Pere kõik aia sõbrad kellel on aeda kallid ja Eesti oludes teinekord kapriissed, okaspuuliigid või nende kääbusvormid istutatud, need vajavad kollektsion, äri ja asjatundja, Räpina aianduskooli õpetaja Andres Vaasa nõuandeid, mis peaks mardipäevaks juba tehtud olema. Kõigepealt tuleks alustada juba augustikuus sügisväetis manustamisega okaspuudele, et tagada siis vegetatiivse kasvu lõppemine ja maalne puitumine siis enne talvitumist ning vahetult enne lume tulekut oleks vajalik läbi viia kääbussort tidel puhastamine. See kätkeb endas seda, et me nendel kääbuspuudel kogu selle kollas see varise, mis on siis tekkinud nendest pudenenud okastest sinna tihedate okste vahele. Me peaksime siis selle puu seest ära eemaldama. See on siis nii elupuudel kui mändidel kuuskedel, et seal lihtsalt füto sanitaarse või tema tervise eesmärgil väga vajalik, sest sellel varisel tavapäraselt kõik seenhaigused võivad säiluda ning selle tõttu oleks siis vajalikesse variska sealt selle puu alt ära koristada ja soovitatav siis ära põletada. Ning sellele järgnevalt siis tuleks läbi viia kääbusokaspuudel profülaktiline pritsimine, mis need pudenenud jäätmed, mis meil veel on, sinna jäänud, puude alla hävitaks ja, ja kui on nüüd toimunud seeneliste kandumine, siis nendest okastest variselt noortele säilivatele okastele, siis me saaksime neid seenelised ära sellel sel teel hävitada. Ning kui see on tehtud, siis oleks järgmine töö siis nende kääbuspuude kinnisidumine just sellel eesmärgil. Me säästaksime neid siis sellest raskest lumest, mis neile pähe võib sadada. Ja kui seda on liiga palju, siis võivad näiteks sellised liigid nagu elupuukera sordid ka ebakipresside gero sordid saada kahjustatud just sellest raskest lumest, sest siis tekib niinimetatud lume vaalimine, mis siis surub oksad laiali ja kahjuks pärast selle lume sulamist need oksad enam oma esialgset kuju ei taasta. Ning sellest Ta ongi siis vajalik kinni siduda. Ja selleks võib siis kasutada ta kas siis samasugust rohelist nööri, mida lillepoodides kasutatakse siis kimpude sidumiseks spetsiaalselt, et see ei paista sellest põõsastes hästi välja, kuid võib ka seda tavalise nööriga teha, see sugugi ei pea olema, aga siis ei paista see lihtsalt silma. Aga sellistel esinduspuudel, mis kasvavad kuskil maja ees, võib väga vabalt seda teha ka siis värviliste lehvidega mõjuks juba nagu jõuludeklaratsioonina, eks ole, et selle elupuu võib väga vabalt siis ka punase paelaga kinni siduda ka sinna Lific külge panna ja, ja see täidaks siis seda testimise funktsiooni ka, et see sugugi mitte ei pea siis olema ainult see roheline niit, et ta üldse välja ei paista. Täiesti maitse küsimus. Ja kui nüüd talvel ikkagi seda lund liiga palju sajab sinna peale, siis põhimõtteliselt on vajalik, et ikkagi aeg-ajalt seda lund sealtpoolt maha lükata. Ja teine võimalus muidugi on sellistele väga külma Helladele puudele mis siis vajaksid võib-olla soojuskatet, nimetame siis sealt näiteks jaapani mändi, mis võib Eesti oludes saada külmakahjustustest, emale tuleks siis panna peale soojus, kate, mida siis nüüd on siin Eestimaal ka müüdud arvestusega, et sellele tuleb siis alla ehitada karkass ja kindlasti tuleb siis jätta õhuvahe, et ei tekiks siis talvist nii-öelda umbset seisu, nii et kui see paks kate läbi märgub, siis võib tekkida see oht, et seal rattal tekib niiskuse tõttu ja ütleme, jaatav seetõttu ka õhuvahetuse probleeme ning seetõttu oleks hea, kui, kui siis karkass oleks üsna ütleme sellest puust kaugel siiski, ja ütleme siis aeg-ajalt tuleks siis kas neid servasid ülestõst või jälgida seda, et, et õhuvahetus toimuks ka seal vahel ikkagi. Milliste okaspuuliikide puhul te niisugust karkass ja ja soojustamist kasutada? Sellised liigid näiteks nagu domeerijad, mida on meil püütud kasvatada ja Saaremaal näiteks on see ka õnnestunud, kuid Mandri-Eestil näiteks krüptomiiria kasvatamine iseenesest on siiski üsna problemaatiline, sest ta regulaarselt külmub tagasi just puitumata osad. Just nende kõige õrnemate puude puhul oleks see vajalik ka California press. Just need sordid oleksid siis soovitatavad, mis jäävad võrdlemisi madalale ja soovitatavalt siis jääksid lumepiirile ja jääksid talvel lume alla, et inimestel, kui nad enda aeda midagi sellist külma Hilla ostavad, siis tuleks alati valida siis sellised puud või ütleme, sellise suurusega puud, mis jäävad madalaks ja mis hea talve korral jäävad lumekate Ta alla. Et kui nad sealt lumekate piirist nagu välja kasvavad, siis tekib alati probleem sellega, et kuidas neid kata. Sest tavapäraselt kipuvad nad siis kõik kahjustatud saama. Siis tahtsin küsida, te rääkisite profülaktiliste pritsimisest need hilissügisel veel enne talvekülmade tulekut millega pritsida? Lisaks olen kasutanud mitmesuguseid preparaate ja pritsinud just sellel eesmärgil, et näiteks kadakad, hotell on siis näiteks Ameerikas leitud viis seenhaigust, mis siis tekitavad niinimetatud neid pruune oksi, mida me kevadel võime kadakatel üsna tihti näha, need on siis rohelisel taustal ilusti nähtavad üksikud pruunid oksad nende okste peal, siis võid näha rooste pustuleid ja ütleme, seeneliste kogumikke, olenevalt siis nüüd seen kahjustajast. Ning selle vältimiseks isiklikult olen siis kasutanud, et mitmesuguseid seenhaiguste tõrjeks mõeldud preparaate, näiteks Tattood, kui kellelgi on nii-öelda veel kuskil jääkidena järele jäänud, oli siis seda võib kasutada, kuid eelistada tuleks siis süsteemseid, preparaate, mis läheksid taime sisse. Sest terve taime, ütleme, kui meil on natuke suurem okaspuupritsimine nii-öelda kontaktse mürgiga c kogu see taim oleks nagu märg, see nõuab liiga palju. Esiteks seda mürki, et see süsteem toimib seal taime sees ja on siiski efektiivsem. Et vastasel juhul kui me võtame kontaktsed mürki, siis siis läheb meil seda mürki üsna suures koguses. Ja veel sellest varisest puhastamisest, kuidas te seda tõite? Tavapäraselt nagu ikka, kui lehtpuud langetavad oma heitley, ütleme, heitlehised lehtpuud langetavad oma lehed igat sügisel, eks ole, siis okaspuudel okkad varisevad, siis oleneb siis liigist kolme, nelja aasta tagant või näiteks tulgudel ka üle seitsme aasta vanused okkad on puul ja mida vanem on okas siis seda, seda tõenäolisem on, et ta maha kukub. Aga see tekib loomulikul kujul, kuid nüüd ei ole tegemist haigusega, näiteks elupuudel nüüd aastal 2001 diagnoositi siis esmakordselt Eestis haigustekitaja, mida siis nimetati siin esmakordselt nagu elupude tõveks. Ning see siis varis tab kogu selle elupuu, seesmised, nii-öelda soomused okkad maha, jääb alles ainult see roheline osa ehk selle aasta juurdekasv kobuse vanem osa põhimõtteliselt siis variseb ära, kolletub sellel kollasel varisel, siis on näha seenior kogumikke ning algusel esmapilgul vaadates võib-olla tundub, et tegemist on mingi happe pitsmega, mis sinna peale lastud, sest seal on niuksed, tumedad nagu põletatud plekid nagu oleks söövitatud sisse ja see augu põhi on ka niisugune hall. Aga tegemist on tegelikult seeni kummikega, sealt on nüüd seeni ased ära lahkunud ja siis ta jätab sellise augukesi sinna sellele varisele peale, et kui sellised tumedad täpid või augukesed on selle peal, siis on tegemist haigusega ning selle poetamiseks sealt puu seest on siis kõige otstarbekam see, kui teil see puu ei ole just väga suur, siis saab raputamisega seda maha, aga ütleme nendelt teadvus puudelt näiteks elupuukera sordid või ütleme, mägi-ebaküpressi kera sordid või ütleme siis kuusekera kera vormid igasugused nendes varise puhastamiseks, mina isiklikult kõige otstarbekamaks pidanud kummikindaid, tähendab, kui sügisel juba jahe on, siis võib selle kummikinda alla panna siis kas õhema, villase kinda või puuvillase kinda, siis tõmmata need kummikindad kätte ja lihtsalt näppudega pudistada see materjal, mis on nüüd kollane, eks ole, ja mis sära variseb selle puu seest välja ja soovitatav siis selle alumise osa, kui ta nüüd on seal puu alla jõudnud, siis ka puhtaks kraapida, eks ole, kas siis pehmema luua või harjaga, eks ole, kui meil muidugi on tegemist kooremultši ka peenra ka siis natuke tülikam, aga kui meil noh, me võime ju panna sinna alla siis ka mingi kile, või, või kui meil on mingi haigustekitaja, aga näiteks elupuu, siis on muidugi soovitatav, et need paneme siis ümber selle puu siis kas riide või mingile tüki ja siis me raputame selle varise sinna selle kiletüki peale, et me saaksime sellepärast siis võimalikult hästi kätte. Ja ütleme siis selline kinnastatud, et ega tegevus on üsna meeldiv, nii et kui teil on aias mõned üksikud puud, siis tasuks kindlasti alati ettevõtte, eriti oluliseks tuleks seda pidada just mägi-ebaküpressi puhul. No mitte ainult ilupuude puhul ja ka teiste kääbussortide puhul, sest iseenesest see varis, mis jääb nüüd sinna tihedate okste vahele seda muidugi akumuleerub, kogu aeg koguneb sinna ja siis ta kipub tegema sellist asja ka ta vahest seda varist nende okste vahel nii palju, et ta surub selle puuvormist välja, need üksikud oksad selle varise tõttu, mis sinna kahe oksa vahele nüüd lähevad, natuke muudab kuju, et elupuudel, mida ei ole nüüd seest puhastatud, siis kahtlemata võib tekkida seda mõni oks hakkab kuskilt kiiva keerama või ütleme, välja välja sopistuma, et siis tuleb alati ikka vaadata seest ka, et mis selle põhjustab. Ja kui me roostetada seest siis talveliks kinni ka ei seo, siis me saamegi põhimõtteliselt sellised ebakorrapärase kujuga sordid endale aeda. Ilupõhimõtteliselt nõuab palju ohvreid, et kui me tahame saada sellist kid ideaalse kujuga kera sorti, siis selle saamiseks tuleb ikkagi vaeva näha, et alati ei saa loota sellele, et ta meil ise kasvab. Aga kui nüüd on juhtunud see, et ei ole kinni seotud näiteks ja mõni oks on välja kaalunud sellest puust, siis üks võimalus on see, et kevadel tuleb ta lihtsalt sinna siis kinni siduda sinna puu keskele, eks ole nööriga kinni siduda, kuid see on jälle selline kurb kogemus, et tavaliselt läheb see kinni seotud oks meelest ja, ja siis ei seote teda lahti ja sissineer tavaliselt suunib sisse, et see tuleb siis hästi, las olla, et seda meeles pidada. Ja teine võimalus on muidugi see, et kui, kui nüüd annab, siis võib sellega täiesti välja lõigata, sest üldjoontes kui ta on juba sellest üldisest vormist välja vaalutud, siis ei tule ta enam sinna tagasi. Praeguses haljastuses soovitatakse väga palju igasuguseid väikeseid okaspuid, et osta just potis või mingis nõus või müüakse nad koos suuremat dekoratiivfaasiga või, või kui tellida haljastus ümber maja, siis tullakse lihtsalt ja pannakse sulle niisuguses dekoratiivfaasis. Okaspuu mingi kera vorm, mingi väike roomav okaspuu. Mida nüüd talve eil sellega teha, kas mulda istutada või, või kasvukohale istutada, on juba hilja. No istutamiseks on kindlasti hilja aga kui nüüd on võimalus, siis üks võimalus kindlasti on nii et kui teil on näiteks selline varjualune või külmem kelder või, või ütleme siis selline abiruum, kuhu saab selle puu sisse tõsta, siis tuleks ta sisse tõsta põhimõtteliselt, et vältida seda käredat, külma, mis võib tulla. Ning kui nüüd aias talveperioodil väga palju ei käida ja kui on võimalus, siis võib selle poti koos, kui, kui see just väga suur ei ole, siis ta võib kuskil aianurka siis ka mulda kaevata koos potiga ja pealt siis multsida, eks ole, koorepuruga selle ära. Ja, ja väga oluline on see, et talveks pott oleks hästi niiske. Nii et kindlasti enne mulda kaevamist tuleks kasta. Ja kõige olulisem ongi just selle konteinertaime juures see, et see konteineri tohiks talvel ikkagi läbi külmuda. Kui sa nüüd külmub läbi täielikult, siis okaspuu kahjuks kevadet ei näe. Ta sureb lihtsalt selle tõttu ära. Andres vaatajal on Põlvamaal suur okaspuudekollektsioon, kus ta sortide Eestisse sobivust ja talvekindlust katsetab. Tema rikkalikust kogemuste pagasist loodame kuulda edaspidigi.
