaks. Et ma arvan, et, et et see paisutagune kalastik on praegu Kehvemal tasemel, kui ta, kui ta saab olema vast siis,  kui, kui see takistus tee pealt eest ära kaob. Sander ütles, et tindil on värske kurgi lõhn. Samas on eesti keeles tindi, kala üheks kaasnimeks haisukott. Nimetust tint tuleb ise aga saksa keelest stint. Stinken seejuures tähendab saksa keeles haisema. Olgu sellega kuidas on, kuid Sankt Peterburis on Tindi kala  väga kõrges hinnas, võiks lausa nende linnavapi peal olla. Igal kevadel korraldatakse seal meri tindi festivali  ja kui on kindel soov kolki saada, siis tuleb minna seal  trammi ja rääkida valjuhäälega. Tindikala ikkagi haiseb ja ei kõlba süüa. Kui meie ütleme oma jõmpsikatele, et tahad suureks kasvada  ja tugevaks saada, siis söö putru. Siis Peetri linna elanikud ütlevad, et söö tindi,  kala, korjuskat. Eelmises loos oli juttu ka sellest, et tindiparvesid on  võimalik tuvastada selle järgi, et linnud neid õhust raiuvad. Aga millised linnud? Meritint ja metsvint kõlavad imehästi kokku kuid mina pole  küll oma silmaga näinud, et mõni vint kusagil vete peal  tinte ründas. Aga kontrollima, äkki on Karl Anderi loos kuidagi teisiti? Siis, kui külm ja lumi taanduvad, naasevad ühed minu  lemmiklinnud metsvindid. Sageli on nad salkades koos teiste vintlaste,  nagu näiteks põhjavintide ja rohevintidega külastavad,  aedasid parke ja ka põldusid ikka selleks,  et leida toitu. Nii mõnedki neist jäävadki aedades ja parkidesse pesitsema. Kuid eriti hinnas on siiski territooriumid metsades. Ka mina ei jälgi neid pelgalt aias, vaid käin koduaiast  nii kahe ja poole kilomeetri kaugusel pistlitel,  mis kujutavad endast niiduribasikesed, suuri metsasid. Niiduribasid eraldavad omakorda võsa ja puuribad. Neis võsa ja puuribades kohtab ja jätkab metsvint eriti hästi. Metsvindi isaslind on eriti kaunis värvuline,  tema pea on sinihall, põsed, jalapool, punakad,  selja ülaosa on kastan, pruun. Kena välimuse tõttu on teda kutsutud ka saksa varblaseks. Emaslinnud on tagasihoidliku pruunikashalli sulerüüga  ning peidulise eluviisiga. Seetõttu olen ma neid näinud hoopis harvemini kui isaslinde. Metsvint on salu lehelinnu kõrval suvisel ajal Eesti  arvukaim linnuliik. Olenevalt aastast võib neid pesitseda kolm miljonit paari,  ületades meie rahva oarvu nelja ja poolekordselt. Inimeste suhtes on ta ettevaatlik. Maas toitu otsides võivad metsvindid end unustada  ja nendel hetkedel olen püüdnud lindudele läheneda. Metsvinti on meie mail kutsutud väga erinevate nimedega. Tuntuim on kindlasti metsavaht ja seda metsvindi laulu tõttu. Siit siit siit metsast ei tohi võtta ükski pirudik. Kevadises linnukooris annavad laulu valjuselt  ja sageduse tooni just nimelt metsvindid. Minuti jooksul võivad nad korrata oma metsavahi laulu üle  400 korra. Eriti paljuks muutub laul siis,  kui metsvindile vastavalt vähemalt tema kaks liigikaaslast. Hetkel on küll päikesepaisteline ilm, mil metsvindid  kannavad ette oma metsavahilaulu kuid nii,  nagu on olemas peoleol ja must rähnil oma vihmahüüd on see  olemas ka mets vindil. See on selline kurvema poolne krüüpkrüüp  mida minu vaatluste põhjal kantaksegi kõige sagedamini  ja kõige valjemini ette just nimelt enne vihma. Seega teadke, et kui metsvindid krüübitavad,  siis on olemas võimalus, et hakkab vihma sadama. Pesaga tegeleb peamiselt emaslind ja seda varjatult. Isaslind kaitseb territooriumi ja toidab hiljem  ka poegi. Laul on metsvindi elus niivõrd olulisel kohal,  et kui pojad peale koorumist isaslindu laulmas ei kuule,  ei pruugi nad laulmist selgeks saada. Saingi kinnitust, et metsvindid kalal ei käi. Tegelikult ma lausa teadsin seda. Ja tegelikult tean ma veel mitut asja, aga aeg on ümber  ja midagi peab jääma ka järgmise saate jaoks.
