Tere kõigile aiasõpradele ja helget suve igasse õitesse uppuvasse aeda. Kui eelmisel pühapäeval rääkisime sel hooajal uuesti moodi tulnud poengidest siis täna hommikul läheme vaatama hansa planti aedniku Mihkelsaare unikaalset ja rikkaliku rododendroni kollektsiooni. Õitsvaid põõsaid on rohkem kui silm haarata, jõuab. Ma arvan, et nüüd vist on kuskil 150 sordi ümber, aga põõsad vist on, nüüd kuskil hakkab 200. Ümber olema suurusjärk umbes selline. Te olete selle rajanud männimetsa alla. Mets iseenesest ei ole väga tihe, aga siin on kõrged viie-kuue meetrised männid. Kõrgemadki on varju, on happelist mulda. Kas see on nüüd rododendronid jaoks kõige ideaalsem keskkond? Jah? Trovod endale on üks aiataimedest, siis mille kasvukoha nõue on ülioluline selle taime kasvatamiseks, et rododendroni kasvab sellises kohas, kus kasvab mustikas ja pohl. Kui teil mustikas ja pohl kasvab tagasi, siis te võite sinna oma rododendroni kohe ilma pikemalt mõtlemata istutada, et tõsi ta on, et inimesed oma sellised eluasemed on ikka rohkem rajanud sinna, kus saab põldu pidada ja kartulite teravilja kasvatada, et Eestis ju sellist mustikametsa iseenesest on ju väga palju. Aga asulad on kõikiga rajatud sinna, kus sai vanasti vilja kasvatada. Sellised kohad, kui selle vilja saab kasvatada, sellised mullad need nagu rododendronile ei sobi. Selles mõttes nagu Eesti ongi selles mõttes huvitav maa, et et meil tegelikult on sellist kasvukohta kui rododendronid kasvatada saab väga palju, lihtsalt inimesed väga palju ei ela sellistes kohtades. Noh, eks on ju ka teada, et rododendroni üks erakordselt kapriisne ta ilusti õitsema hakkaks, et ta igal kevadel rikkalikult õitseks, ma arvan, see on üks põhjus, miks inimesed rododendronid pelgavad. Ütleks, et ta on kapriisne, igal taimel on oma kasvunõuded ja vajadused. Et kui need on nagu täidetud, siis on olnud, endal on väga ka selline lihtsalt kasvatatav taim. Mul esimene aed ka oli tegelikult sellises kasvukohas, mis loovad endale üldse ei sobi, et oli paepealne PH lisa seitse pool. Ainuke, mis seal oli, pluss et seal olid suured põlispuud, mis andsid varju, kasvatasin seal ka 10 aastat neid rododendronid, kuni siis lõpuks sain siia männimetsa alla nad ümber tuua. Sõltub ikka sellest istutamisest ja kasvukoha valikust. See on kõige tähtsam robotlendurite puhul, et tavaliselt rododendronid. Et kui inimesed istutavad neid oma aeda, siis on tavaliselt kaks varianti, et esimene variant on see, et jäetakse kõik olulised asjad tegemata ja Rolod endale sureb välja. Ja teine variant, et tahetakse kõik maru hästi teha ja pingutatakse nagu üle ja siis on jälle hädad käelised. Tavaliselt kaks varianti, kuidas Adendraid kasvatamine ebaõnnestub. Esimene küsimus on inimestele kasvavad, Lennon kardab külma, eks ju. Noh, mina võin öelda seda, et siin Kiili kant on vaja külm koht. Noh, minul on nüüd see kollektsioon kuskil 15 aastat saab täis. Ja selle 15 paastu jooksul külma pärast ma olen suutnud mingi neli põõsast ära tappa. Tegelikult külm on üks viimane asi, mis rododendroni aias välja viib. Küll saab rododendroni hukatuslikuks varakevadine päike, PH või siis liigniiskus, need on nagu sellised kolm asja, mis on põhiliselt mille tõttu rododendronid aias hukkuvad. Sidrunid jagunevad igihaljast, eks mis tähendab seda, et lehed on aasta ringi okste peal ja teine liik on siis heitlehiseid, mis tähendab, et sügisel rododendroni laseb oma lehed maha. Kumba liiki on kergem kasvatada, kumb õigustab ennast Eesti oludes rohkem? Mõlemal on oma plussid ja miinused, et igihaljaste pluss on see, et Taima kogu aeg aasta läbi roheline. Miinus on see, et päikse Tartus on igialastel nagu suurem probleem heitlehiste plusson, et me päiksepõletuse muret ei ole. Teine heitlehiste pluss on see, et heitlehiste season kollast ja oranzi õievärvi, mida igihaljaste hulgas küll on olemas, aga need on väga õrnad, et neid Eestis ei õnnestu kasvatada. Ja ehitliste miinus on näiteks ka see, et mis on minu metsas, on teema, on see, et heitlehised meeldivad väga kitsedele. Kitsad võivad nad sellises kohas, kus ligi pääsevad lihtsalt nahka pista. Värvigamma on tõepoolest fantastiline, praegu on ka rododendronid kõige ilusam õitseaeg, siin on sinakas valgest läbi kreemikat heleroosade kärts fuksiaroosade heledamat ja tumedamat punasteni välja. Mõni põõsas on kasvanud juba kahemeetriseks ja tõenäoliselt olete te valinud siia kollektid jooniga niisugused sordid, mille õitseaeg ei kattu ehk eit. Ühed õitsevad varem mära, teised õitsevad natukene hiljem, nii et te saate seda rododendroni ilu nautida. Mitu kuud. Ja mitu kuud õitsevad, et alustada saab Ta mai alguses näiteks selline nagu PJ emmeliit hästi talvekindel asi alustab mai alguses õitsemist, siis põhiline aeg on jah, juuni ütleme esimene teine nädal on kõige magusam rododendronid õitsemisaeg ja siis on olemas selliseid sorte, mis õitsevad ka juuni juuni lõpus ja isegi juuli alguses on mul siin paar viimast sorti. Noh, need on aretatud ka viimasel ajal niimoodi, et just hiliseid teatavasti hilja õitseksid, et siis oleks õitsemise aeg võimalikult pikk. Põhilisi kurtmise inimestel on see, et rododendronid on täiesti ilusad lehed ja kasvab, muidu ka ei hakka õitsema. Kas siis on ikkagi see viga, et muld on liiga aluseline? See, kuidas nagu muld on aluseline või happeline, seda saab mõõta, aga tajub, seda näitab ka ise välja, et kui taimele tekib lehele selline kollakas muster, et need leherood on seal pealtnäha, siis see on märk sellest, et mulle öelda on siis liiga lubaneb. Käskisin sellest istutamisest nagu rääkima, et radokatele valige siis selline eesti tingimustes varjuline või poolvarjuline kasvukoht, et kus siis päike peale ei paista, keskpäeval, kui on selline, kas maja siis põhjakülg või suured puud varjaksid ära, et kui teil on selline lage tühi krunt, siis ei maksa sinna küll hakata nagu rododendronid Eestis istutama. Kui need kasvukoht on valitud siis, kui istutamise juurde nagu jõuda ja teil on selline tavaline põllumuld, aga Aia krunt siis kõige lihtsam, kõige vähem teeme, on siis, kui rajate, selle istutuse maa peale mitte-ide auku Eestimaa sisse, neid minul selles vanas kollektsioonis oli ka täpselt niimoodi tehtud, et võtke mingi peenravaip, pange peenravaipa sinna maa peale ja piiritleda, kes ala siis ja kas turbaplokkide, raudkivide või palkidega ja täitke see piiratud vara, siis hapu paga võitlesin haputurba hulka, segada aga mingit jämedat koorepuru ja istutage rododendronid sinna sisse. Niimoodi rajades on rododendronid kõige lihtsam kasvatada, noh, väga palju tehakse näiteks sellist viga, et arvatakse, rood enda on noh, tahetakse hästi istutada ja siis tehakse näiteks meetri sügavune auk ja meeter lai ka ja pannakse see kõik turvast täis ja ja istutades loovad endale sisse, siis vaadatakse, et hakkab kuidagi taimi imelikuks minema, et saiu, külvi Kapusse turbasse istutatud ja kõik nagu oli, õieti, aga millegipärast hakkab vaim välja minema. Siis näiteks sellisel istutuse korral on häda selles, et rododendronile on isegi kahemeetrisel, taimel on juurestik kõigest ainult 20 25 sentimeetrit sügav. Kõige suuremal taimel juurestik ei ulatu kunagi poole meetriga meetri sügavusele ja kui teha selline sügav auk turbaga. Ta siis sellises augus tekib selline vann. Turvas on ka selline materjal, mis hoiab vett kõvasti sees. Seal tekib liigniiskus, taime juurtega õhku ja taim läheb liigniiskuse tõttu lihtsalt välja. See on selline viga, mida väga sageli tuleb, kui tahetakse, nagu väga hästi istutada. Et vaataks nagu väga hästi teha, see on üks, üks selline moment, aga kui te teete maa peale peenra, siis sellist liigniiskuse kreemidel kunagi ei ole. Ja maa peal on lihtsam teha ka, sest et turvast on maa peale mässa lihtsam viia ja ta ei pea seda auku kaevama. Mina olen ka suhteliselt selline laisk aednik, et ka ei viitsi nii palju mässata. Ühesõnaga, pinnast lihtsalt tuleb tõsta. Nüüd ma tean, et rododendronid jaoks on müügil täiesti omaette väetised. Kas teie ostate spetsiaalväetise või on teil mingi omanik? Mina kasutan kahja, spetsiaalväetised rodoväetised ja mina helistan selliseid granuleeritud väetise, mitte siis vedelväetised. Ja väetada tuleks siis Eesti tingimustes, ütleme mai uus, kuni mai ja juuni ütleme, annan väetist kuni jaanipäevani ükskord peale jaanipäeva väetada, nagu ei ole mõtet, siis ta võib lihtsalt kasvanud nagu vesiseks jääda, mis veel katmist puudutav, et küsitakse väga palju, kas siis peab rododendronid talveks katma, jah, siis võib öelda niimoodi, et ta vahet tegema kahel mõistel katmine, harjutamine. Kui te hakkate rododendronid katma, siis katmine tähendab siis seda, et hoiame sooja, on katmise mõista ja kui me võtame näiteks katteloori või siis veel halvem Tulve kanga, sellise valge pildise materjali, siis need kaks materjali on kindel, kui me neid kasutame, siis me saame kindlasti hukutama oma rododendroni aias. Vaata rodo lendat ära tappa aias, siis kindlasti tõmmake talle kataloog ümber talveks. See on kindel variant, kuidas Adendurist lahti saab. Ja miks sellepärast, et tuleme jälle selle juurde tagasi, et rododendroni juurestik on kõigest 20 25 sentimeetrit sügav ja iga eesti talv, olgu ta siis pehme, võib karm talv meil Eestis 20 sentimeetri sügavuselt külmunud maapind iga talv ära. Kui need siis on igihaljas rododendroni ja tal on meil näiteks tõmmata sinna katteloor peale siis kataloogi eesmärk on teatavasti hoida sooja siis seal juba veebruari-märtsikuus seal katteloori all läheb soojaks ja lehtedelt algab aurumine. Juurestik on külmunud veel ja siis lehed lihtsalt kuivavad ära või lähevad pruuniks. Olemegi oma rododendroni ära uputanud, mina näiteks omasin metsas ja ütleme vana koht, kus mul oli, siis olid põlispuude all, siis ma ei ole isegi kunagi seda kollektsiooni varjutanud, talvel on piisanud puude varjudest. Sellises kohas provokas on juba piisavalt jahe, et jalga lehtedelt see auramine ja ei ole vaja nagu talvel nagu midagi ette võtta. Aga varjutuskangas kevadel on asjakohane vardus kangas kestnud väga kardab ja ei julge siis või ongi selline koht, kus talvel ikkagi päike natuke peale paistab, et siis varjutus, riiet võib kasutada, see on selline roheline materjal ja kindlasti vardusi ja panna siis peaks panema sinna ka mingi raami alla, et mitte otse põõsale visata, sest kui sajab lund peale, siis varjutuse ida lihtsalt lõhub oksad ära. Kas rododendronile on kahjureid või haigusi? Kahjureid ja haigusi on rodo, teeb suht vähe, et mida siin Eestis rohkem on levinud on lehetäi, mis noori võrseid võib kahjustada ja siis mõned kärsakas, kes võivad lehtedelt puhkesiis puurida. Need on võib-olla kaks põhilist. Ja kõik muud hädad saavad Rodude puhul alguse, kas liigniiskes pinnasest liiga päikeselisest asukohast ja valesti. Jah, need on nagu põhiasjad. Rododendronid kastmisvett, panete sinna näiteks sidrunhapet või, või midagi hulka, et oleks ikka küllalt happeline. Ja see läheb jälle rubriik sinna valla, mida ma enne ütlesin, et liiga hästi tahetakse hoolitseda, et ega seal sidumine ega seda pinnastike hapuks ei tee, küll, et rovokas on niimoodi, et kui ta istutate noore taime, siis tõsi on vaja, kasta ta ilusti juurduks ja saaks nagu minema kasvuga pärast hiljem kuigi tundub, et on väga suured igihaljad lehed, siis rovokas väga palju vett ei tarbi. Ei, ei pea nagu kastma väga rikkalikult. Aga mingit drenaaži, kui juhtub, et on väga vihmane suvi on vaja teha, ei ole. Ei ole vaja, et kui ta maa peale olete rajanud selle, siis juba ongi selline koht, kus ei jää liigvett peale. Kas te võite Eestis soovitada mõnda, kas avalike aeda parki haljasala, kus huvilistel on võimalik vaadata, kuidas rododendronid õigesti kasvatada ja kui ilus ta ikkagi on, kui ta õitseb? No ilmselt meil siin Eestis võib-olla kõige parem koht, kus Odokkaid näha on, Tallinna botaanikaaed. Kollektsioon on seal natuke siin metsa, seisa nurga taga, et ei, võib-olla ei, ei leia esimese hooga üles, aga siis on viidad ja küsige seal on tõesti näha juba kolmemeetriseid rodokkaid ka. Näiteks Helsingis võib ka märksa rohkem rovokaid näha kui Tallinnas, et meie häda ongi, et see, see pinnas ei ole siin, noh, ütleme Tallinn on ka seinal paekivi peal täiesti. See on see põhjus, miks meil avalikel haljasaladel neid rodokkaid suhteliselt vähe näha on. Mitte-talv, et Soomes on teatavasti ju talved märksa karmimad kui Eestis. Rododendronid test, rääkis Mihkel Saar. Järgmine nädal on jaaninädal ja tuleval pühapäeval vaatame ringi jaani ja mari suures taluaias kuulmiseni.
