Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossilt vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Raadio kahte alanud on populaarteaduslik saade puust ja punaseks, mis meil siin reedeti pike käid. Ja nagu kombeks, siis järgneva tunni sees võtame ühe suurema laiema teema spetsialisti abiga siin kokku ja ühtlasi ka siis lammutame ta laiali, vaatame, millised on viimased konkreetses valdkonnas välja ujunud uudised, uuringud ja nii edasi ja nii edasi ja nagu meil siin kombeks on, siis tõepoolest just nagu ütlesin, igas saates on üks selline laiem teadusvaldkond, mida me siis siin mõtestada katsuma ja mille üle arutleme ja tänaseks teemaks on meil siis võib niimoodi öelda planeet, maa, geograafia ning geoloogia, samuti siis see kõik, mis on seotud kliima ja ilmastikuga ja kõigil neil teemadel räägivad järgneva tunni aja jooksul siin Tartu Ülikooli ja Kieli Ülikooli geograaf Jaan Pärn ning raadio kahe poolelt siis ka Madis Aesma tervist, jaan. Kieli Ülikool on siis Inglismaal asuva Kiili Ülikool mitte sisse tuntud Saksamaa kiil, eks ole, jutt käib sellest ja see tiitel tegelikult alles nüüd on sinu juurde tekkinud, varasemalt olid siin saates alati lihtsalt kui Tartu Ülikooli geograaf, nüüd siis veel teine ülikool ka juures, mida sa, mida sa head tegid, et sa sellise tiitli endale nüüd siis lisada? On Eesti teadusraha jagajad on arvanud, et ma peaksin oma tööd ja tegemist edasi arendama rahvusvaheliselt ja just Inglismaal tugevas töögrupis ja laboris. Mida sa seal täpselt siis teed? Uurin seda teemat, mida kunagi ka siin tutvustasime, turvas ehk, ehk jah, kuidas soodest tekivad, kasvuhoonegaasid. Selge nagu ma aru saan, siis sa oled tegelikult siin just vastselt olnud ühelt ekspeditsioonil ka me siin eetriväliselt, siis noh, mina muidugi diletandid, ütlesin selle kohta matc, aga aga nagu ma aru saan, siis matkalia ekspeditsioonil on ikkagi väga selline suur ja põhimõtteline vahe, nimelt kui matk võib-olla lihtsalt selleks korraldatud, et saaks kusagil noh, ma ei tea, sambla peal istuda ja paar võileiba süüa, siis ekspeditsioon on ikkagi see, millel on ka teaduslik eesmärk, mis püstitatakse ja loodetavasti ka täidetakse või lahendatakse. Jah, ja seekord oli eesmärgiks tutvuda ühe kurioosse ja seetõttu huvitava piirkonnaga, mis tänapäeval küll asub Kirde-Lätis, aga mis Eesti vabariigi päris algaastatel kuulus Eesti territooriumi sisse. Kuidasmoodi see siis nüüd lätlaste poolt ära võetud on. Ma ma saan aru, et seesama piirkond oli tegelikult kuni 20.-te keskpaigani Eesti koosseisus. Nii et seda meilt ära ei võtnud ju teine maailmasõda ega ega NSV Liit, vaid mingisugused muud arengut. Jah, selle Eesti riik praktiliselt andis ära 1924. aastal. Ja seda seoses siis veel jah kestvat Te piiriläbirääkimistega Lätiga. Et see oli, see oli ütleme siis vahetusraha muude muude kriitilistes kohtades, noh eriti võib-olla Valga linna jagamine oli, oli Eestile palju olulisem. Ja, ja kuna see tüli oli Lätiga päris korralik, siis selle lihtsalt jah lepitamiseks siis pakuti jah, tervet te olete valda või suurt osa sellest pededzi. Vald on see tänapäeval siis. Kas sa mainisid Valga linna ja seda, et Valga linna ümber käisid sellised väga suured vaidlused, kas, kas see tähendab siis seda ka, et oleks olnud mingisugune reaalne võimalus 20.-te alguses et Valga olekski tervenisti saanud nagu Läti linnaks vä? Noh, et eks, eks läti nõudmised sellised olid ja ega, ega see tavaline ju ei ole, et linn jaotatakse pooleks. Linnad ju ju tavaliselt on sellised tervikuna töötavad organismid. Me ei kujuta ju ühtegi tänast linna ette, kui me selle selle jaotaksime. Kahe riigi vahel ja tol ajal oli see piir ka piisavalt tõsine mitte sarnanev tänapäeva piiriga ega, ega ka mitte ütleme Schengeni eelse piiriga. Et see oli, see oli ikkagi ikkagi tõeline liikumistakistus. Inimestele ja selle ületamiseks oli vaja ikka jah, pikk-pikk bürokraatia läbida. Ja mul õnnestus just tegelikult vist esimest korda elus nüüd siin kusagil kuu aega tagasi sõita siis just nimelt Läti poolt Eestisse läbi läbi Valka kaja läbi Valga ja tõepoolest eriti nagu täpselt aru ei saanud, kuskohas ühe riigi lõpp ja teise riigi algus nii-öelda lähevad võib-olla natukene rohkem mingisugust kolu oli lätlast proovide peale see tundus olevat üks selline, võiks selline märkaga, aga peab ütlema, et sealtkandist tulles tundus, et see Põhja-Läti on ikkagi oluliselt rohkem räämas kui, kui Lõuna-Eesti. Aga missugune kants sellise, ühesõnaga, see kunagine-kunagine Laura valla lõunaosas õigustanud käisite, eks ole sellel sellel ekspeditsioonil, mis viis teid Eesti läbi aegade kõige lõunapoolsem koht, mis kant seal tänapäeval on, kas see on, kas on läti mõistes mingisugune selline täielgi ääremaa või või kuidas? Jah, see on, on ja mitte ainult nüüd viimasel ajal, vaid ka see on ajast aega, kuna kuna ta on olnud juba juba võib öelda tsaariajal ja enne enne sedagi pidevalt lausa ütleme, kolme suure ütleme riigi või poliitiliste üksuste piiril siis, siis ta on alati olnud ääremaa ehk siis juba kui me räägime jah, tsaariajal kolme kubermangu piirimail ehk siis Liivimaa Pihkva ja viidevski kubermangu kokkusaamispunktis ja ja hiljem siis samuti kolme, kolme riigi jah, kokkusaamispunkti lähedal. Ja lisaks on see, nagu me me siis selgitasime võib, võib öelda ajalooliselt ka päris huvitav piirkond selles mõttes, et jah, Eestiga võib-olla ei leiagi head võrdlust, kuna see on suhteliselt puhas venelastega asustatud maapiirkond olnud, mida noh, võib-olla Eestis on, on Peipsiveere venelased lähima analoog, aga selle erinevusega, et seal mingisugust jah seda järve ei ole, et lihtsalt harilikud venelastest maaharijad, seda siis selle asukad olnud ja kes ajalooliselt kelle keskuseks oli Laura nimeline alevik Laura kirik eeskätt siis õigeusulistele ja selle sideme katkestaski 1964. aastal see eraldamine Eestist ehk siis peale peale seda kohe 20025. aastal ehitati sinna õigeusu kirik, mida me ka käisime vaatamas seal seal sees. Ja sellest peale on seal elu jah, mõnevõrra muutunud on see, ütleme tekkinud võib-olla rohkem selline kohalik keskus, sinna käisime ka kultuuri rajas koduloomuuseumis seal seal kohalikus keskuses on isegi kaks voodi, mida, nojah, võib öelda, et mitte iga igas maakeskuses enam Eestis näiteks poodi ei ole tõsi. Ja ja üldiselt, et maastik võib olla sarnanes ka Eesti Setumaa ka. Et aga ma isegi ütleks, et võib-olla võib-olla maa oli rohkem üles haritud kui Eestis sarnastes piirkondades. Nii et ühesõnaga üks omapärane maanurk, mille minevik on veel omapärasem, ühesõnaga käinud siin kahe balti riigi vahel ja elanikud hoopis kolmandast riigist tegelikult meie tänaste muude teemadega siirdume kohe esimese asjana nüüd praktiliselt teisele poole maakera noh, mitte nüüd päris otseselt sellepärast et kui läbi planeedi maa minna siitsamast Eestist, siis me tuleme välja kusagil Uus-Meremaa kandis. Aga vaikne ookean on teemaks küll, nimelt siis hakkame rääkima siin paari minuti pärast sellisest saareriigis, nagu seda on Saalomoni saared ja nemad on viimase mõnekümne aasta jooksul isegi ookeani ohvriteks saanud. Puust ja punaseks. Koolad saadet puust ja punaseks, täna on teemaks maateadus ja stuudios on Jaan Pärn ning Madis Aesma. Esimene teema viib meid nüüd siis saalomoni saarte juurde ja see on üks saareriik, mis koosneb umbkaudu 1000-st saarest asub seal melaneesias paapua Uus-Guineas, siis kas nüüd siis vist ikka ida poole ja sellest saareriigist on võtta siis nüüd konkreetne näide ikkagi kuidasmoodi, tõusev maailmameri on neelanud alla maapinda ja alates aastast 1947 on siis viis saart täielikult kadunud ja päris mitmete puhul on siis läinud niimoodi, et saarte pindala on kahanenud olulisel määral üks neid saari seal saalomoni saarte alla kuuluvast saarestikus või saalomoni saarte saarestikus siis selle käekäik on olnud selline, et seal elavad pered on viimaste aastate jooksul näinud lausa seda, kuidas siis 11 maja on mere poolt alla neelatud. Peab küll ütlema, et need ei olnud püsiasustusega majadest sellised ajutised kalurionnid. Varjualused. Nojah, kui maja merre kaob, siis see on ikkagi päris dramaatiline vaade. Jah sellesse uudis ja eeskätt seisnebki, et vähemalt mul ei tule kohe meelde, oleksin lugenud jah, et tervet tervet arved oleksid kadunud, eks. Eks sellest meretaseme tõusust on palju räägitud ja noh, võib-olla rohkem on, on sellest räägitud, kui seda otseselt nähtud. Sest et kõige dramaatilisemalt muutused, et arvatakse, et võivad seista alles ees seoses jätkuva kiire liustike sulamisega. Aga, aga nüüd siis jah, selline käegakatsutavam sündmus jah, võib võib-olla rohkem tõesti selline märgiline või ütleme jah, loodusteadlase jaoks eksperimendina käsitletav sündmus. Aga jah, see, see tähendab järjekordselt, et kliimamuutuse mõjul on täiesti faktilised ilmingud. Ja nagu ma aru saan, siis nende viie saare kadumise puhul on siis põhjuseid tegelikult kaks, et ühest küljest just nimelt siis seesama maailma meretõus liustike sulamise ja ja kõige selle tõttu kliima soojenemise tõttu, aga lisaks on siis veel hakanud sinna sellesse piirkonda kui nii võib öelda, vett kuhjama, varasemast palju tugevamad passaattuuled, nii et sellel asjal, miks need saared vee alla kadusid, on tegelikult nagu lausa kaks põhjust meri ja siis veel tuul ka. Jah, me passaat on siis selline püsiv läänetuul ja kuigi seda kaarti siis vaata siis iseenesest seda läänetuulte ja sellega seonduvate hoovuste eest peaksid küll varjama ja paapua Uus-Guinea ja Austraalia manner. Aga nähtavasti on viimasel ajal ka selle hoovuse jõud niivõrd palju muutunud tugevnenud, et, et see jah, tekitab sellist nähtust, mille kohta eesti keeles on mõiste aju noh, sõnast kokku ajama ja kuna seal on see ikka eriti tugevate ja eriti suhteliselt püsivate tuulte ja nendest tulenevate hoovuste ka tegemist, siis siis ka tõesti selline märkimisväärne. Nojah, võib-olla väike katastroof. Jah, ja vesi on siis, eks ole, põhimõtteliselt sinna nagu lausa kokku kuhjunud kõigi see, kuigi see lause iseenesest tundub, tundub selline vildakas. No tavaliselt on ju niimoodi, et kui on räägitud kohtadest, mis võivad vee alla jääda peatselt, siis need on ikkagi kohad, kus kass A käiakse palju puhkamas, näiteks Malediivi saared, mis on hästi madalad või siis bee sellised, kus on kohapeal väga-väga palju inimesi elamas, nagu näiteks Bangladesh, mis on hästi madal maa või Holland, eks ole, siitsamast Euroopast, kus on ju piirkondi, mis on isegi merevee tasemest lausa lausa allpool tänu tammidele ainult eksisteerivad, aga aga see saalomoni saarte, nende viie saare 50 aastaga kadumise näide on siis lihtsalt tõesti nagu sa ütlesid, selline, just nagu vaadeldav eksperiment või selline praegu veel enam-vähem ohutu näide sellest, mida meile tulevik tooma. Jah, et tõepoolest tõelised ohud peituvad, ikka seal jagus, on inimesed rannikule elama asunud sest et jah, traditsiooniliselt ju need saare rahvalt ja, ja, ja ka rannikurahvad päris päris mererannas ei elab. Et need on ikkagi peamiselt kõik seotud turismiga turistid ja nende ja, ja nende infrastruktuur, hotellid ja kõik see ja noh, muidugi neid teenindavad kohalikud inimesed on on kolinud siin sinnasamma, nende nende kõrvale. Ja, ega muud ei oskagi selle kohta öelda, kui, et see see üha ohtlikumaks selline selline mereäärne või rannaturism muutub, sest et üks asi on jah, ütleme, keskmine veetase, et kus sul lihtsalt ühel hetkel on natukene märjem. Aga teine asi, et see tõstab ka tõenäosust, et tekivad ka suured katastroofid, tormid ja tsunamide mõju on, on suurem mida mida ka kõike, ju on siin viimaste aastate jooksul nähtud. Ja üks teema veel, mis merevee tõusuga seostub, tuleb nüüd natukene teistsuguses valdkonnas, nimelt siis põhjaveeuuringuid on tehtud ja ja põhjavee puhul siis varem arvati seda, et 100 protsenti sellest põhjaveest, mille siis inimesed maa seest välja pumpavad, 100 protsenti sellest jõuab lõpuks siis ookeanidesse ja see on nagu ka üks osa siis sellest panusest, tänu millele ookeanide tase tõuseb. Aga nüüd siis on tehtud uuringuid ja on selgunud, et 100 protsenti sinna ikkagi jõua, vaid jõuab umbes 80 protsenti. Mis tähendab siis seda, et tegelikult kui nüüd selles asjas tuli selgus, siis üldiselt see maailma meretõusu teema muutub veel segasemaks, sellepärast et sellepärast, et mis siis tekitab selle selle 20 protsenti, mida siis põhjavesi ei tekita, ühesõnaga mingisugune tõusuallikas on siis veel, mida nüüd ei tea? Nojah süüvimata põhjalikumalt sellesse mudelisse, mida, mida on kasutatud selle konkreetse uudise juures siis siis muidugi osa ja kasutatavast veest aurub. Et eeldada päris sadat protsenti küll ei ole, ei ole mõistlik ja isegi võiks mõelda, et aurumine on suuremagi osa osakaaluga. Et näiteks Eestis sademetega tulevad vast veest aurub laias laastus kaks kolmandikku. Jah, et see on ütleme lihtsamalt öeldes siis siis see v bilansside arvutamine, no näiteks siis eesmärgiga teada saada, kui kõrgel on kunagi teatud aja pärast veetase. Et see ei ole lihtne arvutus, et lihtsalt näiteks teame, kui suur liustik, kui sa ära sulab, siis, siis teame, palju, palju on vett. Ja kui tuleksid merre juurde ja teame merepindala ja arutama siis selle merega tõusu. Et siin on, on palju komponente ja maailmamere bilansis, üks on nendest täpselt põhjavesi ja põhjavesi on omakorda esineb väga erinevates keskkondades. Seal, kus on voolukiirused ja viibi ajad väga erinevad. Nii et see on nagu natuke selline lihtsustatud, siis selline selline uuring, sinu meelest tulemused. Ma seda konkreetset uuringut ei ei oska kritiseerida, kuna tõesti ma ei ole sellesse nii põhjalikult süvenenud, aga ja see, see uuring jällegi omakorda täpsustab varasemaid uuringuid, et need tõesti, kui varasemad mudelid arvestasid lihtsalt, et kogu kasutada või väljapumbatava põhjavesi jõuab maailmamerre siis pigem see oli liigselt lihtsustatud. Tõsi. Et kui nüüd on jah täpsem ja parem arvutus, siis siis tõesti nagu nagu siin on ka ilusti öeldud, siis tulemuseks on, on see jah, et, et see põhjaveekasutuse mõju maailma meretõusule on ülehinnatud. Järgmises teemas tuleme juba saalomoni saartelt oluliselt Eestile lähemale, aga mitte veel päris Euroopasse, nimelt siis hakkame tegime juttu sellest kuidasmoodi ja me ei saa siin jällegi siis kliimamuutustest mööda hakkama tegema, siis juttu sellest kuidasmoodi temperatuurid nüüd igasuguste mõõtmiste ja arvutuste kohaselt hakkavad Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas sel määral tõusma, et elu seal saab võrrelda. Noh, praktiliselt juba prae pannil viibimisega kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks stuudios täna geograaf Jaan Pärn ja Madis Aesma. Meie tänane järgmine teema siin saates puust ja punaseks, mis pühendatud maa teadvusele viib meid siis Lähis-Itta ja Põhja-Aafrikasse ja nüüd on tehtud siis arvutusi selles osas, et kuidas võiksid seal temperatuurid selle sajandi jooksul tõusta ja nad ikkagi tõusevad väga tõsiselt umbes sellistesse piiridesse, et noh, ma ei kujutagi hetkes, inimene seal üldse enam elada saab, ilmselt väga mitte kui ta tohutult kuidagiviisi ei kohandu või ei, muteerub. Sellepärast, et noh, need numbrid on ikkagi kristlikke, päris viisakad ja sajandi keskpaigaks siis ennustatakse seda, et öösel on temperatuur seal vähemalt pluss 30 ja päeval peaks siis tõusma kusagile 46 plusskraadi ligi. Ja siis kuumalaineid tekib seal 10 korda tihedamini kui siis praeguse aja jooksul 46 kraadi päeval. See siin mõnekümne aasta pärast ei ole küll midagi sellist, millega jõuaks kuidagiviisi ära harjuda. Noh, kõigepealt siit Eestist küll suhteliselt soojalt soojast kevadest, aga siiski meie kliimast on loomulikult raske ette kujutada ka ülejäänud üle 40 temperatuuriga peavad elu Eestis meil ju ei ole kunagi temperatuur sinnapoolegi tõusnud. Ja samas ja inimesed elavad ju seal ka jah, sellistes temperatuurides, mida meie juba ette ei kujutaks ja nende kohastumused, noh ma ütleksin, et peamiselt võib-olla ei olegi geneetiliselt aga, aga võib-olla On isegi tegemist siiski lihtsa harjumise ja, ja kuumaga harjumuse kohta vist istumine on, ma ei tea, kas see on õige sõna, aga aga igatahes millegi sellise mehhanismiga noh, pluss veel muidugi äärmiselt tähtis on ka eluviis. Et osatakse selle ega siis ja selles situatsioonis tegutseda. Et Päeval ükski mõistlik inimene seal ringi käi, noh, isegi võib-olla nendes Araabia ja Põhja-Aafrika maades jääb pidamisest väheks, et ka lausa jah, lükkuvad paljud sellised väli tingimustes tehtavat tööd ja õhtusse vara varasesse hommikusse. Ja noh, loomulikult riietus ja õige vee tarbimine, noh, teame kasvõi näiteks teejoomine, pidev tee joomine, noh, see on üks selline kasulik harjumus. Ehk siis jah, ei tasu ka alahinnata inimese harjumis võimet, aga noh, muidugi ka seda me ikkagi samuti ju teame, et paljud piirkonnad kus isenesest ütleme, loodusressursse on kasvõi näiteks maavarasid siis nende nende kasutamist piirabki peamiselt just nimelt, et kliima, et inimesed lihtsalt ei lähe sinna elama. Ja nendele tuleb jah, kasvõi kasvõi peale maksta selleks, et nad seal seal seal elaksid ütleme, teisest äärmusest näite. Aga võib-olla meile lähema võib ju tuua siit Arktikast, kus, kus noh, näiteks Venemaal olen ise käinud, on lausa palgakvoodid ehk siis põhjapiirkondade makstakse jah, mitukümmend protsenti sama töö eest rohkem palka. Kas selliseid kohastumused, jah, noh, eeskätt võib öelda, et ja majanduslikult lähevad üha kallimaks. Ja, ja tegelikult on ta ikkagi nii, et see puudutab seesama temperatuuri tõus puudutab väga paljusid inimesi, viitesadat miljonit inimest, kes seal sellel alal elavad Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika. Ja arvata võib ikkagi seda, et noh, kohastumine puhastamiseks on ikkagi väga suur osa inimesi, kes enam selliste temperatuuridega seal elada ei taha ja hakkavad liikuma põhja poole, siis siia, kus meie elame, nii et noh, nii-öelda pagulaste tekkepõhjuseid, et tekib juurde lisaks sõjale käisid lihtsalt kliima Jah, no need need asjad isegi väga laias käsitluses on, on seotud, et läbi läbi aegade suuri protsesse ja ja ütleme, lausa tsivilisatsioonide teket ja langust on suhteliselt kenasti seostatud kliimadega ja kliimamuutustega, need kas või sellest samast araabia piirkonnast üldse muhameedlased teket võib seostada selle ütleme soodsama kliimaga, mis seitsmendal sajandil mil, mil see just esines Lähis-Idas ja ja Põhja-Aafrikas ja midagi täpselt juhtus halvaks ja palavaks. Ei, ei, vastupidi, seal just läks jahedamaks ja niiskemaks soodsamaks inimesele. See elu ja see noh, mitte kohe, aga, aga pikas perspektiivis ka edendas kultuuri nüüdset stsenaariumit jah, pigem pigem Nemad jah, vastupidist protsessi, et, et üks asi on see lühiajaline tõesti, et inimesed sealt ma ei, ei julgeks öelda, et nüüd mingisugust kohe rahvaste rändamist või pagulaste suurenevat voogu me sellepärast otseselt näeksime, aga pigem jah tuleva sajandi jooksul võib võib üsna julgelt öelda, et jah, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida majandus tugevalt kannatab selle ja kliimamuutuse all. Ja eeskätt võib jahe ennustada ka siis lõpuks ütleme selle sellele tsivilisatsioonile natukene natukene kehvemat käekäiku kui, kui soodsamates piirkondades elavatele rahvastele. Ja ikkagi temperatuurid tõesti siis päeval 46 kraadi öösel 30 lisaks sellele siis ka veel 80, erakordselt kuuma päeva aastas senise 16 asemel, see on ikkagi tõenäoliselt põhjus või ikkagi tõenäoliselt midagi sellist, mis, mis sunnib tegema igapäevaelus väga-väga tõsiseid korrektiive. Meie tänase saate viimase teemaga siin raadio kahes siirdume, aga nüüd maa sisse hoopis me ei olegi. Ei olegi väga pikka aega rääkinud sellest, mis toimub sügaval sügaval meie jalge all. Aga nagu lugeda võib, toimuvad seal ikkagi mõned geoloogilised mõistes ülikiired protsessid. Stuudios on Tartu ja Kieli Ülikooli geograaf Jaan Pärn ja Madis aeg. Meie tänase saate viimane teema viib meid siis maa sisemusse, nagu öeldud ja maakera koosneb, kui nüüd väga lihtsalt väljendada, siis kolmest sellisest kihist keskel tuum seda nii väga kihiks nimetada ei saa, kuna ta on siis kui nad on siis ümmargune, eks ole, siis sellele järgnev siia üles meie poole tulles vahevöö, mida siis ka mõnel pool on mantliks nimetatud ja mis koosneb peamiselt Rälist ja siis kõige peal see, millal siis meie seisame, see on, see on maakoor ja nüüd on siis geoloogid, avastanud seda, et seesama vahe, mis siis jääb tuuma ja maakoore vahele liigub seniarvatust märksa märksa kiiremini üles-alla, just nagu siis seal sees on sellised bioloogilises mõttes jojo sarnased liikumised üles-alla liikumised, varem peeti neid siis ülimalt aeglaseks, nüüd aga on siis niimoodi, et need liikumised on ikkagi bioloogilises mõttes väga kiired bioloogilises mõttes ülikiire on siis juba see, kui miljoni aasta jooksul võib tänu nendele vahe üles-alla liikumistele kerkida maapinnale näiteks umbes sajameetrine mägi. Jah, täpselt täpselt niimoodi niimoodi on ja, ja need on ka meil selle vahevöö ülemise pinna no enam-vähem täpne maailmaga Mart olemas, noh, üldiselt võib öelda, et see pind on kõrgemal teatud isegi isegi ookeanide ookeani all ja, ja vastupidi madalamal hoopis mandritel, eriti Euraasia all, aga, aga noh, iseenesest see, see pilt oli, see kaart on, on suhteliselt kirju. Aga tõesti, see vahevöö jah, lainetab nii nii ajas kui kui ruumis, et ta nii pikki-pikki, maapinda nii-öelda vaadelduna on ta lainjas ja samuti ka ka ajas käib üles-alla. Aga mida see reaalselt nagu meie jaoks siis tähendab okei, sajameetrine mägi võib tekkida miljoni aasta jooksul see nii pikki aeglane protsess meie jaoks, kas me peame sellest kuidagiviisi enda eludeks praktiliselt ka mingisuguseid järeldusi tegema? Või no eeskätt võib-olla aitab see aru saada ja ennustada siis seda, millised protsessid meie ütleme, laamade ja ja ka nende liikumisest ja, ja muust dünaamikast tulenevate näiteks katastroofidega võime ennustada siis siiani siiski suhteliselt lühi, lühiajaliselt ennustatavat noh, maavärinad ja vulkaanipursked saavad üha parema seletuse ja sellised pikaajalise teadmise aluseks. Ja lisaks sellele saab ju nüüd siis ka ikkagi selgitada nii mõnegi sellise vulkaani teket näiteks sellega, et kui, kui siiamaani on arvatud näiteks maavärinaid, vulkaani kõik põhjustatud nende laamade liikumisest siis nüüd me saame lisada sellise eraldi konteksti, sellest siis, et just nimelt mõni neist asjadest võib olla tekkinud tänu sellele, et see nii-öelda vahevöölainet üles-alla Jah, ütleme sellises miljonite aastate mõõtkavas küll jah, et, et mingisugused teatud vulkaanipurske ohtlikumad ja ja maavärin, ohtlikumad piirkonnad. Et kuidas need tekivad ja, ja sellise sellise jah, vahel dünaamika põhjusel, et nad tekivad, seda, seda üha paremini. Jah, on võimalik seletada. Ühesõnaga siis lõpetuseks võib vast öelda niimoodi, et meie maa lainetab seestpoolt ägedamini, kui me oleme seda senikaua armunud. Nii on täna siin saates puust ja punaseks stuudios Tartu Ülikooli Kieli Ülikooli geograaf Jaan Pärn ja raadio kahe poolelt Madis Aesma. Jaan, mis nüüd suvi sulle toob või mida sulle suvi toob, milline on sinu kõige olulisem kõige olulisem projekt või siis järgmine ekspeditsioon? Suuri suured ekspeditsioonid paistab peamiselt on nüüd selja taga ja sellel suvel tegelen ma nende andmete kokkuvõttes, ega need valmimas on, on ülemaailmne lämmastikoksiidi ehk ehk naerugaasi tekkimist soodes kirjeldav mudel. Nii et üsna üsna pea loodetavasti jah, tõenäoliselt just nimelt selle suve jooksul võib tutvustada siis täpselt seda, kuidas meie suudame ennustada kogu maailma soode naerugaasi emissiooni. Ilmselt ilmselt lollakas küsimusega, kas maailmas on mõni selline koht ka, kus sa lähed sohu, seda naerugaasi on seal nii palju, et see tõepoolest hakkadki naerma. Ei, need konsultatsioonid selliseid ikka ei ole, mis, mis näiteks sünnitusmajanduses kasutatakse. Jaan, aga kuivõrd minul oli nüüd see siin selle hooaja viimane puust ja punaseks, siis suur tänu sulle ja kohtume loodetavasti juba taas sügisel. Samamoodi siis Te olete ju ka kui septembri algusest, siis hakkab uus hooaeg peale ja saade puust ja punaseks samasuguses vormis praeguste plaanide kohaselt naasmas on järgmisel ja ülejärgmisel nädalal siin veel mai lõpuni erinevaid teemasid käsitlema. Arko Olesk, suur aitäh kuulamast ja kõike head.
