Täna on meil saates intervjueeritav Kristel Marand, tere tulemast stuudiosse, Kristel. Tere. Kristel, sina oled väga mitmeametiga tegelane. Nõmme noortemajas on sul muusikastuudio? Siis sa tegeled trigeerimisega ja oled üldse nagu koorimaastikul pigem rohkem tuntud, et miks sa täna siin stuudios oled? Osutub, et sul on vist huvi helirežii vastu. Vastab tõele, et minuni on jõudnud selline tra infolõik seoses jazzkaarega. Sina siis tegeled seal helipuldis heli essisteerimisega just kuidas tuli huvi selle vastu? Huvi tekkis tegelikult puhtalt praktilisest vajadusest. Nimelt et ma läksin tööle Nõmme noortemajja siis juhendama oma sellist muusikastuudiot või lauluringi ja kuna seal lauluringis on ühe rühmana mul ka sellised põhikooliealised noored, kellega me õpime sellist popimad Jatsumat laulu, soololaulu siis tekkis ka vajadus ise natukene teada saada mikrofonid hästi ültse helitehnika kasutamisest. Ja kindlasti ajendiks oli ka vokaalansambel, mida ma ise juhendan ja kellega me koos käime muusikat tegemise laulmas. Meil on selline naisvokaalansambel ja alatihti Eli jama esinemistel helimehega nii-öelda, et kes seda heli täpselt teeb, mismoodi ta teeb. Ja sellest tulenevalt mul tekkis täitsa ise huvi selle vastu, et kui keeruline see valdkond üldse on ja mida see endast kujutab ja mis võimalused selles valdkonnas üldse on. Ja siis ma otsustasin seda minna natukene tema, et, et oma silmaringi laiendada nii-öelda selles vallas. Puhastuse trupid, õpin seda otsa koolis. Hetkel ja mismoodi õpitakse helirežiid, mis õppekava on või, või kuidas see ülesanne ehitatud? Otsa koolis on ta üsna selline praktiline, mis on väga-väga tore, sest ma leian, et, et praktika käigus tegelikult inimesed õpivadki kõige paremini, ehk siis nii-öelda, kui nad visatakse kohe tegudesse ja valdavalt, mida me seal süsteeme on, see õpetajad annavad meile näiteks mingisugust sellist toorest materjali, mida me saame siis ise kujundada, kokku, miksida, nii-öelda meil on siis sellised jupid, failid nii-öelda eraldi, mis me siis kokku paneme ja monteerimise ajal. Ja lõpuks siis saame näidata neid õpetajale, õpetaja annab nõu, et kas see on hästi, mida saaks veel parandada, et see on selline nagu stuudio tööpool. Aga kindlasti meil on ka live lendamist päris palju erinevaid sellised kontserdid, koolikontserdid, eelkõige, mille käigus igalühel on tegelikult võimalus olla ka puldis võimalus seal ühendada kaableid ja saada ka sellest parem ülevaade, et mismoodi see pool käib. Ja, ja sellel aastal on hetkel meil ka päris palju sellist filmi poolt kus me siis näiteks multifilmidele teeme selliseid foone ja proovime siis sobivaid helisid leida, et see kõik toimima saaks. Et seega hetkel see, see eriala tundub üsna selline mitmekülgne ja väga-väga lai, tegelikult. Ma saan aru, et see võib olla live'is, helirežii on pigem raskem kui, kui need ülejäänud, et sa ei tea iial, et mis, milline on saal ja milline on saali akustika. Ja kindlasti see on tohutu väljakutse, et, et just nimelt palju sõltub ruumist tegelikult palju sõltub koosseisust ja, ja iga kord on see täiesti uus. Et ka sama bändi helindades kindlasti teises ruumis on hoopis teistsugune. Kord tegelikult, et kui sa lähed näiteks edaspidi kontserdile kuulama, kas sa nüüd ei jälginud ka, et kohad mikrofonid pandud ja siis kuhu ma ise istuksin? Jah, kindlasti, et on tekkinud selline väike fanatismi öelda, et kontserte kuulates ja kuulamine on kindlasti läinud ka hoopis teistsuguseks, helindajad teadupärast kuulavad väga palju sellist sagedusspektrit nii-öelda. Et millised sagedused on võib-olla puudu või, või milliseid sagedusi on liiga palju ja nii ka kontserdil olles paratamatult, et kui ma varem kuulasin, pigem võib olla näiteks koorikontserdil koori dirigendi seisukohast, et, et mismoodi see muusika kõik toimib, mismoodi häälerühmad on balansis siis nüüd ma pigem kuulan, et kuidas need tämbrid kostuvad, et millist värvi võiks nendest ämbrites võib-olla veel juures olla. Kui sa Sass kaarega olid seotud heliassistendina, mis oli sinu ülesanne seal? Mina olin seotud eriti just tasuta bändide päeval, mis toimus siis Telliskivi loomelinnakus ja meid jaotati seal rühmadesse, sellised kahesed tiimid tehti ja iga tiim sai endale siis graafiku, kes on tema bändid, kus nende kontserdid toimuvad, mida siis oleks vaja helindada. Ja meie tiim siis sai endale Helin-Mari ja radarikontserdi, mis toimus maisiti hotelli hoovis. Ja teine kontsert oli selline punt nagu imp proov ja nemad esinesid siis Telliskivi loomelinnakus ühes kontoris, tegelikult fondervimi kontoris. Ja sinu roll oli seal. Minu roll oli siis hoolitseda heli eest, ehk siis me panime oma tiimiga siis kahene ja diivani ehitasime algusest peale siis üles kogu selle tehnika, panime kõlarid, monitorid, ühendasime puldi ja vastutasime ka siis selle eest, et see heli jõuaks kuulajateni kuste salvestuseta. Kosodovi töö on kruvisid, ei salvestanud saurused, kõik toimus ainult rais. Milline on sinu tuleviku väljavaade seoses helindamisega helikujundamisega või kas sa sooviksid sellel erialal edasi jätkata või jätkad näiteks dirigeerimist? Mulle kindlasti helindamine väga meeldib ja ausalt öeldes praegu on seis väga segane veel. Et kindlasti sellest helindamisest on kasu olnud ka dirigenditöös. Just nimelt kuulmine on läinud kuidagi hoopis teise kohadelt palju spetsiifilisemaks. Et pigem ma ütleks, et need valdkonnad natukene isegi toetavad teineteist, täiendavad, aga päris sellist täpset seisukohta ma hetkel ei oska öelda, et, et mis mulle rohkem meeldib või, või kus ma ennast tulevikus näen. Et pigem, eks ma praegu nokitsen mõlemal alal nii palju, kui kui huvi on ja, ja tahtmist ja aega ja jaksu. Ja eks siis näis, mis tulevik. Ma usun jah, et see on väga kindlasti huvitav, kui kui need integreerida kaks sellist tegevust, kus sa oled siis dirigendi rollis ja samal ajal kuulad neid häälerühmas ja ütled, et mat, näete, bariton, teie võiksite natuke rohkem panna juurde. Sinu soovitus võib-olla publikule, näiteks, kes läheb kuulama mõnd kontserti? See muidugi oleneb ka näiteks saalist. Aga et kus oleks võib-olla selline enam-vähem optimaalne koht, kus näiteks istuda või, või kuulata, kui me mõtleme näiteks, me lähme näiteks mõnda ansamblit kuulama näiteks Niguliste kirikusse? Niguliste kirik on muidugi üleüldse selline keeruline koht, et seal on ju teadupärast väga-väga pikk kaja. Ja tõesti sõltub, kas kuulata koori või siis mingisugust ansamblit. Aga üldiselt sellistel helindatud kontsertidel kindlasti kõige magusam koht on, ma arvan, seal helipuldi läheduses, sest üldjuhul helindajad siiski teevad heli enda seisukohast, ehk siis sellest, kus nad seisavad, loomulikult nad liiguvad ka saalis ringi, kontrollivad, et kõigil oleks enam-vähem võrdsed võimalused saada hea elamus. Aga paratamatult tõesti ruumist tingituna on tihtipeale sellised natuke magusamad kohad ja natukene sellised, võib-olla kehvemad kohad. Aga üldine soovitus oleks jah, kindlasti hoida alati kuhugi helipuldi lähedusse, kui tahta just kõlaliselt kõige paremate elamust saada. Kas sul on näiteks midagi öelda inimestele, kes soovivad helirežiid õppida või soovivad tegeleda sellega kuidagi julgustada neid? Kindlasti on tegemist väga põneva valdkonnaga, tohutult põneva ja väga laia valdkonnaga tegelikult. Et ma tunnistan ausalt, kui ma läksin seda õppima, siis mulle tundus alguses väga lihtne, ma mõtlesin, et no mis see siis ikka ära on, et ta istub seal puldi taga ja keerab lihtsalt nutma, peaalatihti meil ka kontsertidel juhtus nii et alati mingisugune jama õli või või nagu kõigi õnnestunud päris nii nagu oleks võib-olla ise esinejana tahtnud. Aga nüüd, kui ma läksin seda õppima, siis umbes esimese kuu ajaga sai selgeks, et see valdkond on ikka väga-väga keeruline, et selleks, et sellel alal nii-öelda väga hea tegija olla, tuleb ikkagi väga palju vaeva näha. Et see nõuab pühendumist nagu kindlasti iga eriala iga valdkond. See pole üldse mitte lihtne. Aga, aga ta on tohutult põnev, väga paljude võimalustega just seetõttu, et seda on võimalik teha live is, seda on võimalik teha, stuudios on võimalik salvestada, et kõik sellised erinevad valdkonnad kokku tegelikult ja ma arvan, et selleks, et mingil alal hea olla. Ilmselt tuleb valida mingisugune selline võib-olla nišš, et mida keegi teeb, et keskendub rohkem võib-olla live telekas, ta keskendub rohkem stuudiotööle rohkem salvestamisele, võib-olla sellele järeltöötlusele nii-öelda. Et see valdkond on kindlasti tohutult põnev, palju võimalusi täis ja väljakutseid täis kohe kindlasti ka. Tuleme lõpetuseks tagasi sinu tegemiste juurde Nõmme noortemajas, kus sa juhendad muusikastuudiot ja selle raames ansamblit Vanna piis. Meest, muusikat. Ansambel viljeleb. Ansambel viljeleb valdavalt sellist popmuusikat, et me teeme poplugudest töötlusi, siis ansamblile häältele nii-öelda üritame ka kõiki instrumente siis ainult häältel imiteerida nii-öelda mitmeliikmeline, see on viieliikmeline ansambel. Ehk siis teil on enamjaolt ka teosed, on häälsed jah, üldjuhul küll täiesti viiehäälsed ja, ja see on naisvokaalansambel. Et kuna Eesti muusikamaastikul päris palju on selliseid segaansambleid ja meil tekkis huvi, et ühtegi naisansamblit nagu justkui ei tea, et kes tegutseks ka sedasi popmuusika vallas. Ja meil oli just parasjagu selline seltskond koos, kellega me mõtlesime, et võiks proovida, et osaliselt oli see ka väljakutse iseendile seadete kirjutamisel kindlasti ja, ja siis ka laulmisel, et mismoodi see kõik kokku hakkaks kõlama ja, ja toimima saan ma õigesti aru, seal kirjutati seal ka seobrid. Jah, kirjutan mina ja kirjutab ka üks, teine meie laulja. Et vastavalt sellele, kellel parasjagu tuhin peale tuleb või mingisugune idee tekib, saab millalgi kuulutu meid. Ta saab osalise koosseisuna kuulda ilmselt 20. mail sõpruse kinos, kus me teeme koostööd ühe vahva puhkpilliorkestriga popsid ja nemad kutsusid meid kampa ühtelugu siis esitama, nii et, et seal on võimalus täitsa kuulda. Popsid on väga, väga tore, puhkpilliorkester. Aitäh sulle, Kristel Marand, aitäh stuudiosse tulemast ja rääkimast enda õpingutest tegemistest Nõmme noortemajas ja helirežii vallas.
