Veebruari keskpaik on just õige aeg küsida taimetarga Urmas Laansoo käest, kuidas kasta ja millal väetada toataimi. Mitmeid nippe on välja mõeldud neile, kes peavad kodust kauem ära olema. Tõsi on tõepoolest see ja meie poole on ka üsna sageli pöördutud küsimusega, et kuidas siiski naabreid või sugulasi palumata oma toataimed mõneks ajaks turvaliselt üksi jätta, kui tuleb tõesti kas komandeering või soojamaa reis või, või mis iganes kodunt pikem äraolek, muidugi päris aastateks ei tasu rohelisi elusaid taimi ilma hooleta jätta, aga kui selline äraminek on lühiaegsem, on seal nädal või kaks, siis on olemas erinevaid võimalusi abimehi muidugi talvel iseenesest ka võrreldes suvise ajaga, kui on palav ja päike särab eredamalt ja päev on palju pikem, on taimede vee tarvitamine intensiivsem ja sagedasem kui talvel pimedal ajal. Ja kellel nüüd niisugune vajadus on, et on vaja kodunt ära minna ja ei ole kedagi paluda või ei soovita kedagi paluda, kes toataimedest hoolitseb siis võimalusi vaid, et on olemas selliseid isekastmissüsteem, teeme, mis töötavad siis kas patareidega või elektriga ise kastmissüsteeme on ühele, kahele taimele kui ka rohkematele taimedele seal viiele kuni 10-le taimele. Need töötavad siis elektriga ja igasse kodusesse taime potti tuleb siis juhtida tilkkastmisvoolik. Mõned masinad on koguni nii peened, et neile saab ette anda juhiseid, et kas kasta seal iga päev või isegi paar korda päevas või kuidas täpselt vaja on. Ja muidugi on olemas ka ise kastmise potte, millel on siis reservuaar, kus vesi pikemat aega püsib, aga ilma, et taimed siis ka liigniiskuse käes kannataksid, et neil on selline mõõduotsik, mille järgi saab siis topsi see rida ja nõndaviisi ise kastmispotti kasutades. Taim tuleb ka iseseisvalt toime nädalakese seitse kuni 10 päeva, kindlasti siis natukene varem. Võib-olla tuleb mõelda enne reisile minekut, kui me soovime kasutada vett. Säilitavaid keelisid sellepärast, et vett säilitav keeld tuleks juba segada taime ümberistutamise ajal. Mullahulk vetsialitavad geelid on niisugused, mis siis niiskes keskkonnas niiskes mullas paisuvad, imavad vett ja seda siis aegamisi potimulda tagasi annavad. Kui taimel veevajadus tekib selliseid spetsiaalseid, selliseid, mis siis vet säilitavad, neid on erinevad, et neid on 15 grammises pakendis. Kui ka on, siis suuremas pakendis ja need tuleks siis ümberistutamise ajal muidugi ja kevadel või suvel potimulda segada, nad töötavad päris pikka aega, mõnda aega võib taim ka siis nõndaviisi toime tulla. Muidugi enne kodunt lahkumist oleks ikkagi taimed põhjalikult korralikult ära kasta. Neli toime on niisugune taimede kastmise sagedust kastmise intensiivsus. Vajadus väheneb. Reklaamis on lubatud, et kastmise keeli kasutamise puhul neli korda tuleb vähem taimi kasta, kui seda muidu normaalselt teha. Aga kuidas muidu taime juured, niisugusesse keeli poti mullas suhtuvad? Ma arvan, et positiivselt, et igal juhul ega tegu ei ole ju mürk kemikaaliga, et see on neutraalne, oma oma toime poolest midagi halba kindlasti mitte, aga kui me oleme stabiilsem eluviisiga, siis loomulikult ei ole mingisugust vajadust spetsiaalselt kõiki oma koduseid potitaimi sellise geeliga varustada. Kuidas te suhtute niisugusesse elektri või, või patareide peal töötavasse kastmissüsteemi viie või 10 voolikuga, kas see on ikka üks usaldusväärne olete oma taimede veel proovinud? Mina olen kodus proovinud natuke lihtsamat süsteemi, sellist kastmisporgandit, mis Ta ei patareitoitel ega, ega elektrivõrgus, mis on mehhaaniline, et lihtsalt see kastmise vooliku otsik on porgandikujuline, et sellepärast seda kastmist porgandites kutsutakse. Porgandikujuline ots tuleb poti sisse panna ja teine pool siis veel reservuaari veeanumasse, purki või ämbrisse ja mõnda aega siis ka toimet, nõndaviisi on võimelised ennast veega varustama. Milliste muredega veel inimesed talvel meie poole pöörduvad? No üks kindlasti on lisavalgustamise või kunstvalguse küsimused, et kas see on kõikidele taimedele Vajalik, millal peaks valgustama, kui palju mõned on arvanud, kas 24 tundi peaks päevas taimi valgustama, aga taimede nõudmised valguse suhtes on loomulikud erinevad. Millised on üldse taimede vajadused õnnelikuks eluks? Kindlasti on taimedel erinõudeid temperatuuri suhtes loomulikult mullapinnase viljakuse suhtes, toitainete suhtes v vedelike suhtes aga taimedele üks väga oluline. Toidukomponent on ka valgus, valgus, toit, taimed toituvad ka valgusest, erinevalt loomadest ja inimestest, meie kindlasti tuleme ilma valguseta paremini toime kui rohelised, elusad taimed. Ja kindlasti ei ole vajadust absoluutselt kõiki oma koduseid toataimi talvisel pimedal ajal valgustada. Aga On küll taimi, kellele kindlasti meeldib lisavalgustamine ja see lisavalgustamise aeg siis millal reaalne vajadus on lisavalgustamise järgi. Toataimede puhul on eelkõige kõige pimedam aeg, see on siis november detsember ja jaanuar alates veebruarikuu seas on juba päev oluliselt pikem kui südatalvel ja valgustamisel seadus ka selle läbi väheneb. Nüüd kui me otsustame valgustamise kasuks, siis me peaksime taimi kunstvalgusega toitma või lisavalgustama kindlasti regulaarselt, mitte taimi narrides, kuna taimedele meeldib ka stabiilsus ja enamik taimi on ikkagi harjunud ju väga kindlate, millega või ööpäevarütmidega. Päike tõuseb ikkagi hommikul ja õhtul loojub, et kindlasti ei ole otstarbekas koduseid toataimi valgustada 24 tundi ööpäevas. Normaalne valgustamise pikkus või kestvus võiks olla 10 kuni 12 tundi. Et hommikul, kui me ärkame, no kes hommikul ärkab, siis me võiksime taimelambi siduda Pattaya õhtul, kui me tuleme koju või läheme magama, siis võiks ka taimelambi ära kustutada, arvestusega, et siis 10 12 tundi oleks taimel valget aega. Lisavalgustamine võimaldab ka taimi kasvatada seal, kus nad muidu toime ei tuleks, näiteks akendeta ruumides vannitoas, kus on sageli väike aken, aga ka lihtsalt siis ruumide siseosas, kuhu loomulik valgus aknast kõige paremini ulatub. Tuletame veel meelde, missugused on need toataimeliigid, kes mitte kuidagi talvel ilma lisavalguseta hakkama ei saa. Sellised taimed, keda meil toataimedele kasvatatakse ja kellele talvine lisavalgustamine igal juhul mõjub positiivselt on kindlasti troopilised, käpalised ehk troopilised orhideed siis viimasel ajal üks uudis, taim, keda meil ka pikemat aega ei ole kasvatatud, see on nimelt jaapaniga meeli, jaapaniga Meeli õitseb südatalvel ja talle väga meeldib. Kui me talvel teda lisa valgustame, siis temaga õienupud ilusasti arenevad ja puhkevad. Ja muidugi näiteks veel üks selline kuulus taim talvel lisavalgustamine teeb ainult head, on troopilises Kesk-Aafrikast pärit araabia kohvipuu araabia kohvipuud. Tänapäeval on meil saada elustaimena ja ta võib ka kodustes tingimustes õitsele ja viljuda, et me võime isegi kodus oma kohvisaaki koguda. Aga talvel, kui massiliselt kipuvad lehed varisema, siis sageli on põhjuseks just see, et on liiga pime ahhaa kes on väga nõudlik taim. Valguse suhtes on siis vaikse ookeani saartelt pärit, meil viimasel ajal üsna populaarne taim, ilusate kirevate, kirjuta lehtedega, see on ebakaotan. Kui ebakautonil ikka lehed sügisel või talvele massiliselt varisevad, siis on kindlasti põhjuseks väheneb. Kus ja veel üks taime, kellele talvel meeldiks, et teda lisa valgustatakse, on kindlasti Indiast pärit pen soe viigipuu pen suve viigipuu kohta ka inimesed sageli pöörduvad meie poole ja küsivad, et mis küll lahti on, et äkiliselt hakkasid lehed varisema, siis kindlasti põhjuseks on ka liiga vähene valgus. Ei ole oluline, et taim kasvab talvel akna lähedal või lausa aknalaua pääl. Meie valgustingimustes ei piisa sellest troopikataimedele, kes on harjunud saama väga tulist otsest päikesekiirgust ka talvekuudel. Nii et mida avatumas kasvukohast on taim pärit, mida lõunapoolsemalt alalt on toim pärit, seda rohkem vajab temaga valgust. Aga need taimed, kes ka loomumaselt kasvavad, siis hämarates tingimustes, eelkõige niisketes, troopilistes, metsades, alusmetsataimena vihmametsades lepivad ka paremini meelsamini hämaramate tingimustega ka kodus. Kui me oleme lille koju toonud poest või salle kingituseks saanud, siis esimese vaatamise juures sageli ei märkagi, et me oleme saanud selle lillega kaasaga mõnikord soovimatud külalised. Mõnikord on seal mõni kasvuhoone karilane või villtäi või. No väga tavalised kahjureid taimedel on lehedai lehedaioni aiataimede kahjur kui ka tuhataimede kahjur ja loomulikult eriti keskküttega kuiva õhuga ruumis on punane Cedric less, keda inimesed lihtsalt lihtsustatult kutsuvad punaseks ämblikuks. Cedric lest on küll ämblikulaadne, ta ei ole putukas, aga päris Punane ämblik ta siiski ei ole. Nüüd ega ilmtingimata ei pea uut taime koju ostes või tuues saama kahjuri kaasa ja tavajuhul me ikka ei saa. Aga tõepoolest ei ole välistatud, et mõni kahjur on kuhugi peitunud, keda me ei märka isegi võib-olla hoolikam leerimisel. Ja kui me midagi ette ei võta, siis kahjurid tunnevad ennast hästi. Taimed on ju lopsakad ja ilusad ja taimemahla imedes taimemahlas toitudes paljunevad ka kahjurid. Kui inimene meil üldse ei sekku, siis tavajuhul ikkagi taim jääbki kiratsema või kuivab ära, sureb üldse ära. Nüüd, kui need kahjureid märkame, siis tuleks ikkagi midagi ette võtta ja mõnikord aitab, kui me lehti, piserdamee või lehti pehme niiske lapiga puhastama, aga kõik taimed ei talu seda või mõnel taimel on väga peened, väga õhukesed lehed, näiteks noh, need sõnajalad, kes on väga tavaline sõnadega ikka ükshaaval kõiki lehti puhastada ei õnnestu. Hooniad, kelle lehed on õrnad ja ka niiske lapiga sellistelt töötlemist ei talu, siis tuleks mingisuguseid biopreparaate või keemilisi preparaate kasutada ja üks selline väga hea looduslikest ainetest valmistatud preparaat on Niko biotõrjevahend, mis sobib siis kasutada nii lehetäide kasvuhoonekarilase kui ka nende nimetatud punaste Cedric lestade puhul. Punane Cedric klass ongi üks kõige ebameeldivam kahjurtoataimedel, kes on sageli väikene, üsna üsna märkamatu ja probleem avaldub alles siis, kui lehed juba kas siis varisevad või on suures osas muutunud kollase või, või rohelisekirjuks ja veel üks preparaat, siis, mis on loodusliku pärit, Sul on nimelt tehtud siis troopilises Aasias, eelkõige Indiast kasvavast Reimi puust nimi puu on üks selline väga tore puupaaride sulgete liitlehtedega neni puulehe ekstrakti siis mitmesugustesse preparaatidega, mis sobivate taimekahjurite tõrjeks kasutatakse üks selline tõhus preparaat on teemad, saal, mis sobib siis kasutada töö lahusena erinevate kahjurite tõrjeks. Igal juhul peab rakendama kõiki ohutusnõudeid, et töötlema peaks taimi siis mitteeluruumis, köögis või magamistoas vaid siis kas koridoris või kusagil niisuguses kohas, kus koduloomad ja, ja lapsed ja täiskasvanud ligi ei pääse kindlasti ruumi, kus me taimekaitsevahendeid kasutame, neid tuleks pärast õhutada. Ja mis on veel oluline, et kahjurite tõrjet tuleks kindlasti arvata, et sageli ühekordne tõrjumine ei anna soovitud efekti. Et kui me, kui me ühel päeval teeme, siis nädala pärast võiks ka teha veel kordustöötlust ja veel, mis on väga oluline, et kindlasti tuleks pakendilt lugeda tarvitamisõpetust, sellepärast et päris ühesuguseid soovitusi läbi raadio anda ei saa, kuna erinevatel preparaatidega on erinevad, kasutad võimalused, vahel võib kasutada ka siis taimede vuntsimiseks taimede pidulikku seisundisse viimiseks ka selliseid vahendeid, mida igapäevaselt ei ole hea tarvitada, näiteks niisuguste vahendite preparaatide hulka kuulub kindlasti leheläige. Me ei soovita leheläiget kindlasti kasutada aasta läbi, poeg ammugi mitte siis igapäevaselt, aga kui vahel on oodata kõrgeid külalisi või on tulemas siis mingisugune tähtpäev või juubel, siis kindlasti võib taime lehti vähe läikima lüüa. Suuremate nahksemate lehtedega taimede puhul on see lihtsam, aga kindlasti ei maksa siis leheläiget kasutada sametist pehmete, väga õrnade või, või õhukeste lehtedega taimede puhul. Kindlasti peaks rääkima ka taimede väetamisest väetamise puhul. Üldreegel on muidugi niisugune, et väetada ei maksa kindlasti kõrgeid taimi, väetada ei maksa puhkavaid taimi. Paljudel taimedel. Puhkeperiood on talvisel ajal, novembrist märtsini, aga on ka toimikest puhkavad suvel näiteks suvel puhkavad, kalla, suvel puhkab, alpikann on taime, kes sügise poole jäävad puhkama, näiteks ratsure täht on niisugune taim, kes siis oktoobris-novembris valmistub puhkamiseks. Ja mis puudutab väetamist, siis väetiseid on väga erinevaid. Ja väetamis tuleb suhtuda kindlasti hoolikalt, selles mõttes, et väga kerge on taimel väetada. Taime on võimalik ühekordse valesti väetamisega tappa. Aga kui me üldse taimed, et ta siis mõnda aega elavad ka nad nõndaviisi. Milline veel väetamise puhul oluline reegel, millest lähtuda, et kindlasti võib väetada ka talvel selliseid taimi, kes talvel rikkalikult õitsevad nagu alpikannid nagu talvel õitsevad orhideed ehk käpalised, talvel õitsevad veel osalejad või talve poole kevade poole kõik taimed, kes parajasti õitsevad nende toitainete vajadus, toitainete nõudlus on ka suurem. Et selliseid taimi, kes siis talvisel ajal õitsevad, võib ka talvel, mäletad, aga talvel võiks siiski väetiselahuse ükskõik, kas me teeme siis selle töölahuse vedelas kontsentraadist või tahkes kontsentraadist, kasutame väetisepulkasid, talvel võiks ikkagi väetada nõrgemate lahjemat väetiselahusega kui suvel. No üks selline võib-olla vähem tuntud või uus preparaat on siis meres elavatest vetikatest tehtud preparaat Biolani poolt mida võib kasutada talviseks väetamiseks. Biolani merevetikapreparaat aitab taimedel tasakaalustatult toitained pinnasest kätte saada. Merevetikapreparaate Biolani poolt valmistatud ei asenda päris minema reaalväetistega väetamist, aga teda võib siis aeg-ajalt kasutada ja sobilikum on just siis talvisel ajal kuna ta sisaldab vähem, mitte nii kõrges kontsentraadist, taimedele vajalikke toitelemente. Rääkis taimetark Urmas Laansoo Tallinna botaanikaaiast kuulmiseni.
