Täna Ringvaates. Mida teha, kui teie last ründab metsas vihane põder,  nagu äsja juhtus Läänemaal? Näpunäiteid jagab põtradega korduvalt silmitsi seisnud jahimees. Kas teile meeldib see kaubanduskeskuse taustamuusika? Väga mõnus rahustav ei ole just eriti meeldiv. Meil on stuudios ekspert, kes ütleb, et üks neist vastustest  on õige. Kumb kuulete, õige pea. Kas teie teate, kuidas tulekahjus käib? Hannes Hermaküla proovib läbi, mida tema põlevasse majja  sattudes teeb. Sa selle kotiga midagi tead? Nii mina leidsin sellised. Kui õige see tegevus päriselus on? Ja enda järgi kindlasti uksi ja selle peale ma ei tumma. Seitsmes mai neljapäev ringvaate otsesaade alustab. Tere õhtust, eile leidis aset selline sündmus,  kus perekond läks paralepa lähistele jalutama  ja isa ja tütar seisid ootamatult silmitsi kellegi muu kui põdraga. Ja edasi läks kõik nagu action, võib isegi öelda õudusfilmis,  see ei olnud lihtsalt selline tavaline nunnupõder. Kui ta oli metsatukast välja ilmunud, suundus ta kohe koera poole,  andis koerale jalaga koer saigi pihta. Ja siis edasi suundus kohe peretütre poole  ja virutas talle ka jalaga. Õnneks oli siis peretütre. Ja ja põdra vahel jalgratas, mis sai hoobi  ja lagunes koos, siis pere. Isa haaras tütre sülle, jooksid auto poole,  said pakku. Mis nüüd juhtunud on, miks põdrad niimoodi hullunult inimesi ründavad? Ega väga täpselt muidugi konkreetse sündmuse kohta ei oska öelda,  aga aga aeg-ajalt juhtub ja juhtub see siis,  kui inimene on, on läinud üle piiri. On läinud põdra maadele põdra mängumaadel  ja siis põder. Põdral on kaks võimalust, kas ta põgeneb  või ründab ja antud juhul siis siis ta ründas. Võib-olla, kuna piltide järgi oli näha, et tegemist oli  emapõdraga ja praegu on siis selline aeg,  kui põtradel on väikesed vasikad sündinud  või sünnivad ja, ja siis sellel perioodil on ema ema neid kaitsma. No siin me näeme ka ühte enam-vähem sarnast situatsiooni,  see ei ole küll sama situatsioon, aga ka siin põder pistab  isegi rinda nagu autoga ja ta ei kohku ära isegi autos,  ta on agressiivne ja kipub isegi autole kallale minema. Jah. Jah, et, et see võib olla analoogne situatsioon,  sest siin on näha, et on ka vegetatsioon,  on hoos, et on kuskil maikuu. Põdralehmal on kaks väikest vasikat ja loomulikult ta neid  vasikaid kaitseb ja, ja näeb seda autos näeb seda ohtu ja,  ja reeglina ta põgeneb, viib vasikad ära ohutumasse kohta,  aga kui on välja, kui ta on nagu nurka surutud,  siis, siis ta võib ka rünnata. No eriti nurka ta küll surutud ei ole, seda tee on  ja mets on, ta võib igale poole minna, aga ta just soovib  vist pisut ka oma nagu võimu näidata. Ta tõesti ründab nagu ma ei oska öelda, nagu tige kisk. Ja, ja siin oli hästi näha, et kuidas inimesed saavad  ka hinnata, et et kui ta on tähelepanelik kuulata,  siis ta kõrvad on püsti, aga kui ta kõrvad nagu pea ligi surub,  nagu praegu, jookseb isegi järele autole  ja siis võib oodata jah, et ta ründab, et kui põrva põder  pea ligi paneb kõrvad ja pea alla laseb,  et siis oli näha, et ta ründas. Tegelikult hirmus tegelikult Eesti loodus on ju kolm inimese  eluohtlikku looma metssiga, karu ja, ja kolmas ongi põder,  mis võibki tegelikult inimesele eluohtliku eluohtlik olla,  et kui sellist situatsiooni sattuda, see võib sõna otseses  mõttes surma saada. Need on väga-väga harvad juhtumid ja, ja praegu küll ei tahaks,  et, et jääks selline mulje, et Eesti mets on ohtlik,  et tegelikult loodus ohtlik ei ole ja, ja loomad reeglina  ka ohtlikud ei ole, et, et lihtsalt tuleb olla loomadega ettevõt. Kuidas see käib, kas Eesti mets on ohtlik  siis või mitte, ma tahan teilt üle küsida,  ma olen ise viimase kahe nädala jooksul näinud  ka auto teel üle auto tee minemas. Õnneks ma sain pidama põtra ja põtru, praegu praegusel  aastaajal väga ja väga palju liikvel. On nad siis ohtlikud, kas ma võin minna kuskile metsarajale jalutama,  ilma et ma peaks kartma, et põder mulle jalaga? Täiesti rahulikult võite minna, mets ei ole ohtlik  ja metsloomad ei ole ohtlikud, need on ainult teatud situatsioonid. Kui satutakse näiteks emaslooma ja, ja, ja poegade vahele. Sellised harvad juhtumid ja siis on ka säilitada vaja rahu. Ja, ja kui, kui selline situatsioon on, siis lihtsalt lahkuda,  tasakesi lahkuda ja jätta. Nüüd on kaks vale asja, mis te siin juba ütlete,  säilitada rahu. Oota, kuidas see nüüd täpselt käib, kui mul tuleb suur kuri  põder tahab mulle kohe jalaga virutada ilma ette hoiatamata. Üldiselt ei ütle mulle, et ma annan sulle nüüd jalaga kuidas  see rahu säilitamine esiteks käib ja kuidas käib see,  et rahulikult lahkuda. Ma tahaks kohe jooksu pista. No ega ta põder niisama mitte kunagi ei ründa,  et alati on, on selleks mingi põhjus ja antud juhul suure  tõenäosusega võis see põhjus olla see, et põdralehm kaitses  oma vasikaid. Selles artiklis oli ka natukene juttu, et,  et seal mingi koer läks enne metsa. Koer sai jalaga pihta, õnneks koer toibus,  et koer ei saa surma. Seal oli mitu koera, et, et üks koer võis minna nagu metsa  ja natukene nii öelda kujutada ohtu põdrale  ja siis põdralehm tuli välja. Ja ega ta ka ju laste löönud, et vahel juhtub niimoodi,  et ka koduloomade ja metsloomadega tark loom ta nagu annab  tunda oma jõust, et ta kohe ei ründa, et ta näiteks  ka antud juhul ma ei tea seda situatsiooni,  aga ta lõi jalgratast, ta ei löönud nagu last,  et vahel ta lihtsalt annab oma jõust tunda ja,  ja siis tasub, tasub vaikselt taanduda. Kuidas see õige käitumine siis on, kui põder juba kurjalt  läheneb mulle, mida ma vist tegema, ma ei jää ju seisma,  kui kuskil puu taha võiks minna. Ma ei kujuta ette, mis ma peaksin tegema. Kui selline situatsioon juhtub, siis loomulikult. Kui on, kui on võimalik puu taha minna ja mitte mingil juhul  hakata loomale liginema talle otsa vaatama,  teda pildistama ja, ja veel sõpra, ei tasu selfit teha,  et, et rahulikult. Katsuda varjuda nii nagu antud juhul oligi kuskile puu taha  rahulikult ja, ja võder läheb oma teema. No kui ma eest ära jooksen, kas põder kipub mulle järele  ka jooksma? Reeglina mitte. Rääkige oma elust, te olete jahimees olnud,  ma vaatan nende ordenite järgi, mis teil pintsakul on. Mitu aastakümmet, kui palju teil on tulnud põdraga silmitsi seista? Põdraga silmitsi seista on tulnud päris palju,  aga selliseid rünnakuid on olnud harva ja see tähendab neoon  rohkem kui üks kord. Jah. Kuna ma töötasin ka üks kunagi 10 aastat,  oli minu töö ka selliseid situatsioone lahendada ja,  ja keerukaid situatsioone, kui loomad olid tulnud linna. Ja üks juhtum oli ka see, kui loom oli tulnud linna,  oli ennast vigastanud üle aedade hüpates  ja oli läinud järve ja siis meie ülesanne oli see loom sealt  üsna pahatujuline ja pahatujuline, vigastatud  ja vigastatud loom otsib vett jahutust ja ta oli järves  ja siis meie ülesanne oli teda järvest välja saada. Ja siis, kui me teda tasakesi niimoodi nagu ajujahti  imiteerides linna ääre poole lükkasime, siis ta,  kui me liiga lähedal läksime, siis ta nagu katsus rünnata,  et siis me läksime jälle eemale, nii et kui ta nagu tajus,  et see oht läks kaugemale, siis ta jätkas oma teed. Jahimees te olete looduses kindlasti olete põtru küttinud  korduvalt ja korduvalt on selles situatsioonis  ka kunagi midagi teie enda jaoks ohtlikku  või hirmuäratavat või vähemalt sellist ehmatas. Küttimisprotsessis ei mäleta, et võib-olla võib-olla  põtradega siin tasub olla ettevaatlik, just nagu praegu,  kui on põdralehmal vasikad ja võib-olla ka jooksu ajal,  kui on septembri teine pool, et, et siis põdrapullid võivad  olla ka sellised vähe agressiivsemad ja käituda ettearvamatult,  et siis tasub olla nii teedel ettevaatlik  ja kui, kui looma näheks, et mitte hakata nagu kutista abet  silitama ja selfi sid tegema, siis tasub tasub jätta nad oma  vead ja, ja lahkuma. No meil on üks teistsugune mees, kellest on dokumentaalfilm tehtud,  kes vastupidi, kudistab põtru sarvede vahelt  ja vähe sellest vestleb nendega, et vaadake  siis ära, mis ta nendega räägib, et pärast tõlgitud olete  mõtted ega nii palju kokku puutunud, äkki oskate öelda? Selline suurepärane dokumentaalfilm Eestis valminud vanamees  ja põder tõepoolest veskis siis põtradega põtradega niimoodi suhtleb,  soovitan kindlasti vaadata, et mida te sealt välja lugesite,  et mis, mis seal, mis, mis seal toimus. Tema tema on tõesti see mees, kes põtrade keelt räägib  ja oskab suhelda nii pullide kui kui lehmadega  ja ja jahimehed kutsuvad seda peibutamiseks,  et matkitakse siis järgi kas siis põdralehma või,  või põdra pullihäält ja, ja meelitatakse endale endale  siis juurde, nii et, et see oli päris ehtne. Nüüd põdra keeles rääkimine ei saanud aru jah. Te ei tee ei tee selliseid trikke või ise,  kui ta jahil käite. Mina ei tee, aga päris mitmed fotograafid  ja jahimehed kasutavad seda, et saada kas  siis häid kaadreid või siis häid elamusi või,  või siis ka vahel trofeed. Kuidas praegu siis põtrade hulk on, et mulle noh,  võhikuna tundub, et neid on palju, ma olen tõesti viimase  kahe nädala jooksul kaks korda põtra muide näinud  ja jänest üldse mulle tundub, et loomi on sellel aastal  kuidagi erakordselt palju. On see kuidagi minu selline kujutelm või neid tõesti on  praegu palju? Tegelikult Eesti metsad ongi hästi rikkad loomadest ja,  ja see on suur rõõm ja see näitab, et me elame hästi heas keskkonnas,  aga põtrade arvukust meil hinnatakse teadlaste poolt kuskil  11 kuni 13000 Eestis ja, ja kütime siis kuskil eelmisel  hooajal küttisime 5815 peaaegu pooled või no natukene alla  poole ja kuidas nii palju. No ütleme Põtrad juurdekasv looduslik on jah kuskil 20 25 protsenti ja,  ja meie põtrad meie metsades on olnud rohkem põtrasid  ja praegu ongi see tasakaalu otsimine, et et me kütime  natukene rohkem, et need metsakahjud metsameestel oleksid  väiksemad ja, ja otsime koos teadlastega seda tasakaalu. Sealt üle piiri ei pane, et ühel hetkel tuleb selline hetk,  et ühtegi põtra meie metsasna Seda me väga rangelt kontrollima, et me üle piiri ei läheks. Kuidas teiste loomadega lood on jahimehena teate teate käia,  kuidas teiste ohtlike loomadega, kuidas mets metssigu on? Metssigade arvukus on ka päris hea küll,  nüüd on laastamas Aafrika seakatk sigade populatsiooni,  see läks kuidagi nagu ei ta kõrvalt. Ei lähe ta ikkagi tasakesi liigub, aga, aga ta ei liigu  nii kiiresti, looduslikult, aga ta ikkagi tasakesi lõuna  poolt põhja poole liigub. Ja, ja, ja ta neid metssigasid, nõuab endale,  aga metssigade arvukus on endiselt päris suur. Eestis. No kolmas inimesele ohtlik loom,  karu, karu on teile vastu tulnud. Metsas On ikka. Mis ta tegi siis? Kunagi kõige lähem kohtumine oli mul Kaug-Idas,  kui, kui ta loopis seedrikäbisid alla ja mina mõtlesin,  et need korjasin, need käbisid seal ja ma ei teadnud,  et karu üleval puu otsas on, et siis ta tuli alla  ja ja, aga me mõlemad nagu ehmatasime, et mina jooksin ühele  poole ja tema jooksis teise poole samale poole,  mõlemad ei jooksnud ja samale poole jooksnud  ja tegelikult ega noh, ei tahaks, et siit nagu kõlama jääks. See, et Eesti metsades on ohtlikud loomaliigid,  et ei ole, et tegelikult Eestis ei ole selliseid ohtlikud liike,  lihtsalt inimesed peavad ettevaatlikud olema,  õppima tundma natukene loomade käitumist  ja kui need teadmised on, siis, siis ei juhtu kindlasti midagi. Suur aitäh igatahes tulemast ja põtrasarvede vahelt  kudistada ei ole hea mõte. Eesti mees teeb käsitöökingi, mille paar maksab üle 1000 euro. Miks peaks keegi tänapäeval endale nii kalleid jalavarje tahtma? Kuna kevadel on ükskõik millisel hetkel võib hakata sadama  vihma nii nagu praegu siis on ju oluline,  et sinu uudis ja sinu sõnum oleks värske  ja ajakohane. Ja kui sa teed saadet stuudios hämaras, Sa ei näe,  mis toimub sinu ümber ja me tulime siia. Otse saade kehva suusailmaga, vaatame kuidas televisioon oma  uues vabaõhustuudios Eesti kliima ga võitluse se asub. Ma ju võin hommikul siin mantliga olla, sellepärast et on  väga kenad suvemantlid, millega võib ju istuda hommikul  kella seitsmest kella üheksani. No meid, eestlasi huvitab ju väga, mida meist mujal maailmas  arvatakse ja eriti kui Ameerikas midagi meie kohta öeldakse,  siis meid huvitab see ka. No meie eurolaul on jõudnud ühe Ameerika sellise kodutelesaatejuhina,  kes on võtnud seda nüüd natukene arvustada  ja me ühe minutikese näitame, mida ta siis meie Stig Rästa  ja Liina Porni laulust arvab? Kes seda lugu soovib tervikuna vaadata, siis ringvaate  Facebooki lehele on kogu jutt kenasti viie minuti pikkusena olemas,  nii et vaadake sealt. Aga muusika teemadel me ka jätkame, aga jätkame mitte  selliste toredate lauludega, mis eurovisioonile sõidavad,  vaid hoopis sellistega, mida me kuuleme. Iga kord, kui me siseneme mõnda poodi või mõnda  kaubanduskeskusesse ja väidetavalt mõjutab selline muusika,  mis sealt siis kostab seda, kui kaua inimesed poes on  ja mida nad sealt ostavad? Ta oli, teete muusikateraka. Kas vastab siis tõele, et kui muusika on meeldiv,  siis mina sinna poodi jään ja ostan selle tühjaks? No seda ma ei saa öelda, et keegi nüüd muusika ajal  nii suuri otsuseid teeb, et ta selle päris tühjaks ostab,  aga see, millise keskkonna muusika loob ja kuidas inimene  seda tajub, et et siin on muusikal kindlasti väga suur võime,  et kas me tahame selles keskkonnas olla ja muusika on  nii-öelda selles võr mõttes selline mahe  ja mõnus ja soosib meie olemist seal või ta tekitab sellise keskkonna,  kus me tahaks jooksu pista. Kui teadlikult Eestis poepidajad kaubanduskeskuste omanikud  seda jälgivad, mida nad oma ostjatele kõrva lasevad kõlada. No see teadlikkus on viimase 10 aasta jooksul kindlasti  väga-väga kasvanud. Eestis tegutseb üks suurettevõte artist siseraadiot,  kes igapäevaselt nii-öelda siseraadioteenust pakub,  ehk siis seda, et, et mida ostjad erinevates kauplustes  sealt raadiost kuulevad. Igal juhul teie soovitusel me käisime ka ühes  kaubanduskeskuses kuulamas, mida seal mängitakse. Me ei ütle, kas see on hea või halb, kuulake teiega kodudes  ja andke oma hinnang. Kuidas teie meelest selline muusika teie ostlemist mõjutaks? Uinutusmuusika enne magama jäämist, kuidas teie hindajate on  see hea või halb? No selline see muusika tõepoolest on, et ta on ju väga temporaalne,  see tähendab, et seal ei ole mingit kindlat meetrumit  ega pulssi ja kui inimene sellist muusikat kuulab,  siis tema aja taju nõrgeneb ja tal tõepoolest pikapeale  tekib soov võib-olla pikali heita ja pisut puhata. Aga võib-olla kaubanduskeskuse omanikud on väga rõõmsad  ajada ju, kaob sootuks ja nii sa seal uimerdad,  aga poest poodi ja ei märkagi, mis sa kõik. Ma arvan, et see oligi antud juhul taotluslik,  kuna tegemist on Ülemiste keskusega, kes hiljuti läbis  suurema uuenduskuuri ja tellis sinna ka spetsiaalselt loodud  helitausta välismaalt välismaiste nii-öelda tootjate  või tegijate poolt ja, ja see on kindlasti üks põhimõte,  et tekitadagi selline keskkond, kus siis oleks võimalikult  vähe müra ja lärmi, et ta oleks selline väheste helidega ja,  ja selline avar ja mõnus ja, ja meeldiv keskkond. Ja kui me selles keskkonnas viibime võibolla kümme-viisteist minutit,  siis ma arvan, et ta mõjub väga värskendavalt,  et väga tore on sinna aatriumisse sisse astuda  ja tundagi ennast natuke nagu õhk maast niimoodi õhku tõusvana. Aga nüüd need inimesed, kes töötavad selles keskkonnas  ja viibivad seal võib-olla terve päeva, siis ma olen täiesti  veendunud Et inimese, ütleme selline sisemine pulss aktiveerub ikkagi  sellele pulsile, mis on muusikas, kui muusikas läheb tempo  ja rütmid ja pulss läheb väga kiireks, siis me hakkame  paratamatult ennast ka kiiremini liigutama. No kui see väga kiire on, siis ei ole ka loomulikult hea,  siis me võime ju ka otse ringi keerata ja poest välja tuhiseda. Aga kui ta on ikkagi selline mõõdukalt tajutav,  mitte pealetükkiv ja antud juhul kas või mõnes kohas kostev,  et natuke seda inimese liikumist toetab,  et inimene päris ei istu seal keskuses, et ta ikka läheb sinna,  ta kulgeb poest poodi. Et seal võiks olla natukene sellist niisugust,  mis teda natuke tagant liikuma sunnib. Või suuna niimoodi, räägib spetsialist, me käisime poes  muidugi ka kohapeal vaatasime ja kuulasime,  mida inimesed ise arvavad, kas nad üleüldse märkavad,  et midagi taustaks mängib. Kuidas teile tundub see muusika, mis siin kaubanduskeskuses  praegu kõlarites kuulda on taga taustaks lihtsalt tavaline  väga mõnus, rahustav. Ma nagu ei pane seda tähelegi, et hästi selline mahe,  rahulik. Ta on selline. Seda ei oska isegi väljendada kõrvadele,  niisugune ei ole just eriti meeldiv. Praegu on normaalne, ei sega üldse. See on niisugune rahulik nii-öelda, kuidas seda kutsutakse. Hingamismuusika või kihvt. Rahustab ta on dus, selline rahulik ja nõvastav. On teil elus selline kogemus ka olnud, et mõnes poes on  tõesti kohe täiesti väljakannatamatu või liiga agressiivne  muusika on küll, on küll. Et muusika võiks mitte olla. Mingites poodides on väga tugevasti muusikakuulda  ja on häirinud küll jah. Aga vahel on natuke kõvasti, ta häirib selles suhtes  ja et võiks olla lihtsalt niisugune väike sumin. Kohati on see väga häiriv, on väga-väga kõva  ja selline. Ma ei oska pealetükkiv muusika, aga, aga siin ta ei ole pealetükkiv. Kus ma siin viimane kord olin? Tartu kaubamajas või kus see see müra tegelikult häirib? Keskendumist, kui sa tahad poes olla, tahad osta midagi,  noh? Ei meeldi. Kindlasti ei meeldi, see on kihvt, mulle meeldib esimene asi,  mis, kui ma siia tulin, siis ma nautisin seda muusikat,  siin. Rahulikud, Eesti inimesed hindavad rahulikku muusikat,  mis ei oleks müra ja saaks rahulikult kulgeda. Vähemalt see meie küsitlus näitas seda. Ja seda on ju tore kuulda selles mõttes,  et tõepoolest nagu osad ka ütlesid, et kui nad sisse astusid  ja ja, ja tõepoolest, et ta mõjub sellise rahuliku aasina,  aga, aga, aga see väike, aga ongi see, et seal periooditi  võiks olla natukene selliseid kohti, mis,  mis hoiavad nagu mingit sellist, kindlamat pulssi,  et inimesel oleks lihtsam seal nii-öelda kulgeda. Kui täpselt seda tegelikult spetsialistid välja mõtlevad  ja välja mõõdavad, et kui tempokas, see peab olema,  kui kaua võiks see inimene seda muusikat tahta,  seal poes kuulata ja oma ostusid teha? No selleks tehakse, ütleme, kui konkreetsele kohale  muusikavalikud kokku pannakse väga põhjalik taustauuring,  et kes on need kliendid, kes selles poes viibivad,  kui kaua nad seal on, mida nad sealt tavaliselt ostavad  ja nii edasi, et lähtuvalt sellest saab kokku panna ikkagi  parima valiku ja kuna tänapäeval ka sellised spetsiaalselt  loodud helipildid on üha populaarsemaks muutunud,  et tehakse see tähendab, et kas siis heliloojate poolt  nii-öelda pannakse kokku üks selline selle konkreetse koha  jaoks komponeeritud väike helitaust, noh nagu antud juhul  ka Ülemiste keskuses on. Aga hittide paraadiga kaubanduskeskused kaugele  siis ei sõida või mis on edetabeli hittide inimene,  ikka löök natuke tantsu riiulite vahel ja  siis loakse asju korvi ja see oleneb. Konkreetsest poest ikkagi, et kui ta võib-olla ongi noortele  suunatud pood, kus ongi taotluseks See, et noored seal oleksid, et siis siis loomulikult võib  mängida ja võib mängida ka retrohitte, mida me mõnes kohas  ka teeme. Ja toimib samamoodi, siis toimib ka ja ja meil on paar  nii-öelda head positiivset näidet teie poolt kaasa võetud,  et mis, mismoodi nad siis kõlavad, kuulame esimest neist. No väga sellises positiivses võtmes, eks ole,  me kõik tunneme selle laulu juba kaugelt ära  ja eestlastele võiks mõjuda. Me just siin retrohittidest rääkisime, siis kohe oligi  sobilik näide. Tegemist on siis Tallinna kaubamaja selle kevadise muusikavalikuga,  kuna kaubamaja tähistab suuremat juubelit  ja siis oligi just nimelt soov, et kogu seda juubelihõngu  ja seda kaubamaja aastate 10 pikkust olemise aega nii-öelda  ka muusika kaasabil ilmestada, siis sai sinna kokku pandud  just nimelt selline väga paljuski retro ja Eesti muusikal  põhinev põhinev muusikavalik. Kui kiiresti see muusika vahetama peab, ehk et kui ma olen  poes tund kaks, võib-olla kolm, et mitu korda ma seda ühte  sama lugu kuulama pean? No esiteks muusikavalikud, mida me teeme,  on piisavalt pikad, et seda ei ole võimalik paar korda kuulata,  et need on koosnevad tavaliselt 300-st muusikapalast,  mis on 20 kuni 24 tundi kordumatut, muusikat  ja kord kuus muusika ka uueneb siis mingi osa ulatuses,  et, et me vahetame seda välja ja see on eelkõige okei,  kliendid on seal võibolla mingisuguse aja  ja lähevad jälle ära, aga, aga arvesse peab võtma  ka seda, et see on väga paljudele inimestele töökeskkond  ja neid võib see väga koormama hakata, kui üks lugu ikkagi  väga tihedalt kõlab, nii et et seetõttu me neid valikuid  ka väga sagedasti uuendame. No kuulame ühte näidet veel. Puhas instrumentaal ka siin ja keegi ei laula mulle,  ma ei saa kellegagi kaasa laulda. Jah, et sellel puhul on siis tegemist restorani ribe muusikaga,  mis kuna ribe on vanalinna restoran ja ka selline tippklassi  restoran kuulub siin top 10 hulka juba mitmeid aastaid  siis selleks, et luua sinna sellist pidulikkust ja,  ja sellist meeleolu, et inimesed saaksid seal rahulikult  toitu nautida ja tunneksid ennast mugavalt  ja hästi siis on see muusika sellises mõnusalt pehmes džässi võtmes. Kui te ise käite ringi poodides, restoranides,  kohvikutes, on tulnud ette, et te lähete ütlema,  et kuulge, keerake kinni või tehke midagi,  ma enam ei jaksa seda kuulda. Ja väga sageli noh, mis puudutab just nimelt söögikohti,  siis siis need kohad, kes eelistavad oma valikuid ise teha,  tahavad seda ikkagi ka päris kõvasti eksponeerida,  et et kui see ikkagi jutuajamist hakkab takistama,  siis väga sageli ma palun selle lihtsalt natukene vaiksemaks keerata,  et oleks võimalik kaaslasega jutud ajada  ja noh, mis puudutab muidugi neid väga kõva volüümi  tekitavaid poode, siis, siis nendes kohtades on see ikkagi  ka minu meelest väga problemaatiline. Et meil just siin hiljuti just kerkis esile probleem,  kus kus üks kauplus, kes ühes keskuses oma muusikat väga  kõvasti laseb, ei kuule evakuatsiooniteateid,  mis kõlavad keskuses, nii et noh, kujutage ette,  kui te olete pool paljalt seal riidekabiinis  ja ülejäänud maja on juba põlemas, aga muusika tümpsub  niimoodi mõnusalt laest alla ja ise ei pääse. Sellised lood, mis siis oleks kõige õigem otsus,  kas raadiot võiks kuulata raadiomuusikast tuleb  ka erinevaid kanaleid on olemas erineva emotsiooniga. No kindlasti mitte sellepärast, et see raadiomuusika on  ikkagi kontrollimatu, et see valik on seal kusagil kaugel,  kellegi poolt kokku pandud ja ja seal ka vahele öeldakse  midagi vahel räägitakse, ma ei tea New Yorgi ilmast või,  või mõne teise kauni linna hetke ilmast nii öelda  ja meeleoludest, nii et, et see kindlasti tõmbab tähelepanu  hoopis millelegi muule. Kui kui ostab inimesel selles keskkonnas,  siis ennast mõnusalt tunda. Aitäh Tali tulemast täna ringvaatesse. Mulle meeldib selline avarusvaata, kui vanalinn paistab,  kõik sealt ka meri paistab, laevad lähevad,  laevad tulevad super ju minu meelest. Terevisioon kolib katusele, kuidas nad meie kevade  keerulistes ilmastikuoludes plaanivad toime tulla. Päike käib kõrgelt, linnud laulavad ja ilmad on soojad,  terevisioon on õues. Mõnusa hommikuse linnasuminaga terevisioon algab ikka  nii nagu alati argipäeviti kell kuus 50.
