Aiatark. Pühapäeva hommikul oleme helistanud Tiina baasikule Räpina aianduskooli õppejõule. Kõigepealt ikkagi, nagu eestlaste puhul kombeks, räägime ilmast. Kuidas märtsi lõpuilmad seal teie kandis on? Tere, ilusat kevade algust. Ilmad on väga-väga päikeselised, aga ööd on külmad, 10 kraadi külma. Ja päeval on selline enam-vähem nullis, nii et ei jää muud üle oodata ainult kevadet. Kuidas lumega on London palju, nii et mina käin veel suusatamas? Kui tore, mis te arvate, palju läheb veel aega, enne kui tulevad nii tugevad vihmad, mis selle lume ära sulatavad. See on kõige keerulisem küsimus, aga ma loodan, et kui ilmaennustus paika peab, siis paari nädala pärast on ehk ilus kevad ja praegu õige aeg hakata taimi ette kasvatama. Ja kui kõik see lumesulavesi imbub maasse, siis seda niiskust jätkub natuke kauemaks. Ja kindlasti jätkub. Niiskuses ei tohiks sellel kevadel küll probleemi olla, ma muidugi tean rohkem nagu seda Räpina kanti, aga aga on alust arvata, et üle Eestimaa on niisugune olukord. Inimesed ostavad meelsasti aianduskauplustest juba seemneid, turvast, igasuguseid külvitablette, kuhu saab seemne panna ja kus see seeme peaks ka valguse, soojuse ja niiskuse mõjul hästi kasvama hakkama. Mida teie nendest müügil olevatest turbast valmistatud külvitablettide kohta arvate, kas te kasutate neid? Et jah, ma kasutan neid ja ma arvan nendest väga hästi ja mul õnnestus isegi osta neid kolmes erinevas suuruses ja üks pool tundi tagasi panin manad ühte anumasse vette ja nüüd on nad kenasti paisunud ja näevad välja päris ilusat, et ma ütlen kohe, et, et üks on mul kahe sentimeetrise läbimõõduga, siis järgmine on kolm sentimeetrit ja siis on neljane ja neid võiks siis vaadata, milliseid seemneid siia sisse külvata. Et suuremasse loomulikult suuremat seemned, et sinna võiks kurki külvata või puus melonit väiksemas tomati ma panin siia kenasti ja need pisemad siis võiks mõned lilleseemned olla või minu priipärast kas või kapsaseemned külvata sinna sisse. Kas te panete igasse tabletti ühe seemne? Ja siin on kohe niisugune auk seemne jaoks olemas ja ma olen nüüd ise katsetanud seda mitmed korrad ja ma lasen tabletil enne korralikult vee sisse imada, siis ta kerkib umbes kolme nelja sentimeetri kõrguseks ja siis panen selle seemne sinna kenasti sisse, natukene nagu seda seemet piker pulgaga, lükkan sügavamale ka ja siis seeme lähebki sinna kenasti auku ja ja nüüd kõige tähtsam on jälgida, et need tabletid läbi ei tohi kuivada. Kui tihti neid peaks kastma? Nad peaksid olema parasniisked, nii et siin väga seda kordade arvu ma ei oskagi öelda, aga et läbi kuivada ei tohi, et ma kastan need siis hommikul ja ja õhtul õhtupoolikul, aga ma teen seda eelsoojendatud veega, et see kiirendab seda idanemisprotsessi. Kuhu te need tabletid ritta laota? Ma olen kasutanud mitmesuguseid erinevaid selliseid kas kaussi või kandi peale või, aga väga hea on panna ka nendesse toidukarpidesse, kus nad on siis üksteise kõrval, et nad ei kuku nagu pikali, et on nagu sõdurit reas. Ja kuhu te need tõstate õieti? Ma tõstan nad sooja kohta, võib panna, kellel on radiaator radiaatori peale, aga ma mõnikord panen oma jahtuva puupliidi peale või siis ka aknalaua peale, kus päikest on ja katan kilega. Siis säilib niiskus paremini ja ei ta nendesse. Protsess on kiire. No kui sealt on nüüd üks 35 sentimeetri pikkune idanud välja tulnud, siis mis sellest külvitabletist edasi saab? Nüüd olen ma siis hoidnud, ma olen siin kasvatanud nagu kurki ja tomatit, et niikaua, kuni esimene pärisleht tuleb, siis istutan suuremasse potti ümber, et kas poti suurus on siis kaheksa sentimeetrit või 12 ja nii siis kasvatan edasi neid taimi, et toimib päris hästi. Nüüd küsitakse seda, et kas neid noori taimi võib ette kasvatada, aga tavalises poest ostetud lillemullas või peab olema mingi spetsiaalne kasvuturvas? Ma soovitaksin köögiviljataimi siiski kasvatata ette spetsiaalses kasvuturbas, et kassa siis universaalne või on siis istikute kasvatamiseks ettenähtud kasvuturvas. Ma võin eeldada, et lillemuld võiks sobida sel juhul, kui ta ei ole happeline. Lillemullad võivad olla ka happelised, aga köögiviljad on niisugused, mis taluvad siis nõrgalt happelist keskkonda või neutraalsed. Et, et seda tuleb kindlasti jälgida. Kui see lillemuld on ka olemas, siis võiks ju proovida. Aga päris sellist kindlat garantiid välja pakkuda ei julge. Sageli kurdetakse, et see kasvuturvas lõhnab nagu hapukalt või on niisugune tunne, et äkki on hallitanud ja ja sageli öeldakse ka, et seal turbas ei ole õieti toitaineid. Ma olen teinud nõndaviisi, et eelmisel päeval avan turbakoti ja siis ma valan suuremasse anumasse, siis ma lisan liiva ja kastan ja segan hästi läbi selle turba ja siis järgmisel päeval kasutusel, nii et tegelikult ei ole küll kunagi ostnud endale niisugust pakki turvast, millega mul läks probleemi olnud, nii et selles suhtes ma ei oska väga vastata, et alati on asi õnnestunud, aga kindlasti eelmisel päeval segandmasele turba läbilisem liiva ja veega. Aga mitte mingeid kompleksväetisi. Ei, ma ei pane sinna midagi juurde, sest tegelikult, kui me teeme külvi, siis umbes 20 protsenti võib ju toitaineid vähem olla, kui, kui hakkame täiskasvanud taimi seal kasvatama või edasitaimi kasvatame nii, et väiksed taimed alati ei tahagi väga palju toitaineid. No siis on aiapoodides müügil igasuguseid papist külvipotte Jakas et ja on kurdetud selle üle, et nende pinnale kas selle papi pinnale või, või kui sinna on pandud kasvuturvast, siis turbapinnale tekib hallitust ja mõnikord tekib koguni niisugust kollakat nagu seenetaolist moodustist. Mis see on? Kas see on taimedele ohtlik ja, ja mida teha, et seda ei tekiks? Mulle tundub niimoodi, et seal vist on kastmisega üle pingutatud või on liiga külma veega kastetud. Et kui me kasutame sellist eelsoojendatud vett, siis ei tohiks selliseid probleeme olla. Ja kindlasti, kui me kasvatame taimi ette, siis on meid vajaga õhutada, et see ruum peaks. Õhk peaks liikuma. Et võib-olla siis on kasulik nõndaviisi, et kui me neid taimi hooldame, siis me natuke oma käega teeme neile kunstlikku tuult, et ehk see aitab, paneb selle õhu liikuma ja siis äkki ei tule selliseid probleeme ka ette. Ma ei ole ka ise sellise probleemiga kokku puutunud, et võib-olla on tegemist ka, et on lihtsalt liiga külm. Ei tohi külm olla. Aga kas see hallitus, mis sinna papist külvipottide või kassettide pinnale tekib, kas see on taimedele ohtlik? Oleneb, millest ta tingitud on, et kui seal on mingisuguse seenhaigusega tegemist, siis kindlasti on ta ohtlik. Väetistest küsitakse veel ja just orgaanilise väetise kohta, et kumb sobib maa väetamiseks paremini, kas hobuse või veisesõnnik. Vat hobusesõnnik on väga hea ja, ja seda ma soovitaksin rohkem kasutada nagu kasvuhoones kasvuhoones, et ta on hea biokütte, et on kuivainerikas, aga veisesõnnik sobib lihtsalt peenrasse, sobib avamaale. Nii see on kõige paremini toiminud, et kui see hobusesõnnik hakkab lagunema, kasvuhoonesse annab ju hästi palju sooja või muidugi on käepärast hobusesõnnikut nii palju, siis võib teda väljas ka kasutada avamaal, nii et, et siin ei ole sellist vahet mõtet teha. Aga kui laagerdunud või kui kõdunenud sõnnik peaks olema enne, kui seda üldse tohib taimedele panna. Kui me teda kasvuhoones kasutame, siis kindlasti peaksime ta juba sügisel ära panema peenrasse ja siis alles kevadel kasutusele võtma või, või veel parem on, kui me teeme sellest sõnnikust komposti ja siis kasutame Nüüd küsitakse jällegi kasvuhoone kohta, et kas ikkagi võib panna kurki ja tomatit ühte ja samasse kasvuhoonesse kasvama, sest tavaliselt inimestel üks kasvuhoone on ja muidugi võib kurki ja tomatit avamaal kasvatada, kui tahaks ikka seda pikka kasvuhoonekurki juba kult vilja kätte saada, siis siis tulete sinna kasvuhoonesse panna, kus ka tomatid kasvavad, aga teada on ju see, et kurk tahab niisugust sooja ja niisket aga tomat mitte nii väga niisket kasvukeskkonda, et mis teie ütlete? Mina kasvatan ise kogu aeg kurki ja tomatit ühes kasvuhoones, aga siin saab väga kenasti reguleerida seda kastmisega kurki, kastame siis üleni ja tomatil kastame ainult kasvupinnast ja võib-olla võiks tomati paigutada rohkem sellises kasvuhoone kohta, kus on rohkem päikest ja kus võib-olla ka isegi õhtupäikest on rohkem, et kurb oma olemuselt kannatab ka sellist hajuvat valgust ja ja sellega siis kasvukoha leidmisega kasvuhoones võiks siis ka natukene vaeva näha, aga üldiselt kastmisest, et kõik nii, et koduaias ei ole küll probleemi, minul vähemalt küll ei ole olnud, kasvavad rõõmsalt koos, muidu jääkski ju oma kurk ja tomat kasvatamata. Jah, sest et kes endale kahte kasvuhoonet ühte kurgi teise tomati jaoks saab lubada, et neid inimesi on ikka tõenäoliselt väga vähe. Ei, ei, seda pole kindlasti tarvis teha, aga ma soovitan kastmisega reguleerida. Kas te panete sinna kasvuhoonesse veel ka näiteks paprikat võib-olla suvikõrvitsat? Jaa, paprikat ma panen kindlasti, aga paprika ma panen alati kasvuhoone keskele, sest paprikaga niisugune tore lugu, et tema on üsna selline tundlik taim, lehetäid armastavad teda ja siis tavaliselt ikka kahjurid ja kahjustavad neid taimi, mis on kas siis uksele või aknale lähemal. Ja tomat on siis akna ja uksepool ja paprika seal keskel ja ja ei ole nagu probleemi ja suvikõrvitsat, ma ei ole kunagi kasvuhoones kasvatanud, et see võiks olla nagu kõrgpeenras või lihtsalt väljas, sest seda muidu tarvis hakata toestama, et inimene peab alati mõtlema selle peale, kuidas ta saaks taimi kasvatada võrdlemisi lihtsal viisil, et ei pea väga palju vaeva nägema. See ongi väga surnit, kuidas ennast aiatööga mitte ära tappa. Just. Te olete avaldanud ka üsna mitu nõuanderaamatut, tuletame meelde, mille kohta. Üks on kasvuhoone kohta, et see peaks sobima just väikeaiapidajale. Ja teine on siis moodne köögiviljaaed, kus on hästi palju uusi ja põnevaid köögiviljaliike ja sorte. Ja rõhuasetus on just oskaksime kasvatada köögivilju pottides, rõdukastides lihtsalt peenral ja meie toidulaud oleks rikkalikum. Ja selle raamatu pealkiri on moodne köögiviljaaed. Mis kõige modernsem köögiviljataim on, mis on nüüd Eestisse jõudnud? No ma soovitaksin kindlasti kasvatada sügiseks Endiilijat ja punaŽigulid, need on hästi värvilised, nad on väga kaunid ja nad sobivad just peenrasse, et ja siis võiks veel kasvatada söödavat muskus Sibiskit või okrat nimetatakse teise nimega nõndaviisi. Sendiiviaia hibiskus, need on minu meelest ilutaimed, eined, kõik söödavad. Ja peaksimegi mõtlema just selle peale, et me tõesti toituksime tervislikult, et meie toit oleks väljanägemiselt huvitav ja liigirikas. Missugune nõuanderaamat teil nüüd järgmiseks plaanis on? No plaanis on üks selline raamat, mis õpetaks, kuidas külve teha ja kuidas peenraid teha ja ja just selliseid praktilisi töid. Alustan sellega. Praktiliste nõuannete järgi ongi tundub mulle, et kõige suurem vajadus just praegu ja kindlasti suur aitäh, Tiina baasik ja veel on veel natukene aega sihte seada ja, ja aiaplaane teha ja mõelda, kuhu, missugune peenar sel aastal rajada, nii et natukene on veel aega, aga siis läheb lahti. Jah, ja läheb lahti ja rõõmsalt alati mõelda selle peale oma tööd ei tohi väga keeruliseks muuta, et väga palju lihtsalt vahendeid on. Et jääks ka natukene raamatu lugemiseks aega. Lisame veel, et reedel, kolmandal aprillil toimub Eesti maaülikoolis teabepäev, mullaviljakuse säilitamine ja parandamine. Üritusele on vaja end telefoni teel ette registreerida number on 731 32 75. Siis neljandast 12. aprillini on Tallinna botaanikaaias näit. Maailma rahvaste pühad taimed ja palmid ja Tartu ülikooli loodusmuuseum ootab ravimtaimede huvipäevale tuleval laupäeval, neljandal aprillil kell 12 zooloogiamuuseumisse. Huvipäeval räägitakse ravimtaimede tunnustest, nende kasvatamise võimalustest ja raviomadustest. Päeva juhendav Ulve Pihlak on avaldanud raamatu ravimtaimedest ja ta töötab Tartu Ülikooli farmaatsia instituudis. Nii et olge varmad ennast täiendama. Kuulmiseni.
