Aiatark. Tänase aiatarga saatekülaline on aiandusmagister ja Räpina aianduskooli õppejõud Andres Vaasa. Tere tulemast saatesse filmi. Praegu on väljas ilus päikesepaisteline ilm. Paks lumekord on kõikides aedades. Kas see on nüüd aiapidaja unistus ideaalsest talvest? Aia jaoks? Üldjuhul küll, kui ei oleks seda, et see vahepeal ära ei sulaks, et sageli see kohev lumikate siis on üldiselt ideaalne kattematerjal sest ka ligi kolmekümnekraadine pakane ei tungi tegelikult 60 sentimeetrise lumekate alt eriti taimedele ligineb, seal see temperatuur ei lange alla miinus kümmet kraadi, selline paks kohev Lumikate siis on ideaalne kattematerjal, aga eesti tall nagu teate, on selline suladega ja sageli pärast sulasid siis lumikate isoleerivad omadused vähenevad ning selle tagajärjel muidugi see soojapidavus ja ütleme kõik sellega kaasnev õhustatus väheneb ning see võib siis paljudele taimedele olla kahjulik kaasa arvatud kõik väiksemad kääbuspuud. Jaga igihaljad näiteks püsikud, mis jäävad selle tagajärjel sageli õhupuudusega. No mida aiapidaja võiksin ära teha? Kui on nüüd väga külm, madal temperatuur, kui lund on vähe, siis kuhjata lund ümber külma hellade taimede. Niimoodi saame neid päästa, aga kui nüüd tekib jälle sulaolukord, siis on sageli vajalik ikkagi see, et kui me oleme väga tugevasti ümber taime kuhjanud lund siis sageli muutub siis väga tihedaks ja siis on vajalik mõningatel juhtudel siiski ümbert ära võtta ja õhustada seda taime eriti tähtis siis selline operatsioon oleks siis kõikide igihaljaste, taimede puhul milledel, siis peaks toimuma ikkagi hingamine ja kui nad on jäänud sellise tiheda vati alla, siis nendel tekib seal sageli siis õhupuudus, ütleme siis kõikidel ka rododendroni itel, mis on igihaljad, võib see oht siiski tekkida. Kui jaanuaris oli hästi soe ilm ja väga vähe oli päikesevalgust, siis nüüd külmade tulekuga päike on taas väljas ja mida rohkem märtsikuu poole, seda rohkem päikest on ja päike niikaua kui me oleme teda ka igatsenud, alati aias väga hea ei ole. Nimelt tahaksite te hoiatada päikesekahjustuste eest okaspuudele ja missuguse ilmastiku korral see on kõige hävitama? Aastal 2002 2003 sügis, kui kõik mäletavatelt hästi kuiv ja sellisel juhul esines päiksepõletust juba isegi jaanuarikuus, kuna lihtsalt mullapinnas ei olnud piisavalt niiskust. Mis oleks siis taimel olnud vajaliku päike temale peale paistab auramise eesmärgil. Aga üldjuhul selline intensiivne päike hakkab igihaljas telepuudele-põõsastele olnud, olgu nad siis okaspuud või rododendronid üldse igihaljad puud kõige hävitavamalt mõjuma just kuskil veebruari keskel juba esimesed ja, ja ütleme siis märtsi alguse päike, et kui muld on külmunud ning veevahetus nii-öelda mullapinnast ei toimi, päike soojendab need rohelised tumedad lehed hästi üles, nendes algab elutegevus, mahlad hakkavad liikuma ning selle tagajärjel, kui mullast nüüd ei ole vee juurdevoolulehtedesse, ei saa nad siis piisavalt vett ning tagajärjeks ongi see, et nad lihtsalt füsioloogiliselt kuivavad ära. Kevadel see siis väljendub nendel niinimetatud rebastena ehk punaste lehtede või okaste näol ja selle vältimiseks oleks siis kõige otstarbekam kasutada siis varjutamist ja varjutada võib mitut moodi ütleme, kääbuspuudel võib siis peale asetada varjukangaid, mida nüüd on mitmesuguses tiheduses sobib siis keskmise tihedusega või tihedam. Kõige hõredamalt varianti väga ei soovita, sest kogemused on näitandeid, kanada kuuse sort kommunika ikkagi selle hõreda varianti all saab päiksepõletuse. Et seda keskmist tihedusega nii-öelda varjukangast on sobilik veel panna võib-olla siis kahekordselt või siis kasutada toda sellist paksemat, kust see päiksekiir ikkagi nii intensiivselt läbi ei paistaks. Kui seda materjali käes ei ole, siis võib täiesti vabalt selleks kasutada ka kas või kahekordset marliriiet, kellel on kodus või siis valged, kas mingit linast, riiet, mida iganes, et oleneb, missugused võimalused kellelgi on, et see pole üldse mitte välistatud? Muidugi, kuidas kellelegi see nii-öelda dekoratiivse eesmärgis on need, alati on see roheline, võib-olla niisugune sobilikku metsa valge paistab võib-olla liiga palju silma, aga üld sel juhul võib kasutada ka nii, et, et kui on sellised väiksemad puud või põõsad, millele saab peale asetada kas mingi kasti näiteks puitklippidest kasti, millel siis lippide vahe väga suur ei ole kuskil noh, ütleme kuni poolteist sentimeetrit, et see õhk ikkagi sealt vahelt läbi käiks, siis võib ka selle peale panna, et mis väldiks siis otseselt päiksekiirte jõudmist. Lehtedeni võib ka veel siis nii, et suurematele puudele, millele sellist suurt katet ei saa panna või on liiga kulukas, võib siis lõunapoolse külje peale, kui on võimalik asetada ette sellise sirmi, selle sirmi võib ka nii teha, et kui kui just maa väga külmunud ei ole, siis kangiga, kui ei ole varem pandud, piisab ka kahest sellisest. Toik, kask, mille vahele siis tõmmatakse sirmina varjukangas, et ta siis moodustab selle osata, hoiab ära päiksekiirte langemise puule just sellel kõige intensiivsema ajal, ütleme siis kuskil kella 11-st kuskil kella kolmeni, et see, kui see päike kõige paremini kõrvetab sellel perioodil, siis päiksekiired ei jõuaks selle puuni ja no rododendronid del võib-olla oleks ka ikkagi väga vajalik just igihaljaste liikidel see varjud, peamine, et kevadel nad siis need lehed hakkaksid jälle uuesti kasvama ja meil ei oleks siis neid punaseid lehti seal nähtaval, mis varisevad selle põletuse tagajärjel kindlasti kevadel maha. Ja teine võimalus on muidugi nii, et et võib siis panna ka nendele rododendronid telepeale siis seda varjukangast ja otse siis kohe selle põõsa peale, kuid arvestusega, et kui põõsas selline nurgake ja ütleme selliste üksikute okstega, siis tuleks kindlasti lisada ka siis lisatugesid, et kui meil tuleb jälle selline lumehoog sinna selle võrgu peale, et me tunneksime, et see kuskile ei murduks, sest see raske lumi võib need oksad ära murda, sellisel juhul oleks kindlasti vajalik lisada siis sinna toigaste või mingite lippide näol tugesid, et, et vältida siis seda halvimat, mis võib raske lumega juhtuda. Raske lumi ongi see, millest okaspuude puhul tahaksime järgmiseks rääkida. Missuguseid puid, kui noori või missuguse võraga tuleks raske lume eest kaitsta. Raske lume suhtes kõige sellised tundlikumad on just need puud, milledel on siis sellised pikad ning peened oksad üldjuhul ka sageli siis väga korrapärase võrakujuga puud, no näiteks elupuud on üldjuhul sellised, eriti siiski ära sordid ja ütleme, sammased sordid, milledel raske lumi võib siis oksi välja kuulutada ning kahjuks need oksad kevadel pärast lume sulamist, kui neid nendelt lund ei ole raputatud, tagasi enam ei kuuldu. Et nad jäävadki niimoodi välja, et sellisel juhul tuleb kas nad tagasi siduda või ära lõigata. Ja selliseid kooldunud oksi muidugi tekib. Väga raske lume korral kaid näiteks jugapuudel ja kadakatel kadaka just hariliku kadaka sordid võivad sellisel juhul oma kuju üsna tublisti muuta. Üldjoontes üsna vastu pidavad raskele lumele on hariliku kuuse sordid. Milledel üldjoontes ei tungis lumi nii sügavale sinna okste vahele, need oksad on hästi tihedalt ning tavapäraselt nad taastavad siis oma võra ka pärast lume sulamist üsna hästi ära. Ja veel võib sellist nii-öelda maalimist Te tulla ka harilikul männil, eriti nendel sammas sättel sortidel, mis meil on kaubanduses olnud. Et kuna seal on tegemist selliste hästi pikkade okstega milledele koheva okastiku tõtt haakub see lumi hästi külge ja, ja seda saab seal hästi palju olema ning need siis võivad ka sellest võrast üksikud pikad oksad välja kuulutada, mis kahjuks ka ei kooldu kevadel nii-öelda pluss temperatuuride saabudes ja kevade saabudes siis tagasi. Sügisel Andres Vaasa õpetasite meile, kuidas okaspuid talveks sisse pakkida, kuidas tõmmata nad kas võrguga niimoodi kokku, et lumeraskus neid ei rikuks. Kui kaua seda talvekatet peab okaspuu peal hoidma? Kevadel võib kate eemaldada alles siis, kui mullapind on täielikult sulanud ja ei ole enam oodata ta külmaperioodi ka, et millal võiks mul uuesti ära külmuda. Aga sellega on nüüd üldine reegel, et väga kiirustada ei maksaks, et alati tuleks ikkagi oodata Tarase täielik mullas sulamine ja siis võta see kate maha ja soovitatav siis see kate eemaldada just sellisel ajal, kui on kas sombune ilm, et mitte mingil juhul siis sellisel päris lõõmava päikesega, et meie ehmataks neid okkaid või üldse igihaljad põõsaid ära, et selline sombuse ilmaga võiks selle siis kate ära sealt eemaldada, siis nad kohanevad juba üldise valgusega, mis nende ümber on ja, ja saavad üsna hästi hakkama. Muidugi on alati see sõltuvuses siis sellest, missugune kevad. Et kui see kevad on, siis hästi varane, siis ei oleks ka soovitav, võtab pealt ära võtta see produtseeriks ainult nad või kiirendaks nende arenemist ja hiljem siis kasvude teketeks, mis võivad kaasa tuua siis osadel liikidel, hilist külmakahjustusi, nimelt noored võrsed võivad saada siis kevadiste hiliskülmadega kahjustatud ja see on kõige enam siis levinud vara puhkevate kuuse sort arstide juures ja esineb siis kahjustust ka jugapuudel, kes võivad siis üsna varakult oma noored kasvud välja ajada ja need saavad hukka. Ja veel näiteks võib noori kasve kevadel olla kahjustatud kanulgudel just need, mis puhkevad vara ja eriti siis Siberi päritolu või selliselt külmadest paikadest. Päritolu liigid, mis alustavad kasvasti varakult, sellel aastal arvatavasti maapind ei külmu väga sügavalt. No kui ei tule just väga, väga sellist külma ilma, sest see lumikate, mis praegu peal on, see üldiselt pärsib selle maapinna külmumist. Ja sellisel juhul just on ka eriti ohtlik. Kevadel me seda katet just väga varakult pealt ei võtaks, et need puud ei hakkaks just hästi vara kasvamat. Et ootaks sellega natuke nüüd selle katte all ei juhtu midagi, aga kui nendele see otsene päiksevalgus peale langeb, siis hakkab neil tõesti see kevadetunnetus ja kiire kasvu tahe peale ja selle tagajärjel nad hakkavad sageli väga kiiresti kasvama, mis võib siis saada nendele hiliskülmade puhul saatuslikuks? Meie käest on küsitud ka pookokste võtmist, millisel puhul seda kasutatakse, milliselt puult puuk oksa võetakse, milleks selleks on õige aeg ja kuidas seda hoida? Pookoksad üldjuhul varutakse sügisperioodil või olenevalt siis liigist ja tema külmakindlusest need liigid, mis siis on talvehellad, milledel võib esineda üheaastastel okstel, siis külmakahjustust tuleks siis varuda juba ütleme detsembris, novembris juba ära enne, siis tugevate külmade saabumist säilitada jahedas ruumis või keldris kasturbasse pakid tult või kui meil on selline stabiilne talv, siis võib neid väga hästi säilitada. Lume all võisid samblasse pakitult kuskil keldris või sellises jahedas kohas, kus temperatuur oleks ideaalne, selline nullilähedane või paar kraadi sooja. Et sellises niiskes keskkonnas saaks säilitada aga need liigid, mis on külmakindlad ja ei ole neil kunagises üheaastastel okstel esinenud külmakahjustust. Nende oksi võib põhimõtteliselt varuda selle ajani, kui Nad hakkavad nii-öelda puhkemad kindlasti enne puhkust, millist nad ei tohiks olla pungad liikunud. Praegusel juhul võiks siis varuda veel näiteks selliste liikide pookoksimis. On hästi külmakindlad, et nendega ei tohiks olla küll sellel talvel midagi juhtunud, aga see veebruarikuuks ei soovitaks seda varumist jätta, sest praegusel juhul kliima on siin väga kaootiline, et küll on soe ja külm ja see ei mõju sugugi hästi sellele Popoksale iseenesest. Et see võib siis vähendada tunduvalt kokkukasvamist ja, ja kui ta on siin kas või juba alustanud või pungad on liikunud, siis selle tagajärjel mõningatel liikidel ei pruugi meil pruukimine õnnestuda. Rääkis Räpina aianduskooli õppejõud Andres Vaasa. Järgmises saates teeme juttu maheaiandusest.
