Te kuulate Raadio kahte. Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossid vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere eetris on raadio kaks ja järgmise tunni jooksul vallutab need eetrilained saade puust ja punaseks. See on saade, kus me vaatame läbi viimaste nädalate põnevamaid teadusuudiseid ja nagu ikka, on meil siin stuudios külas üks asjatundja, kes aitab neid teemasid siis meile arusaadavaks, põnevaks ja lähedaseks teha. Ja täna on mul hea meel siin taas tervitada Tartu Ülikooli arheoloogia vihmargi kontsad, tere. Tere. Ja arheoloogia siis. Teadupoolest selline teadus, mis leiab kadunud asju, taastab kadunud aegu meie jaoks ja ma arvan, et kadunud asjadest me ju selles tänastes uudistes hakkamegi päris palju rääkima ja noh, vähemasti ütleme filmide ja raamatute põhjal, arheoloogi töö ongi leida selliseid ammu kadunud, aga samas müstilisi põnevaid kohti, näiteks kadunud linnad, kadunud aarded, see on see, mida tegi näiteks Indias Johns. Aga tänapäeval paistab, et selliste kadunud asjade leidmiseks ei pea sugugi enam džunglites, vaid seda kõike saab teha ka näiteks kosmosetehnoloogia abil. Ja üks on viimaste nädalate enim tähelepanu pälvinud arheoloogia teema või uudis oli siis selle kohta, et üks, 15 aastane Kanada koolipoiss ütleb, et tema on suutnud avastada ühe kadunud maiade linna lihtsalt istudes oma kodus arvuti taga ja uurides kosmosest tehtud pilte. No Marge, kui tavaline või ebatavaline selline kadunud linnade või asulakohtade leidmise meetod tänapäeval üldse on? Mida tema täpsemalt tegi, oli see, et ta võttis aluseks majja, et aegse nagu tähtkujud ja paigutasid tähtkujude kaardi satelliidipildi peale ja siis ta tegi sellise avastuse, et me tähtkujud ja olemasolevat linnad nende nagu paiknemine langeb kokku. Aga ühe tähtkuju puhul siis avastas, et ühe tähekoha peal ei ole linna. Ja siis uurides seda satelliidipilti lähemalt ta siis nagu leidis seal satelliidipildi pealt selle linna asukoha. Ja see lähtepunkt ongi nagu arusaam, et, et järsku need vanad maiad ehitasidki oma linnad selle suure maa-ala peale niimoodi, et need meenutaksid nagu peegeldaksid taevast maailmale. Tema idee, et ja no on üksikarheoloogia aru nagu astroarheoloogia, mis uurib just seda, et kuidas muistsetest tsivilisatsioon kroonides kosmoloogiast aru saadi ja ka siis uuritakse seda, et et millised olid näiteks maapealsed muinasobservatooriumis. Selline nagu teadusharu on täiesti olemas. Aga nüüd selle antud koolipoissi uurimistulemus tegelikult üsna kiiresti kohe vaidlust, et et seal on nagu mitmeid jagasid, et, et see tõesti esmajoones eeldab seda. Maiadel oli nagu linnuvaade või et nad suutsid nagu maastiku niiviisi planeerida ja niiviisi mõelda nagu tänapäeva inimene, kes on harjunud kaarte kasutama. Aga tegelikult me teame, et kaartide kasutamine, missugune plani graafiline vaade on tegelikult üsna hiline arusaam maastikust muistsed inimesed, nad elasid maastikul linad liikusid maastikul teistmoodi ja nad tajusid maastiku teistmoodi. Ja lisaks maiade uurijad siis, kes kas neid sati pilte lähemalt uurisid selle linna koha peal, mida see noormees avastas või oletatavalt avastas, ütlesid, et see ei näe välja nagu muistne linn seal kaardi peal, et pigem on tegemist kas põllukohaga või lihtsalt mingi koht, kus on mets ära raiutud. No ongi, et kui me vaatame seda kaarti, ta näitab, et kus linn võiks olla ja me näeme seal selgelt, et on selline nelinurkne eristuv ala selle kaardi peal. Niimoodi tegelikult vist on ju saadud jälile küll mingitele mõistetele kohtadele, et sa näed ülevalt, et tõesti, milline piirkond eristub ja kohale minnes selgubki, et näed salongis, kas siis muistsed varemed või linnamägi või midagi sellist, et noh, seal on ka see nelinurk tegelikult ju näha. Ja aeroarheoloogia, see valdkond arheoloogia tegeleb aerofotode ja ortofotode ja sati piltide analüüsimisega ja tõepoolest niiviisi on võimalik avastada muistiseid. Ja miks ka mitte maiade uusi linnu, sest neid maiad tegid linnasid väga palju internetist ma lugesin, et seal on juba praeguseks üle 4000 muistse asula teada, nii et see on nagu tõenäoline, et sa võid sattuda mõned linnapeale. Ja tegelikult ka Eesti arheoloogid me kasutame, ortofotosid või siis ka Lidari, mis nagu aerolasermõõdistamine sel meetodiga saadud kõrgusandmete põhjal tehtud kaarte. Ja just sellised struktuurid, mis ei ole loodusele iseloomulikud kuna, nagu sa tõid, et antud puhul oli siis, et ta on liiga täisnurkne. Et looduses võib olla selliseid struktuure ei esine või näiteks Eesti puhul on võimalik nende kaartide pealt avastada näiteks linnamägesid, kus on linnamäge tavalisest looduslikust mäest eristab just see, et inimene on selle mäe kuju muutnud. Ja siis on sul selle reljeefikaardi põhjal võimalik näha neid tehislik muudatusi mäe juures. Nii et iseenesest see meetod ei ole üldse nagu vale või õige, on täiesti kasutatav meetod. Aga sellele enamasti siis järgnebki tõesti, see, et sa ja, või arheoloog läheb maastikule, lib seal oletuse järgi. Ja antud puhul võib-olla selle koolipoisi õnnetuseks oli see, et sellest tehti nagu liiga kiiresti meedia uudis. Et ja ta sai kohe nagu negatiivse nagu tagasiside, et kes teab, võib-olla ikkagi on tegemist uue linnaga, aga seda tõesti saab öelda alles siis kui on mindud kohale sinna džunglisse ergi vaadatud, mis seal siis ikkagi on? Ja keegi senimaani ei ole seal käinud, et seal eksperdid pakuvad, et samahästi võib tegu olla mingi vana maisipõlluga, võitš keegi, isegi pakkuses kanepipõld seal, nii et et võib-olla jah, liiga vara hõisati selle uudise puhul või Nateedise järeldused, et see peaks olema kindlasti mingisugune vana maiade linn. Kuigi neid linnu ilmselt seal džunglis tõesti on samamoodi ilmsesti kui hakata mingit maala suvalist maala läbi uurima, siis päris suure tõenäosusega võib mingite varemete peale sattuda, kas seal on päris? Ja ja kuulajatele meeldetuletuseks, et sellel aasta talvel oli ETV2s selline tõsielusari nagu kadunud tsivilisatsioonide jälgedel mille autor oli Mihkel Kärmas. Ja selles sarjas tutvustati ühe eesti mehe Rait Küti ja ühe Mehhiko arheoloogi uuringuid Yucatoni poolsaare, kus nad just nimelt otsisid kadunud maiade linnasid. Ja nemad on oma tegevuse käigus seal paari aasta jooksul jõudsid 28 seni teadmata linna jälile, nii et miks mitte. Et tegelikult sa ei pea olema kõrgelt haritud arheoloog, et teha selliseid avastusi, et need on seal veel täitsa saadaval. Küsiksin veel seda, et aga tegelikult see avastus sündis kooli projekti raames, see 15 aastane Kanada koolipoiss nimega William katuuri sai koolist ülesanne teha mingisugune teadusprojekti otsustas, et hakkab võrdlema siis neid maiade tähtkujusid ja linnade asukohti ja nii edasi ja edasi. Et noh, tegelikult selliseid kooliprojektid, see on ju ka meie koolides ikkagi täitsa õppekavas olemas, et oled sa kuulnud või pakuksid välja, et, et kui palju siin Eestis näiteks keskkooli õpilasi oleks võimalik nagu päris arheoloogilist uurimistööd teha. Kas selle võimalus ongi ainult see, et ta tuleb suve sinna väljakaevamistel labidaga vehkima või on ka näiteks muid võimalusi? Meil on võimalusi ja õpilased on ka neid kasutanud, et on tehtud ka mitmeid arheolooge ja alaseid õpilaste uurimistöid. Ja saab teha niiviisi, et pöörduda oma ajaloo õpetaja poole. Kes siis võtab Tartu ülikooliga ühendust, võib otse võtta Ülikooli arheoloogia osakonnaga ühendust ja võib pöörduda ka ülikooli teaduskooli poole, aga loomulikult võib ka osaleda arheoloogilistel kaevamistel, sest see on ikkagi kõige levinum viis, kuidas õpilased saavad aru, kas arheoloogia nendele pakub huvi või mitte. Ja, ja niiviisi jõudsin ka mina arhel. Tooge juurde, et mina osalesin esimest korda arheoloogilistel kaevamistel 15 aastasena. Nii et suvi on ukse ees, nagu ma aru saan, siis kaevamiste hooaeg on juba lahti läinud. Mitmel pool Eestis on selliseid kohti, kus arheoloogid suvel möllavad, ootavad abijõudu. Ja miks mitte? Ja muideks ma julgustan ka eesti inimesi uurima maa-ameti kodulehel olevaid ortofotosid või reljeefikaarte. Ja sealt võib nii mõndagi huvitavat avastada, et nagu ma ütlesin, et linnamajand on üheks selliseks objektiks näiteks see aasta juba, mil kevadel avastati uus linnamägi, Eestis. Linnamägi midagi ei teadnud. Aga samuti on seal reljeefi kaartidel väga hästi tulevad välja muistsed põllusüsteemid, mida maastikul on raske avastada. Nii et kui keegi midagi põnevat seal avastab, sõitva arheoloogidele teada anda Jah, kõigepealt siis arheoloogidele, sisallest meediale, eks ole, järjekord võiks olla selline. Ja meie aitame siis kontrollida, kas ikkagi on tegemist uudist vääriva objektiga? Väga põnev ja kui on, siis kindlasti ma usun, et ka meie saates siin saame siis nagu jätkuloo teha selle kohta kula siia vahele natukene muusikat ja seejärel jätkame kadunud linnade otsimist ja seekord võib-olla siinsamas Eestis. Jätkub saade puust ja punaseks, siin raadio kahes lappame arheoloogia uudiseid ja stuudios saatejuhina Arko Oleski külalisena Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa ja maiade kadunud linnade otsimise juurest. Siirdume Eestisse ja ka siin tuleb välja, on tegelikult päris palju. Noh, kas nüüd just linnadeks võib nimetada, aga kadunud asulakoht või vähemasti peatuspaiku, kus vanaajal inimesed on elanud? Neid on avastamist ootamas veel küll ja küll ja üks kassist ootamatu koht minu jaoks oli küll ootamatu see, et tegelikult kust viimasel ajal on järjest hakatud leidma on Peipsi järve rannik kas me siis leiamegi päris vee alt igasugu põnevaid leide. Ja see uudis, mis nüüd meediasse ajakirjandusse jõudis, puudutas just Peipsist leitud uusi kiviaja asulakohti ja see on erakordne. Peipsist endast on kalurid kui juhuleide, näiteks musta värviluutükke ja õngekonks kivikirveid haar On leitud ka varem, aga need on olnud juhuleiud, mis on jäänud näiteks võrkudesse kinni. Ja varem ainuke koht, mis oli kindlad nagu Aroloogiliselt teada kiviaegne asulakoht peres on Emajõe suudmes. Et see koht oli nagu teada, et seal on kiviajal inimesed elanud. Aga kogu ülejäänud Peipsi kaldaala ei. No alates seal Peipsi põhjaosast kuni siis põhimõtteliselt Emajõesuud, ma olen teadmata, kas seal inimesed elasid või mitte. Ja asjalugu on ka selline, et kiviajal tuli Peipsi veetase madalam kui praegu, nii et kui mererannikul on veetase alanenud, nii et sealsed mereäärsed, kiviaegsed, asulakohad on tänapäeval maismaal, siis Peipsis Vastupidi, et jah, me teeme Vabaduse väljakul, oli vanasti selline kalurit asuala ka siis Peipsis on nagu kõik need vanad kohad sisuliselt ära uppunud. Nad on ära uppunud ja seda ei olnud arheoloogid ka tegelikult endale nagu päriselt teadvustanud või, või noh võib-olla mõned uurijad olid mõelnud, aga kuna nagu ei olnud ka ühtegi tund või neid on ka väga raske leida siis oligi nagu see kuurimate ala, nii et selles mõttes need praegused leiud muudavad kiviga asustuspilti väga palju, et meil on terve üks uus regioon juures ja me saame nagu palju paremini aru, mismoodi need inimesed käitusid tollel ajal. Aga mida ja kust me siis leidnud oleme või mitte, meie, ütleme arheoloogid, eesti arheoloogid. Õigupoolest see inimene, kes enamuse nendest leidudest on praegu teinud, ei ole üldse elukutseline arheoloog, aitan arheoloogiaentusiast hobiarheoloog Andri pab, uurinud ja tema on nüüd süstemaatiliselt läbi käinud. Peipsis suubuvad jõgede suudmealasid ja mitmeid neid on nüüd süvendatud, seal on suured ehitusprojektid, ehitatakse nii maju kui ka siis süvendatakse sadamakohti, sinna tehakse. Ja siis on tõstetud seal pinnast välja ja siis ta on vaadanud läbi neid välja tõstetud pinnast. Aga ta on ka vee seest otseselt leidnud asulakohti, nii et alates 2012.-st aastast kuni nüüd tänavu, nii on ta kokku leidnud tema ja siis Ta on koostööd teinud arheoloog Maili Royoga muinsuskaitseametist. Nad on siis kokku leidnud 13 uut kiviaja asula kohta. Ja seal osa arheoloogia oli vahepeal nagu kahtleval seisukohal, et kas need ikkagi on need tõepoolest seal algses asukohas olnud asulakohad. Et äkki nad on kuidagi sinna kandunud. Aga nüüd nad on sealt saanud niivõrd palju materjali, et on võimalik olnud ka täpsemalt dateerida ja seal on ka veel selline asjaolu, nad on leidnud hulgim savinõude kilde erinevat tüüpi ja osadel kildudega kõrbekiht säilinud mis on tekkinud sinna toiduvalmistamisest. Aga see saab olla säilinud ainult siis, kui need on algsed ladestunud, et kui savinõukillud on loksunud aastasadu või tuhandeid vee sees, siis kõik selline kõrbekiht lihtsalt hävib ära. Ja noh, lisaks keraamikale on nad saanud tööriistu, jaga hammasripats seitse koerahammas metsahammastest. Siis on seal kalastusvahendeid, luust, nooleotsi, harpuun, õngekonkse noh, igal juhul see materjal on täiesti noh, väga selgelt näitab, et seal on olnud pikaajalised asulad ja nüüd selle leiumaterjali põhjal on olnud võimalik ka öelda, et Nendes Peipsi-äärsetes asulates on elatud alates 5000 enne Kristust kuni 1500. Nii et mõtlesin väga pika perioodi jooksul. Leidude põhjal teada saame siis nende inimeste kohta, kes seal elasid, millega nad tegelesid. Millised olid nende majad. Kõike sellist, mida nende elukohta oskame nüüd öelda. Praegu natukene vara veel, et seal ei ole, nendes kohtades ei ole tehtud arheoloogilisi kaevamisi, et need on Need leiud on korjatud siis välja tõstetud pinnasest. Ja siis rannalt, nii et, et seda, kas seal on olnud majad ja millised ehitised või lõkkekohad. Et seda saab ikkagi öelda ainult siis, kui tehakse arheoloogilisi, aga mis siin ja muidugi need kohad vääriksid kindlasti arheoloogilisi kaevamisi. Aga siis tuleks minna või olla. Ja praegu mõned kohad, mis seal süvendatud, ma sain aru, et need on umbes nelja meetri sügavusel tänada, sest maapinnast no ma uurisin ka andrilt, kes siis on üks põhiline nende asulakohtade leidja tema käest järgi, et et noh, et kus on kõige sügavamalt vees istusid, said et mõned leiud, ta sai niiviisi talivööni vee sees. Aga jah, et neid leida, et ta on saanud korrades siis kui on madal veeseis ja noh, kuna eelmine aasta oli väga madal veeseis, siis eelmine aasta oli tal väga hea saak, sealt. Nojah, me ei saa soovida, et oleks madal veeseis, sellepärast et see ei ole ökoloogiliselt väga hea. Arheoloogidele jälle oleks nii, et et vaatame embkumb, aga igal juhul hammas on verel, nagu ma aru saan, arheoloogidel müüridele, et, et on näha, et, et seal on tõesti arvukalt uusi ja põnevaid kohti, mida uurida, kui vähegi võimalus avaneb, siis minnakse. Kuulame siia vahele taas natukene muusikat ja ehk siis jätkame kiviaja eestlastega. Puust ja punaseks. Jätkub saade puust ja punaseks täna siis arheoloogiateemadel ja kui lõpetasime eelmise saatelõiku eestlastega, kes elasid Peipsi rannikul asulakohad vot sinna ja nüüd vaikselt paljastavad oma saladusi, siis noh, see traditsiooniline koht, kus arheoloogid ajast aega on saanud kõige rohkem informatsiooni on need kohad, kus inimesed on teadlikult midagi maapõue sisse pannud muuhulgas ka omaenda lahkunuid, ehk siis kalmistud. Ja nagu ma aru saan, siis kohe-kohe on kaitsmisel üks doktoritöö siin Tartus, mis vaatabki just kiviaja inimeste matuseid Eestis. Täpselt nii, et see on siis esmakordselt, on kokku võetud kõik teadaolevad kiviaja matused kuni hilisNioliitikoweeni, et nöörkeraamika matused jäävad välja, aga no põhimõtteliselt suurem osa matuseid on siis selles doktoritöös analüüsitud. Vaarikut räägime konkreetsetest aastaarvudest rääkides, siis on 6500 kuni 2600 enne Kristust. Kiviaeg meil algab Eestis või kõige varasemad asulakohad, mis on teada, on juba 9000 enne Kristust. Sellest ajast me lihtsalt ei tea matuseid. Nii et 6500 on see aeg, kus me arheoloogilised näeme või, või, või meil on teada, et ta maetud selle töö puhul on. Jan matmiskombed analüüs on väga oluline osa aga selles töös on mari tõrv, kes seda tööd kaitsma hakkab. On lisaks uurinud ka nende inimeste toitumist. Et ta on teinud Ostioloogilise analüüsi, määranud ära luustike vanuse ja soo ja nii edasi aga siis teinud ka luude isotoopanalüüse. Nende stabiilsete isotoopide analüüsimise põhjal on võimalik välja selgitada millest inimesed toitusid, kas nad toitusid peamiselt taimedest või kalast või lihast. Ja need uurimistulemused on võib-olla kõige sensatsioonilisemad selle töö puhul. Ja sellepärast, et me teame, praegu on väga populaarne paleodieet, söö nagu kiviaja inimene tünne, siis saame teada, mida kiviaja inimesed siin Eestis sõid. Nii et ole lahke, palun valgusta meediat, teaksime oma homset toidulauda, planeerida. Mari uurimistulemuste põhjal selgub, et kogu see perioodi jooksul, millest siin juttu on, Messoliitikuminejalitikum annad põhiosas toitunud. Nagu kütid ja korilased kalast, lihast ja siis taimedest. Mis on uus selle teadmise puhul, on see, et me oleme arvanud, et Nioliitikumi kiviaja lõpus inimesed hakkasid tegelema juba maaviljeluse ka. Ja see on olnud kas nagu siukseid meie kivi uurimisnoh ka nagu varasemaid, et noh, nagu avastusi võib üks nagu trende, et viia see maaharimise algus, need võimalikud tänaseks ja seda on toetanud õietolmu analüüsid, et meie soosetetest on leitud teravilja õietolmu juba seal aasta 4000 enne Kristust mari töö nüüd näitab, et võib-olla jah, seda õietolmu seal on neid võib-olla see teravili seal kuskil kasvas. Aga need inimesed vaatan seda ja ei söönud seda. Ta võrdles siis kiviaja inimeste toitumist pronksiaja inimeste toitumisega. Ja seal ta oli ikkagi väga selge vahe pronksiajal, nad Vitsutasid leiba ja putru süüa. Aga kiviajal Nathanit ikkagi, kuni siis 2600. aastani enne Kristust toitunud noh, nagu ühesuguselt kogu selle 4000 aasta jooksul. Ja rannikualadel nad sõid merega loojad püüdsid hülgeid ja need, kes elasid mandril Sisemaal, nemad püüdsid siis järve kalu seal haug ja ahven on kõige nagu peamised ja mereranniku lähedastes asulates on seal näiteks kammeljalt tüütud. Mida me nendest haudadest veel teada oleme saanud, et kui, kui vaatame neid matmiskombeid kas või hauapanuseid, siis kas sealt tuli ka midagi uut teadmist selle kohta, et kuidas inimesed tol ajal elasid ja kuidas nad mõtlesid? X mari olulisemaid uurimistulemusi, mis puudutab matmiskombeid, oli ka see, et ta näitab, et nende 4000 aasta jooksul matmiskombestik üsna püsiv. Et aga noh, samas igas paigas olid väikesi variatsioone mis on kiviaja matuste puhul teism, voodiku hilisematel perioodidel on see, et tollele rajal maeti asulatesse vot sealsamas, kus inimesed elasid, olid ka matusepaigad muinasaja hilisematel perioodidel kell on kalmistu tasunud reeglina ikkagi asulatest väljas. Ja nii oli ka keskajal, et see tänapäeval linnades on meie kalmistud linna sees, noh, see on lihtsalt sellepärast, et linnad on kasvanud, aga noh, tegelikult ikkagi algselt on kalmistud rajatud linna serva või linnadest väljapoole. Aga kiviajal nad elasid nagu nutega palju tihedamalt koos. Et see, see on üks nagu selline iseloomulik nähtus kiviajale. Ja kui palju selliseid matusekohti siin Eesti aladel siis üldse on ja kust kandist neid on leitud? Praeguseks on sellest perioodist, mida mari tõrv analüüsis teada 18 matmiskohta ja inimesi luustika või siis nad analüüsis ka üksikuid luid, et inimesi kokku umbes 200 inimese säilmed on meil teada ja noh, muidugi see arv on ikkagi väga väike, siis see periood on väga pikk 4000 aastat, see on umbes 160 inimpõlvekiviajal. Et aga noh, samas jälle nagu teaduslikus mõttes on see täiesti representatiivne nagu uurimismaterjal. Et kui näeme, et kusagil midagi muutunud, see siin nagu eeldada, et kõikidel 4000 aastat elu siin maailma veerekese peale oligi üsna ühtses rütmis inimesed küttisid, püüdsid kala, korjasid juurikaid, matsid oma surnuid, et sel ajal tegelikult mingeid suuri murranguid ja muutusi ja arenguid vist väga ei olnudki. Meil. Selles mõttes küll, et alates pronksiajast, kui me selgelt nagu ühiskond muutub viljelusmajanduse ühiskonnaks või hakatakse nagu teravilja kasvatama siis mitte ainult Eestis mujal maailmas kites nagu tsivilisatsioonides, ühiskonna areng nagu intensiivistub tunduvalt ühiskonnad muutuvad keerulisemaks ja innovatsioone rohkem ja nii edasi ja nii edasi, et aga samas kiviaja puhul võib olla ka see, et, et seda materjali on nii vähe jätab meile ka sellise mulje, et, et nad elasid väga ühetaolist elu. Et kuna me lihtsalt ei tea, et võib-olla seal toimusid ikkagi muutused näiteks usundis või, või mingid kultuurilistest nähtustest, mis ei jäta materiaalseid jälgi, nii et see ei ole ka päris välistatud. Et teeme siinkohal taas muusikalise pausi ja viimase uudise võtame ette pärast seda Ka siin. Puust ja punaseks. Ja tõmbame tänase arheoloogia uudistesaatega kui veel ühe sellise võib-olla suure pildi uudisega, ehk siis uuring, mis püüab anda ülevaadet selle kohta, kuidas Euroopa asustamine ikkagi läbi aegade käinud on, sest sest seeme mulle tundub, on olnud üks suur kindluse küsimus, kes ikkagi on eurooplased kust nad tulid? Kui kaua nad on kusagil elanud? Kui palju on meil toimunud sellist asendumist, et tulevad sisserändajad ja söövad vanad inimesed, väljundid, sulanduvad nad endasse või täitsa suretavad välja, et selle üle on väga palju ju veetud ja üks uus võimas relv, mis nüüd selles debatis on järjest tugevamat rolli hakkavad mängima ikka jaa, võtamegi ette ühe värske geneetika uuringu, mis siis püüabki anda pilti sellest Euroopa asustamise protsessist ja nagu ma aru saan, siis see on juba selline tõesti väga pikaajaline pilt, et sisuliselt oskame nüüd midagi öelda selle kohta, kes olid need esimesed üldse inimesed, kes Euroopasse tulid ja kuidas umbes kiviaja lõpuni, need arengud meil siin käisid. See tõesti on üks viimase aja suuremaid ja olulisemaid uuringuid. DNA analüüs on tehtud üsna pikka aega. Aga see suur murrang vana DNA analüüsi, mis seal toimus alles viis-kuus aastat tagasi kui õpiti, siis vanadest luudest tegema täisgenoomi analüüsi. Ja nüüd selles uues uuringus tutvustatakse ka uut meetodit, mis aitab vähendada probleeme saastumisega. Et erinevalt tänapäeva inimese DNA analüüsist on vanade luude DNA analüüsimisel kõige suurem probleem jusse, et nad on saastunud ja saastumine võib toimuda ka laboris. On igasuguseid markantseid juhtumeid, kuidas vanade luude DNA näitab miskipärast pärinevaid seal kust on laboritöötajad pärit. Et, et aga nüüd on ka selles vallas astutud väga suur samm edasi. Nii et see on praegu see uuring. Ta on ka teada, et on nagu mitmeid teisi sarnaseid uuringuid ka käimas. Ja ühte uuringut, mis puudutas maoviljal, et tulekut Euroopasse mega ühes varasemas saates tutvustasime. Nii et ja see on praegune tõesti tippteadus ja uusi tulemusi võib tulla iga tund. Ja kui varem oli teada, umbes oli järjestatud nelja luukere genoom tollest kaugest ajast, siis siis selle uuringu jaoks nüüd võeti kokku 51, oli see vist 51 uut sellist genoomi järjestust, mis tegelikult annab meile palju parema pildiga niimoodi ajalises mastaabis. Kuidas need muutused toimusid? Ja, ja noh, võib-olla siis natukene lähemalt tutvustada tulemusi tegelikult oli üllatavalt palju selle, mis need uurijad said Nende luustik analüüsimisest. Aga võib-olla kuulajatele ka meeldetuletuseks, et et kui nüüdisinimene saabus Euroopasse umbes 45000 aastat tagasi, siis Euroopas elasid neandertallased. Ja üks selle uuringu tulemusi puudutab ka nüüd uusi teadmisi selle kohta, et milline on Ander taanlase geneetiline pärand meis. Sest seda, et Ander, taanlased ja nüüdisinimesed elasid koos ja said ka ühiselt järglasi, seda teati juba varem. Ja kõigis meis on selle tõttu ka natukene neandertallased säilinud. Et protsenti genoomist oli, sea talle seda meile pärandanud näiteks autismi ja skisofreenia ja mitte kõike nagu meeldi haigusi. Aga selle uuringu tulemusena selgus, et perioodi jooksul siis, kui see nüüdisinimene Euroopasse jõudis 45000 aastat tagasi, kuni siis kiviaja lõpuni 7000 aastaid tagasi vähenes nüüdisinimeses neandertallaste DNA osakaal kuuest protsendist kahe protsendini mis näitab nagu seda, et loodusliku valiku tõtt tega neandertallaste DNA meis nagu pidevalt vähenenud. Nii et ikkagi, kui sul on seda rohkem, siis ta ei ole ikkagi hea ja sa oled teistega võrreldes kuidagi kehvemas seisus ja nii ta järjest ilmselt vähenebki, et, et see on see autorite loogika seal taga olnud. Ja järgmine tulemus, mida nad said, on seen nüüdisinimesed, kes Euroopasse jõudsid. Mitte kõik nendest ei ole saanud järglasi, kelle geenid meis elaksid, et seal on osa nendest nende geenid ei ole edasi kandunud, ühesõnaga oleme palju surnud? Jah. Et nendel puudub geneetiline sugulus tänapäeva inimestega. Küll aga omavad Need indiviidid, kes elasid pärast nagu 30 seitsmed tuhanded aastad tagasi. Nendel on sugulus tänapäevaste inimestega. Kas see puudutab muidugi kõiki neid ainult neid viitekümmend üht uuritud luukere kätte, eks ole, et, et siin võib igaüks mõelda, et kui tegelikult laiaulatuslik järeldusi me saame teha, aga noh, see materjal nagu näitas seda, et need luustikud, mille vanus olid nooremad kui 37000 aastat, nemad juba omasid sugulus tänapäeva inimesega. Nii et siis võib maalida selle pildi niimoodi, et need esimesed inimesed tänavainimesed, kes jõudsid Euroopasse elasid siin mõni 1000 aastat, aga siis konkurentsis alla mingile teisele inimrühmale, kes siis on muuhulgas peamiselt meie esivanemad. Aga lugu ei lõpe seal, nagu ma aru saan, tegelikult ühel hetkel tuli veel selline suur mass väljastpoolt peale, kes siis omakorda on suures osas meie noh, tänapäevase eurooplaste esivanemad, kes omakorda siis need senised põliselanikud surus vähemusse. Siis nagu ja ma tegelikult tahtsin veel, seal oli ka veel vahepealne vahepealne uurimistulemus üks tulemus oli perioodist 37000 aastat tagasi kuni 14000 aastat tagasi. Seal vahepeal nad et Euroopas nagu levi selline inimrühm, kellel ei olnud väljastpoolt mõjutusi, aga samas nad ise Euroopas nagu liikusid väga laialdaselt ja, ja Euroopas endas, siis oli Kaavel siukseid väiksemaid inimrühmi, mõned ikkagi jäid alles. Kes jälle selle laialt levinud inimrühmaga nagu ei omanud geneetilist sugulust. Et et tegelikult ka Euroopa enda sees on sellised nagu rahvaste rändamised ja, ja sihukesed migratsioonilained toimunud. Nii et see vestonitse klaster või rühm, kes saavutas siis vahepealsel ajal Euroopas ülekaalu ja tõrjus siis väiksema rühmakest Hispaania aladele siis 19000 ta aastaid tagasi, kui Euroopasse jää hakkas taanduma, sisse ibeeriasse jäänud inimrisk vallutas Kesk-Euroopa alad ja suundus põhja poole, nii et nendes tegelikult siis nemad nagu muutusid domineerivaks. Aga lugu tõesti ei ole veel sellega lõppenud, et nüüd ma jätkan sealt, kus siis vahepeal lisandusid, et et siis umbes 14000 aastat tagasi tuleb suur migratsioonilaine väljaspoolt Lähis-Idast ja Kaukaasia just ja nemad on nii tugevalt mõjutanud siis kogu seda Euroopa populatsiooni ilmselt osaliselt hävitades, aga ka kindlasti segunedes, nii et nende geneetiline pärand on meis nagu kõikides olemas. Ja see uuring tõepoolest põhjenemidel 50-l ühel kiviaja luustikul, kellest ükski vist ei pärine Eestist. Ükski nendest ei pärine Eestist, sest Eesti ei olnud sellel perioodil asustatud. Tõsi, meie nii jõudsid inimesed dist alles umbes 10 11000 aastat tagasi. Just. Aga kas tänapäeva arheoloogid on ka juba tõesti niimoodi treenitud, et nad mis tehes, kui paistab, mõni luu tüks, nad kohe mõtlevad ka sellele, et aga järsku saab siit ka DNAd ja siis käituvad vastasele, ma ei tea, kas peab mingi kummiülikonna või kileülikonna ümber tõmbama, et seda saastumist vältida, et et kui palju need tänapäeva arheoloogid juba mõtlevad ka, et kust saaks geenimaterjali? Mõtleme küll ja me ka teeme koostööd geneetikutega nii Eestis kui välismaal aga väga paljud geenianalüüsid ja ka selle uurimuse geenianalüüsid on tehtud juba varem kogutud luude põhjal. Ja tegelikult see tehnoloogia on arenenud juba selliseks, et Ta saab usaldusväärseid tulemusi ka luudest, mis on ammu kaevatud ja üldse mitte mõttega, et neid hakatakse geneetiliselt analüüsima, et tehnoloogia on nii palju arenenud, et et ei ole ilmtingimata kohustuslik. Nagu tagada steriilne keskkond kaevamisel. Ja kindlasti, kui need uurimused jõuavad järjega ka Eesti lustikeni, siis saame ka rohkem huvitavat teada selle kohta, kes meie oleme. Kust meie tuleme? Sellega tõmbame tänasele puust ja punaseks saatele joone alla. Täna politseistuudios. Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa ja saatejuht Arko Olesk. Kohtume taas nädala pärast.
