Täna on Simuna päev. Vanarahvas teadis, et Siim teeb sillad soode peale madalamamaade peale. Tänavusest soojast sügisest hoolimata on juba aeg maasika ja vaarikataimed talveks valmis panna. Nõu annab aiandusagronoom. Väino Eskla. Võtame kõigepealt maasikamaasikas on võib-olla kõige külma õrnem kultuuridest sest meie suve algus on sageli ilma lumeta. Novembrikuus on bakas tulnud siin 10 kuni 15 kraadi, isegi sisemaal 20 kraadini temperatuur langenud. Ja paljudes kohtades ei ole lund selleks ajaks veel maas olnud. Maasika juurestik ja südamikupung kardavad pakast. Et juba 10 kuni 12 kraadi võib neid kahjustada, kui ei ole mingisugust katet peal. Ja sellepärast maasikas vajab esmalt kõige rohkem rääkimist ja soovitamist. Mis teha, kui on märke punalaiksus, ei põletikust või lehe laiksusest? Tänavu eriti oli paljudes kohtades paljudel põldudel maasikalehed punasetäpilised, see tähendab, et laiktõve tulid peale. Ja kui sügise poole see haigus süvenes ja sellised lehed lähevad talvituma, siis on mõttekas need kuivanud lehed kindlasti arengut Ta muidu, kui istandiku terve lehed on terved, siis võivad ka vanad lehed jääda talveks peale, mis on juba kuivanud. Need kaitsevad esmase külma vastu, eriti just selle novembrikuu ilma lumeta külma vastu. No mida siis teha, kui on ilmateade öelnud, et see esimene kõvem külm on tulemas ja sageli talv niimoodi, et kas on lund, ei ole lund, külmetab siis jälle sulatab. Kuidas maasikaistandiku niisuguse talve eest kaitsta? Maasikaistandiku juures, kui peaks tõesti ilmajaama andma suure hoiatusi, et on pauku, pakane, tulemus ja lund ei ole kuskilt näha ja tavaliselt nii ka on, et kõrgrõhu puhul ei tule lund juurde siis kui on pärast kuiva freesturvast või kuiva saepuru või freesitud puidu, Hacket näiteks, või puukoorepuru ja aitab ka põhu paigaldamine maasikatele, siis tuleks kindlasti neid kasutada, see on hädaabinõu. Vastasel juhul võib, see paugub pakane siis 15 20 kraadi, mis võib tulla või maasikatele väga palju kurja teha. Samas peab arvestama sellega, et kui tuleb vahepeal vesine periood, kui on juba null kuni pluss viis kraadi isegi talvel sageli sisse vett kinud turvas või, või saepuru seal, see ei ole jällegi hea, et meie talvede puhul on see ühtepidi külmakahjustus, teistpidi jällegi see fetimis kahjustus. No millega siis kaitsta, kui on niisugune vahelduvate külmade ja suladega talv käes? Vahelduva talve puhul ei olegi paljudel aiapidajatel üldse võimalik midagi ette võtta, sest ei jõua ju nii lühike ajavahemiku järelaeda minna ja ta võib-olla ei olegi tasuv. Aga kellel on juba suurimistandik, siis see peaks mõtlema, et kuidas kaitsta, sest temal on tähtis, et järgmisel aastal saak tuleks, et ikaldust ei oleks. Üheks jumaluseks on maasikaistandiku katmine looriga, on olemas talveloor, see on paksem kui tavaline katel kevadeti köögiviljadel ja, ja muudel kultuuridel kasutatakse. Ja kui see loor on peale laotatud, siis see võtab esimese suurema pakase kinni ja kaitseb kaitseb edaspidi istandiku. Soomlaste kogemuste põhjal on see talveloor isegi kolme eesmärgiga. Esmalt, kuid on peole pandud sellisel ajal, kui üpris novembris siis isegi soodustab järgmiseni osta õia valgete teket. Seda esiteks ja teiseks nüüd need esimesed külmad ja ka talvel, kui peaks olema ilma lumeta, siis kaitseb, kaitseb külma vastu. Ja kolmandaks on kevadel, kui lumi hakkab sulama, siis loori all on temperatuur kõrgem ja taimede algar areng on kiirem kui avamaal. Ja sellega on lootust, et ka saak tuleb veidike varem kätte. Mis selle talveloori kasutusiga ja hind võiks olla? Selle talveloori iga on ikkagi mitu aastat sest ta võetakse kevadel, kui juba taimed kasvavad ja kui teda võib isegi kauem peal hoida. Seal siis õitsemise ajal, et, et pikendada ka viljade valmimist kasutusiga täpselt vastutus on raske määrata, kuid on korralikult hooldatud, siis neli-viis aastat vastu pidada. See on siis, kui ta on vahepeal võetud suveks üles ja korralikult hoitakse ja sügisel, hilissügisel pannakse uuesti maasikatele peale. Kas hind on niisugune, et tasub osta neljaks viieks aastaks? Hinda täpselt ei oska peast öelda, aga aga seda peab kalkuleerima iga kasvataja ise, et kui ta juba suurim kasvataja on, siis läheb ka suuremas koguses, aga samas hulgihind on odavam. Kui on valida selle vahel, kas saagikaldub või siiski ta saagi saab kätte selle loori tõttu, siis on mõttekas seda loori kasutada ikkagi. Tuur kiirendab viljade valmimist, sest temperatuur loori all on kõrgem. Lisaks maasikale vajab talvel kaitset ka vaarikas. Vaarikas sellist kaitset nagu maasikas ei vaja kuid siin peab vaatama seda, et talvekahjustused tekivad võrse tippudes. Kui taimede kasv on väga pikk, nagu sellel aastal temperatuur püsib kõrgena Goa ja ka niiskust on piisavalt, siis võrsete puitumine on aeglane ja võrsetipud võivad minna talve vastu rootsetena. See aga tähendab seda, et kui tuleb väga külm, siis võrsetipud kahjustuvad ja kevadeks on on mõnekümne sentimeetrised vaarikavarte tipud hukkunud. Aga seda annab kevadel üle vaadata, siis tuleb nad kindlasti tagasi lõigata. Siis on üks probleem, on veel see kas lõigata vaarikavarred sügisel maha või mitte, seda on paljud aiapidajad küsinud. Ja selle üle ausalt öelda vaidlevad ka asjatundjad. Sellepärast et siin on ühtepidi plussid ja teistpidi samuti. Kõigepealt Vaarik ka varre, need, mis on ära kandnud, nendes on toitained sees ja kui nad liiga vara maha lõigata, siis need toitained ei jõua ladestuda juurtesse alustesse osadesse. Kui nad lõigati hiljem maha, siis kui on juba lehed langenud siis on need toitained liikunud juurtesse ja sellega säästame toitainevarusid taimes. Nii et mõttekas on lõigata varred maha kas hilissügisel või et nad Bora kevadeks TÖÖ. Ikka varrepõletik on üks suur nuhtlus üle Eesti. See, kui ta tugevasti ööbib, siis võib ta poolistandiku hävitada. Vaarikavarrepõletiku tunneb ära sellest varre alaosas vastu maapinda. Tekivad lõhed ja koor hakkab pragunema ja juba pruunid laigud tekivad lausa. Kui põletik on väga tugevasti standikus sees, siis kuivavad paljud taimed lausa ära. Tänavu suvel mitmed aiapidajad küsisidki, et keset suve, kui foorikadel olid lausa rohelised hakkasid järsku kuivama, et milles on asi. Ja lähemal uurimisel siis selgubki, et ongi varrepõletikuga tegemist ja sel juhul tuleks lõigata need nakatunud varred kohe maapinnani ära. Ja siin ei aita ka muudkui siis tuleks sügisel varakevadel pritsida näiteks pask vitro õli või oskaksid Luriidiga. Ma tean, et paljud inimesed kasvatavad maasikaid ja muidki taimi, kas amplites pottides kastides, turba kottides kas ka neid taimi on võimalik ületalve hoida ja kuidas? Neid on võimalik ületalve hoida, neid nõutaimi kasvatatakse üha rohkem ja üha erineval viisil. Sellel aastal ma juhtusin nägema isegi sellist maasikakasvatusviisi ühes aias, kus olid vanad autokummid, lauk tud üksteise peale hunnikusse, neid oli seal viis või kuus tükki järjestikku. Ja siis olid lõigatud augud kummidesse ümberringi sisse. See kummid olid täidetud turbaga ja maasika tul istutatud, siis sinna külgedel aukudesse. Selline nii-öelda Istandik on, on suvel väga ilus, eriti veel siis, kui kasutatakse taasvilju tants sorte, mis õitsevad, õitsevad juunikuust kuni septembrini välja ja, ja viljuvad samuti. Suvel on küll ilus, kuid kui hakkavad külmuma tulema, siis on see kasvataja probleemi ees ehmatab järsku ära, et mida, mida nüüd edasi teha. Tõepoolest, kui kui talv tuleb soojapoolne, kui temperatuur ei lange seal alla 10 kraadi palju siis võib ka selline kasvatusviis õigustada ennast väljas, ilma et kahjustaks. Kui aga temperatuur juba 20 kraadini langeb, siis selline püramiid või, või post tugevasti kannatada ja tuleks midagi sügisel ette võtta. Siin sellist suurt püramiidi või maasikaposti ei anna kuskile ära vedada. Siis tuleks mõelda sellele, et mingit soojapidavat materjali ümber selle panna kas põhku või siis kasutada siin jälle mingit kloori, mis on hästi õhuline. Võib kuuseoksi kasutada. Ja kui vähegi lund on, siis tuleks lund siin ümber loopida. Aga kui see kasvatuspost on väiksem, mida annab tõsta teise kohta, siis tuleks kindlasti viia ta talveks kas keldrisse või sellisesse ruumi, kus temperatuur mõne kraadi alla nulli langeb, kuid väga-väga palju mitte. Kui kasvatatakse ripppotitaimi ehk amplitaimi ja väiksemates pottides ka lihtsalt väljas õues siis neid on võimalik kaevata. Maa sisse. Võib koos potiga panna, võib võtta potist välja, istutada sügisel maasse ja kevadel uuesti välja võtta ja potti panna. Kui koos potiga maasse panna, siis peab kindlasti vaatama, et potil oleks põhjas külgedel augud, et vesi pääseks välja, et leiaksime Puttimite sisse. Sellisel viisil on võimalik nõu taimi ületalve säilitada. Missugused Aive üle talve säilitamisest pidamisest võiks siin saates Veldre? Kui marjakultuure võtta, siis mustikad on hakatud viimastel aastatel rohkem kasvatama ja põllumajandusülikoolis tehakse juba mitu aastat katseid. Seal on selgitatud nende sortide ja liikide vastupidavus meie talveoludele. Ja nende katsete põhjal sobib poolkõrge ehk hübriidmustikas meil kasvatada. Siin on sortidest hakanud levima Nozblooja Noscantri põllumajandusülikoolikatsete põhjal teavad nad meie talved vastu. Isegi üle-eelmine külm talv ja ilmine veidikene kõikuv talv. Nii et põhiline on, et sügise poole ei väetataks liiga palju lämmastikuga. Et taimed läheksid talvituma juba pool puitununa või, või täispuitanuna, siis on lootust, et nad üle elavad kui ka võrsetipud Kaiustuvatesin analoogiline vaarikale. Et siis kevadel tuleb tagasi lõigata, kuid toimib tervikuna on siiamaani vähemalt üsna hästi vastu pidanud ilma erilise talvekatteta, nii et ja kui lund muidugi on, siis seda võiks, mida järjest rohkem taimedele peale. Ja sama, sama reegel kehtib ka teiste kultuuride puhul, et kui ka lund vähegi on, kui teda on ka ümbruskonnas, siis võiks kühveldada taimede peale rohkem kokku. Ja üks soovitus veel selleks sügiseks. Kuna niiskust on väga palju, suvel olid juba paljud taimed lausa vee all, madalamates kohtades. Ja nüüd sügisel, kui vett veel juurde tuleb, võib vastu talve seost tekkida, et taimed lausa jäävadki vee alla siis praegu, kuni maa veel sula on, tuleks väikseid pinna kraave teha, noh, nii palju kui võimalik ja see vesi juhtida suurematesse kraavidesse või lihtsalt maa pealt ära. Ja kui ka nüüd talvel moon külmunud ja suure sulaga tuleb vesi peale, siis kui need väikesed pinnakraavid, mis nüüd sügisel juba valmis tehtud on, siis need juhivad ka selle pinnavee talvel minema, et igas mõttes rohkem kraavitada, nii et mitte püüda säästa seda, seda ilu niivõrd, vaid taim ennast, kui on meil eriolukord. Rääkis aiandusagronoom Väino Eskla järgmises saates räägime viinamarjakasvatusest.
