Aiatark. Imeilus pehme, paks, valge lumi katab praegu kõik aiad. See on põhjus, miks me räägime täna sellest missugusest aiast üks hobiaednik võiks unistada ja missuguseid plaaned oma aias võiks teha. Aga kõigepealt harrastusaednik Mart viirus, küsime. Missuguse tundega te täna oma valge lumega kaetud aiast tulite siia raadiomajja salvestama, kas teil on süda rahul, kas aias on kõik korras? No praegust ilma arvestades, arvestades neid suuri sadusid torme, üleujutusi ja hästi sooja ilma ja, ja võib-olla oodatavate ilma jahenemist, et ega talv taeva ja siis see üleminek tundub olevat igati pehme ja taimedele vastuvõetav ja ja mingisuguseks eriolukorraks aedniku mõistes põhjust ei ole. Te olete hoidnud silma peal ka nendel Trindidel, mida maailmaaianduses väga armastatakse, aga mida võib-olla Eestis vähe tuntakse. Mis on see vana maamaja aed, mida te tänases saates tahaksite meile tutvustada? See on niisugune aed, mida mingisugustel põhjustel peavad Inglismaa aiapidajad enda prioriteediks, kuigi sama meie vanaemad, aiad ja ka taluõueaiad on kauged eelkäijad sellisele aiatüübile. Kuid erinevus. Inglismaal arenes niisugune talu maja ja maamaja aedade kujundamine palju kõrgemale tasemele välja. Algus oli nagu Eestiski naturaalmajanduslik poegade majapidamised, kus loomad ja algsed kultuurtaimed olid lihtsalt aiaga üksteisest eraldatud. Aga 18. sajandi lõpus jõudis Inglismaa tänu oma tööstuse arengule asumaade kasutusele võtmisele põllumajanduse intensiivistamises üle. Ja muidugi ka tänu soojemale kliimale sellisele arengutasemele, kus maal vabanes tööjõud enda elust hoidmiseks ei pidanud no iga inimene hommikust õhtuni enam tööd tegema ja siis suurmaa omanikud nende inimeste ärakasutamiseks leidsid uue meetodi ja palkasid endale arhitektid, kes muutsid külamaastiku talupojad asustati sõna otseses mõttes ümber Arhitektide poolt projekteeritud ideaale. Selt planeeritud ornamentaalsetesse külakestesse. Talupojad said maapidaja käest riietuse, mida nad pidid kandma ja tasu selle eest, et see küla näeks kena välja, millega võiks kõrval suur maaomaniku ees uhkustada. Ja selline talupoegade sunniviisiliselt iluaiandusega tegelema panemine. Eestis ei jõudnud iialgi see põllumajanduse ja iluaianduse areng sellisele tasandile. 19. sajandil Inglismaal sellele kõigele Jeldule punktiks tabaski aiapisik peaaegu et kõiki elanikke kihte ja Victoria ajastul muutus aiapidamine väga prioriteetseks ja väga prestiiž, eks. Ja, ja ta oli nagu kõikides nii rikastes kui vaesemates elanikkonna kihtides tohutult populaarne Eesti, sellest meie vanaema lillepeenrast nüüd natukene läheks terviklikuma aiakujunduse nii välja ja kui keegi nüüd sooviks sellist taimesõbra aeda, kus kohta võiks kokku kuhjata nii oma tuttavate käest saadud taimed kui ka oma vanavanematekodust toodud taimed, Mudeli põõsad, niisama kuskilt saadud seemned, taimed, siis selline maamaja aia stiilis aed, aed võiks isegi asuda äärelinnas ta võib-olla suvila aed, ta võib olla eramaja aed. Selline aed pakuks küllalt võimalusi. Samas Ta ei pea olema viimseni korda tehtud, niisugused formaalsed praegult väga populaarsed ja omal moel askeetlikult kaunid okaspuuvormidega aiad nõuavad väga korrektseid, murusid pidevat hooldust, kõikide Me haiguste tõrjumist ja, ja tänu sellele ka väga palju mürkide kasutamist. Ega siis mürgitamine ei ole ka puhtalt inimesele ei kasulik ega ka meeldiv tegevus. Aga sellises aias, kus taimedel lastakse vabalt kasvada, kus taim, mis ei saa selle kliima või mullaoludega hakkama, tema asemele laiutab teine osas või, või püsilill kellele antud aiatingimused ja antud maaja koha tingimused on sobilikumad, tema täidab ära selle tühja augu, ilma et mingisugust tühimikku jääks. Eriti oluline on see hekkide puhul niisugused maa stiilis hekid koosnevadki paljudest taimedest enamus on sellised meile hästi tuntud ja isegi looduses Reeli kohatavad nagu Sarapu lodjapuu, kibuvits, viirpuud, laukapuud, must leib, seeder, Lääne-Eestis on ta hotell, on ta, ütleme sihuke leitav taim, Inglismaal on ta ilmselt tavaline. Ja need niisugused taimed võib istutada üle ühe või gruppidena hekiks. Ja Inglismaa soovitus on, et sellist hekki pügatakse üle kahe aasta. Nii et ühel aastal peale pügamist selline hekk ei õitse. Ta kasvatab pikad võrsed, mille, millel valmivad õienupud. Järgmine aasta õitseb selline hekk väga rikkalikult lodjapuud, leetrid, kibuvitsad, viirpuud, laukapuud, kõik viljuvad, neil on kena sügisvärv ja sama aasta lõpus uuesti see hekk pügatakse maha sellist hekki kujundamise ja selliste taimedega segaheki moodustamist. Ma ei ole Eestis kuskil näinud, aga, aga ma väikest viisi olen oma aia seda katsetanud ja ja mina pean seda väga meeldivaks nüüd samuti selline hekk jääbki aiale pruuniks. Tema ette ei, ei pruugi ta muru, vaid mööda sellist hekki võib kasvatada kõrgeid püsililli ronitaimi. Väga sobilikud on väikeseõielised elulõngad. Kindlasti peaks sellises aias olema ka ruumi lõhnataimedele ja lillhernes on näiteks üheaastastest taimedest selline, kellega meil kõigile meeldivaid mälestusi olnud, aga harva teda siiski aeda. Tänapäeval teda keegi endale külvab, aga lillehernes on üks selline taim, mis oma välimusele lisaks pakub ka väga head lõhna, mida, mida sellises vanas stiilis aias ei peeta mitte väheoluliseks ja lõhn stimuleerib aju kõige ürgsemaid osasid limbilis süsteemi meeldiv lõhn kutsub esile selliseid emotsioone, mida me ainult silmadega vaadates ei suudagi saada, nii et ütleme, et see lõhn, mida me sealt aiast saame ja, ja ütleme, ronitaimede puhul on lillhernes kahtlemata favoriit number üks püsinud ronitaimedest hea lõhna, liaan on ka kuslapuud, kindlasti lõhnavad kuslapuud. Taustaks selline selle kahe aasta pügatav hekk ees ronitaimedega nüüd nüüd vastu muru võib olla ääristatud püsililledega. Selline püsilillepeenar on võrdlemisi sarnane peenrale, millest meil oli ka septembrikuu saates juttu selline vanaema aia lillepeenar, kus kohas võib kõiki meil vanaemadeaegseid taimi, kõiki taimi, mis, mis on kõrged püsililled, pojengid, käokingad, kõikjal lupiinid, kõik võivad olla segamini no mingisugune värvi kontroll, et aga see on ka väga isiklik tasand, et ütleme, et kõik, mis tundub endale kena, see ongi kena ja need taimed võiks olla nagu Eesti lillepeenrast erinevalt istutatud, väga tihedalt need taimed ise leiavad endale koha, nende vahel moodustab mikrokliima. Umbrohule ei jäägi ruumi näiteks kevadel selline peenar vajabki hooldust ainult kevadel, kui tuleb eelmise aasta kuivanud võrsed oksad eemaldada. Ja nüüd vasttärganud nende põõsa lille, püsilillepõõsaste südamikud kobestada ja taimede vahelised alad kata esimese murukorra ajal saadud niidetud muruga. Sellise mulsiga kaetuna kaetakse kinni liigsed aiataimede seemnest tärganud võrsed, samuti umbrohud. Ja siis kuskil maikuu lõpu poole vajab see peenar veel kord hoolt, kui, kui seada ülestoed niisugustele kõrgeks kasvanud vaatele taimedele nagu kukekannus ja ja mõned käokingad, on vaja teha kas bambusritva test või sarapuukeppidest. Niuksed püstkojad, laadsed, toestused ja ülejäänud taimed kinnituvad juba juba nendele omakorda toestatud taimedele, nii et et sellistele suve ja sügisepoolse teletormidele. No ütleme niimoodi keskmisel toestatud peenar peab väga hästi vastu ja kui veel arvestada seda, et nende püsilillede vahel võivad olla tohututes kogustes istutatud väikesi madalaid sibullilli, mis selle kevadel peenraelustavad kõik lumikellukesed märtsikellukesed rookust teiste taimede vahel võib-olla nii hästi vastu ei pea, aga ka neid võib sinna vahele panna, kuigi no ütleme peale teist-kolmandat õitsemist nad ilmselt kaovad, aga, aga selline peenar pakub minu meelest meie Meie kliimas väga ja püsivalt väga ilusat vaatepilti ja maalilist vaatepilt. Nüüd see puudutas kõike aia ääristust, kus taga seisab kõrge ees koos ronitaimedega kõrgete püsililledega, mis võivad omakorda olla ääristatud madalate püsililledega ehk kiviktaimla taimedega. Jaa, ja see läheb sujuvalt üle niisuguseks maa õue muruks, mida ei pea umbrohu hävitamiseks mürgitama, mida, mida niidetakse veidi harvem, et ütleme seal Bellis, mis kasvab muru sees, isegi see võilill on omal kohal. Mida üle korra võiks niita, et mida, mida ei pea nii palju hooldama kui formaalselt ilusas aias olevat muru ja, ja maja tuleks katta samamoodi kõrgete ronitaimedega, et maja mõjuks aia poolt vähemalt vaadates tuna sellise mätta laadsena, et sa eladki nagu, nagu poku selles majas, et, et meil, eestlastele võiks olla üllatuseks see, et maja äärde väga sobivad puud on näiteks õunapuud näiteks pärlid, viirpuud, neil on üks suur sammasjuur, mis kivi vundamenti väga vähe häirib ja ta ei aja niisuguseid kõrval juuri, mida me oleme näiteks papli puhul harjunud nägema, kuidas papli juured ja ja, ja, ja läksid kõik keldritesse välja, lõhkusid vundament, et, et ütleme, tegelikult võiks olla julgem kogu oma maja haljastamisega, nii et kui me asume sellel taluõuemurul selle aiapiirde ja maja vahel, siis me oleme Kaherohelise müüri vahel. Kustis ütleme, vaatavad õuemaja aknad ja ka see uks, kust võiks aeda saada. Nüüd see majaäärne puude ja ronitaimede kiht võib ka muru poole muutuda, püsilillede peenrad siia veel madalat, eks püsililled, eks edasi niimoodi, et, et see aed on üks taimesõbra paradiis, mida kauem selline aed aastate lõikes, mida vanemaks ta muutub, seda mikrokliima muutub sellisest aias väga pehmeks, nii et, et kui, kui selline aed on, ütleme, umbes 10 aasta vanune, siis võib seal tõelisi eksoote veel proovida teiste vahele panna, näiteks ütleme, magnoolia või noh, Eesti tingimustes on selline taim, mis, mis meil kasvab, kavisteeria, niisugune haruldane ronitaim, mida, mida meil on praegu, et viimastel aastatel müüa olnud ja, ja mida, mida varem on ikkagi Vahemere rannikul ainult imetleda saanud, aga, aga sellisesse aeda need taimed kindlasti sobiksid. Ja kui juhtub olema külm talv ja mõned nendest eksootidest hävivad, siis sellises üle taimestatud aias, kus võib kasutada aastaseid ja samuti üheaastase, telli need tühjad kohad, mis tekivad peale mõne taime hukku, need automaatselt täidetakse niisugust, et ütleme meele onu langust selle tõttu, et minu ilusad taimed, mis ma istutasin eelmisel aastal näiteks mingisugune kallis roos või et ta on hävinud ja, ja mis ma nüüd selle asemele paned sellises aias need probleemid jäävad täiesti olemata. Vana maamaja aiast rääkis harrastusaednik Mart Veerus.
