Taevastest kaksikutest räägime tänases keskööprogrammis, tegemist on järjekordse astronoomiasaatega, siis tänavusel astronoomia aastal ja taevast kaksikute all ei mõtleme sugugi mitte näiteks Kaksikute tähtkuju vaid eelkõige kaksiktähti ja võib-olla jõuame tänases saates ka kolmiktähtede, neliktähtede ja võib-olla veelgi suuremate tähesüsteemide juurde. Ka minu nimi on Priit Ennet ja teemale vastavalt on siin stuudios ka kaks astronoomi, mõlemad on Tartu observatooriumist, mis asub Tõraveres. Üks neist on Laurits Leedjärv ja teine Alar buss. Kaksiktähed on niisiis meie tänane lähtepunkt tänases saates. Kui me vaatame taevasse, Me näeme seal noh, suhteliselt võib-olla juhuslikus jaotuses tähti ja nad paistavad selliste üksikute valguspunktidena. Aga näe, tuleb välja, et väga paljud neist on tegelikult lähemal vaatlusel osutunud mitmiktähtedeks, enamasti siis kaksiktähtedeks. Sellisel pool tundub siis nii, et tähed on sellised suhteliselt seltsi otsivad olendid. Laurits, Leedjärv ja nii see tõesti tundub sulgema. Esimesel pilgul muidugi. Kuigi palja silmaga või ka teleskoobiga taevasse vaadates näivad tähed, räägi meile üksikud valgus, punktikesed. Aga astronoomid on juba sellised kavalad uurijad, kes üritavad näha natukene rohkem, mis seal tähtede taga on ja tuleb välja, et tegelikult väga paljud tähed, noh, need hinnangud on erinevad, aga ma arvan, et palju me ei, ei eksi, ütleme, et vaevalt pooled kõigist tähtedest on sellised üksikud tähed, nagu näiteks meie päike on aga ülejäänud poolt tähtedest on siis jah, kas kaksiktähtedena või, või vahel tuleb ette ka ka veel suuremaid kolmik nelikviisiku tähti, isegi kuusik on põhimõtteliselt olemas. Aga poolest, ega nad teleskoobis enamasti ikkagi kahetähena ei paista, need on jällegi üksikud erijuhud, kui lausa kahte tähte lähestikku näha, võime. Nii et esimest korda siis saadi aru, et kaksiktähed on olemas kui nad isegi teleskoobis alati ei paista. Ilmselt sedapidi siiski teleskoobiga kuidagi nägema. Et enne teleskoobi leiutamist Taavetist ei saanud olla või kuidas, äkki on mõni ka palja silmaga näha. Mõni kaksiksüsteem Alarbusse? Noh, esimesena tuleb võib-olla meelde noh, vähemalt ajaloolasest mastaabis mööda on kaksiktaheks pikka aega peetud. Oleks võib-olla kõige kuulsam tähtkuju kõigepealt, kui meelde tuletada suure vankri tähtkuju keskmine aisatäht. Meile lähedal olev vähem gene naaber silmaga vaadates juba jah, ilma igasuguse teleskoobi, ta jätab mulje, et on eredamad kaaslane. Ja hiljem teleskoobi leiutades aastate siis, et ka vanemad tähed ise nägime, eredam täht on siis omakorda veel kaksiktäht, aga sa pead ütlema, et tänapäeval juba kaheldakse selles, et tegemist on kaksiktähega. Nad on küll ilmselt ruumis tegelikult üksteise lähedal sellest aega olnud arvamus, et nad peaksid kaksiktähed olema. Aga see kindel Kaczyklus ühtede ja teiste tähtede puhul? Jah, ikkagi tuleb pigem sellest välja, kui olete kasutada teleskoobid. Nii et tuleb siis välja, et kõik need nii-öelda kaksiktähed tähe kaksikud mis meile sellisena paistavad, tegelikult ei tarvitse seda olla, sellepärast et nad lihtsalt nii-öelda taevavõlvil Proditseeruvad kuidagi kõrvutada. Aga tegelikult nende kaugus teineteisest võib olla väga hea, väga suur. Aga noh, ilmselt astronoomidel on siis ka tänapäevani raskusi mõnikord tõelise kaksiktähetüübi ja ja sellise petliku tüübi eristamisega Eks sellega vahel natuke segadust on jah, ja inglise keeles on isegi tarvitusel eraldi terminit paineri staari staar tabel staariust enamasti tähendabki sellist juhuslikult koos paistvat paari kus tähed tegelikult ei pruugi omavahel üldse gravitatsiooniliselt seotud olla. Aga ikkagi, ma tahaks veel selgemaks saada, et kas on ikkagi võimalik siis neid teadaolevaid kaksiktähti, mis on, mis on teada, et on kaksiktähed ka kas palja silma või binokliga näha. Iseenesest vähemasti binokli väikese teleskoobiga õidumine, toon näidet võib-olla tuua näiteks jälle, kus tuntud tähtkuju nimega luik, noh, kõik teavad, milline tuikvälja näeb pika kaeda ja laiade tiibadega linnud ja taustal on see täht kui üsnagi luige moodi ja see tähtmis luigepeod iseloomustab nimega Albi reo on päris ilusasti vaadeldav. No juba väikese teleskoobi või binokliga või siis näiteks mängus vankri lähiümbrus siis suure vankri aisatähtedest veidikene kuidas peab nüüd, ütleme allpool või lõuna pool, kus esimene enam-vähem arvestatava heledusega tähti, mis vastu tuleb jahibenide tähtkuju eredaim täht jällegi on vahekaugus piisav, et mitte palja silmaga kahjuks jah, aga binokli või väikese teleskoobiga juba nad oleksid ilusasti eraldi vaadeldavad. Sellist, mis on kindlalt selline korralik kaksiksüsteem, mille liikmed üksteise ümber ilusasti tiirutavad mõistliku perioodiga. Noh, esimese hooga nagu väga ei taha meelde tulla. Sest eks need kõik tahavad, mida me taevas näeme, kas meist kaugemal või natukene lähemal on ikkagi meist üldjoontes ikkagi väga-väga kaugele nad üksteisele suhteliselt lähedal siis ilma abivahenditeta läheb raskeks eristamine. Jah, ja kui mõelda, et see meile kõige lähem täht, eks ole, see alfa Centauri on siis ka tegelikult ju kas kaksik või kolmiktäht, eks sedagi ei ole ju palja silmaga näha, kuigi ta on meile nii lähedal. Kaksitlusime mitmetes. Jah, ega seda ikka teleskoobis ei näe, seal mitut tähte on jah, ja veel niisugune näide, et ka üks täht, mida siin eestlased ilmselt väga hästi põhjanael seda peetaksegi tegelikult kolmik tahaks, et seal on kaks päikesest natukene kuumemat, suurema massiga tähte koos ja lisaks veel üks nõrk, hästi nõrk, väikese massiga kaaslane, aga muidugi jällegi teleskoobis neid neid ei erista, niisama peale vaadates. Aga üldse tuleb välja, et väga paljud need tuntumad tähed, mida isegi astronoomiaga vähem kokku puutunud inimesed oskavad võib-olla mõningaid nimetada neist paljud kaksiktähed, kas visiirijas näiteks vist on ka kaksiktähti? Jah, ka tema puhul on tehtud kindlaks, et tegu on kaksiktähega, see komponent, mida me siis näemegi sedasama ereda tähena. Tal on jah, ka nark kaasne valgest kaebusest kaaslane, seda küll iseenesest see nurkkaugus võikski olla piisav, et neid läbi teleskoobi oleks võimalik eraldi vaadata, et aga siin on see suhteliselt järelduste erinevus. Peatäht ise nii hele, et pimestab, see tähendab lähiümbrust ja otsene vaatamine läbi teleskoobi. Võib-olla kui on väga head tingimused või, ja nägemine ja et see on kuidagi võimudega keskeltläbi ütleks, mitte. Aga siin veel kui tulla kodule lähemale, tahaks selles kontekstis mainida kuulsa Tartu astronoomi Friedrich Georg Wilhelm Struve nime kelle käsutuses oli 19. sajandi esimesel veerandil esimesel kolmandikul ilmselt 901 tolle aja maailma parimaid teleskoope ja kes, kes neid visuaalseid kaksikuid väga palju uuris ja kelle koostatud visuaalsete kaksiktähtede kataloogi astronoomid teatud mõttes tänapäevani kasutavad. Hulka võis sattuda tõesti selliseid täiesti juhuslikke baare, mis ainult paistavad, aga, aga paljud on ikkagi ka sellised, kus tõesti kaks tähte tiirlevad ümber süsteemi masskeskme. Nüüd me olemegi juba jõudnud peaaegu kaksiktähe definitsiooni juurde. No 20 definitsioon vist on suhteliselt lihtne, et niisugused kaks tähtamis teineteise ümber tiirlevad. Jah, jah, no rangelt võttes peaksime rääkima jah, selle kaksiksüsteemi mass keskmise raskuskeskmest, mille ümber need mõlemad komponendid tiirlevad? Jaa, jaa, aga selliseid visuaalseid kaksikuid tuleb ette küll, kus tõesti teleskoobis on, on kaks tähte täiesti eristatavad ja nad tiirlevad, noh muidugi need tiirud võtavad palju aega, siis tavaliselt on sadades ja vahel võib-olla isegi tuhandetes aastates perioodid, millega siis see üks, üks täiesti orbiidil tehakse, ega seda täit perioodi tavaliselt polegi keegi kunagi suutnud jälgida selles kui kajastamine kestnud ainult 400 aastat. Aga noh, kui mingi osa sellest orbiidist on teada, siis saab juba välja arvutada, kui palju selleks täis tiiruks aega kulub. Nii et need olid siis need nii-öelda visuaalsed kaksiktähed, see tuleb siis järelikult sellest, et neid on teleskoobis visuaalselt võimalik eristada üksteisest, aga kõik tahavad, mis tegelikult kaksikud on, eriti kui nad kaugemal meist on. Ei paistagi teleskoobis erist tuvana. Kuidas neid kindlaks saab teha? Jah, tõepoolest, kui ta on meist väga kaugel ja teine aspekt veel, kui nad on üksteisele piisavalt lähedal siis need jah, otseste vaatlustega teleskoobiga maa pealt ei näe eraldi, aga natuke kavaldamalt tuleb siis neid vaadata küll läbi teleskoobi, aga seda kogutud tähe valgust siis laboritingimustes hoolikalt töödelda esinenud siis sellised raal kaksikud nagu neid nimetatakse, kus siis tähevalguse vikerkaarespektri teatud osadeks spektrijoonte ajalise muutlikkuse järgi on siis võimalik tihtilugu teha kindlaks, et tegemist on ikkagi kaksiktähega ja variante. Kui nad satuvad aeg-ajalt 11 varjutama või mitte, ülejäänud siis kas või osaliselt ja selle järgi on ka võimalik teha kindlaks teha, on see, et tema on ka kaksikud oluliselt täpsemalt isegi nende süsteemi parameetreid detailsemalt kuulsad, kuulsamaid tähti, selles mõttes ajalooliselt nimetatakse seda valvuriks mis juba üsna vanadel aegadel, mida pandi tähele isegi teleskoobita vaadates, et ta muudab aeg-ajalt oma heledust natuke vähem kui kolmepäevase perioodiga. Aga seda muidugi osatud seletada, miks see niimoodi on. Püüate seda taeva kõige ohtlikumaks kaheksa paljude muude arvamuste hulgas, aga siis jah, hiljem teleskoopide ja üldse siis füüsikateaduse arenedes tehti siis kindlaks, et tegemist on kahe tähega, mis üksteise ümber tiirutavad ja aeg-ajalt nad 11 varjutavad. Ja kui see natukene vähe meretäht satub Maalt vaadates eespool olema, siis heleduse muutus just palja silmaga vaadates isegi avaldab. Kui algoli heledus muutub kolmepäevaste perioodidega siis ilmselt need tema komponendid seal üksteise ümber tiirlevad ka kiiremini. Näiteks kui tuhandeid aastaid. Jah eks see näitabki seda see, kuidas öelda, kuidas miinimumid kordab, et nad on üksteise ümber sama ajaga tiiru teinud. Kaksiktähtede orbiidid võivad väga erinevad olla. Orbiidi pikkused, kui ka need pöörlemisperioodid, siis ühe ühise masskeskme ümber. Noh, see oli kirikus on ikka üsna suur ja kui me võtame üksik tähedki juba seal on näiteks temperatuuri ja massivahemikud üsna suured ja sellest tulenevad muude omaduste piirid. Kaksiktähtede puhul, kui on kaks tähte, koostise kombinatsioonide hulk on veelgi suurem ja ja tegelikult nojah, raske öeldagi, nüüd oleneb muidugi jagamise täpsusest, kui palju neid tavaliselt mõni mõnikümmend võiks niisugust kaksiktähtede tüüpi välja tuua, mida astronoomid kasutavad ise oma töös. Aga noh, kui niisugusi Extremaalsusi püüda välja tuua, no siis kõige pikemat perioodi ongi raske öelda, sest need ei ole need visuaalset kaksiktähti kõiki veel nii kaua vaadeldud sellised hinnangud, mis, mis olemasoleva orbiidi järgi seal, nagu juba öeldud jah, ulatuvad ikkagi tuhandetesse aastatesse. Aga teistpidi on huvitav Obamat võib-olla just sellised tähed, kus need kaks komponenti on teineteisele hästi lähedal ja, ja kiiresti selle tiiru ära teevad. Mida, noh, üldiselt võttes mida lähemal tahet teineteisele on, seda rohkem nad ka vastastikku teineteist mõjutavad. Ja nendele lähiskaksiktähed sellist terminit kasutavad astronoomid nende lähiskaksiktähtede evolutsioon ja elu käib hoopis teistmoodi kui üksikutel tähtedel. Ja praegu, mis on nüüd vaatlusandmetest teada, seal küll võib-olla on väike kõhklus veel on, et kas see ikka on täpselt kaksiktäheperiood. Aga siin aastat viis-kuus tagasi hakati rääkima ühest tähest, noh, ma ei hakka seda nime ütlema, seal on keeruline kataloogi tähtede ja numbrite kombinatsioon, lihtsalt. Aga millele avastati röntgenkiirguse heleduse muutused perioodiga 321 sekundit. Siis natukene üle viie minuti. Ja on väga suur tõenäosus, et see on tõesti kaksiktähe tiirlemisperiood, tähendab seal on kaks niisugust väikest de koosnevad oma tüübi poolest nimetatakse neid tähti valgeteks kääbustähtedeks. Ja need kaks valget kääbust. Kui see tõesti Sonsorbitaalse liikumise periood, siis nad Hudivad seal ümbersüsteemi masskeskme. Kummagi kiirus peaks olema rohkem kui 1000 kilomeetrit sekundis, seal orbiidil noh, kilomeetrit sekundis, võib-olla. Jah, me oleme harjunud rohkem rääkima auto kiiruse näiteks kilomeetrites tunnis teisendame selle siis ümber 1000 kilomeetrit sekundis tähendab, 3,6 miljonit kilomeetrit tunnis. Noh, see kahtlemata ületab juba igasuguse liikluseeskirja lubatud kiiruse aga need tähed peavad siis üksteisele väga lähedal ilmselt olema. Ja nad on ikka juba nii lähedal, et sellises süsteemis kaasnevad igasugused tugeva gravitatsioonivälja efektid. Ja, ja kokkuvõttes need tähed tegelikult veel aja jooksul ka lähenevad teineteisele, kui, kui, kui see mudel nüüd selline on, nagu astronoomid praegu rehkendavad, siis on hinnatud, et iga päevaga tähendab iga meie maise päevaga 24 tunniga Tähed lähenevad teineteisele umbes 60 sentimeetri võrra. Ja tänu sellele sellest süsteemist peaksid kiirgumaga välja gravitatsioonilained. No see on nüüd niisugune asi, mida jällegi füüsikud, kui teil ei ole õnnestunud veel kindlalt kinni püüda kosmosest tulevaid gravitatsioonilaineid, aga aga paljud sellised astrofüüsikalised protsessid peaksid need laineid tootma. Jah, ja ja see kaksiksüsteem oleks üks selline koht, kus need lained oodata võiks. No see on üks näide selle kohta, kuidas kaksiktähtede uurimisest võib siis olla ka muud kasu peale selle, et me saame teada, kuidas seal kaksiktähtedel siis neil endal läheb. Nojah. Muidugi üks selline tähtis ajalooline aspekt ja, ja mis on, mis on seniajani tähtis, on see, et kaksiktähed on praktiliselt ainuke selline võimalus, kus me saame otseselt Määrata tähtede masse. Sealse tiirlemine käib just nende samade Kepleri seaduste järgi, mis juba 400 aastat tagasi Johannes Kepler kindlaks tegija, mida vanasti vähemalt kooli astronoomias õpetati, tänapäeval vist enam sellest nii väga palju ei räägita. Ja mille järgi näiteks planeedid tiirlevad ümber päikese meil. Ja, ja tänu nendele lihtsatele taevamehaanika seadustele on kaksiktähtede puhul võimalik tähtede mass Määrata noh, iseasi nüüd kui suure täpsusega, aga, aga see on ikkagi ainuke otsene meetod praegu. Ja tänu sellele meil ongi tähtede evolutsiooniteooria ja tähtede elukäik üldse nii nii palju teada, kui see teada on, et tänu kaksiktähtedele. Me oleme osanud ka tähtede massidest mingit aimu. Sõnade kaksiktähed võivad ka 11 majutada, arengut, 100 üksteise elu segada või siis paremaks teha või kuidas sa pead piltlikult ütleme ja siin on üks oluline tegur, mis võib vähemasti mingis arenguetapis esile tulla, on see, et hakkavad materjalid omavahel vahetama ehk siis ainet või massi ja teistel ekstreemsetel juhtudel võib see esialgne massijaotus väga põhjalikult ümber kujuneda. Algselt massiivsemast tähest võib saada oluliselt väiksema massiga täht. Mõningatel eriti äärmuslikel juhtudel ei pruugi sellest ühest täiesti võib-olla midagi järele jääda. Üks tähtis nii-öelda teise ära ei ole võimatu nagu me rääkisime siin tähtedest, mis on üksteisele väga lähedal. Kas on ka mingisugune ülempiir, et kui kaugel võivad tähed teineteisest veel olla, et nad saaksid kaksiktähed olla? Jaoks noh, niipalju kui esimese hooga meelde tuleb jällegi näiteid siis antud juhul küll ei ole enam tegemist kaksikuid sisenemiskolmiktähega kahtlustatavalt meie lähim täht või tähesüsteem, kui päikesesüsteemi väikest mitte arvestada alfa agent Tauri süsteem, kus siis kaks tähte on andeks teisele noh, mitte just väga lähedal ja mitte üksteisest väga kaugel. Kolmas, kaugem komponent, mis omakorda meile peaks olema hetkelt kõigele lähemal olev täht peaks olema sellisel hinnangule seal piiril, et võib-olla on siis ikkagi tegemist kolmiksüsteemiga. Võib-olla lihtsalt on tegemist ruumilised suhteliselt lähestikku olevate tähtedega, mitte eriti gravitatsioonist üksteisega seotud. Kui see kolme tähelisuse ikkagi eksisteerib, siis orbitaalperiood sellele norgavad kolmandal tähekesel olema kusagil ikkagi mitusada 1000 aastat võib-olla. Kas kaksiktähtedel võib ka planeete ümber olla? Ega seda välistada ei saa, kõik sõltub jällegi kaksiktähekomponentide omavahelisest. Kusest ja orbiitide kujust ka näiteks võivad orbiidid olla ringjoonelised, aga võivad olla ka elliptiliselt välja venitatud, et aeg-ajalt tulevad need komponendid teineteisele üsna lähedale ja siis lähevad jälle hästi kaugele. Muidugi kui me võtame määrmusliku näite, kus, kus kaks valget kääbust viie minutiga teineteise ümber tiiru teevad, vaevalt et seal planeete saaks olla ka kui me võtame kaksiktähe, kus need tiirlemisperioodid on aastates kümnetes sadades või tuhandetes aastates siis põhimõtteliselt võivad olla planeedid nii ühe tähe ümber kui teise tähe ümber. Ja teatud juhtudel ka võivad olla sellised planeedid, mis tiirlevad ümber selle kaksiktähe mõlema tähe nii-öelda korraga mõlema tähe korraga. Kui sellisel planeedil peaks seal keegi elama, siis oleks neil kaks päikest taevas. Kuigi muidugi jah, üldiselt ikkagi Naustabiilsete orbiitide tõenäosus on kaksiktähtedes ikkagi väiksem kui üksiktähtede ümber ja seetõttu on kart aga et võib-olla ei saa sellistel planeetidel elu välja areneda või vähemalt ei jätku aega selleks, kui me siin maapealse näitega võrdleme. Aga noh, see on nüüd juba natukene, läheb liiga fantaseerimiseks. No võib ju ka arvata, et kui planeet tiirleb niimoodi ühe komponendi ümber, et siis ta satub kord selle teise komponendi lähedale, kord teisest kaugemale, mis suurendab tema selliseid temperatuuri varieerumise ja see võib-olla ei ole elusolenditele kõige parem. No just jah, see, see aspekt on ka jah, et sellise suhteliselt stabiilse kliimaga planeete nagu meie päikesesüsteemis ilmselt ikkagi on nende nende eksisteerimise tõenäosus kaksiktehes on palju väiksem. No praegu on ju avastatud ka üle 300 nii-öelda eksoplaneedi juba, kas mõni neist on teada ka mõne kaksiktähe juurest või kolmiktähe juurest? On mõned üksikud noh, tähendab üldse üks erijuht nende eksoplaneetide juures on Pulsarite planeedid. Pulsarid on sellised neutrontähed, mis ilmselt jäävad järele pärast supernoova plahvatust ja ja natukene üldse uskumatu, arusaamatu, kuidas selliste tähtede juures saavad planeedid olla, aga neid ei loeta vahel võib-olla klassikalisteks eksoplaneetide, eks, aga tegelikult esimene juhus avastati isegi varem, kui need eksoplaneedi 1000 995. aastal need avastama hakati. Mon üks hele täht gamma kassi, okei, mille juurest ka hiljuti on leitud planeet. Aga ka üldiselt on nüüd ikkagi väga vähe ja nii et no muidugi, see on ka jällegi selles mõttes me ei, ei julge kindlalt ja öelda, et, et neid ka tegelikult vähe on. Need kaksiktähe juures vastamine on omaette lugu, jällegi seal rääkisime siin kiirustest, et teed võivad seal sajad ja tuhanded kilomeetrit sekundis olla nende tähtede kiirused. Et jällegi need väikesed kiiruse muutused, mille järgi planeete enamasti avastatakse, need on seal olla mõnikümmend meetrit sekundis ja mõni meeter sekundis ja isegi sentimeeter sekundis täpsusest juba räägitakse. Nii et, et kui seal nüüd need kaks tähte tiirlevad ja seal on suured kiuse muutused, siis on, on raske sealt sealt hulgast neid väikesi võbinaidel välja sõeluda. Kui nüüd me teame, kaksiksüsteeme on võrreldav kogus peaaegu et nende nii-öelda tavaliste ehk üksiktähtedega siis ilmselt on selleks mingi hea põhjus, miks tähed nii-öelda kahekaupa tekivad üldse. Sest vaevalt, et nüüd suurem osa neist on kuidagi hiljem kokku saanud. Nojah, tegelikult, kui laiemalt seda leket vaadata, siis reeglina tekivad veel suuremate gruppidena täheparvede isegi täheparvede kogumit nimetatakse assotsiatsioonid, eks, ja need siis ajapikku lagunevad laiali jäävad siis järelparved või siis üksik- või kaksiktähed, jaga täheparved siis noh, keskeltläbi võib-olla mõnesaja miljoni aastaga hajuvad laiali ja siis lõppkokkuvõttes ongi res jäänud üksik- või kaksiktähed, mis on omavahel kõige suuremas tugevamas gravitatsiooniline seoses tekkinud kogumist. Aga kui nüüd hästi lihtsalt ikkagi seletada, et mispärast siis ikkagi kahekaupa tähed kipuvad koos olema? Et teda, siis võiks ju tuua võrdluse, et nii nagu inimesedki elavad naaber enamasti paarikaupa või teised meile paljud tuntud elusolendid, et nii on see ka tähtede loomulik olek. Aga noh, muidugi see, see ei ole nüüd täppisteaduslik selgitus. Aga ilmselt seal on ikkagi tuleb kuidagi vaadata seda asja niimoodi, et üks äärmus on, see tekib üksik täht, mille ümber jääb mingi väike gaasi ja tolmuketas, millest siis tasapisi kondenseerub planeedid välja, nii nagu see meie päikesesüsteemi puhul ilmselt oli umbes neli ja pool miljardit aastat tagasi. Aga, aga siis on ilmselt suurem tõenäosus või vähemalt sama suur jätkaks võrreldava massiga tihend, tihendid tekivad ja, ja need siis jäävadki. Tõmbuvad mõlemad kokkutäheks jäävad teineteise ümber tiirlema ja kui seal läheduses juhtub veel mõni olema noh, võib vahel siis siis ka kolmas komponent olla või, või kaks paari on, ütleme, et ka kaks komponenti suhteliselt lähestikku ja teine pool kuskil seal kaugemal, aga ikkagi omavahel jälle gravitatsiooni lihtsalt seotud. Ja tegelikult mingis mõttes see spekter ongi nagu pidev niimoodi, et üksiktähest kuni tähe parvedeni välja ega seal on raske seda vahet tõmmata ja täheparved, nagu juba siin tulin. Et noorte tähtede parved on enamasti sellised üsna lõdvalt seotud süsteemid jooksul hajuvad laiali. Nii et väga-väga vanu hajusparvi, nagu astronoomid neid nimetavad, me ka näha ei saa, neid vähemasti saame aru, et ta nagu parve moodustaks, aga teatud tähtede liikumiste järgi siiski on võimalik kindlaks teha, millised, millised tähed ruumis suhteliselt lähestikku asuvad, kas nad on kunagi parve kuulunud. Aga kui juba jutt parvede peale läks, võib-olla siis tasuks mainida ka, et on olemas veel teist tüüpi täheparved, mis on hästi vanad. Ja Ma küll ei ole ühtegi meil palja silmaga näha hajusparv põhimõtteliselt võib näha, kõige tuntum on on see vanade eestlaste taevasõel ehk plejaadid. Ja kui sajus parves on tavaliselt kümneid sadu või tuhandeid tähti koos siis need teised parved. Neid nimetatakse kerast parved ja need on nii kaugel kõik, et neid palja silmaga ei näe. Aga selle eest on nad ühed väga-väga ilusad objektid kui neist teleskoobiga näiteks pilti teha. Ja selliseid on igas pool astronoom tutvustavatest, populaarsetes, raamatutes, ajakirjades, tavaliselt ikka mõni mõni selline ilupilt leidub mõnest tähtede keras parvest. Jah, nende vanust hinnatakse tõesti, et nad on noh, nii-öelda näha olevad ja teadaolevad vanimad objektid, mis siis iseenesest kuuluvad meie galaktika, sellised on ka naabergalaktikate koosseisudega neid kõige lähemaid ajus parvi, kuna nad, kui nad meile liigele nüüd on, siis ei pruugi nimega aru saadagi, et tegemist on ajus parvega. Taevasõela näide just selles mõttes elada on parajalt parajalt lähedal, parajalt kaugudetega teleskoopi või binoklit ilusasti nähtav oleks. Aga kui nüüd kõige lähemalt vaadata, siis lähedaselt kolmas meile on andnud. Või ma ei tea, peast ei olegi meenutada, kumb see kummad on nime andnud, kas pere, neid, juuste tähtkuju või pereni ikka juuste täheparv, suurem osa sellest tähtkujust näivad laiali pillutud, tähed moodustavad siis meile lähedased, teine hajusparv paikneb Sonny täht Aldaja parani taustal. Ja seal võib juba olla tekkida küsimus, et kui ei ole eelnevalt informeeritud, et seadus tähendab, Ma arvan kõige ekstreemsem näide oleks, võis suure karu ajus partmele liikmed moodustavad enamuse näiteks meile tuntud suure vankri täht kujustajat. Kui otsmine, aisatäht ja sellest kõige kaugemal olev tagumine ratas minema visata, siis tihti öeldakse, tähtkujud on inimeste välja öelda seda, mida liikmed paiknevad üksteisest vabadusele hobusel. Täheparvede liikmed mingi konkreetse tähendab, Parve liikmed on enam-vähem ühekaugusel meist kui näpuga järge ajada ja siis suure vankri tähtkuju, kus on, mille iseloomulikumad liikmed on seitse siis jah, vankrid moodustavad tähte, kui kaks tükki neist minema visata, aitäh. Mis ma seal meist kaugemad ja projekteerivad juhuslikult sellele suunale siis ülejäänud viis tähte paistavad ka ruumis üksteise lähedal ja, ja mitte ainult need tähed, vaid k-tähed veel sinna juurde. Nii mõnikümmend tähte, mis on siis keskeltläbi kuskil natuke vähem kui 80 valgusaasta kaugused moodustavad siis meie meile lähim ajus parvega, nad on meile nii lähedal need tähed, et selle sellest arusaamiseks, et ajus parvega natuke vaeva nägema uurimine nende tähtede suhtelise liikumise üksteise suhtes ka üsnagi mõnes muus suunas vaadates on mõned üsna tuntud tähed sellest parvest nõnda öelda põgenenud kasvõi näiteks Iierrjust, taevatäht. Et peaaegu oleme selle ajus sees isegi. Noh, otseselt mitte, kui võib niimodi tinglikult vaidled. Aga ega seda ei või arvata, et äkki on astronoomidel kuidagi kahe silma vahele jäänud see asjaolu, et ta tegelikult äkki oleme mingi parve sees, millest me ise ei saa aru, kuna me lihtsalt igas suunas teda, näeme. Noh, siis peaks olema selle kohta siiski saaks vaatuslike vakt koguda jällegi sama väetud, et peab siis olema üsna head trobikond tähti, mis meie päikesesüsteemi suhtes eriti nagu ei paista, liikuvad osad on nagu praegu ei ole, praeguse seisuga ei ole teada. Aga kui palju ühes sellises täheparves siis tähti on sadu tuhandeid. Noh, kui ajus farmidest rääkida, siis noh, mõnikümmend kuni mõnisada niimoodi kerasparvede puhul ikka. Kõige rohkem on ka selles mõttes jah, nad ei pruugigi ruumiliselt palju suuremad olla, aga need tähed on seal palju tihedamalt koos ja, ja, ja ikkagi suurusjärk vähemalt 10000 või sajad tuhanded tähed isegi ja suuremates, võib-olla isegi miljoni kanti võib küündida see üksikute tähtede arv ja, ja nagu juba öeldud, jah, kerasparved on erinevalt ajus parvadest hästi vanad täheparved. Nad pärinevad sellest ajast, kui universum on veel väga noor, oli ja siin isegi kümmekond aastat tagasi ja natuke rohkem kippus niisugune probleem tulema, et mõned kerasparved paistsid välja vanemad kui, kui terve universum üldse. Aga noh, nüüd on mudelite täpsustamisega ja, ja ka universumi vanusehinnangute täpsustamisega ikkagi see küsimus lahendatud, et universumi kui terviku vanuseks hinnatakse praegu 13,7 miljardit aastat ja ja kõige vanemad kerasparved vast sinna 13 miljardi aasta kanti kuskile ulatuvad või natuke vähem. Nii et ikkagi päris vanad, peaaegu sama vanad kui universumi ikkagi ise. No ikka jah. Ja selle tõttu ka need tähed, mis on kerasparvedes, sisaldavad palju vähem neid niinimetatud metalle. Niinimetatud selles mõttes, et astronoomidel on selline kummaline komme nimetada metallideks kõiki keemilisi elemente, mis on raskemad kui vesinik ja heelium. Lämmastik ja hapnik, näiteks teooria ja kõik on astronoomide kontekstis metallid ja muidugi raud ja alumiinium ja kuld ja sellised asjad ka ikkagi metallid. See tähendab, et astronoomid ei ole koolitunnis keemiat väga põhjalikult kuulanud vist? Või on lihtsalt selline traditsioon. Lihtsalt selline traditsioon või žargoon jah, et räägitakse tähtede metallid tähendab nagu kolb, keemilises koostises üritatakse tavaliselt kolm komponenti. Vesinik, mis on põhiline heelium tallid ja kui meie päikesesuguses tähes on neid metalle tavaliselt nii paari protsendi juures tähe massist, siis nendes kerasparved tähtedes on ainult võib-olla mõni protsendikümnendik siis ei olnud neid neid raskeid elemente veel veel toodetud, need ju tegelikult tähtede sees. Termotuumareaktsioonidel ja supernoova plahvatustes toodetaksegi. Nii et et meie oleme siis rääkinud mitmiktähtedest pähe, parvedest ja siset, oleks pilt selge, siis me võiks rääkida ka nüüd, et galaktikad on ikkagi veel suuremat tähesüsteemid, kui need parved veel ongi. Galaktikas on palju rohkem tähti. Tegelikult jah, on ikkagi see universaalne külgetõmbejõud, millest aisak njuuton rääkis ja mida koolis kõik on õppinud. Et kõike head tõmbuvad teineteise poolejõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga. See kehtib siin universumis igal pool. Ja niimoodi siis tõesti jah, on teatud mõttes võib-olla rääkida sellisest pidevast üleminekust, muidugi päris galaktikad on palju-palju suuremad. No meie oma linnude näitel me teame, et seal on vähemalt 150 miljardit tähte, mõningatel hinnangutel 200 miljardit, aga on olemas ka selliseid väikesi kääbusgalaktikaid ja kääbus, elliptilisi galaktikaid on üks alamtüüp ja, ja muidugi regulaarseid kääbusgalaktikaid ja ja viimasel ajal vahel räägitakse juba jah, et, et võib-olla ei olegi niisugust selget üleminekut või piiri nende tähtede kerasparvede ja ja kääbus elliptiliste galaktikate või lihtsalt kääbusgalaktikate vahel, et et seal võib ka olla selles massispekter nii-öelda pidev. Et on olemas hästi väikesi kääbusgalaktikad ja, ja, või hästi suuri kerasparvi, ei oskagi seal täpselt seda piiri tõmmata. Põhimõtteliselt, et jah, nagu ka kui korrast nende hajusparved ja kerasparvede võrdluse juurde tagasi tulla siis ega nende vahel ka ei ole nii väga jäika ja ranged üleminekud kõige hõredamad vähemassiivsed kerasparvedega nad kas või teleskoobiga vaadata, seda nad nii väga tiheda süsteemi nagu näiteks mesilassülemi moodi välja ei paista, mida meil on näiteks üks selline korralik Kerosporbiks, võiks noh, milline see pilt võiks olla, kui läbi teleskoobi, kui vaadata ja teisalt siis jälle õige kopsakamad ajus surved võivad ju ka peale vaadates ühesõnaga kerasparve moodi olla ja mitte ainult noh, muidugi seepeale vaatamise aspekt vaid niipalju kui nad on detailsemalt uuritud, siis ka nende massid ja ka keemiline koostis vahel keras ajus parvede vahedega kindlad jäike piir ei ole analoogia siin, nagu nagu, kui siis oli kehva spordiga kõige väiksemate kääbus elliptiliste galaktikate vahel ei ole väga jäite piir. No siis võib tekkida ka selline kiusatus, et luua nii-öelda sild nende mitmiktähesüsteemide ja siis hajusparvede vahele. Et kui meil on näiteks kuue tähega mitmiksüsteeme noh, siis võib-olla juba seitsme kaheksaga jõuamegi varsti paarikümneni, mis võiks olla siis väikese hajus parve suurus juba. Iseenesest. Küll jah, selliseid kahe 30 liikmesajus korvi, mida aju Sparblex nimetatakse täiesti eksisteerib kas või selles ühes kuulsamas täheparvede kataloogis, mis endal peamiselt amatööride jaoks väga hea kasutada, messikataloog võetakse Ratolovi 18. liige, M 18-st Puupi meede sisaldab näiteks aitäh teile selline pisikeses ajus parv ja tähtede. Püüdes klassifitseeru teretada mitmiktähti siis Kaksikute tähtkuju heleduselt teine täht vastane näiteks koosneb kuuest erinevast tähest. Ja noh, seal siis ikka kuus korda 50 kõverale. Viis niisugust süsteemi ja ongi, ongi väikeajus parv koos siis Kaksikute tähtkuju kannab aga õiget nimi või et teda võiks olla siis mitmikute tähtkuju. Vot siin oli vahepeal juttu ka sellest, et kuidas need tähesüsteemid või kaksiktähed siis tekivad suurest gaasi- ja tolmupilvest. Ja On ju räägitud ka seda, et meie oma Jupiter oleks võinud peaaegu et oleks tal natuke massi rohkem saada täheks. Siis oleks meil ka kaksiktähesüsteem kohe. Eks seda vahel on räägitud ja muidugi nüüd Jupiteri puhul ikka jääb üsna palju veel puudu sellest piirist, mida me päris täheks peame, tähendab täheks üldjuhul peetakse sellist taevakeha, kus sisemuses on piisavalt kõrge temperatuur selleks, et seal saaksid toimuda termotuumareaktsioonid. Vesiniku aatomi tuumad ühinevad heeliumi tuumad, eks ja ja see nii väikese kui, kui kõigi teiste tähtede energiaallikas, tänu millele tähed saavad pikalt ja pidevalt valgust kiirata. Ja see alampiir hinnatakse, et see on umbes 0,08 päikese massi kaheksa sajandikku meie päikese massist, aga jupiterile jääb sellest ikka puudu oma kaheksakümnendat korda umbes. Niiet et sinna on ikka veel palju maad, aga küll eksisteerivad ka sellised vahepealsed objektid veel mille massid jäävad täht alampiirist alla poole. Planeetide massi ülempiir ei ole nüüd ka jälle väga täpselt defineeritud. Aga sellised mõnekümne kordse Jupiteri massiga objekte nimetatakse tavaliselt pruunideks, kääbusteks või pruunideks kääbustähtedeks ka vahel ja neid ka tõesti eksisteerib siin meie galaktikas vähemalt. Ja nad on natukene kiirgavad kokkutõmbumise soojuse arvelt, aga termotuumareaktsioonid neis ei käi. Nii et selles mõttes on nad midagi planeetide ja tähtede vahepealset. Jällegi võime rääkida naguniisugusest pidevast üleminekust. Ja tuleb välja, et pidevaid üleminekuid on meie universumis päris palju, kui hakata niimoodi vaatama. Aga räägiks sellest ka natukene siis, et kui on üks komponent, on see valge kääbus, siis võib juhtuda, et see valge kääbus plahvatav supernoova na. Jah, selline. Võimalus on teatud kaksiktähtedes olemas, muidugi seal on nüüd jah, see valge kääbuse mass peab olema võimalikult suur. Tähendab, valgetel käädvustel on üldse üks selline massi ülempiir, mida nimetatakse Chandra sekkari massiks India päritolu kuulsa astrofüüsiku järgi, mis on umbes üks koman neli korda meie päikese massist suurem. Nii et kui see valge kääbus on nüüd kaksiktähes ja, ja tõesti, ta juhtub sellise sure massiga olema. Ja, ja sellelt kaksiktähe teine komponent on selline suhteliselt normaalne ennetähtveel, kus, kus on veel sellest vesinikurikast ainet, mis võib, võib kukkuda sinna valgele kääbusele, noh tavaliselt ei käi kukkumine, aga mitte nii päris otse põdena tekib veel niisugune pöörlev ketas, valge kääbus ümber, aga tasapisi ikkagi see valge kääbus võib oma massi kasvatada. Ja kui ühel hetkel see peaks minema üle selle Chandra sekkari piiri, siis, siis tõesti toimub seal süsteemis Supernova oma plahvatus. See ei ole muidugi ainuke võimalus supernoovade tekkeks tegelikult suurem osa supernoovadest ilmselt tekib ikkagi suure massiga tähtedest ja, ja pigem võib-olla üksiktähtedest. Aga, aga üks selline teatud supernoovade tüüp, seda nimetatakse tüüppüks A, mis tekib valge kääbuse pinnale kogunenud ainest selle plahvatades. Ja need üks A-tüüpi supernoova on veel väga tähtsad tegelased selles mõttes, et arvatakse, et kuna ühesuguse valge kääbuse massi juures plahvatused käivad, et siis kõigi nende absoluutselt heledusega ühesugused tähendavad, alati keelatakse ühepalju valgust välja, kusi Supernova plahvatab. Ja selle järgi me saame siis üsna täpselt hinnata, kui, kui, kui hele Supernova meile paistab ja kui teame, kui ta tegelikult peab olema, siis saame nede kaugusi hinnata üsna täpselt. Ja see on tegelikult ka praktiliselt ainukesed vaatlused tänapäevani, millel põhineb see jutt, mida nüüd juba pea 10 aastat on räägitud, et universumi paisumine viimaselajal kiireneb. Et need kauged hästi kaugetes galaktikate plahvatavad. Üks A-tüüpi supernoovade näevad veel natukene nõrgemad välja kui nad, kui nad, kui nad muidu peaksid olema, mis tähendab, et need galaktikad on nagu meistri neistki veel kaugemale läinud, kui me arvasime olevat. Nii et selles mõttes on kaksiktähed ja, ja eriti neis olevat valged kääbused. Et väga-väga tähtsad uurimisobjektid ka, et siit võib tulla olulist infot kogu meie universumi ehituse ja arenguga. Jah, see on see tumeenergia, eks ole, milleni. See tumeenergia, mis, mis nagu paisutaks universumi kiirenevalt laiali Aga kui nüüd ütleksite mõlemad, kuivõrd tegelete ka kaksiktähtede uurimisega, mida te siis nende puhul just uurite. Noh, kui enda näide tuua, siis siis tegelenud ja tegelemas selliste külma ja kuumakomponente sisaldavate kaksiktähtedega iseenesest ka see on tegelikult väga laialdane mõiste. Aga kas just väga üpris mitmeks alaliigiks jaotada võiks nimetada selliseid kaksiksüsteeme nagu Veeveetseebeeii tüüpi tähed? Üks komponent on jahe ülihiid, vaid nimetatakse see jahedus astronoomide ses mõttes muidugi tähendab ikkagi mitmetuhandekraadist soojust ja teine komponent siis ka selles võrdluses, kullake, kuum täht. Isegi paarikümne 1000 kraadini võib küündida ja samas on needsamad külmad komponendid seda tüüpi tähtedel on võib-olla üldse ühed kõige suurem mata tähtede hulka kuuluvad, mille välisläbima, et näiteks konkreetne prototüüpi Betsafe'i ise jahedama komponendi raadiust hinnatakse kusagil 1600 päikeseraadiusega. Nii et näiteks kogu maakera amorbiidiga mahuks on elusast asjast säärele. Ja üldse seda tüüpi süsteemid. Külmem komponent on küllaltki eritama värimistes kihtides ja juhtumisi on tegemist selliste süsteemidega, mis vähemalt mingil määral ühtteist natukene varjutavad. Aeg-ajalt jääb üksteise valgusega ette. Ja kui sisse kuumem tähtsale külma tähe taustal paistab, sest ta valgustab maapealses mastaabis võrrelda mingi röntgenülesvõttega valgustab seda külmema tähe tähe sisemust vähemalt välisosade mõttes. Aga mis seal sees on, tähe sees toimub ja ega muidugi ainult külm komponent ei ole huvitavaid võib-olla isegi huvitavamad sündmused võivad toimuda siis nende tähtede, nende komponentide vahel võisele või ka siis selle kuumema komponendi ümbruses toimub enam-vähem pidev aine aineülekanne külmemat kuumale. Nii et kuum täht ja külm täht paaris, et sellised süsteemid, noh lühidalt öeldes aga Laurits Leedjärv. Ma võin sama öelda, et kuum täht ja külm täht paaris. Selliseid tähti on ju tegelikult üsna üsna erinevad, üsna mitmesuguseid tüüpe ja ka üks võib-olla niisugune kõige klassikalisem näide millest alguses ei saanud täit sotti, kas on just kahe tähega tegemist, aga, aga nüüdseks on kindel, et et sellepärast, et 900 spekter imelik välja nägi, on selles ongi süüdi Kaczyklus. Need nimetatakse sümbiootilised tähed, kus on siis ka üks punane hiidtäht külmtäht koos ja üks kuum valge kääbus ja omakorda sellelt hiidtähelt tavaliselt läheb natukene ainet sinna valge kääbuse poole jälle ja, ja see võib jälle moodustada kas mingi pöörleva Ta sel kääbuse ümber või lihtsalt koguneda sinna pinnale ja seal valge kääbuse pinnal võivad isegi termotuumareaktsioonid uuesti alata. Ja kokkuvõttes ongi siis selline pilt, et me näeksime, nagu oleks tegemist ühe hästi külma, noh jällegi see külm on tinglik muidugi paar-kolm-neli 1000 kraadi on juba tähe jaoks juba küll pinnatemperatuur nagu oleks tegemist külma hiidtähega, aga samal ajal on ka sellised tunnused, et, et seal oleks nagu üks väga kuum asi juures. Ja neid tähti jah, neid on Subiootilise tähti on kokku umbes paarsada ainult meie galaktikas teada, aga sealgi on omakorda see varieeruvus väga suur. Need on omakorda väga palju erinevaid ja mõni üksikpiirjuht on seal ka selline, mida kahtlustatakse, et mis võibki kunagi lähemas või kaugemas tulevikus selle varemmainitud, üks A-tüüpi supernoova vana plahvatada näiteks. Et see valge kääbus võib olla üsna suure massiga seal, aga noh, need on jälle sümbiootiliste tähtede hulgas ka erandjuhud. Ja muidugi on seal selliste lähiskaksiktähtede hulgas tuleb ette veel veel muid kombinatsioone, valge kääbuse kääbus, võib-olla paaris ka lihtsalt punase kääbus-tähega. Neid nimetatakse kataclismilisteks muutlikeks ja, ja seal on veel palju variante, aga üldiselt ja üht-teist huvitavat leiab iga selle tüübi juures. Ja sümbiootiline tähendab siis seda tähendabki seda ainevahetust nii-öelda looja bioloogias nagu sümbioos tähendab sellist vastastikku kasulikku koos. Et teatud mõttes on seal ka jah, selline asi, et tänu sellele, et punaseal hiiul on suhteliselt tugev tähetuul, ta saadab endast palju ainet eemale. Et valge kääbus saab osa sellest enda pinna lähedusse või pinnale haarata ja, ja siis algavad seal termotuumareaktsioonid või tekib Agratsiooni ketas ja tänu tänu sellele ta siis muutub palju heledamaks, kui muidu valge kääbus oleks ja, ja siis omakorda paneb nagu selle selle ümbritseva punane, aga see ju tähetuulekabeli helendama. Ja ütles, et see on selline noh, mõnes mõttes võib seda tõesti võib-olla vastastikku kasulikuks kooseluks nimetada. Aga selline etapp ei saa ka kaksiktähe elus kesta ja seetõttu neid sümbiootilise tähti ka väga palju näha ei ole. Nagu ma ütlesin, paarsada on teada, noh, tegelikult on muidugi veel selliseid, mida pole leitud, nähtud, aga aga kukkunud arvud väga suured ei saa olla. Tegelikult võiks rääkida ju veel mitmesugustest kaksiksüsteemidest, mitte ainult kaksiktähtedest. Et võib ju olla ju üheks komponendiks näiteks must auk, eks ole. Selliseid vist on vähemalt kahtlustatud. Jah, eks põhimõtteliselt see kaksiktäheks nimetamine, ega siis ka sel juhul vale ei ole. Must auk on kunagi täht olnud selline suure massiga tähtunud hinnangus, et noh, et kui tähe mass on noh, nii umbes kaheksa päikese massi ja sealt suurem selline algmass, see peaks siis viima üleüldse selliste natukene müstilisemaid objektidele nagu neutrontähed ja mustad augud, mustad augud tekiksid konkreetselt, siis peab see pass ikkagi veel suurem olema, nii lani, kümmend, äikesemasse ikkagi. Ja kui see kukkumine toimub, siis ta plahvatab, super Dovana ja järele jääb siis neutrontäht või siis raskematel juhtudel must auk. Nii aga siis mõnikord, kui, kui juba võib üks must auk olla seal süsteemis, et võib-olla on ka selliseid süsteeme, kus kaks musta auku maa üksteise ümber tiirlevad. Ega sedagi päris välistada ei saa ja sel juhul me sealt muidugi suurt midagi ei näe. Aga kaksikmustadest aukudest räägitakse küll ja muidugi veel neutrontähtedest oli ka jutuga, kaks neutrontähte võivad teineteise ümber tiirelda ja jällegi seesama lugu millest siin oli ka varem lühiperioodiliste kaksiktähtede juures juttu, et nad pidevalt lähenevad teineteisele ja ja kui nad kokku saada ja vaat siis võib käia üks väga võimas sähvatus. Ilmselt vähemalt osa neist niinimetatud gammakiirguse sähvatust, mida praegu pidevalt avastatakse, tekivad just siis, kui tahaks neutrontähte omavahel kokku saavad. Täna rääkisime siis kaksiktähtedest, mitmiktähtedest ja üldse suurematestki tähesüsteemidest ja minu vestluskaaslased olid Laurits, Leedjärv ja Alar buss Tartu observatooriumist, mis asub Tõraveres ja mina olen Priit Ennet. Ja siia lõppu kuulame veel rahvusvahelise astronoomia aasta tunnusmeloodiat.
