Aiatark tere. Kaia sõbrad homme on taliharjapäev, mis vanadel eestlastel talve poolitas. Praegu on Eestis püsinud soojad ilmad, väljas seitse-kaheksa plusskraadi ja see teeb murelikuks isegi need aiapidajad, kelle aias torm otsest kahju ei teinud. Aiandusagronoom Väino iskla, milline on praegu viljapuuaedade seis ja mida peaks edasi tegema, kui saabub lumeta pakane? Tänavune ilmun täiesti pea peale pöördunud võrreldes eelmiste aastatega. Ja kui võtta Eesti lõikes eraldi, siis Ida-Eestis on ta võib veel jääda enam-vähem talutava tohutavatesse piiridesse, kuid Lääne-Eestis ja saartel on ikka olukord täiesti käest ära, sest keskmine temperatuur juba seal viie kraadi ringis. Sellest alates hakkab taimedel kas peole hekitatsioon. Ja kui praegu pikalt niimoodi püsib ja tuleku suurem külm pärast seda siis me ei kujuta ette, mis, mis tagajärjed võivad olla. Kui eestimaise päritoluga taimed, teooria võib-olla veel vastu või nad on harjunud igasuguste kliimaoludega siis lõuna, pultuur, taimed, nendel on seisu hoopiski hullem. Nüüd veel lisaks see üleujutus, mis äsja oli ja ka suurvesi mujal vihmast tekkinud suurvesi siis see on omakorda probleemiks. No mida siis üldse on võimalik viljapuuaias teha praegu, kui me räägime just tuule tormikahjustusest ja sellest, et vesi on maa peal? Praegu tuleks esmalt nendes kohtades, kus vesi püsib loikudena peal, võta labidas ja kaevata nii palju kui võimalik kraave sisse et seda vett vähegi ära juhtida, kui muidugi seda juhtimiskohta on enam. Teiseks nüüd see suur torm on mitmeski aias, kus puud olid kinni seotud, kus tüved olid kaitstud ja olid kergemini seotud on lahti kiskunud. Need sidemed tuleks kindlasti üle vaadata ja uuesti tugevamalt kinnitada. Ja teiseks, kui tormipiirkond juhtus olema siis on oht, et puud on langenud näiteks võrkaiapeole vaid on maas. Ja siis pääs närilistel jänestel aeda, kes kosuvad kohe puutüvede kallale. Ja mitmest aiast ongi juba sellist signaali tulnud, et jänesed on oma hambaid puukoore peal teritanud. Nii et tuleks sellised asjad üle vaadata. No kui on võimalik maapinnal vett ära juhtida ja uuesti viljapuude tüvi kaitsta näriliste eest, siis selle vastu, et kohe võib tulla üsna kõva pakane ilma lumeta maale, selle vastu ei saa aiapidaja ju kuidagi. Otseselt selle vastu ei saa, soovitaksin nii, et kui võimalik, siis tüvede kate, mis peale pannakse, et see oleks võimalikult õhuline. Selleks võiks kasutada kas siis mingit paberit või näiteks vanukatel uuritükke, mida enam ei kasuta. Või siis kauplustes on saada spetsiaalne pakasekaitse või külmunud tõkkenagu, kuidas keegi nimetab siis seda peole mässida, aga see peaks olema õhulisemalt, et suure soojaga harjunud taimed ja puutüved, et nad esmalt oleksid kaitstud vähemalt, et see pakane ei tungiks kohe tüvedeni välja, sest jõuline kiht võtab selle esmase pakase löögi enda peale. Siis on see probleem, et kui veeloigud on ümberringi ja eriti äsja istutatud puud või sellised taimed, millel on istutuslohk see on kastmisvee jaoks mis on ümber tüve. Sinna on kogunenud palju vett ja kui nüüd maapind ära jäätub ja kaasa arvatud see vesi siis on oht, et jää hakkab puukoort muljuma tekkivate kahjustused maapinna vahetusse lähedusse, koorele. Sel juhul aitaks näiteks õhkkuiva turbapuistamine sinna istutus Luhku, kui seda vett sealt ära juhtida ei saa. Aga esmalt tuleks vaadata, kas on maapinnal Kalle ja see esisalt istudes luust ära juhtida. Siis on võimalik veel jämedat liiva näiteks puistata sinna istutuslukku. Et see võtaks esmase löögi enda peale. Mida teha sel puhul, kui muru on jäänud vee alla? Teame, et ilmad on hästi soojad, muru on mõnel pool juba täiesti roheline või roheline veel eelmisest sügisest saadik ja kui nüüd tuleb külme, kõik jäätub, kuidas seda muru päästa? Kui on ikkagi suured veeloigud peol, siis peaks vaatama, kas on kuskil võimalik ära juhtida. Aga kui seda ei ole võimalik teha, siis on asi muidugi hullem. Tuleks tegelikult vee ärajuhtimisel minna selle peale murusse kraavid sisse ajada sel juhul, et veidikenegi muru, päästan ta selle kaevatud koha pealt tuleks need mättad teisaldada kuskile mujale. Ja mida sa neid saaks hiljem kasutada, et minna selle riski peale või selle võimaluse peale, et pigem rikkuda natukene kraavi koos seda muru. Aga et ülejäänud koost voolaks vesi ära. Eesti Tendroloogia seltsi esinaine Aino Aaspõllu, missugused puu ja põõsaliigid sooja või väga muutliku talve käes kõige enam kannatavad ja kuidas neid puid saaks aidata? Kindlasti need, mis on sisse toodud ja mis on varased puhkajad. Väga ilus on vaadata, kuidas mul lumeroos õitseb, aga väga nukker on vaadata, et jaapani rododendronid hakkavad puhkema. Kui nüüd tuleb karm külm, siis on nad kevadeks hukkunud ja veel kord veest. Praegu paljudes aedades on lausa järved. Võtke pumbake vähemalt see ära, kui on kuhugi pumbata. Ja vaadake oma peenrad üle. Juhtige vesi ära ja jätke meelde need kohad. Peenrad tuleks tõsta, kaldega peenrad on alati palju paremad. Talvitusvõimalused ja kõik muud. Ja katke praegu nagu momendil, kui on eile oli näiteks pluss seitse kraadi on varakat. Kuid kes ei ole veel õrnadel taimedel okaspuuvormidele karkasse püstitanud, praegu viimane sekund, maa on pehme ja varuge endale kangad. Kate, kangad, oksad valmis. Kui öeldakse, et homme miinus 15. Et kiiresti-kiiresti saaksite oma taimed ära katta. Aga mis saab siis teie jaapani rododendronid test? Et see on raske öelda, sest eile ma lausa pildistasin, ühel oli juba väike leheke välja tulnud, samuti olid esimesed lehed ilmummud lõhnavale kuslapuule. No tema on varajane, lõikad tagasi, ei ole midagi hullu. Aga kuna jaapani rododendroni täis õiepungi ja siis on kevadel neide oodatud õite asemel väga nukker pilt. Aga päästab raekoja, millega? Ei saa, ei saa, ei saa tagasi midagi pöörata, kui on pump puhkenud. Ainult et ma pean teda katma, et võib-olla osa pungadest säiliksid. Fenoiskla küsin veel maasikate kohta, kui nüüd tuleb külm palja maa peale, mida oleks võimalik teha? Maasikatega sama lugu, need, kes puhastasid taimed sügisel vanadest lehtedest ja sodist ära. Nendel on pakase eel hullem seis. Aga kellel on seal lehesodi peol on mingisugune kate vähemalt olemas. Kui nüüd on tõesti täpselt teada, et, et vot homme on see suur pakane käes tänaval sularil, siis see aiapidaja, kes seal aias juhtub olema või saab sinna sõita, võiks ka mingit kuiva puistematerjali varuda. Et seda siis vähemalt taimedele, südamiku pungad saaksid kaetud, et need oleksid paka seest päästetud, sel juhul aga turbaga või muu sellise õhulise puistematerjaliga ongi see probleem, et kui nüüd kaks päeva peab külma ja siis läheb pöörabile sulakse hakkab vihma sadama, siis turvas süttib selle läbi ja tekib vastupidine seis, et kui jääb pikemaks uuesti sulaks, sisaldub haudumine peole. Et probleem on ühtepidi ja rullin teistpidi. Mida teha sel puhul, kui aiapidaja on roosid väga hoolikalt külma talve vastu kinni katnud, kas nüüd peaks veel lahti võtma või mida teie aiatargad soovitate? Kindlasti peaksid nad tuulutame kontrollima ja sellise temperatuuriga lahti, vahepeal isegi hoidma aga kohe katmiseks valmistamas olema ja see peaks ikka kuiva ilmaga olema siis. Ja kui on kuiva ilma. Üks probleem on veel, kui näiteks vihmasadu on ja läheb järsult järsu temperatuuri languse juures üle lörtsiks ja lumeks siis kõikide puude põõsaste puhul kleepub see märg lumi okste külge ja kui teda järjest juurde tuleb, siis hakkavad uksed vastu maad painduma murduma. Ja nüüd, kui aiapidajad tormab kohe seda kraapima lahti seda lund, siis tekib uus oht. Kuna pungad on nüüd juba suuremaks läinud ja ka külgoksad võivad saada kannatada, siis ei maksaks lausa tugevasti kraapida seda võid kergelt sopsutada seda lahtist lund ära sealt sest muidu on kahju veel mitmekordne, isegi. Botaanik Urmas Laansoo. Kevadised sibullilled kannatavad ehk kõige rohkem soojad ilmad on õienupud välja meelitanud, aga teisel lainetab tulbipeenar del vesi. Mida teha? Tulbid kui lühiaegsete juurtega taimed ümberistutamist kindlasti ei kannata. Ega me seal peenral tulpidega midagi suurt ette ei saa võtta peale selle, kui kraavitada, et vesi päris peenra peal ei lainetaks. Tulbid kui kõrbetaimed on loomulikult tundlikud liigse niiskuse suhtes. Tõsi, kevade poole on tuld niiskusele vastupidavam. Kui puhkeperioodil kesksuvel tulpide lehed on juba maa seest nina välja pistnud, siis külma tulekul kindlasti sellised noored kasvud kannatavad. Et tulp on võimalik, kui külmaks läheb ja maapind uuesti külmub, siis kaitsta näiteks kuiva turba lisamisega. Aga kui jääb lumeta maa, siis on raske midagi ette võtta. Ma tean, et on mõned väga hoolikad tulbikasvatajad, kes isegi ei pane tulbisibulad, et augustikuus maha, sest need võivad tulla suured sügisvihmad, vaid just just enne maa lõplikku külmumist veel panevad tulbisibula maha, et sibulat iga hinna eest niiskuse ja vihma eest kaitsta. Väga raske on ju nüüd, kui niisugune veemeri lainetab nartsissi-tulbipeenra kohal. Kui need pinnad ei ole väga suured, nii kasvatiivsest hektarite peal tulpi nagu Hollandis, siis koduaias väikest peenart on, on võimalik kaitsta varikatusega. Aga varikatust tuleb peenrale ehitada nõndaviisi, et vahele jääks õhuvahe, et kindlasti õhk pääseks liikuma. Ses liikumatus õhus hakkavad levima mitmesugused seenhaigused. Nii et torm seda varikatust ka ära ei viiks. No selleks tuleb kindlasti aeg-ajalt kontrollida, et kuidas on olukord Kui katta taimi Võri katusega, siis peaks õue just jääma, et ei tekiks seal seda liigniiskuse võimalust, sest nagu Urmas ütles, hakkavad ajus levima. Kas seal midagi öelda ekstra veel nartsissi viljelejatel või, või nendele, kellel on suured kogud, kevadisi krookusi? Aga kindlasti ka seda, et peenrad ei jääks pikaks ajaks vee alla. Ja krookuseid võtame üles iga kolme, nelja aasta tagant. Tulpe on hea võtta üles igal aastal või üle aasta, nartsissid kannatavad ka ühel kohal kasvamist. Kaks-kolm aastat vähemasti et tulevatel kordadel on oluline valida selline paik aias, mis on vähe kõrgem või millel on kalle. Nii et tänavune muutlik talv õpetab meile küll väga ränga hinnaga, aga siiski üha uusi ja uusi aiatarkusi. Ja kui aed on niisugune, mis ekstreemsetel kevadetel, lume sulamise aegu või ka sügisvihmade aegu jääb vee alla, siis kindlasti tuleks peenralt kõrgemad. Et veel oleks kuhugi valguda. Asjatundlikku nõu saab aiapidaja ka internetileheküljelt www. Punkt. Aianduspunkt. Ee järgmises saates annab Urmas Laansoo nõu toalillede kohta.
