Aiatark. Tänavune kevad on olnud suhteliselt külm ja kuiv ning kuigi viimasel nädalal on olnud siin-seal natukene vihmasadusid tundub mulle siiski, et muld on väga kuiv ja need vihmasabinad pole mulda päris põhjani ehk taime juurteni üldse märjaks teinud. Et küsida, kui oluline on üks kevadine põhjalik kastmine. Selleks oleme helistanud Räpina aianduskooli õpetaja Tiina baasikule. Kuidas mulla niiskus ja vihmasajud seal teie kandis? Räpinas on siiamaani olnud. Tere hommikust, meil on samamoodi keeruline vihmaga, vihma on väga vähe tulnud ja ei ole nagu sooja vihma, soe vihm puudub ja minu arvates või mulle vähemalt tundub niimoodi, et mulle aluspind on väga külm ja see takistab ka oluliselt sellist taimede kasvu ja arengut just need, missugused külvid me praegu teeme. Mis puudutab aga viljapuid ja põõsaid, siis need õitsevad väga hästi. Missugune aedvili üldse kannatab rohkem kuiva ja mis läheb kohe välja? Kui me nüüd istutame kapsaid mitmeid erinevaid liike, kas siis valge peakapsas, punane kähar ja nii edasi, siis nendega ei juhtu mitte midagi. Need on hästi ilusad, praegu elujõulised, ei kimbuta neid hetkel kahjurid ja nad ei põe ka niiskusepuuduse all, aga kui me teeme porgandi, peterselli või pastinaagi külvi, siis seal peaksime arvestama seda, et me kohe selle väikese külvivao kuhu me seemned külvame, kastaksime siis hästi. Peaks laseksime taheneda sellel külvivakesel, siis alles tikime seemned ja siis katame need mullaga. See aitab väga hästi ja mina kasutan alati karteloori ühte aedniku head abimeest. Kas te kasutate katteloori siis külmakahjustuse vältimiseks või selleks, et niiskus säiliks mullas? Nii ühte kui teist mõlemat, et vaadake, kui piiluda sinna katteloori alla peale külvi, siis te märkate tegelikult, et seal on teatud osa niiskust ka alles, sest katteloor hoiab väga hästi ka niiskust, sooja ja see ongi väga hea seemnete Vidanemisele. Nii et ei pane kunagi porgandi ja peedi seemet, kuiva mulda Vaite selle väikese vaakese ikkagi kastata, ennem läbi. Jah, see on tõsi, niimoodi ma teengi, aga sellega muidugi peab ka siis ettevaatlik olema, et kui on väga kuiv ja selline põuaperiood siis ei tohiks seemneid eelnevalt leotada. Et see on nagu seemnete lahtlik, et siis on ta eduka musta puhitud seemned, mis siis on juba iseenesest üsna hea idanevusega, nii et alati peab mõtlema, kuidas see asi paremini välja tuleks. Aga hernes juba enne kui maha panete, ikka natuke leotatud. Ja seda kindlasti leotan, aga et nad satuksid kindlasti sellisesse niiskesse kasvumulda, sellepärast et muidu võtab ka üsna palju aega. Kauni tärkamine. No kui ma olen nüüd porgandi ja peedi maha külvanud, herne ja oaseemned, kõik maha tippinud, kui palju peab kastma järgnevatel nädalatel? Nüüd siin tuleb natukene vaadata, et milline see mulla niiskus on neid katteloori all, et siis võiks paari päeva pärast katteloori korraks ära võtta ja siis kasta, et kas ta võiks siis kas hommikul vara või siis õhtul hiljem ja kattelor kohe kindlasti peale panna. Et kahjurid ei saaks kallale tulla. Üks asi ja teine asi on see, et, et see niiskus säiliks ja mis seal salata, ma olen kasutanud tegelikult ka päris peenra peal köögivilja, seemnete kastmiseks, eelsoojendatud vett, nii et kui ma vett katsun, et siis vesi on selline kergelt leige, see on väga hea, soojendab seda ülemist mullakihti ja, ja siis on see seemnete Idalemine ka kiiremini ja tõuseb tärkavad paremini. Kas te kastate neid näiteks porgandi ja peedipeenart kohe südamest ja põhjalikult? Jah, ma kastan neid südamest ja põhjalikult, et mullapind saaks ka enam-vähem viie või 10 sentimeetri ulatuses läbi kastetud, et ta tõepoolest märg. Läheme nüüd kasvuhoonesse või sinna on maha istutatud tomatitaimed, kurgitaimed, võib-olla ka paprikat, võitsubkiinit, kui palju need alguses vajavad niiskust, mulla eelnevat kastmist ja kui palju siis istutamisjärgset kastmist. Siin tuleb nüüd vaadata, kui on tomat, paprika, baklažaan, et siis need vajavad vähem kastmist, et esialgu piisab paarist korrast nädalas, aga see peaks olema ka hästi põhjalik kastmine ja, ja võiks olla siis hommikul see kastmine nüüd, mis puudutab siis patissoni, Chokeerit või rullkõrvitsat heal lapsel ikka mitu nime, siis teda tuleb küll nüüd natukene rohkem, kastusestan tunduvalt jõulisema kasvuga kui teised taimed. Ja kurgede, olenemata sellest, kas kurk on kasvuhoones või väljas peenral. Kurki tuleb ikka üleni kasta ja kurgikastmise ei pääse, seda tuleb iga päev teha. Miks te ütlete, et on just hommikul tark, kasta? Siis taime lehed kuivavad ära ja ei ole ööseks liiga niiskeks jäänud, need taimed sellepärast liigniiskus kasvuhoones ja kui me teda veel teinekord korralikult ei ohusta, ka siis tekitab või sellega võivad siis haigused hakata levima. Mõnikord on ta isegi ka kahjuritega väga soodne, sest kõik oleneb sellest, milline see kasvuhoone mikrokliima. Kartul on nüüd igal pool Eestis praeguseks juba maha pandud aga mis sellest kartuliseemnest seal vao põhjas saab, kui ta jääb nädalateks kuiva mulda ja vihma ei tule? Mina ei ole küll kunagi kartulit kastnud, et ma olen kartuli kasvatanud ikka selle loodusliku vihma ja vee baasil, et kartul on üsna selline tugev taimed võiksid ja mulle sisse piiluda, mida see kartul tegema on hakanud, et tänavu toimus tegelikult kartuli idanemine päris kiiresti. Nädalaga hakkas kasvuprotsess peale ja seal ma praegu küll mingisugust erilist ohtu ei näe. Muidugi, kõik oleneb ka sellest, milline mulla iseloom, et kui on ikka väga kerge mullaga tegemist, siis vist ilma kastmata ei saa. Aga siis võiks teha nii, et vaovahe hästi läbi seda ja ja see hoiab ka mullas niiskust. Malle Järvan Saku maaviljeluse instituudis meie varasemates saadetes toonitanud, et vaarikataimi tuleb kevadel alati põhjalikult kasta, sest sellest väga suurel määral oleneb saagikus. Räägime natuke ka maasika ja vaarikataimede kastmisest kevadel jõust. Jah, kevadel kindlasti on neid tarvis kasta ja, ja maasikaid eriti veel praegu, et kui me neid oleme väetanud ka siis muidu väetised ei lahustu, kui me kasutame granuleeritud väetisi ja siis on kindlasti vajalik kasta, muidu on õisi vähe ja, ja õitsemine on pärsitud, aga seda võiks teha siis ka kord nädalas ja hästi põhjalikult. Et mina küll rohkem ei kasta oma kodus neid. Ja vaarikaid kakastate jah, kastame küll. Mõnikord, kui süda helde, on, siis ka marjapõõsaid. Vaat marjapõõsastest viljapuudest tahtsingi järgmiseks rääkida, praegu nad kõik õitsevad ja Põhja-Eestis üsna rikkalikult on aedades näha õitsvaid ploome, pirne, kirsse, ka marjapõõsad õitsevad. Mis juhtub, kui nad jäävadki kuiva kätte? No mina oma koduaias olen täheldanud seda, et siis lihtsalt viljumine vilets ja muud ei midagi, teinekord ka õunad võivad suve keskel variseda, et ega ma väga muud ei oskagi öelda, kui lihtsalt sahkusele mõjuks. Kui põhjalikult peaks marjapõõsast kastma, kui ta on niisugune täiskandeealine No kindlasti paar-kolm ämbritäit ikka marja põõsale ja siis kord nädalas noh, enam-vähem. Kõik oleneb sellest, milline see ilmastik on, et kui kõrgele tõuseb välistemperatuur kui on niisugune tagasihoidlikum temperatuur seal 20 kraadi piires, siis tõepoolest. Aga kui on ikka üle 20, siis võib-olla isegi kaks korda nädalas oleks vaja kasta. Aga siin on küll üks soovitus, et kui ma alustasin selle kastmisega, siis tuleb kindlasti kasta kõikide taimede puhul, et ei ole soovitatav, et ma ühe korra kastan ja siis mõtlengi, et kõik asi on hästi. Kaks võimalust, kas ma kastan järjepidevat või kas ta üldse. Nii et kastmine on väga tähtis? Jah, on küll, aitäh teile, Tiina baasik täna hommikul ja, ja ilusat kevadet Räpinasse.
