Roosikasvataja Rein Joost räägib täna ronirooside katmisest ja Taavi Kivistik õpetab elulõngu katma. Kui me nüüd räägime roniroosidest, siis roniroosid painutama alla võtame nad seina pealt või raamide pealt võtame alla ja lõikame neil välja ainult väga vanad tugevad oksad mida on raske maha kuulutada. Johannese kuulutamine käib nii, et meil oleks hõlpsam, kata. Seda tuleb teha ettevaatlikult, et me neid väärtuslikke pike võrseid katki ei murra. Sest sealt kogud järgmise aasta ilu välja koorubki ühele pikale võrdsele võib kasvada 150 200 peal. Ja neid me peame just väga suure hoolega hoidma üle talveronirooside kuulutamine tuleb teha sooja ajaga. Kui õhutemperatuur on kaheksa või 10 kraadi, siis oleme nad alla kuulutanud, teadagi, seal on väga palju lehti, kasvavad võrsed alguse võrdsemalt seal poolteist, kaks meetrit või isegi kaks poolmeeter siis on ikkagi soovitav need vanad lehed ära lõigata täiesti lagedaks. Siis ei ole seal seda nakkusse võimalustega, ei kandu seda nakkust edasi ja põõsas on ilusa puhas. Kuigi bioloogiliselt oleks õige looduse poolt odasi niimoodi seatud. Et need lehed peaks seal peal olema, sest need roosileht või ükstaspuha, millest tehtud, see on nagu patarei, sinna on kogunenud tohutu energia. Kui me tema vägi sära lõikame, siis energia ei lähe sealt tüve pidi tagasi juurde, juured vajavadki just seda energiat, millega see on nende varu, mis järgmisel aastal need juured annavad selle uuesti taimele seda üles punga tagasi ja sealt tulevad siis vahvad võsud ja uhked võrsed ja õied hakkavad siis õitsema. Nii et, et see on nende uuete moodsate rooside juures, mis on nüüd nagu, ütleme, higi aliates. Roosid Need on meile ju toodud lõuna poolt ja need on sealmaal, aasta ümberringi on neil peaaegu lehed. Kui torkab uus periood jälle peale, siis nad pikkamööda langevad ära. Aga, aga me oleme nüüd sellises olukorras, sest me oleme nii põhjas. Roniroosi talveks maha painutada, seejuures on kogu aeg see hirm, et need vanad ja kõige rohkem õitsevad võsud, mis võib-olla on puitunud juba. Nad ei Murutaks maha painatamisel, mis nipi, teie kasu, jah, seda on juhtunud ja seda juhtub ka edaspidi, sest kunagi ei näe ette, kus kohas on see l koht, mis ei paindu. Nipp on selline pikkamööda täna natukene ja homme natukene ja selleks on olemas puukonksud, mis on seal meeter pikad ja pool meetrit ja seda tuleb nagu meelitada ja et ta painde koha pealt ei murduks ära, siis on eluaeg soovitatud sinna painde alla panna mingisugune tugi, kas puupakk või kast või, või mis siis toetaks ja et me saame siis kogu aeg, nagu öeldakse, pingutada need pikki võrseid, maale ligemale. Kui meil on katmise võimalused niimoodi, et me ei pea nüüd väga palju pingutama, siis kasutatakse ka muid vahendeid, et need roosi pikad võrsed, roniroosivõrsed, teinekord jäetakse mõnes kohas maja seinale talveks ja pannakse sinna peale mingisugune katteriie või õle või põhu ja sellega siis kaetakse ära. Ja tänapäeval ongi müügile tulnud mitmesugused sellised kate, matid, kate, kangad, te usaldate neid väga ei usalda, sellepärast et ma ei ole ise proovinud, aga ma olen sellest lugenud ja me oleme katsunud, aga tema on rohkem sihukene, vildi moodi asi on selline pehme ja armas, käele katsuda, aga mis on tema puudus ja millele me nüüd räägime vastu, et tema võtab endasse väga palju niiskust. Selleks, kui me seda kattematerjali kasutame, siis me peaks sinna panema kile või pleki või midagi siukest asja peale. See on siis sellisel juhul, kui meil enam ei ole kuuseoksa kasutada või männi või kadakaoksa ja me ametitest neid enam kätte, sest et metsamasinad on nii vägevad, nad lõhuvad toksida. Siis ma olen näinud kevaditi ostetakse aianditest puukoolidest meeleldi poti sisse istutatud, niisugust umbes meetri kõrguse tüvega tüve roosi. Tõenäoliselt see istutatakse hiljem aeda maha, aga kuidas teda saaks talve? Ta seal ka painutatakse, neid tüvesid maha. Seda tegid vanad aednikud. Tänapäeval on mindud nüüd teist rada on tulnud jõuliselt kasutusele konteinersugused taimekasvatuse viisid. Ja me oleme need tüviroosid istutanud suurtesse konteineritesse, seal on 15 või 20, et plastmassist nõu sellel nõul on põhjas külgedel augud, et üleliigne niiskus sealt välja pääseb. Ja ka juured, noored juured, mis hakkavad jõuliselt kasvama, pääsevad sealt aukudest välja. Need augud on seal, ütleme kui ta on niisugune põhjapind on, on seal 20 sentimeetrit diameeter, siis seal on viis, kuus kolmest sentimeetrist. Ja need kondein, roosid tüviroosid, need võetakse kaasa ja istutatakse nad õige koha peale maa sisse koos selle konteineriga niimoodi ja nii sügavale, et need konteineri servad ei olegi näha. Kui nemad on suve otsa seal korraliku väetamise juures kasvanud, siis nad kasvavad väga hästi ja väga ilusti. Aga neil roosidele on alati olnud talverisk. Ja nüüd selle konteineriga. Tänapäeval ongi soovitav võtta need koos selle konteineriga maa seest välja viia külma garaasi või külma keldrisse ja las nad olla seal. Ja sellega on meil talve mure välditud ja kevadel istutame, nõuad jälle, krookused hakkavad õitsema, viime need konteinerid, paneme kas sama koha peale või teise koha peale jälle uuesti kasvama, paneme neile toed kõrvale, tuul neid ei murra ja nad hakkavad uut elu elama ja hakkavad uuesti. Justiitstemperatuur võib langeda külmas garaazis palju alla nulli. Sellest ei ole mitte midagi, kui tema on jälle seal kuivas. Rooside missugune kriitiline miinustemperatuur tuleb, mis meil Eesti oludes on kasutatud olnud ja võime öelda, et nendel sortidel on miinus 17 laadi, seda kannatavad kõik roosid ära, kui tema kuivas olukorras ja ta ei ole nakatunud nende seenhaigustega, millest meil oli eespool juttu. Aitäh teile, Rein Joost. Taavi Kivistik, kas Eestis saab elulõng ilma talvekatteta? Eestis on nüüd selline suhteliselt külm kliima, aga elul on ka jaoks on niimoodi, et laisk aiapidaja saab kuidagimoodi, elu on ka kasvatada, nii et ei pea isegi talveks katma. Kuigi kuna talud on ettearvamatud, siiski noori taimi vähemalt soovitame. Ja kui on aega, siis võiks vanu taimega igaks juhuks katta. Eestis kasvab ju terve hulk looduslikke liike elulõngu ja need ju kindlasti talvekatet ei vaja. Seda küll, need paljud inimesed ei saa aru, et millised on need, mis tuled need maha lõigata ja katta ja millised on need, mida ei tohi maha lõigata ja katta. Kõige lihtsam selline eraldamise viis nende vahel on selline et mis õitseb kevadel maikuu sees ja selliseid kellukakujulised õied. Rühma käib alpi elulõng, siberi elulõng, makropeetal ehk suure kroonised elulõngad. Vaat neid ei tohi nüüd maha lõigata ja neid ei kaetaga, sest nende õitsemine toimub vanal puidul. Nii et kui maha lõikame, siis kevadel õisi ei tule. Kui on tarvis neid piirata lihtsalt, et nad ei läheks liiga metsikuks siis tuleks neid lõigata juunikuu sees. Aga need teised suureõielised checkmanite nime all. Tihti on küsimus ja helistatakse mulle. Neid meetodeid on mitmeid. Et kuidas siis ikkagi õige on? Soovitan küll niimoodi, et kõik, mis õitseb seal augustis, suureõieline elulang, lõigatud ta maha 10 15 sentimeetrit. Et jääks järgi, jääks lihtsalt näha, kus taim asus. Kuna kõik haiguse eosed säilivad vanal puidul siis just lõigata maha sügisel. Et aed läheks talveunne puhtana ja korras. Põõsa ümber võiks tekitada sellise üles muulatud mullahunniku nagu mutimullahunnik, umbes sama suur. See lihtsalt juhib ära vihmavett. Ja kui on võimalus panna sinna mingi kate peale, eriti need, mis on seina ääres ja kus rästa vesi läheb lähedalt mööda. Lihtsalt eterniitplaat või tõrvapapp peale, et juhiksele liigvee ära. Elulõng ei kardagi niivõrd külma, kui just seda märga külma seda jäätumist. Et see koht oleks, kui selleks on vaja natuke midagi peale panna. Kas soovitate ka mingit konkreetsemat materjali? Ise me katame turbaga lihtsalt ta annab ka sooja sellele kohale ja turvast on meil kerge kätte saada. Kas haiguste vastu soovitate veel enne katmist pritsida või on ju teada ka, et neid haigestunud lehe osad, eriti niisuguguse hallituse all, Eestis sageli kannatavad elulõngade lehed, et need põletada veel sügisel? Jah, põletada need lehed ära, aed puhtaks? Üldiselt meie ei ole praktiseerinud sügisel nüüd elulõngade pritsimist enne talvituma panemist. Te ütlete, et elul on külma, ei karda, siin on ka teistsuguseid arvamusi, et kasvud kahjustavad jõuab miinus kolme miinus 10 kraadi juures, et kas see oleneb paikkonnast Eestis, kus külmakahjustused on suuremad, kus väiksemad. No üldiselt on meie elamiskoht kui vahel küll selline žesti lähemaid, meil oli ka siin kaks aastat tagasi, 36 kraadi külma ja kuivas kilekasvuhoones, kus talvel oli kile küll peal, aga katmata elule on täiesti säilis, sinna läks kuskil 30 kraadi, küll siis sest seal ei ole lund, juured kannatavad vähem, külmajuurte juures on kuskil üle 15 kraadi, on juba võib kahjustada. Aga kuna Eestis on ikka tavaliselt lund ka, siis ei ole see probleemiks nii palju seda külma sinna lume alla ei lähe. Ja mõni aeg tagasi propageeriti elulõngade kasvatamist mitte ainult võrestike ja, ja aedade ja majaseinte kaunistuseks ja nende juures, vaid pakuti ka, et elulõng võiks kasvada Apot tides, lillekastides, rõdudel, terrassidel, kütteta kasvuhoonetes. Kuidas seal oleks vaja talve eest kaitsta? Nüüd pottidesse ja amplitesse tuleks kaevata auk maa sisse panna koos selle potiga nüüd sinna auku ja kergelt pealt. Ta turbasaepuruga ja nii jääbki talveks kevadel jälle koos sedasama potiga välja ja see on sama talvitumine nagu maha istutatud elulõngal rõdudel, kus ei ole nüüd linnainimestel võimalus panna seda maa sisse kuna selline rõdukast võib lihtsalt kasvõi vana vatiteki sinna peale panna. Linnas tavaliselt on vähem külma kui, kui maal. Ta võiks tõsta ka mingi penoplasttüki peal, et altpoolt see külm ei läheks juurtele ligi. Kui nüüd rõdukastidesse oleme soovitanud ka looduslikke elul on ka liike siis kevadel tuleks jälgida nende puhul, mis ei lõigata tagasi. Et võrsed ei kuivaks ära, kui maa on külmunud või see pott on veel külmalt kergelt, ta võib läbi külmata. Aga võrsed on väljas päikse käes, siis pahatihti on just päike see, mis rikub selle taime ära. Nii et ka need võrsed võiks olla peidetud tagasi lõikamata võrset. Et päike ei kuivataks neid. Kui nüüd potiga kütteta kasvuhoones siis kaevata auk maa sisse panna samuti sinna kütteta kasvuhoonesse. Midagi kergelt peale isegi ei ole vaja. Ta kardab rohkem seda märga külma kui kui tavalist külma. Nii et teha niimoodi, et see koht oleks suhteliselt kuiv, siis ta peast säilima ilusti. Elulõng tuleks üldse istutada natukene sügama madalamale, nii et üks-kaks paari pungi, eks mulla olla, see viib sellel taimel Meie süda me sügavamale, kus on ka soojem ja taim talvitub selles suhtes paremini. Meilt küsitud ka, mida teha killustiku peenras elulõngaga siis seal lihtsalt lõigata, see elule on samuti tagasi 10 15 sentimeetri peale. Uued võrsed tulevad kõik elule ka mulla seest, nii et karta pole. Ja peale asetada siis kõige sobilikumad oraalvatitükk ja sinna peale siis veel mingi kile või tõrvapapp või eterniit, et see märjaks ei lähe. Et siis on kevadel hea lihtne ära võtta ja puhas killustik jälle all.
