Mäe puhkeda päikese põletav lõõm Keipsitamas kevaditi tähti maailma on vallutanud uhkav rõõm, kõik uksed on tuulde lahti. Lööd rannale, läksudes merevoog, jõgedes vahutab vesi ja järve kaldal on pilli loog täis laullu ja linnupesi. Nii et taevas on kõrge ja taevas onlain. Mägedel virvendab valgus ja väljadel õitseb ja hõiskab suur põhjamaa suve algus. Ja alles see oli, kui lõksusid aiateibad ja lumevallid ulatusid üle pea. Kevadpäike on aga visa ja näete nüüd. Aasad on erkrohelised ja kraavi terved, kirjendavad esimestest lilledest on käes mahlalaskmise aeg. Täna on looduskaitsepäev ja seepärast näemegi täna nii palju noorust rehade labidatega. Samas parkide puhastamisele pannakse punkt, lilleklubid saavad uued pärjad ja kännud kaasa võetud võileiba nosides. Arutatakse, mida veel teha võiks. Tänan loodusesõprade tigude ja pidude päev. Te kõik olete kuulnud Saaremaal asuvast Kaali järves soni järv, kuhu ei voola ainustki oja ja kust ei poolega midagi välja. Selle sügava kausi siin kaljude keskel tekitas meteoriit. Oleme järve kaldal koos kaali kaheksa klassilise kooli õpetaja Varikuga. Nii umbes 2660 aastat tagasi. Eks see pauk üsna suur võis olla. Sellepärast et siin on käinud igasuguseid teadusemehed ja isegi arvatakse, et Soome rahvuseepose Kalevala on nähtud seda tuld. Ja vana kreeklastel on ka müüd pationist. Nähtavasti arvatakse, et ka nemad märkasid midagi, poisi kukkus nii sügavuse, järevalise järve sügavus, vett on siin paar meetrit, aga ülejäänud on muda põhjas. Aga põhjatada ei ole, seda näitab, et keskel asub kivivare kuu, mõisnik tahtis kunagi midagi ehitada. Paviljone jää suvel paigakse kivivare ära sealt. Ja eks vesi on suvel siin hästi hästi soe vesi on Zoega, selline vabandan, mudane. Nojah, siin ei ole, esiteks ei ole veevahetust üldse vahetust, ennem oli väga palju vetikaid siin peale, aga poisid tõid voliliselt galatsesse ja nad söövad vetikaid ära vihja natukene selgem, neid ujuda natuke saab algul altari rõhuses, aprillis saab küll, poisid on siin proovinud varasematel aastatel, kui ilmastik oli parem kui siis tänavu esimesel supluseks seda teha. Mis järve suurus siis on, ütleme sügavusest ma rääkisin, kallastelt on läbimõõt nii 110 120 meetrit. All on 60 meetrit, pea kohiseb tuul, aga siin all on nii mõnusalt vaikne ja soe. Ja eks siin tõesti tore ole, eriti talvel, kui väljas möllab tuisk ja on külm, siis siin järve pinnal on jää uisutada, kelgutada, karusselli sõita ja nagu ei teakski, et ümberringi valitseb karm pakane sest see oli täiesti omamoodi kate, siin muide kõlab väga hästi ka laul, kui meeskoor siin Saaremaal käivad ekskursioonidel, siis proovivad laulu. Ainukene asi, et siin võiks kunagi mõne suurema laulupeo korraldada. Ei tea, kas kõlaks halvemini kui Tallinna laululava. Noh, see on meil omapärane selline koht juba märtsi keskel sulab järve põhjapoolse kalda sisekallas ja seal hakkavad õitsema esimesed sinililled. Kindlasti esimesed Saaremaal, kui nad ei ole mitte vabariigis esimesed, nii et kevad saabub kalijärve äärses varakult. Lähme vaatame, kas leiame mõne sinilille. Eemaldab ettevaatlikult üle mõtlema terve selle kupatusega. Jääsupi sisse tuks. Ahah, näete, seal ongi. Olin vahepeal paradigma aresti soojad ilmad siis kindlasti nad tulid välja juba see terve see kallas siitpoolt Siletas jah, juba märtsi lõpul olid siin sinililled väljas, aga vahepeal oli pakane, et isegi selle pakasega olevat peitu pugenud ja lehtede alt ja lume seest vestlevad oma peanupukesed välja. Nii et see jutt, et Saaremaal tulevad hilja kevadeni Vasta Kaali kandis tõele? Jah, eks ta nii ole. Ma lähen turnil sinnapoole, ma vaatan, kas ma saan väikse lehekese veel juurde. Püüdke mind kinni siis, kui ma hakkan veerev. Mõtlesin ongi. Tore Vesakonnakene kui on natukene lehtede all, seal on kohe tükk maad suuremad. Varjus on seal, kui palju rahvast käib, seda imet vaatamas, siin maa suve jooksul siin käib ikka umbes 10000. Täpset arvestust ei ole pidanud, siin peetakse, on ka väike paviljon, melon seal surmaalitseisega muidugi paljude ekskursioonid käivad niisama, kes kirja ei pane. Aga kindlasti oli seitse kuni 10000 külastajat seal võib-olla isegi rohkem. Kas sel aastal on juba käinud? Eini suuremaid ekskursioon ei ole nähtud, aga sellist üksikuid ja paarikaupa on siiski olnud selliseid hulle Turlejad nagu meie ala või on siin olnud siiski seal põhjakallas ja need lilled ka saada, aga lõunakaldal püsib jälle lumi väga kaua, näete, isegi siin on praegu üsna suur lumekatte paksus on poolt, meetod enam ei ole, aga seal mõnedes kohtades on siin püsib lumi kaua ühel pool võtab äikest, korja sinililli, teisel pool veel jääaugust kala ja eks ta nii ole. Aga viskalatsetega siis siia poisid tõid, kopraid õitses, proovist ka latikaid siin Janal siiski on siginenud. Armastab niisugust mudast. Ja siin jää praguneb ise ja me oleme ka muidugi uisurada rajanud siia, et nad peaks päikesevalgust ka saama nii, talvel ära ei sure, nad, see ümbrus on siin. Peab ütlema, et kaunistage, metsik kass hooldusraiet ei ole teinud. Hooldusraiet on siin tehtud, siin muidugi vastava looduskaitseloaga oma käega siit midagi hävitada ja purustada ei tohi. Meie muidugi hooldame õpilastel seda järvega muidugi, ekskursioone käib siin väga palju ja tihti jääb igasugust sodi maha, nii et mõnikord kurjustakse, nagu oleksime selles süüdi. Jätan palve ekskursioonidele, kes siin käivad ka, et midagi maha ei jätaks endast, sest Kaali järv on ikka ainulaadne koht maailmas ja siin tuleks puhtust ja korda hoida. Muidugi selline metsik ilme, nagu tal praegu on, seal kindlasti line paranoia peab säiluma. Sest kui siin kunstnikult hakata ümber kujundama, siis ta pole enam see, mis ta on olnud.
