Aiatark. Tere kõigile aiasõpradele. Kevadise väetamise viimases saates räägib Enn Silberg muldade lupjamise Est ning väetiste säilimisest ja säilitamisest. Sissejuhatuseks kordata üled puude, põõsaste lehtede kaudu. Väetamine annab hea tulemuse ja sobib väga hästi. Sobib väga hästi ka tõesti õunapuudele kevadel, et kui te pritsid kärntõve vastu või, või putukakahjustuste vastu, siis lisage alati pritsimislahusesse ka leheväetist, et siis anda lisaenergiat kevadel, eriti kui see taim kiirelt kasvab ja areneb, et tugevdada seda lehte ja kogu taimed, et leheväetist võib anda tõesti ka selliste noh, viimasel ajal levinud madalal alustel kasvavad õunapuud, et nemad on väga tänulikud, kui saavad lehtede kaudu väetist juurde. Ja lehe kaudu vahetamisel v kuidas pulbrit lahustate siis üks soovitus anneta natukene võtate selle soojema vee temperatuur peaks jah, võiks olla üle 10 kraadi sellel veel, et siis ta lahustub, see pulbrina, väetis paremini. Jah, aga kuidas ma oskan määrata, kui palju toitaineid minu aiamuld tegelikult vajab, sest et äkki seal on täiesti korralik aiamuld juba varasematest aegadest ja äkki ma näitan üle. Üldiselt on nii, et kui me kasutame neid norme, mis on pakendi peale ette nähtud ja oleme seda teinud eelnevatel aastatel ja teinud seda ka käesoleval hooajal, siis helista väetamise ohtu nende väetistega, mis meil siin tavatarbijale saada on, reeglina ei ole. Et igal aastal, kui taim kasvab ja kasvatab oma viljad ja lehed ja õied, siis ta tarbib seda mullas, seda väetist ja toitaineid ära. See on selline looduslik ringlemine. Sellist väetise liiga nüüd tekkida seal mullas tõenäoliselt ei tohiks, et isegi kui me kasutame looduslikke väetisi, sõnnikut aias, siis soovitaks ikkagi ette, paneks sinna võib-olla mitte täisnormi, kas siis pool või natukene isegi vähem mineraalaineid hulka, soovitavalt siis sellist kompleksväetist, kus on tõesti need nii mikro- kui makroelemendid sees. Et sel taimel oleks kõik need väiksed kogused mikroelemente saadaval. Kindlasti ta ei kahjusta. Liig võib tekkida siis, kui me kasutame mono väetist, näiteks lämmastikku anname hästi palju ja siis taim võib minna käest ära, et ta läheb liiga roheliseks. Ta rakuseinad muutuvad liiga vedelaks ja see taim on, on lopsakas, aga ei pruugi, kas siis vilju ta seal hästi viljad külge tulla või viljade kvaliteet? Ta on kehvapoolne, aga kui te annate ikkagi sellist kvaliteetset kompleksväetis, siis ei teki seda üleväetamise ohtu etteantud normide piires. Me rääkisime siin muldade ja väetiste happesuse sisaldusest, aga teatavasti on ka niisuguseid muldi, mis vajaksid aluselist väetamist ehk lupjamiseks. Lupimine on reeglina koduaias möödapääsmatu toiming, suhteliselt vähe vahe on ikkagi koduaedades selliseid muldi, mis nüüd ei vaja Lopjamist võib-olla tõesti siin põhjarannikul võib-olla sellised piirkondi, kus ei ole seda lupja vaja, kuid reeglina ikkagi oleme natukene ka uurinud monitoorin nende koduaedade muldade PH taset siis enamikes kohtades vajavad Nad luupjamist ja lupja mist vajavad kindlasti teatud kultuurid, ehk siis luu, viljalised kirss, ploom, neid kindlasti kevadel igal aastal võib anda seal sellise normi ja lupja mine ka muru rajamisel on ülitähtis, et muru tuleks rajada, võib öelda, niiet kallilt. Ja see tähendab seda, et muru rajamise alla tuleks anda seda lupja tuleks anda kindlasti põhiväetist ja siis külvatakse muruseeme ära, sest muru all on kõige keerulisem hiljem mulda kas vahetada või muuta seal midagi. Sellega me saavutame siis, et see uru püsib kaunis ja, ja roheline seal pikki aastaid aiamaal, kus kaevame või seal suvelillepeenrad, kus me seda mulda liigutama, et seal on kergem teha selliseid mullaparandustöid. Reeglina on niimoodi, et Te võite igal aastal või üle aasta, kus on arvata, et natukene happelisemad mullad. Selline norm on, et kaheksa kilo lubjakivijahu 100-le ruutmeetrile aga see on siis sellisel juhul näiteks murule panete, et kui on juba seal rajatud ja tahate natukene peata anda, aga kui ta rajate just teete seda, et siis on need normid seal vastavalt sellele kui hapuse muldonn, kas 30-st kuni sajakilone on, see kõigub, see vahemik, et kui ta seal kaevate või freesite või teete, siis võite, anded, lupja ja siin võib kasutada täiesti Eestis toodetud loodusliku lubjakivijahu, et seda meie kaubandusvõrgus ka saadaval. Igati korralik toode. Te rääkisite, et need kestaga ümbritsetud jäätiseterad on uue põlvkonna sõna väetisemaailmas, mis hästi aeglaselt lahustuvad ja taime ja mulda pikaajaliselt toidavad. On olemas ka väetisepulgad, mida kasutatakse enamasti toataimede, aga rõdukastide ja amplite seal kasvatatavate taimede väetamiseks. Kas neid võib veel kuskile panna, neid võib näiteks ma ei tea, roosipeenrasse või mõne püsilillepeenrasse panna või need on tõesti ainult toalillede ja rõdukastil lillede jaoks. Tegelikult on tegemist jah kõige tavalisemad väetise ehk toitainetekogumiga ja nad on lihtsalt selliseks pulgaks pressitud, et kindlasti võib panna, et kui teil on kodus üle ja seisavad kuskil riiulis, siis kasutage neid julgelt. Võib seda kasutada täiesti Õues roosidele, mingisugustele, põõsastele, et on eraldi olemas ka sellised lillepulgad päris, millel ongi peale, et nad on tomatipulgad või on roosipulgad, nii et tegelikult on. On tegu väetisega ja natukene julgemalt laiendada seda kasutusala toita, kindlasti saate väga head tulemused need teistel kultuuridel kasutada, et võib-olla tõesti rõhutaks veel, et hapulembestele eraldi, aga ütleme teistele kõigile peaks sobima kõik teiste kultuurideväelased, kui te tahate ära kasutada tahate, vaatad, et võib-olla on kaua seisnud juba ja siis julgelt julgelt mulda ja taim saab sealt toitained kätte. Nüüd küll tahaks juhtida veel tähelepanu sellele, et kui me jagasime siin hapulembesed ja tavalised taimed, siis võiks jagada ka aastaaegade järgi natukene need väetised ära. Kevadised suvised kätised ei sobi mingil juhul sügiseseks kasutamiseks. Sügisel on taimed valmistumas talviseks perioodiks, kus on küllalt rasked tingimused neile valmistumas on nad järgmise aasta kasvuks juba varuvad seal neid toitaineid. Ja siis ikkagi sügisel soovitan soojalt valida väikse lämmastikusisaldusega tooted, et tavaliselt sügisväetis peaks olema. Kui me tahame nüüd panna seal kassis okaspuudele, kas siis ekidele roosidele, siis see lämmastik peaks olema null seal, et on ainult tegu fosfori kaali väetisega, mis siis aitavad tugevdada juuresüsteemi aitavad puituda taimede juurdekasvuteel ja sellega nad siis saavad talve üle elada, pidada vastu nendele külmadele ja alustada siis kevadel jälle uut aastaringi. Kas väetised lähevad vanaks ka? Teatud väetised kindlasti on selline oht, et sealt võikumata lahti oleme teinud näiteks vedelväetist, sest et lämmastiku ära aurata, aga reeglina sellised granuleeritud väetised, kui nad on kuivas ja kaetud kujul säilivad kuskil siseruumides, siis viis aastat. Julgelt võib neid kasutada, et kui seal ei ole mingisugust silmaga nähtavaid muudatusi tekkinud isegi kauem, võib-olla, aga noh, loomulikult paari-kolme aastaga peaks ikkagi vara tarbima. Aga ametlikult isegi on, on meil enamikel nendel granuleeritud väetistel peale säilimisaeg ei ole ära määratud, vaid kui me hoiutingimusi, mis seal pakendil on ette nähtud. Ta kasutame siis ei ole piiratud säilimisaeg leiata mingi vana väetisekuurinurgast, et kui te suudate tuvastada, mille jaoks ta on, et siis võib julgelt selle ära kasutada. Päris muidugi, kui on tundmatu graanul, et siis võib-olla ettevaatlikumad väikeste annustega, aga aga võib kasutada. Lisame agronoomi Enn Silberg jutule veel põllumajandusministeeriumis pärit info selle kohta, kuidas vanadest väetistest nii lahti saada, et need loodust ei reostaks. Väetised, mida pole enam võimalik põllumajanduslikul eesmärgil kasutada liigitatakse kindlasti ohtlike jäätmete hulka kuuluvaiks kindlasti ka need, mida pakendi märgistuse puudumise või arusaamatuks muutumise tõttu pole võimalik tuvastada. Sellisel juhul tuleb väetised kindlasti toimetada ohtlike jäätmete kogumiskeskusesse. Ohtlike jäätmete kogumiskeskused võtavad ohtlikke jäätmeid vastavaid firmadelt. Eraisikutelt ohtlike jäätmete kogumine on korraldatud kohaliku omavalitsuse poolt. Täpsema info saamiseks peab kodanik pöörduma kohaliku omavalitsuse jäätmekäitlusspetsialisti poole. Täpsema teabe saamiseks. Ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine on reguleeritud jäätmeseadusega. See on siis vastus põllumajandusministeeriumist. Tuleval pühapäeval võtame jutuks viljapuude bakterpõletiku, mida on leitud juba nii Läti kui Leedu puukoolidest ja millest on karta, et see sooja ja niiske suvega ka Eestisse võib levida. Kuulmiseni.
