Põltsamaale Eesti kõige liigirikkama rosaarium rajanud Rein Joost õpetab, kuidas roose talvekülmade eest katta. Kas vihmase suve tõttu võivad roosid halvasti talvituda? See on tõsi, tänavu võivad roosid väga halvasti talvituda, sellepärast et kõik eeltingimused ja möödu periood näitab seda, et suvi ja sügis tagantjärgi on väga niiske. Roosihaigused levivad väga palju kõrge niiskuse juures ja just uduga veetilkadega, mis siis kanduvad ühelt taimelt edasi ja kui see on nakatunud taime varre peal, siis niiskus, mis voolab mööda taime vart alla toob mitmesuguse teoseid lehekaenlasse ja need jäävad sinna tolmu või muu olluse sisse püsima ja need hakkavad pluss viie kraadi juures seal vaikselt idanema ja need jäävad sinna talvituma järgmiseks kevadeks. Järgmine kevadel, kui me võtame need roosid lahti, siis kaks nädalat on tilt, võrdleme silus, aga peale seda hakkavad need roosi varred minema pruuniks ja see ongi roosivarrepõletik, mis kandub selle niiskusega, see võib-olla järgmise kevadel üks suuremaid põhjuseid, miks meil palju roositaimi lihtsalt väga tugevasti saavad talve kahjustatud, see ei pruugi mitte olla etise roositaim, kõik hävib, vaid hävivad need ülemised maapealsed osad, mis on niiskuse piirkonnas. Aga need varreosad, mis on korralikult mulla sees, sügavamale istutatud, sinna need veosekandjad ei pääs. Kas oleks võimalik sügisel millegagi pritsida, et varrepõletikku ennetada ja seda tuleb teha ja seda tehakse juba augustikuu sees siis on kõige intensiivsem seenevuste levik sellepärast temperatuur on väga soodus, augustikuud on juba ööd on pikemad, ööd on niiskemad ja, ja koossel udu ja niiskusega nad just levivad. Ja pritsimise vahendid või põhivahendid ikka peaks olema sellised, mis on taimesisesed või kontaktmürgid. Ja me oleme seda kasutanud vaskoksiidkloriidi, millel on väga lai, tõrjuv, gamma ja sellega me oleme saanud väga, ei tulemusi. See ei tõrju jahukastet, vaid tõrjub ka muid seeni, mis roosilehtedel ja vartel erinevad, aga neid novembris on võimalik veel midagi teha. Novembris on võimalik teha ja kui on ikkagi novembrikuu sees, kui film ja on temperatuur pluss viis kraadi, siis igal juhul see aitab kaasa. Mõistagi tuleb peenra ka niisugust pinnakatte roosi katta talveks hoopis teistmoodi kui kui põõsas kasvavat roosi. Missugune on niisugune põhireegel, milles soovitate rooside talveks katmisel lähtuda? Põhireegel on see, et ikkagi varakult tähendab ilusa kuiva ilmaga roositaimed ümbert langenud lehed ja kõik muu üleliigne ära raamida puhtaks teha. Ja kui on roosipõõsas tagasi lõigatud, siis soovitatakse need lehed ära lõigata. Et sinna ei jää midagi nakkuskollet. Peale seda, kui see on tehtud, siis eelpool nimetatud mürkidega nad üleb, pritsida ja pritsida ainult nii palju, et see pind on kaetud vedelikuga, mitte nii ohtralt, et nad hakkaks jooksma või mööda vart alla, siis seal võib tekkida ebameeldivusi. Tähendab, kontsentratsioon võib minna ühes kohas kõrgeks. Kui see on tehtud, siis lastakse taimed ära kuivada ja mullatakse ülesanne doosi taimed. Ja need Moldamiseks kasutatakse kas sealt sammas peenrast, seda olemasolevat sukest hõredat mulda või kui seda mulda koha peal ei ole, siis me toome juurde head komposti. Icke turvast, mitte turvast, mitte saepuru, mitte siukest puulehti, sest et need ained on nii, kui me sinna varje ümber paneme, see on nagu kompress, tema imab endasse palju niiskust ja see on jälle väga ohtlik asi. Kui meil ei ole ühte või teist või kolmandat ja kui meil on liiva või on meil puukoort või hästi hõredat materjali siis alati panna seda, sest et see laseb nagu ventileerida ja ta kaitseb. Iseküsimus on niimoodi, et kui palju see puukoor, May või liiv või muld nüüd seda külmakaitset annab. Aga tähtis on ka see, et tema on meil ikkagi kõrgelt ülesse mullatud. Ja kevadel, kui me need roosid lahti võtame, et siis tihtipeale on ööpäeva temperatuuri vahe seal 15 kraadi, päeval on 10 kraadi sooja, öösel on viis kraadi külma ja siis päikene lõhub selle roosi varred, rohelised karjatara, seal tekib sulamine, külmumine-sulamine, külmumine, sellepärast ongi vaja nüüd ülesse mullata ja selle päikesesoojenduse leevendamiseks. Et seda nii ei teki, neid järskusid temperatuuri muutusi, siis me panemegi sinna peale sukest talv katet. Ja see on mitmes mõttes vajalik, et kui meil on lumised talved, siis tuleb selle talv kate peale ka lund ja lumi on kõige parem külma hoida, mis takistab külma. Kui me nüüd paneme selle Moldamise jaoks, kasutame seal ühte või teist materjali, siis on hea, kui saab üles mullata 10 kuni 15 sentimeetrit kõrgust. See tekivad sellised nagu püramiidid sinna ja tihtipeale ka talvisel perioodil liiguvad mitmesugused närilised ja närilised ei leia sealt selle püramiidi seest, need roosipangad süles ja näriliste kahjustus siis jääb ära. Tihtipeale on elus olnud, et ei ole seda tehtud ja kevadel on need roosipangad kõik valged ja hiired olnud, aga närinud närimise periood algab just märtsikuus kevadel, nüüd kui meil on sem kate, kõik ilusti peal, on üks väga tähtis asi ja sellest on pikaajalised kogemused on ja praegu, kui on novembrikuu sees on viis kraadi sooja ja sajab vihma ja teil on need asjad kõik tehtud, siis on esimene ja väga tähtis asi see, et me saame need roosid, kata pealt veel mingisuguse materjaliga, mis hoiaks need roosid ainult seal all kuivad. Et see niiskus, need sademed, olgu ta siis missugusel kujul tahes, need sulavad või, või tuleb ta vedelal kujul, et need nimed, mis meil on nüüd kasvama pandud ja kõik tehtud, et nad oleks kuivad, siis ei levi need haigused ja ei ole salga, kõrge õhu relatiivne niiskus. Katte puhul võib kasutada kas eterniiti või pleki vaikilet. Kuid sealjuures on üks väga tähtis nõue, et üks külg oleks lahti, et oleks ventileerimise võimalus, et maalses tõusev niiskus, et sellel on võimalus ära minna. Me peame vältima seda, et ei tule sinna maapinnale, niiskust juurde, kui me liigume eesti laiuskraadil lõuna poole või veel ida poole, kus on hästi kontinentaalne kliima, Jon külm kliima, aga seal, kui tuleb talv, siis ta tuleb kohe ja ta peaaegu jääb. Seal ei ole roosikahjustustega üldse probleemi, sest see on kuiv ja haigused seal levi. Meil oli kaks aastat tagasi Põltsamaal 37 kraadi külma ja need roosid, mis olid õues, olid kaetud kuuseokstega ja seal olid plekid teha. Nad talvitusid ilusti samad roosid, samad sordid ja noored taimed olid istutatud kasvuhoonesse ja klaasi alla. Nemad ei saanud vihma. Nad olid, nagu öeldakse, alastis ilma kata. Ja nad talvitusid sammast. Nüüd me olime natukene nagu uhked, et vatelt asi läks korda ja ei olegi vaja. Kuivad kat. Ja järgmine aasta me jätsime osa katvat. Tulemus oli traagiline. Need, mis olid katmata, seal oli ligi kolmandiku, oli väga tugevasti kahjustatud, polnudki nii hirmsat külma ei olnudki küll jaa, sest et, aga niiskust oli palju. Nüüd on meil tänavu kõik ettevalmistused selleks tehtud, et me saame need kuivalt, kata. Missuguse temperatuuri juures te soovitate nüüd lõplikult talvekate roosidele peale panna, kui on see muldkoonusekujuliselt kuhjatud vastu roositüve kui on kuuseoksad pandud, millal te panete peale siis selle eterniidi või nagu mõnel pool soovitatakse ka ruberoid? Jah, seda võiks branna, kuid natuke on juba langenud alla pluss viie kraadi ja sest me ei ole nii targad, et me võime prognoosida, milline tuleb ilm. Võib-olla on tänavu ka selline olukord, et on uue aastani selline vahelduv ilm nagu täna ja seda on aastate lõikus palju olnud. Et on kolm, neli lumerikast aastat ja siis on jälle vihmane. Aga me peame nüüd roosidele tagama selle, et nad oleks seal kuivas kaetud ja Jaan Roos uusi võrseid pungasid ei tee. Siiamaani oli seda, et roosid, mis olid oktoobri keskel korralikud, tagasi lõigutud, nii nagu on aegade jooksul olnud ja nii nagu kogemused näitavad, et novembri algus oli see õige roosikatmisaeg. Aga tänavu on kõik segamini. Nii et praegu oleks paras aeg kõik ära teha ja kuivalt kat. Te paaril korral nimetasite rooside sügisest tagasilõikamist milliste liikide puhul ta seda soovib. Teate, Eestis on väga palju aegade jooksul istutatud poliant roose, Flavibon, roose, väikseid kääbus, roose ja tee roose ja roniroose ja nii et tagasi lõigata. Need on igal rühmal on vastavalt kasvukõrgusele lõigatakse neid erinevalt kääbusroosid seal 10 15 sentimeetri peal, olenevalt sordist ja nii on kõigi teiste sordirühmadega. Kuid põhimõte üldine põhimõte nende tavaliste peenrarooside juures on niimoodi, mis kasvavad ülespoole. Et neil sügisel lõigatakse sellise varuga, et need on hea, mugav, kata, et sinna ei lähe mitte liiga palju, et nad ei lähe liiga kõrgeks. Ja Me oleme aiandis, lõikad nii, et lõikame 35 40 sentimeetri kõrguselt ja kõik muu jääb sinna kasvama. Kevadel, kui me võtame need roosid lahti ja juba pungad kasvavad, siis me teeme lõpliku lõikus ja arvestusega, nii et ühele tugevale varrele jääb kolm, neli väga head punga ja peenematele võrsetele ükskaks. Punk. Nii tuli juttu meil nendest enamasti peenra roosidest, skulptuur roosidest aga pinnakatteroosid, mis on nagu roomava iseloomuga. Kuidas näitame? Ja need pinnakatteroosid on nüüd väga populaarsed ja on tulnud turule ja inimestele, nad on hakanud meeldima ja väga õige sest väga kiiresti remonteeruvad, nende õisikud on suured ja nad ei kasva mitte väga kõrgeks. Ja, ja neid on võimalik mitmel viisil kasutada. Pinnakatterooside lõikamine, võiks öelda nii, et pinnakatteroos on kääbusroniroos, tema kasvab mööda maad edasi, tuur õisiku on õitsenud, siis kõrvalarvudest kasvavad uued võrsed ja need moodustavad jälle uued võrsed. Nii et kui on sügisel need viimased, õieti isegi on talvekatmise puhul vajalik ära lõigata ja me lõikame ära just sealt maad, kus need viimased õisikud oma võrsed pungadest välja on kasvatanud, et need ei jää sinna peale. Sest kõik need vanad roosiõied, mis on, on olenemata või, või on nemad nii-öelda arenemisfaasis. Seal on väga palju valku ja seal need seal teadagi, et seal on ka suhkrut ja, ja muud asjad, närilised neid tagada. Sellepärast peab sihuksed asjad ära lõikama. Soovitav, et need pinnakatteroosid, mis langevad mööda maad, et neile panna alla üks või kaks kuuseoksa või kuuseoksa ei ole siis mõni muu asi, et nad ei ole lausa vastu maad. Tähtis on, need roosi varred, oleks nagu nagu natukene õhu käes seal linna Kateroosi daamik see ikkagi kaetakse ka jälle mullaga või liivaga. Need on parem liivaga katta. Sest et see ala on pikk. Tähendab, suur on see pesa, kus need hargnevad, arvud lähevad mööda maad ja me oleme katnud liivaga. Nüüd peale paneme samamoodi kuuseoksad ja katame ka kuivadki. Ronirooside katmisest räägib Rein Joost nädala pärast, siis tuleb juttu ka elulõngade talvekattest.
