Aiatark. Tere kõik aia sõbrad. Selle aasta viimases saates annab Aiatark Urmas Laansoo Tallinna botaanikaaiast nõu kuidas toataimed üle talve aidata. On ju talv toataimedele kõige raskem aastaaeg. Oi, see on kindlasti nii ja me saame iga päev samuti pöördumisi, telefonikõnesid, emaile, et mida siis talvel nende stressis või kannatavate taimedega teha. Kõige tavalisem on see, et talveperioodil, novembris, detsembris aga jaanuaris, kui päev on lühikene, kui valgust on vähe, siis lehed kipuvad kolletuma varisema ja sageli juhtub nõndaviisi, et lausa puu või ka rohttaim või põõsas kaotab oma dekoratiivse oma välimuse täielikult ja sellistes taimedes muidugi on kahju, aga kindlasti ei pea juhtuma, et on palju võimalusi, kuidas taimede elu paremaks muuta ka oma keskküttega või ahjuküttega korteris, millest peaks lähtuma. Kõige olulisem on see. Kui me endale uusi taimi muretseme, siis taim peab neile meeldima ja kindlasti peaks arvestama ka sellega Need tingimused, kuhu me endale uue taime toome, et need vastaksid taimede soovidele, valguse temperatuuri, meie enda võimaluste järele. Kui meil on ikka väga kiire ja kodus ei ole üldse aega olla ega taimed vajavad kastmist, muud hooldust, siis võib-olla väga suurt lilleaeda koju ei saa teha või peab peab siis sellisel juhul palkama lausa aedniku, kes meil käib asjatundliku pilguga elavate taimede eest hoolitsema, sest taimed on nagu meie, samuti elavad puu, kes on vana ja suur palm, kes on ilus ja tark. No aga mida siis teha, kui tõepoolest aega nagu napib, aga tegelikult ikkagi tahaksid taas või ka töö juures oleks toataimi ja kuidas neid kaitsta pimedal ajal ja üleköetud ruumides? No see on kõige tavalisem, et taimed on pimedas ja ruumid on kuumad, üle 20 kraadi, temperatuur talvel ja samuti ka õhk on liiga kuiv. Siin võimalusi, kuidas niisuguseid eluks ebasoodsad tingimused taimede heaks parandada, üks võimalus on taimedele anda talveperioodil lisavalgust. Kui me lisavalgust anname, siis parem on eelistada kas päevavalguslampe või spetsiaalseid taimelampe. Vaata nüüd tänapäeval kõik Eestis on saada kõikvõimalikke erinevaid taimelambid erinevad tavalisest pirnist selle poolest, et nad annavad vähem soojust ja nad on rohkem taimedele sobilikku lainepikkusega. Muidugi me alati toonitama ka seda, et ükski lamp, ükskõik kui hea kallistusega ei ole ei suuda taimel asendada päikest. Et ikkagi normaalne on taimede puhul elavate roheliste taimede puhul see, et nad saavad valguse päikeselt loomulikku valgust. Et kui me otsustame mõne oma tundliku või valgusepuuduse käes kannatava taime puhul lisavalgust anda, siis nõndaviisi ei maksa teha, kuidas meelde tuleb. Täna annan, homme ei anna, kuna taimede elu jooksul kogu arenguloo jooksul ei ole veel kordagi olnud nõndaviisi, et hommikul ei valgeneid, päike tõuseb ja õhtul loojub vaid taimed, on samuti rütmiorganismid nagu inimene, kes vajavad öösel õhtul pimedust ja puhkust. Nii et kui me otsustame taimede lisavalgustamise kasuks talveperioodil peaksime tegema seda regulaarselt kõikidel pilvistel päevadel novembrist kuni jaanuari lõpuni, alates veebruarikuusest on päeva pikkus juba piisav, enamike taimede jooksevad lisavalgust. Kui taim on ikkagi akna lähedal või akna peal, siis ei ole enam vaja pesa valgustada. Aga muidu see fütolamp peaks põlema umbes 12 tundi päevas. Maalne eesti laiuskraadil on nõndaviisi, et 10 kuni 12 tundi, et kui ma hommikul ärkan ja lähen tööle, lähen kodunt välja, siis ma panen toime kohalasele lambi põlema ja õhtul lähen magama. Kui ma just ei ole öine pidutseja, siis lülitan lambi välja ja oluline on ka see, et lamp ei oleks siis vahetult toime tipulehtede vastas vaid sõltuvalt lambi tugevusest 10 15 sentimeetri kõrgusel taimetipust. Sobib ka see kõige tavalisem töökoha lamp libal lamp, kus on 11 vatine energiasäästliku toru sees. See on ka väga-väga hea võimalus taimede lisavalgustamiseks nende valguse janu kustutamiseks. Räägime nüüd kastmisest, kurb on see, et taim reageerib ühtviisi lehtede langetamisega nii sellele, kui ta on pikaks ajaks unustatud kastmata, kui ka sellele, kui teda on pidevalt kastetud ja ülekastetud. Kust ma siis saan aru, millal ta kannab? No minul sellist probleemi ei ole ja need, kes igapäevaselt taimedega tegelevad, Me taimedele peale otsa vaadates tunnen ära, kas ta vajab juua või ei vaja. Toimetuses on samuti nõndaviisi, et on joodikud ja on vähe see vee tarbimisega taimedega joodik ei ole mitte halvustav taime puhul vaid joodik, taimed ei ole mitte alkohoolikud, et mitte mingil juhul taimed ei tarvita alkohoolseid jooke, vaid ikka puhast vett, puhast kraanivett, et kastmise puhul, mis on kõige olulisem tõepoolest, see on, see on tõesti nii ülekastmine kui ka vähe kastmine, mõlemad teevad taimele halba. Ülekastmine on isegi ohtlikum, sest kui taime juured on selles liigmärjas mullas, siis juurekarvad surevad ära ja kui, kui taimede juured kannatavad õhuvaeguse käes juured on riknenud, juured on haigeks jäänud või juured on lausa surnud, siis nii nagu meie, kui me ei saa juua, tunneme ennast halvasti, jääme haigeks või inimese elu võib üldse lõppeda ja nii on ka taimede puhul, et vesi on väga tähtis, kõikide elusorganismid elus ilma veeta pole võimalik. Milliseid vigu kõige sagedamini kastmise puhul tehakse? Kastetakse sageli väga külma kraaniveega, mida kastmise puhul silmas pidada. Kui me kasvatame kraanivett, siis kraanivett peaks ennem nõnda kaua laskma, mõnes lahtises anumas purgis kausis ämbris kastekannus seista, kuni vee temperatuuri, ruumi, temperatuuri ühtlustuvad, selleks kulub paar tundi, kõige parem on õhtul vesi valmis lasta mõnda kannu või purki ja siis järgmisel hommikul järgmise päeva jooksul sellise veega kasta. Sageli vesi on ka klooritatud, klooringuisi samuti taimede kastmiseks ei sobi ja eriti pehme veelembesed taimed on troopilised orhideed ja, ja mitmed teised taimed nende jaoks on siis, kellel on võimalus, kellel on väga kallis, haruldane taim, seda taime väga armastan, siis võiks kasta üldse allikaveega, aga mitte siis mulliveega, mitte gaasiturud, õigemaid, puhta allikaveega või väga jaan ka vihmavesi või ka talvel lumesulamisvesi, aga ei, vihmavetega lumesulamisvett ei maksa koguda siis väga elava liiklusega majad rast Ta vett kasutades, et need on sageli saastunud tolmuga metallidega ja taimede eluks, mitte mittesobilike ühenditega. Ja muidugi kui me taimi piserdame, õhun niiskuse suurendamiseks, siis pisarates vesi peab olema palju soojem kui ruumi temperatuur piserdas vee temperatuur kõige sobilikum on 39 kuni 42 kraadi. See on selline lapsevalitus, veetemperatuur ja pisarates, vesi peaks olema kindlasti kas siis keedetud või, või filtreeritud, et, et soolaseid sellises vees oleks minimaalselt, sest kui me kasutame suurde rikas kraanivett. No kuidas ma saan aru, kas vees on soolaseid, kaltsiumisoolasid, magneesiumi soolasid või mitte. Kui ma kasutan pesupesemiseks pesumasinat või keedan kirgeiganus vett või teen kohvi, siis kui kohvispiraal või nende kodumasinate keeduspiraalid ka katlakiviga kattuvad, siis selline vesi sobiga taimede pisar tuleks, sest vesi küll aurustub, aga soolad kui tahked nendivad v jäävad lehe pinnale takistavad taimede normaalselt gaasivahetust ja muidugi ka rikuvad taimede dekoratiivsust, nii et pisar tuli, vesi peaks olema filtreeritud või keedetud, kindlasti soojem kui ümbritseva ruumi temperatuur. Missuguse toataimed eriti armastavad pihustist pritsimist? Eelkõige loomulikult vihmametsadest pärit taimed, kes ka looduses kasvavad niiske niiskes keskkonnas ja üldse, kuidas ma saan aru, et kas taim vajab rohkem kastmes vähem kastmist. Selge tuleneb sellest, et kus on selle taime koduma kõik suculenditekturt, taimed, kõrbete, poolkõrbete või savanni taimed, kes on siis paksude jämedate veesäilituskoerohkete lehtedega vajavad loomulikult vähem kastmist ja õhukeste lehtedega taimed veega väga lopsakate lehtedega taimed, suurte lehepindadega, suurel lehtlikuga või suurte lehtedega taimed vajavad loomulikult rohkem kastmist või kui nad on pärit, siis vihmametsades, kus nad ei kannata kunagi veepuuduse v vähesuse all. Tahtsin veel kastmise puhul ühe olulise asja mainida ära, et kasta võimalikult arv, aga siis põhjalikult. Paljud inimesed räägivad mulle, et ma kastan taime iga päev aga ikka kuivas ära, et kui panna igapäevane pott üks sõrmkübaratäis vett, siis tõesti sellest ei, ei piisa taimel, et kuna juured on positiivse Keutroppismiga juured kasvavad maa külgetõmbejõu suunasse tähendab poti põhja suunas ja varred ja lehed vastupidi, valguse suunas ülespoole siis kui ma igal iga päev lisades potti ainult ühe sõrmkübarat ei vetsis, vesi ei jõuagi juurteni juuretega vett kätte ei saa. Kuigi mina võin arvata, et võime iga päev, kas sina tegin sulle sellega talle head? Teine kindlasti veel tähtis moment kosmose juures on see, et kui vesi tuleb läbi poti potialusele, siis potialusel vett ei maksa siiski mitmeid päevi hoida kui potimuld. Ega taim ise pole seda vetro tarvitanud või ütleme hommikul kastanud, mis on kõige sobilikumad taimede kastmiseks. Vähemalt õhtul või järgmisel päeval tuleks üleliigne kasutamata vesi siiski ära valada, muidu taimede juured riknevad, sest taimede juured vajavad ka hingamiseks õhku ja enamik taimi, mida me potitaimede kasvatamine siiski maismaa taimed, mitte soo või veetaimed. See on tähtis. Sageli juhtub nii, et keegi kena inimene kingib mulle toataime. Aga sellega koos tuleb minu hoolikalt hoitud teiste taimede hulka mõni toaga jur või, või hakkavad haigused levima just need, mis on. Nii meie kodustel taimedel, mõni inimene ütleb nõndaviisi, et oi, et ma ei ole mingisuguseid uusi taimi muretsenud, et millest see võib küll nõndaviisi olla, aga tegelikult ei ole vajadust uusi taimi muretseda. Kahjurid võivad tulla lihtsalt, kui ma õhutan ruumi suvisel kevadisel sügisesel ajal, talvel muidugi akna kaudu ruumi õhutades, kahjureid nõndaviisi ei tule, meile siseruumidesse. Aga käivad mul sõbrad-tuttavad, naabrid külas, me võime oma riietega oma aialaudaga kahju raid tahtmatult teadmatult kaasa tuua võivad seda koduloomad teha, kui nad käivad kas õues või naabritel külas ja muidugi ka lõikelilledega, et see ei pea olema elav khati taim, see võib olla ka lõigatud. Kas roos, nelk või midagi muud, krüsanteem, kellega me võime tahtmatult endale kahvli tuua, muidugi nii ei pea juhtuma ka nii võib juhtuda ja mis veel on oluline, sageli inimesed ütlevad nõndaviisi, et oi, mina mingisugust loomusel taime pääl ei näe. Aga kui, kui tullakse, siis seda kollaste või täpilist laigulist lehtedega taime näitama, siis selgub, et seal ei ole mitte loomaga tegu, vaid surnud. Mis vahet seal on, Cedric tõstased seal karilast, seal on lehedaisid, seal on riklast ja jumal teab mis loomi veel. Et ega need loomad ei ole siis rebase või hundisuurused, kes meie koduseid taimi kasvatavad, aidanud sageli mikroskoopilised üsna väikesed ja paljud loomad on samuti peidulise eluviisiga, kas siis öösel on mullas poti mullas või on lehe alumisele pinnale ja kusagil lehe lehe rootsude vahel või varre karvade vahel, et nad ei pruugi lohakalt pealiskaudsel vaatlemisel kõige paremini silma hakata. Aga kui taime lehed on läinud, kas täpiliseks laiguliseks kollaseks, siis kahtlustada vähemasti, et keegi kiusa on tulnud minu taime pääle. Ja millega neid siis tõrjuda? Armastusega, eelkõige jah, kui mu taimed on rõõmsad, terved, hästi toidetud, kastetud, hoolitsetud, siis nii nagu inimesed, kes on karastatud, kes on terved, ei jää nii kergesti haigeks, täpselt niimoodi on taimedega. Kui taimed on hästi hoolitseda, et neil on piisavalt valgustite temperatuur, sobib neile, need on kastetud, väetatud ümber istutanud, siis haigused ja kahjurid kimbutavad märksa harvem haiguste ja kahjurite taim, eelkõige vastuvõtlikum, kui mingisuguseid keskkonnatingimused ei ole talle sobilikud, on liiga pimedas või vastupidi, liiga palju liiga intensiivse päikese käes kevadel või suvel, kui ta varjutaim või liiga jahedas oli ka kuumas või noh näiteks kerge staa eelkõige siis paljunemist soodustab väga kuiv keskküttega ruumi õhk Edgedriklast näiteks tõrjuda siis kahjurite tõrjeks. Kõige olulisem on teha kindlaks, millise kahjuri tegu, sest erinevatele kahjurite erinevad tõrjeviisid, erinevad tõrjevahendid ütleme kedriklast, kes kuulub ämblikulaadsete hulka. Tema jaoks erinevad kas mürgid või erinevad tõrjevahendid, kui putukate tõrjumise viisid, kelle hulka kuuluvad lehetäid või kasvuhoone korilane või ka mõned Mardikalised, kes koduseid taimi kahjustavad kodus kindlasti mürke vältida või mürke, siis kõige suurema häda korral kasutada mürke kindlasti ei tohi kasutada siseruumides. Talvisel ajal, kui kahjurid on paljunenud, on muutunud taimele ohtlikuks, et on valida, kas taim läheb välja või ma võin veel midagi tema heaks päästa, teha, siis tuleks valida võimaluse korral sulailm ja pritsida, mürgitada siis kas rõdu peal või lausa õues. Kui temperatuur on plussides pluss pluss poole peal siis sellest väga suurt kahju ei juhtu, kui ma muidugi taimed tundideks õue jätta. Muidugi on ka taimseid preparaate. Vana tuntud tubakalehtede pulber, millest tubakaleotist teha, millega võib proovida ka tänapäeval ka kahjurid on muteerunud, on muutunud väga vastupidavaks mürkidele või lausa resistentseks, et see on suur probleem ja nõuab visadust ja palju hoolt, et kahjuritest vabaneda, aga et neid üldse ei tuleks, selleks me peame eelkõige siis armastusega südamega taimede eest hoolt kandma. Eesti vanarahvakombestik ütleb meile seda, et jõuluööl viiakse lauta loomadele paremat toitu ja, ja võib-olla pannakse sarvede vahele ka väike õlgedest pärg, mida üks aiapidaja võib talvisel pööripäeval või, või jõulu tul oma aia ehtimiseks või oma armastuse näitamiseks teha. Kindlasti võiks taimedega rääkida või vähemasti mõelda nende peale minna aeda, vaadata, neid silitada, katsuda mingi heasõnaline öelda ja õhtul pimedal ajal või ööseks võiks aeda panna põlema mõne küünlalaterna või elava küünla nende lähedal muidugi elava tule peab arvestama seda, et taimed loomulikult on tundlikud leegiläheduse suhtes. Küünal tuleks ikka nõnda nõndaviisi panna, et otseselt see kuumus taimele kahju ei teeks. Aga see on ka väga ilus aknast sisse piiluda või vaadata või käia aias jalutamas, kui õhtul pimedal ajal. Küünlad annavad valgust nii meie südamele kui kui taimede hingele. Rääkis botaanik Urmas Laansoo. Ilusat jõuluootust kõigile aiasõpradele ja kohtume uuesti kolmekuningapäeval.
