Tere kõik aia sõbrad. Üle ootuste palju on Eestis hakatud viinamarju kasvatama ja algajad viinamarjaviljelejad vajavad praegu talvekülmade eel Taavi Kivistik nõuandeid. Esimesed viinamarjaistikud pandi Eesti aedadesse juba ligi 50 aastat tagasi. Ka Taavi Kivistik, kui vanemad on vilunud viinamarjakasvatajad Eestis tegelikult on viinamarju kasvatatud juba palju rohkem mõisaaegadest peale aga 50 aastat sai tõepoolest meie talus täis. Sellel aastal, kui isa oli noormees läks Vene armeesse teenima grimmi, siis sealt saatis kodustele viis esimest viinamarjataime. Ja siis saigi meie talus nagu viinamarjakasvatus alguse. No tõenäoliselt kasvavad nad ikka Katsmik kaladel. Viinamari kasvab nii katmik alal nii soojas küttega, kilekasvuhoones kui külmas, kütteta kilekasvuhoones ja ka avamaal soojas seina ääres. Kui palju teil neid viinamarjataimi praeguseks on? Päris sorte kokku peaks nüüd olema üle 100 aga eesmärk ei ole omada sellist suurt kollektsiooni. Meil on selline eesmärk, et välja selgitada nüüd paremad sordid, mis kõlbaks meie tingimustes kasvatamiseks ja mis need paremad on. Hetkel oleks paremateks sortideks Kusminni sinine, see on väga selline magus ja varane sort Mariangil suhteliselt väike aga suhkrusisalduse mõõtmise järgi on temal Euroopa keskmine suhkrusisaldus. Läti sortidest sobivad kuuna Su kriibe avamaale alfa silga vana tuntud Sootamad, leinan, see viin, mis sobiks rohkem kilekasvuhoonetesse. Selleks põhisortiment, mida ma soovitan igal kasvatajal on muidugi kasvatajaid on teisigi ja nendel on omad sordid. Aga selliseid pakume meie praegult. Ja viinamarjad valmivad saavutavad täiesti selle magusa maitse, nii nagu on Eestisse sisse toodud viinamarjad, nii et mingit vahet ei ole, et nii kaugel põhjas kasvavad. Oleneb sortidest tõesti, osad jäävad hapuks, osad saavad magusaks. Ja näiteks Aljušenkini sort sedasama Kusminni sinine. Nad on palju maitsvamad kui need, mis poest tulevad. Millest see tuleb? Sordi omadustest, kui poodidesse tulevad, tal on omad nõudmised, ta peab olema tugevam. Maridal peab kannatama transporti. Aga Kusminni sinisel hästi õhuke marja kest. Ja ta ei kannatakski suurt transporti välja. Kas Eestis kasvatatakse viinamarja, nii nagu me oleme näinud seda Lõuna-Euroopas pikkades sirgetes ridades viinamarjapõõsad alati toestatud? Nüüd viimastel aastatel on isegi Eestis selliseid aedu hakatud tegema katseks. Aga siiski soovitan eratarbijatele kasvuhoonetesse kilekasvuhoonetesse seal, kus tomat, seal, kus kurk, seal saab ka valmis viinamari. Neil ei ole ühiseid haigusekandjaid, ühiseid kahjureid. Viinamarja peale võib minna lest kurgilt aga nii palju kui eraaiapidajal vaja. See ei ole probleemiks. See lest ei tee nii suurt kahju. Kas viinamarja on kerge kasvatada või on sellega ikka üksjagu tegemist? Kes saab hakkama tomati kurgi kasvatamisega saab hakkama vabalt ka viinamarjakasvatamisega. Ja kuidas tänavune vihmase suvega saak oli, siis? Tänavu sel suvel oli kaks erilist sellist nüanssi, mida tavaliselt ei ole. Esimene, halb oli see, et kevadel tuli meil 30 kraadi, oli maikuu sees juba sooja seppaniinat kasvama, pungad välja arenema. Talvitumine oli neil väga hea, see aasta kobara algeid oli palju näha, aga siis tuli kuus kraadi meil öösel öökülma, nii et see võttis kõik nad ära. Aga viinamari kosub tagantjärgi. Nii et varsti osadel sortidel oli isegi uued kobarad. Pealosadel muidugi jäi sellepärast saak see aasta tulemata. Kuna see kaotas kevadel nädal kaks. Nüüd tänu sellele öö külmale, siis ka valmimine viina marjadel jäi hilisemaks. Hakkasid septembri alguses valmima esimese sordi, tavaliselt peaks saama valmis juba augusti esimesel poolel. Nüüd sügisel pole muud, kui tuleb panna viinamarjapõõsad ka talve korda. Mida öelda tagasilõikuse kohta? Tagasilõikuse õige aeg olekski juba käes. Tavaliselt on niimoodi, et kui külm külm on juba lehed ära võtnud siis lasta veel nädal-kaks-kolm kosuda. Neil peale seda külma ja ongi lõikamiseks lõigata võib nüüd väga mitmet moodi, seda on kirjutatud raamatutes. Neid erinevaid viise aga kirjeldaks kõige lihtsamalt, et kui need võtame tavaliselt tüüpolukorrad, väikeses erakasvuhoones on viinamari ühes nurgas kasvamas. Ja selline sort, mis tuleks cat, on sorte, mida ei pea katma, aga räägime sordist, mis tuleks katta siis, kui viinamari kasvab suve jooksul kuskil kaks, kolm-neli meetrit pikaks. Siis tuleks valida sealt kolm, neli haru, mis lõigata tagasi kuskil pooleteistmeetri kõrguselt. Kõik väiksed harud ära ja iga aastal igat jäta järgi need kolm neli haru nende peale tagasi lõigata. Ja see oleks kõige lihtsam viinamarjatagasilõikus. Needsamad harud painutada maa peale ja katta kasvõi sealsamas kasvuhoones kaevata mulda peale. Võib soovitada panna veel kuuseoks peale see peletaks iiri eemale. Ja katu sealtsamast mulda peale või siis puulehti midagi soojenduseks peale saab, kõik. See ei olegi nii keeruline, kui inimesed kardavad sageli. Noh, niisugune õrn lõunama taim ilmaski ei tea, kuidas ta Eestis hakkama saab. Te ütlesite, et on ka viinamarju, mis kasvavad väljaspool katmik kala ja mida ei ole vaja talveks varjutada. Kas need ei kannata siirte jänesekitsede kahjustuse läbi? Ei kannata näiteks selline sort nagu silga läti sort ja aretajad on lubanud kuni 40 kraadi külma talle, et ei tohiks midagi teha. Selliseid külmakindlamaid sorte on kasu kriibe ja seesama, kus minski sinine. Temal on niimoodi kuni 20 kraadi, kannatab külma üle selle juba kahjustab õiepungi. Nii et taim küll säilib, aga kahjustab õiepungi, nii et siiski soovitan neid katad saagi saamise nimel. Aga nüüd silga ja alfa lõigatud Ta siiski tasuks, sest nad lähevad väga metsikuks kätte, muidu aga kui on haljastus eesmärgil nad istutatud, siis ei pea neid lõikama või siiski marjud tahta saada, siis tuleks lõigata ja kultuuristada neid sellega. Te ütlesite, et igal aastal tasuks alles jätta kindlad kolm-neli niisugust pikemat Võsu ja need maha painutada. Kas võib olla, et vanematel taimedel varred puituvad ja maha painutamisi lihtsalt murduvad? Ei murdu, viina puhun ikkagi, ronitaimi on ikkagi väärt. Ja kui on teada istutamise ajal juba, kuhu poole hakatakse painutama, võib natuke kaldu istutada sinnapoole. Kui teil on kodus nii kaua viljeldud liha marju, siis te kindlasti oskate öelda, missugused sordid on Eestis kõige saagikama. Saagikus sõltub nüüd põõsa suurusest, kui suurelt on kujundatud see põõsas kui näiteks sort silga, mida ei pea katma ja tagasi lõikama ja kui tal on võimalus ja ruum on kasvamiseks siis võib lasta kuskil mingi terve seina teda täis ja saaki võib saada sealt, et noh, seda korjatakse pangedega 10 15 20 pange ühelt põõsalt, sest viinapuu ise läheb meeletult suureks, kui teda ei lõika. Aga selline normaalne ühe pered tarbeks viinabuumis kasvuhoones väikses kilekasvuhoones kasvab. Sealt võiks ikka pang või poolteist pange saada, marjasortide koha pealt. On nüüd oleneb marja suurusest. Näiteks sort tal Jossengin. Kui on head kasvutingimused, siis võib üks kobargi ainuüksi kaaluda kolm kilo. On ka temal olnud viiekiloseid kobaraid lõuna pool, Lõuna-Eestis ja Lätis. Missugust mulda viinamarjapõõsas vajab? Kui tavaline kasvataja kasvatada seda kasvuhoones, siis sobib seesama muld, mis kasvuhoones on viinamari, ajab oma juured teiste kultuuride alla ja kasvuhoonest välja. Nii et ta otsib väga Ma ise, kus ta saab. Kirjanduse andmetel võib isegi viinamaripuu juur tungida kuni 12 kuni 16 meetri sügavusele mulda kus ta saab vett kätte. Ja sama pikalt, nagu on väädid, sama pikale Nad võivad siis ka juured kasvuhoones mullapinnas olla. Nii et suhteliselt iga muld sobib, peaasi kui korralikult kasta, sest veevajadus on suur. No tore on, kui istutusauk on suurem ja sinnani panna viljakat mulda sisse, kui näiteks seina äärt istutada kuhugi vundamendi lähedale ja ehituse käigus on sealt hea muld ära võetud siis istutusauk kaevata suurem seal 50 korda 50. Ja see täita hea mullaga siis nagu heaks stardikapitaliks talle, et hiljem ta juured juba lähevad sealt välja ja leiavad ise. Aga kindlasti võib panna kõdunenud sõnnikut juure lähedale peale ja kasvatamise suhtes eriti kasvuhoones võiks jälgida, et oleks, talle meeldib rohkem niiske õhk kui kuiv. Haigused nagu jahukaste arenevad niiskes aeglasemalt kui kuivas. Ma olen Musta mere ääres Krimmi eestlaste juures näinud, kuidas valmivad viinamarjakobarad, kuidas neid pritsitakse, tolmutatakse kahjurite vastu, haiguste vastu, kuidas iga kobar õmmeldakse eraldi mitmekordsest marlist tehtud kotikesse, nii et ma sain aru, et On seal ikka tõeline igapäevane tegevus aiapidajal. Kas Eestis saab palju lihtsamalt läbi? Kõike võib teha keeruliselt ja võib teha ka lihtsalt meie ei ole küll mingeid marlikotikesi õmblenud. Sortide valiku puhul võib valida sellised sordid, oleks varased, et oleks hilised sordid. Siis on see saagikoristamise aeg või saagi saamise aeg pikem. Nii et Praegult, kui tagasi lõikame, näiteks Grazavetzi sordil on marjad küljes ilusad, hallitamata marjad. Et hilisemad marjad kestavad paremini ka hallitust ja teiste haiguste suhtes Ja me oleme rääkinud sellest, et viinamarja on kõige targem kasvatada, võib-olla kasvuhoones, aga on ka sorte, mis üldse katvaid kala ei vaja. Kui nüüd tahaks istutada viinamarjad keset aeda või mingi istumisnurgavarjuks, siis kuidas sealt toestada viinamarjataimi? Sinna võiks valida sellised tugevamad sordid, mis ei vaja katmist. Seda peab jälgima, et seal jäävad väädid ülesse ja talvel tuleb lumi peale. Et see alus, mille peale nad on kasvama lastud, et see oleks tugev, mingi raudkarkass või jämedamad puupostid. Te mainisite ka, et Eestis on võimalik saada ühelt taimelt võib-olla 10 15, pange marju. Neid ei jõua ilmaski kohe värskelt ära süüa. Mida soovitate neist valmistada? Marjadest saab mahla teha, mahlan ise olen säilitanud sügavkülmas pudeliga. Väga hästi säilib ja selline sort nagu Alphad, tema mahlane, hästi kontsentraat. Niimoodi, et kui nüüd lahjendada amorsiks teda, siis läheb natukene mahla ja ja rohkem vett, nii et kui sügavkülmast võtta, saab hea mahlad ja samuti saab teha veini. Oleme proovinud ise ka veini teha, tulevad väga head veinid. Kellel Taavi Kivistik jutust väheks jäi, võib lugeda Jaan kivistiku raamatut viinamarjaaias ja köögis, mille on välja andnud Maalehe kirjastus. Võib vaadata pilte ja õpetusi internetiaadressil www punkt hot punkt ee kaldkriips roogoja. Juba eetris kõlanud aiatarga saateid saab kuulata vikerraadio koduleheküljelt. Lisaks vaata internetiportaali www punkt aianduspunkt. Ee. Seal on nõuandeid ja saab aia tarka teilt küsida. Järgmises saates ja bye tark okaspuud talve korda.
