Me kavatseme uskuda, et looduses on igal liigil  ja iseendil oma eesmärk ja nimelt jääda iseellu  ja anda elu edasi oma järglastele. Et kala ei uju vees lihtsalt ujumise lustist,  vaid selleks, et leida toitu või siis kui siirdub  kuderändele niisama lõbu pärast ujumine oleks oma energia  toter raiskamine. Ja lindki ei laula puu otsas ilma põhjuseta,  vaid ikka selleks, et teistele midagi teada. Kas või seda, et mina olen siin. Nii ka meie inimesed, soovime ikka, et meie tegemistel oleks  nii-öelda mõtet niisama kuhugi võpsikusse minna. Ongi üsna mõttetu totertegu. Iseasi kui läheme sinna sinililli nuusutama,  siis on meil eesmärk. Loodusse minemisel sobib eesmärgiks suurepäraselt näiteks  ka see, kui kui me võtame nõuk seal näha  ja ka ära määrata erinevaid linnuliike. Ja mida rohkem, seda uhkem. Hakkab lugema või? Ma võtan krutsnukpardid. Sa võid tutkaid võtta. Väga uhke number tuleb siit küll, aga. Mitte nii palju, kui eile Nii lusnuk parte, mina saan siit 100. 10. Sain tutkaid 15 oleva Helle tilder kaheksa rüüt viis. Väikekajakaid on 10, liupaarid on loetud. Tere hommikust, kell on kaheksa, õues on selline värske jahe kevadhommik. Ja mul on kokku laenatud selline korralik linnuvaatleja  varustus ja lähen vaatama, kuidas see tõsine linnuvaatlus käib. Tere hommikust linnuvaatama. Tere hommikust. Kuidas hommik tundub täna? No väga mõnus on, vaadata on linde mõnus vaadata,  aga natuke soojem võiks olla. Mis on esimene asi, mida te teete, kui te siia nii-öelda  linnuvaatusele kohale tulete? No püüame ilusti ala peal linnud lugeda,  kirja panna ja siis andmebaasi panna ja siis Siis saab hiljem siis analüüsida, et kuidas,  nagu läheb näiteks lindudel kõikidel erinevatel  ja kuidas aladel läheb? Linnud on juba ammu meist turvalisse kaugusesse eemaldunud  ja nende eristamiseks on korralik varustus hädavajalik. Kas minu kaasa toodud tehnika kõlbab linnuvaatluse ks? Alustame väikesest binoklist. No ütleme nii, et silm seletab kaugemale,  kui, kui tavasilm Jah, seda tõesti, mis on siis selle üks väikse binoklino,  ütleme selle kohta ausalt, see on teatribinokel. Sest esmalt on kaheksa korda 21 ütleb seda,  et see nii-öelda see tagumine number, see 21 näitab  siis vaatevälja suurust ja see on väga väike,  et linnuvaatluseks ikka peaks olema vähemalt 30,  pigem 40 või suurem. Et niisugune ilus roosa binokkel ma pigem annaks  selle oma lapsele linnu vaatlemiseks. Aga näiteks siin on selline natuke kõvem juba see on  siis 10 korda 42. See tundub siuke normaalne riistapuu olevat. 10 korda 42, nüüd juba me räägime just täpselt sellest  kuulsast standardist linnu vaatlemise puhul,  mis on. Hea ja valgus on ka ilusti paistab läbi,  et tundub selline päris normaalne asi. Siukeste suurenduste juures nende binoklite erinevused,  need on juba nagu natukene niisugused maitseküsimused ka,  et et kui nad on üsna samas hinnaklassis,  siis eri firmade toodetel nagu Väga-väga. Suurt vahet ei ole. Nii korralik binokkel kui ka teleskoop on linnuvaatleja  lahutamatud kaaslased. Esialgne investeering on suur, aga saadav elamus lausa mitmekümnekordne. Kui 20 kuni 60 korda suum on niisugune kõige tüüpilisem  suumokulaari suurus mida linnuvaatlemisel kasutatakse jah,  et, et et see on just selleks, et linde mitte nende  rändeperioodil ja pesitsuse ajal nagu segada,  et nad saaksid rahulikult siin toituda. Ka suure objektiiviga fotoaparaadid on tõsisemat  linnuvaatlejate põhivarustuses. Linnuvaatlusfotograafia mitte, ma ei räägi  siis linnufotograafi, linnuvaatlusfotograafia on hoopis  spetsiifilisem nagu. Fotograafia nagu ala, seal on eesmärk lihtsalt saada  dokument pilt, kus on näha linnu määramistunnuseid,  või siis lihtsalt dokumenteerida see olukord,  et see lind on olnud selles kohas sellel ajahetkel. Et see on kõige olulisem, et see nii-öelda esteetika ilu ei  ole määrav. Ja see ei ole määrav, jah. Ühesõnaga, kui vanasti käisid linnuvaatlejad ringi nii,  et nendel oli püss sõlal ja kui nad nägid midagi erakordset,  siis lind lasti maha ja ta lõpetas oma maise teekonna  muuseumikogus siis tänapäeval. Selle linnu saatus on nii, et ta saab rõõmsalt oma elukest  edasi elada ja lihtsalt tema Näopilt pannakse siis meie kataloogi, et,  et ta on siin käinud nagu passikontrollis. Nii minul on nüüd statiivi teleskoop valmis pandud. Hakkame vaatlema. Mis elu siin praegu toimub, et siin nad toituvad lihtsalt  ja nii-öelda Veedavad kevadet? Enamik enamik linde, kes siin nüüd näha,  need on kõik läbi rändel peatujad, siin siis siin niisugune vahetankimispeatus,  kus saavad linnud ennast jälle natukene kosutada  ja oma rasvavarusid täiendada, et siis põhja poole edasi rännata. Kiivitajad, kes siin on üsna arvukad nemad  siis nüüd on siin kohalikud pesitsejad, osad linnud juba  istuvad pesade peal ja eks siit mõni punajalgtilder  ja võib-olla. Mõni part jääb ka pesitsema, et. Ma pean ütlema, et selle teleskoobiga on ikka päris mõnus vaadata,  et tõesti, kui siin palja silmaga näeb ainult mingisuguseid täppe,  siin on täpsed linnud näha ja vaadelda heaga. Ainus probleem on see, et lindude vaatamiseks peavad  ka linde hästi tundma, et neid liike hästi eristada. Ega ainult heast tehnikast piisa. Kodutöö peab ikka enne tehtud olema. Oluline on tunda ja eristada linde nii välimuse,  käitumise kui ka häälituse järgi. Heast linnumäärajast on palju abi. Linnuvaatluseks peab olema ikkagi linnumääraja  ka alati olemas, jah. Jaa, loomulikult sa saad alati kontrollida seda,  et kas on ikka sama liik, mida sa näed. No siin on hea pillid, siin on lihtsalt kõige parem  eestikeelne variant. Ja selle määre juures on see veel hea, et põhitunnustaja on  viidatud nooltega, siin on näiteks luits nakPart. Siin üleval. Et siit te näete, temal on kohe selline iseloomulik,  selline lai nokk ja ja isalind on ilus, selline rohelise peaga. No see luitsnakpart on nüüd mul meeles, ta on selline  rohelise isane siis rohelise pea laia nokaudiga. T ma lähen nüüd kontrolli üle, kas ma näed,  see. Linnuvaatlejad võib jagada mitmesse gruppi. Ühed on lihtsalt suurema linnuhuviga inimesed,  teised on linnuteadlased ehk ornitoloogid  ning kolmandad pongarid ehk sportlikud linnuvaatlejad,  kes käivad teistelt vaatlejatelt saadud eelinfo põhjal linde vaatamas. Pongarid peavad edetabelid, kus jälgitakse,  kes on millise aja jooksul, kui palju linnuliike registreerinud. Eesti linnuvaatlejate tippsündmusest Estonian Openist sai  osoon osa eelmisel suvel kui jälgisime 14 tundi kestvat  tõelist linnurallit. Aga praegu on põhimõtteliselt kõik põhiliigid,  mis peaksid olema, on siin olemas ja. Mida nagu laululuiged Pole paha. Vaata seal taga kaks valget roostiku servas. Kulge me tipus praegu paremalt, seal istub. Saab vist laiali, et. Mata. Seda haruldast tuliparti. Kõige levinum on see ikka, et, et palju sa oled elu jooksul  maailmas linnuliike kohanud. Selle kohta siis on termin linnuliike te,  sa oled elus näinud, et selle kohta öeldakse  siis laifer. Et kui sa oled näinud uue liigi enda nimekirjast,  siis ma sain laiferi ja siis teine on kindlasti noh,  meie jaoks on hästi oluline, et palju liike me oleme Eestis kohanud. No, mul on 289 liiki, seda ei ole küll palju,  aga noh, Eestis on kohatud 386 liiki linde,  et natuke ma olen ikka näinud. Maailmas on ka ringi natukene käidud ja seal on  ka nähtud, et et mul natuke alla 1000 liigi onn,  et et väga palju ei ole, et on nagu arenguruumi. Uku ja Mari-Liis on Eesti ühed edukamad pongarid. Uku vaatused on toonud Eestile neli uut linnuliiki. Viimased erilisemad leiud on näiteks raisakotkas  ja Stepi vi. 330 liiki peaks Eestist olema, minul ja maailma nimekirjas  peaks mul olema natuke üle 2002 kahe poole 1000 liigi kanti. Tänapäeval on päris palju inimesi juba, kes on näinud. Üle 6000 linnuliigi 7000 ilinnuliigi, isegi 8000 piir on ületatud. Maailmas on hinnanguliselt suurusjärgus 10 11000 linnuliiki. Erinevate klassifikatsioonide põhjal, et et minu tulemus on  väga keskpärane. Eestis on, see peaks olema küll kõige parem eestlaste seas. Eesti on Põhja-Euroopa kontekstis väga arvestatav linnumaa  ja linnuturiste tuleb siia iga aastaga aina rohkem. Laevapoldril nägid Uku ja Mari-Liis täna hommikul vähemalt  60 erinevat liiki linde sealjuures kõiki kuute. Eesti tildriliiki. Linnuvaatlejad ise pidasid tulemust külma ilma tõttu üsna tagasihoidlikuks. Vaatuse lõpus nähtud umbes 600 hane laskumine kinnitas,  et see paik on kevadisel ajal tõeline linnumagnet. Kevad on eriline aeg ka meie veekogudes,  sest enamus meie kalaliike koeb just kevadeti. Haug on juba enam-vähem ära kudenud, sarjad,  seinad niisamuti, aga latika kudemine parasjagu käib. Kudemise ajal tuleb see muidu hästi ettevaatlik kala  madalasse vette ja pladistab seal valjusti. 1948. aastal on Sääritsa külas pandud kirja niisugune lugu. Kui olid latikad rannas siis sõeladega võeti  ja tõsteti kaldale vahel õegatud kiriku ustast sisse latikad  rännas siis inimesed jätnud õpetaja üksi  ja lähnud kõik kala püüdma. Tänapäeval on latikapüükude ajal keelatud. Küll aga oli meile lubatud koos teadlastega uurida,  mismoodi toimub lõdika kudemine Emajõe veesüsteemis. Nüüd on kala leitud esimene. Otsime kala uurijatega Emajõe Luhal umbes poolel teel  Tartust Võrtsjärveni kalu, kes annavad endast märku ultrahelisignaaliga. Igal sellel kalal saatjaga kalal on oma nii-öelda  identifitseerimis see number, aga praegu tulebki mingi hääl. Nii, nüüd me leidsime üles ühe kala ja siia tabloole ilmub  selle kala number, me teame, et, et see kala number on 54 194,  meil on tema terve selle kevadine CV ilusti olemas. Me teame, millal me ta märgistasime ja pärast seda me oleme  saanud teda jälgida kogu aeg. Tartumaal Emajõe vanajõgedes on ujumas mõned väga erilised latikad,  nimelt nad on märgistatud ja nende märgiste abil on võimalik öelda,  millised vanajõed on nende meelis kudealad  ja kus nad praegu põhiliselt ringi liiguvad. Näiteks, mida me varem ei ole teadnud täpselt,  me ei ole täpselt teadnud liikumiskiirusega aladel. Nüüd meil on teada, et, et need kalad liiguvad niimoodi,  et kui nad juba praagalt tulema hakkavad,  siis Emajõge pidi ülesvoolu liikudes Tartusse jõudmine võtab  neil kaks päeva sealt edasi linna vahelt võrtse terveni,  jälle kaks päeva. Latikas justkui ei ole väga kõva tuntud ujuja aga nelja  päevaga 100 kilomeetrit vastuvoolu tegelikult ei ole üldse  halb tulemus. Igal kevadel rühib suur osa Emajõe veesüsteemi latikatest  praagal Peipsi järvel vastu voolu Emajõkke. Neid kutsub ürgne instinkt kudema. Latikate koelmud asuvad Emajõe veesüsteemi erinevates  piirkondades kuid kalade jälgimisel on selgunud,  et suurem osa latikatest ujub kudemiseks ülesvoolu läbi Tartu. Nad koevad Võrtsjärve ja Emajõe väikestes lisajõgedes,  mida tuntakse ka Emajõe vanajõgedena. Siin karbis on ultraheli saatjad. Nad on erinevas suuruses vastavalt sellele,  kui suur on kala, pannakse nad siis kalale kõhtu  ja nad jagavad signaali ja kui teadlased püüavad  selle signaali kinni, siis nad teavad täpselt,  kus see kala parasjagu liigub. Selle puutoki otsas ongi kaks hüdrofoni ja need püüavadki  kinni siis kaladelt tulnud saatjate signaali. Me küll neid igalühel järele järele ei jõua sõita,  aga selleks on meil teine meetod, meil on piki Emajõge iga  umbes ühe kilomeetri või 10 kilomeetri tagant. Siin on kuskil üks latikas, kes on Ja et meil on piki jõge iga 10 kilomeetri tagant  automaatsalvestusjaamad See iga 10 kilomeetri tagant, meil neid nii palju ei ole,  see aparatuur on üsna kallis ka veel. Ja, ja siis me näeme seda, et millal üks  või teine kala iga iga kala kohta eraldi. Et millal ta täpselt kuhugi ilmub. Kui me enne nägime seda, kuidas kalu aeti taga mööda jõge  hüdrofooni abiga, et saada kätte siis signaal nendelt latikatel,  kes on juba märgistatud siis siin on sellised nii-öelda püsijaamad,  mis mõõdavad mööda ujunud ultrahelisaatjatega latikate liikumist. No ühesõnaga, see tõmbab info enda sisse,  siis me tuleme arvutiga, tõmbame info arvutisse  ja mida me näeme, me näeme nüüd selle koha juurest mööda  ujunud kalade kohta informatsiooni, millal täpselt mingi  kala siit sellest piirkonnast kas mööda ujus  või siis selles piirkonnas peatus pikemalt. Et me näeme näiteks kui sa siin vaatad, päikse käes on  kehvasti näha, aga näiteks kala 119. Täna hommikul kella kaheksa. Kella seitsme, 45-st kella kaheksa 28-ni olnud selles lõigus  umbes sealt käänust järgmise käänuni. Ja me teame, et ta eile oli siin selles vanaas,  see tähendab, ta on nüüd vana jõest välja tulnud kudemine  koetud ja nüüd tuli jõks. Tõenäoliselt hakkab ennast allavoolu sättima. Me peame selleks järgmised jaamad üle vaatama. Jaamadest kogunevad saatjaga kalade andmed  ja lisaks kasutavad teadlased latika rännete uurimiseks  ka teist levinud kontrollmeetodit. Praegu see võrk, millega me püüame, on spetsiaalne latikavõrk,  kuna me praegu tegeleme sellega, et jälgime,  kui palju meil juba varem märgise saanud kalu selles vanaõas on. Meil on siin saatjatega varustatud kalu,  kes meile siis signaale saadavad. Ja lisaks neile on meil ka tavaliste plastikmärgisega  märgistatud kalu. Praegu on käimas just latika kudemise aeg. Üks asi, mida me siin hoolega jälgime, on see,  et millal kalad. Koevad isale viis näitajat viis tähendab seda,  et isaskala puhul et tal parasjagu tuleb niiska. Näe ja isaskala puhul on veel huvitav, kui kedagi huvitab,  et kuidas neil nüüd vahet teha, isaskala on sellised täpid  ja säbrud peal nimetatakse seda helmes katteks,  et kudemise ajal on väga hea välisel vaatlusel kohe kindlaks teha,  kas tegemist on isas või emaskalaga selle järgi isane on  selline kare ja karvane ja, ja, ja säbruline pealt. Oot-oot, märgisega. Nüüd ongi see moment, et et kui me numbri oleme ära vaadanud,  me teame, kus ta märgistati, me teame seda liikumist. Kui kalamees saab sellise märgistatud latika kätte  siis ja ta sellest ka teatab, siis see on meie uuringutele  tohutult tähtis. Ja siis me saame teada, et kus see kala parasjagu oli. Võtame sellele märgisetagastajale selle kala eluloo. Millal märgistasime, mis me tast teame, kust ta tõenäoliselt  on tulnud, kuhu läinud? Sellises keskkonnas armastabki latikas kudeda  ja kui me vaatame möödunud aastast kuluheina lähemalt,  siis me näeme, et latikas on siia peale kudenud oma marja. Ja kujutage ette, latikad võtavad ette sajakilomeetrise  rännaku Peipsi järvest siia just nendele luha heinamaadele. Ühte kala me vist püüdsime kuuel aastal järjest samast  vanajõest ja ka ühe aasta jooksul saime ta veel mitu korda kätte. Märgistatud kalade jälgimine on kinnitanud,  et enamus latikaid on oma kude jõele truud. See on ka põhjus, mis ühe kala aastast aastasse samasse  jõkke kudema toob. Esimene kord valitakse võib-olla suhteliselt juhuslikult oma  kudemiskoht ja siis jäädakse gi samasse kohta kudema käima. Kudejõele truu latika kevadist liikumist ilmestab hästi  nädala jooksul kogunenud andmestik. Salvestusjaamu läbib kala, kes otsib maitse  ja lõhnamälu järgi oma koelmut. Neljandas seirepunktis on ta oma õige kudemispaiga üles leidnud,  kuid veetemperatuur on kudemiseks veel liiga madal. Erinevatest jaamadest saadud signaalid kinnitavad,  et latikas teeb justkui aega parajaks ja uitab ringi  ka mujal. Kala kiikab korraks isegi võõrase vanajõkke. Lõpuks on latikas kudemiseks valmis ning ta pöördub mälu  järgi tagasi just oma Vanajões asuvale koelmule. Igaüks neist on natuke erineva veeretseptiga. Et see sõltub põhjastruktuurist, sõltub sellest,  kas sinna vanajõkke voolab. Näiteks mõni rabakraav toob sinna raba vett,  et iga. Vanajõgi ja tunnetatav erineva maitse ja lõhna poolest  ja siis on igal vanajõel veel ka oma. Nii-öelda geograafiline asukoht, mida tõenäoliselt  ka aru saadakse Peipsi ja Võrtsjärve äärsetes kirikutes olla kunagi olnud  keelatud kirikukelli lüüa latika kudemise ajal,  et neid kalu mitte häirida. Tamula ääres olla aga sõjaväe noored trummilööjad  trummilöömist harjutanud ja siis läinud vanad kalurid  ülemusi paluma, et see põristamine ära lõpetataks. Nõnda ka tehtud. Tegelikult peaksime sellel ajal paluma ka linnukestel  tasemeni laulda, sest kajakad ja varesed võivad teha väga  kõva lärmi, kuid ootamatult vali laulu hääl on  ka nii tillukesel linnul nagu käblik. Märtsi lõpus seab end meie metsadesse ja risustikesse sisse  pisike lind kablit. Suuruselt on ta Eestis teine ja seda tagantpoolt,  olles veidi suurem kui pöialpoiss. Pisikest pruunikat lindu paneb looduses liikudes harva tähele,  kuna ta sulandub väga hästi keskkonda. Mul on hetkel jälgimise all oma paarteist erinevat käblikut  ja vaid kaks neist lasevad lähedale. Enamikel on lihtsalt head naabrid, punarind  ja võsarad, kes neid ohtudest hoiatavad sel käblikul siin  aga neid häid naabreid kahjuks ei ole, mistõttu käib tal  väga huvitavaid külalisi. Näiteks ühel õhtul, kui ma taaskord teda jälgisin,  ta oli nii pooleteist meetri kaugusel ja laulis. Märkasin silmanurgast lähenemas üht suuremat lindu. Lind lendas üsna madalal ja kui ta oli jõudnud seitsme  meetri peale, pöörasin ma pea järsku ümber. Kanakull sai aru, et ta oli teinud vale arvestuse  ja üritas rapsides ümber pöörata. Nii mina kui ka siis käblik, olime väga ehmunud. Kuid pärast seda on see käblik siin olnud minu suhtes eriti usaldav. Ehk on ta tänulik selle eest, et ma päästsin ta elu. Kummkäbi metskilk päkapiku pöidlalind on vaid mõned käbliku  rahvapärased nimed. Teda on kutsutud ka rästikuks ehk seetõttu,  et ta toitub mööda risu liikudes ja aeg-ajalt laseb  kuuldavale äreva sektk. Käbliku isaslindu võib pidada mitme naise pidajaks. Kokku võib tema territooriumil tegutseda suisa kolm emaslindu. Poegade eest hoolitseb valdavalt emaslind. Tema emainstinkt on suur. Kui tema oma kurnaga peaks midagi juhtuma  siis asub ta teiste lindude Poegi toitma nähtud on teda isegi kuldnakapoegi toitmas. Isaslind kaitseb territooriumi ja laulab. Käbliku hoogsat laulu on tõenäoliselt kuulnud paljud teadmata,  et tegu on käbliku loominguga. Nimelt kasutatakse käbliku laulu üpris sageli reklaamide,  seriaalide ja filmide taustaks. Ju on tegu linnulaulude muster näidisega. Käbliku laul on suisa nii valija intensiivne,  et kui inimesel oleks nii tugev hääl, siis poleks meil  mobiiltelefon tarvis. Siinne käblik on tõenäoliselt paljude lemmik. Õhtul, kui ma taaskord käbliku valves olin,  otsustas Eesti ühte väikseimat lauljat külastada Eesti  suurim imetaja. Suur Põder oli tulnud rohelisega maiustama  ja samal ajal tervitas käblik teda lauluga. Ei lasknud minust häirida end ei käblik ega põder. Põder võib olla käbliku sõber küll, sest reeglina ei roni  põder puu otsa linnu ja pesasid rüüstama erinevalt näiteks  oravast või nugisest. Just nugisega me oma tänase saatega lõpetame  ja selle looma salvestas oma koduõuel Tallinnas nõmmel. Renee Karolin. Nugis näib elavat naabrimaja pööningul, aga ta tuleb sealt  alatasa välja, liigub osavalt mööda puid  ja sellest, et ta on õues, annab märku vareste valjulärm. Kas tegemist on metsnugise või kivinugisega see jääb  sedapuhku teie määrata. O kolm. Soon.
