Aiatark. Eelmisel kevadel märkasid aiapidajad lausa mitmes Eesti paigas suuri musti kärbsesarnaseid, putukaid lendasid lausa parvedena puude ja põõsaste kohal pannud neid keegi ennem niisugusi näinud. Me oleme helistanud luule Metspalule, Eesti maaülikoolist, maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekaitseosakonnast teie teatele täpselt, kes need olid ja kas neid tänavu kevadel jälle on oodata? Ja nimi tulnud sellest, et Inglismaal ilmuvad nad tavaliselt alati 25. aprilli paiku, kui endal on Püha Markuse päev sellest siis selline kena nimi PPA marki. Meie nägime neid kevadkärus sääski umbes kümmekond aastat tagasi, täpselt oli samasugused parved, lendasid seal õitsvate õunapuude kohal ja siis me võtsime neid sealt kaasa ja sõime siis Tartu Ülikooli Jaan Luigile määrata aitäh Sid Jaan Luigele, kes selle ära määras ja leidis, et see on kevad, karussääsk. Ja sellel kevadel olime me juba siis palju targemad, kõik, kes meie poole pöördusid, me teadsime, millega on tegemist. Ja tõesti sellel aastal oli neid tohutult palju. Aga inimesed võivad olla täiesti rahulikud. Need on täiesti kasulikud putukad. Need palmikud on kevadel varakult õunapuude õitsemise ajal, siis on nad väga tähtsad tolmeldajatena õunapuudel, kus teisi tolmeldajaid sel ajal ei kipugi olema ja siis igasugustel lillekestel, kes sellel ajal õitsevad. Niiet mida rohkem, seda uhkem. Aga kui nad tavaliselt on Briti saartel, siis kuidas on juhtunud, et nad 10 aastase vahega Eestisse jõuavad? Ei, nad on meil kogu aeg väikest viisi olnud, aga kõigil putukatel on tõusud ja mõõnad. Nad tegutsevad tasakesi väikesearvuliselt mitu aastat ja siis soodsatel ilmastikutingimustel jäävad talvel palju ellu ja siis tõuseb nende arvukus jälle kõrgele. Ja vaadates nüüd seda emasputukat, kes muneb 40 kuni 400 kuni 2000 muna no siis ikka annab ikka sealt tulla neid vastseid ja järgmiseks aastaks veelgi, kui talvine külm neid ära ei võta. Mida nad söövad ja kuidas nad elavad. Munad munetakse mulda. Mulla ülemisse kihti kõdu sisse erriti Mehlis koht kompostihunnikud ja need vastused ongi siis sellised tegelased, kes toituvadki orgaanilisest ainest, ühesõnaga lagundavad meil orgaanilist ainet varis, nagu öeldakse, lehekõdu komposteeriatena põhiliselt aga loomulikult nendel aastatel, kui arvukus väga suur, siis võivad nad natukene ka rohujuuri seal näksida elavat kudet ja on isegi leitud, et kui teraviljapõldudel väga arvukalt on, et siis võivad mõnikord teravilja natuke kahjustada, aga üldiselt ei ole mingisugust õigustust neid nimetada kahjurite, vastupidi nad meie väikesed abilised, kes teevad meile komposti Aga inimesed sattusid nendest suurtest kevad karussääseparved Est vist ärevusse ja toodi teilegi määrataja näha. Jah, toodi küll ja kõigile nendele. Me andsime rahustuse kaasa, et midagi hullu ei ole, pole kuskil öeldud, et ainult inimene võib olla arvukas. Putukad võivad ka olla ja nendest on meile kasu sellest liigist vähemalt. Ja mis puutub nüüd sellesse, et kas neid järgmisel aastal ka nii arvukalt tuleb, kindlasti mitte nii arvukalt, sellepärast et kui vastased väga tihedalt koos on, siis hakkavad seal haigused nende hulgas kergesti levima. Nendel on ka omad parasid, toidid ja röövtoidulised ja kes need iganes kõik söövad. Aga mis põhiline on see, et nad ei talu eriti külma. Leidsin andmeid, et nende alla jahtumispunkt on miinus 3,7, ainult siis läheb keha juba jääs. Nii et kui meil lagedalt ilma lumeta külmad on juba mõnepäevased, sellised all kolme-nelja-viie kraadised külmad, siis poed nendele naha vahele ja nad surevad lihtsalt välja. Aga kuna neid oli sellel aastal nii arvukalt, siis võib arvata, et mingil määral on neid ka veel nüüd, tuleval aastal võib sellel aastal aga nii arvukas, ma arvan, et see ei tõuse, see arvukus, kui oli eelmisel aastal. Ja siis me teame veel mitmesuguseid putukaliike, ükskõik, kas nad on kasulikud või kahjulikud kes esinevad massiliselt iga paari aasta või mingi perioodi järel, leitakse võrgend, Coimis kahjustab toomingad ja pihlakad. Jah, toominga võrgendi koiga on tõesti nii, et kaks-kolm, isegi kuni neli aastat on nad järgemööda ja järjekindlalt ühtede ja samade toomingate otsas, sellepärast et need liblikad on võrdlemisi kohmakad, nad eriti kaugele ei lenda ja Mulevadki sinnasamasse, kus need vastused on ja siis on ju näha, et need toomingad on kaetud nagu surilinadega niinimetatud ja kui nende arvukus seal ikka väga kõrgeks läheb, lehti enam ei ole, siis roomavad nad sealt lina alt välja, igale poole laiali. Aga nad tahavad väga just ainult toominga süüa, sellepärast siis satuvad nad looduse meelevalla alla, tulevad lina alt välja, siis linnud söövad ära ja parasid toidid pääsevad ligi. Ja nii on, et see arvukus kasvab, kasvab ja üks kolme-nelja aasta pärast, siis arvukus hakkab langema ja siis on rahu majas päris mitu aastat ja siis hakkab jälle tulema. Täpselt samuti on meil õunapuu orgendigoiga. Igaüks ju on näinud aias, et iga, ka kümnekonna aasta järgi on õunapuud kõik selliseid ussidest kihavaid, võrgeldi pesi täis. Ja siis järgmisel aastal on meid jälle tunduvalt vähem ja siis nad jälle kaovad. Kuskil tegutsevad nad tasakesi ikkagi edasi, tega populatsioon päriselt ära ei hävine siis soodsad asjaoludest ja tingimuste najal siis populatsioon hakkab jälle kasvama ja jälle tuleb selline masspuhang. Üheks selliseks muidugi on, kes vanast ajast mäletab männi Vaksid, kes 90 92 nendel kolme aasta jooksul Lõuna-Eestisse massiliselt männikuid leiti, et kuni 4000 hektarit söderaagu siis oli, mõni aasta tagasi oli hele vilge näiteks kes sõid lehtpuu traagu. Külma Vaksik on üsna. Kui te mäletate, üks kolm aastat tagasi olid kapsa Öörlase uputus said kõikvõimalikke taimi ja igal pool liikusid ringi kaks öelnud, kes meil tavaliselt on ainult püsipaikne, igal pool ei olegi aga soodsatel ilmastikutingimustel ja kui lihtsalt ei teatagi, mis aga järsku puhangut soodustab, aga ilm on üks osa tähtis tegur. Ja siis järgmisel aastal ei olnud neid jälle enam üldse ja populatsioon hääbus. Aga mis puutub kartulimardikas, siis tema on küll meil ennast juba sisse seadnud ja annab ka siin hõlvkondi ja talvitub meil. Aga tegelikult Need, massilised kartulimardika hordid, mis välja sisse tulevad, need sõidavad meile kohale äikesepilvedega, Poolast ja Saksamaalt ja kus neil iganes on Need puhangud ei ole mitte sellised lainelised nagu meie kohalikele putukatele omased, vaid täpselt sellest, kui meil on edelatuuled, suured tormid, äikesetormid, siis oodake kartulimardikaid. Kui te vaatate tänavust jaanuari ja veebruari külmasid, siis kas selle põhjal võib ennustada, missuguste putukate rünnakuid võib kevadel aias oodata? Praegu ei ole meil olnud üldse niisuguseid väga suuri külmasid ja ei ole olnud, eriti võtad putukad ära sügiseti, kui on need ilma lumeta külmad, aga meil on kogu aeg nüüd olnud väike lumekiht peal ja nad on seal nagu sooja teki all ja eriti niisuguseid 20 kraadilisi külmub, pole ju olnudki meil nii, et kes aga talvel nüüd üle elavad, siis võiks loota kevadeks putukarohket aastat. Ma arvan, et teadlastele see on hästi meelt Kas meil ikka meeltmööda objekt olemas, mille kallal tööd teha? Aitäh, luule Metspalu ja ilusat kevade ootust Tartusse.
