Täna ringi. Ringvaates Vladimir Putin ilmus välja, aga ei soostu ütlema,  kus ta 10 päeva oli. Mida presidendi väljanägemise järgi järeldada saab? Kevad on käes ja paistab, et talve tänavu ei tulnudki. Arutame ilma teadlasega. Kas globaalne soojenemine tähendab seda,  et suusad tasub tulevikus keldrisse jätta? Margit Kilumets kirjutab Jaak Joalast elulooraamatut,  muuhulgas on ta juba teada saanud, miks käis Jaak Joala  nõukogude ajal ringi kängurunahkses sinelis. Tere siis jälle rõõm te eest seista on esmaspäev  ja 16. märts. Meie otsesaade alustab. Tõepoolest, kui me juba terve eelmise nädala  ja veel terve tänase päevaga mõtlesime, kuhu on kadunud Putin,  siis täna lõunast sai selgeks, et Putin ei olegi kuhugi kadunud,  vaid taas meie silme ees. No ma kujutan ette, et see on üks viimasel aastal enim  vaadatud ja pildistatud, kui oli see klõbijärgi kuulatud  selline ministseen, kus siis Putin sõna otseses mõttes  kaamera ette astus, et kui paljud kehakeele psühholoogia,  luure ja muud eksperdid on seda pilti vaadanud  ja püüdnud juba hinnata, kus Putin oli. No sellega tegelevad kogu aeg ja igasugust spekulatsiooni on. Aga ma pean ütlema, et kui näiteks politoloogid spekuleerivad,  siis see on nende leib, see on selline eriala,  eks ju, kas oletavad või spekuleerivad. Kui näiteks tegev poliitik, mõni tegev poliitik spekuleerib,  see on natuke piinlik. No sa tead, kellest ma räägin. Putiniga nagu sai mõni päev tagasi öeldud,  ei ole midagi lahti. Ma pean ütlema, et mõni päev tagasi Putini  selle kadumise, ärevuses ja hullumeelsuses ringvaade oli üks  kõige adekvaatsem meediaallikas. Absoluutselt no aga vaatame üle siis veel need põhilised spekulatsioonid,  et mis võis neis tõenäoline olla, et kus  siis siiski Putin oli, sest 10 päeva ta kadunud oli see fakt  ja täna ta on välja ilmunud, noh, sellised põhilised kõige  esimene selline, mis pähe tuli, oli kõigepealt tema tervis. Kas siin võis olla tervisega pistmist? Igal inimesel on tervisega midagi ja täiesti võimalik,  et Putinil oli mingisugune väike tervise probleem,  aga meie seda ei tea. Ma juba ütlesin vist mõni päev tagasi, et Putin on inimene  nagu meie kõik. Ja temal võib olla ka oma isiklik elu, tahtis kaduda,  mina näiteks vahel ka tahan kaduda ja olengi seda teinud,  näiteks kui mul on puhkus, siis kuu aega mind keegi ei näe. Ei kuule. Mis sa teed siis sellele maal olen. Ja muide, kui täna helistati ringvaatest,  ma oleksin ääre pealt läbi kasvuhoone katuse Kukkunud nagu tšeki-jam Õnneks õnneks sai kukkunud, oled siin? No teine põhjus oli see tõesti tema eraelu,  et võimalik tema laps, kes siis kuskil Šveitsis sündis,  ega sellel ei ole ka ju mitte mingisuguseid uusi andmeid tulnud,  see võis nii olla ja võis ka mitte minna,  mitte nii olla. Lüüsi näiteks on väga. Spekulatsioonid, kõik need on väljamõeldised. Aga sa kindlasti oled lugenud Mark Raini raamatut sellest  Toomas Sairist ja Hekelbergi finnist ja kunagi lapsepõlves olen,  aga mäletad, kuidas nad tulid omaenda matusele  ja kuulasid, mida nendest räägitakse. Mäleta nad olid kirikus. Täpselt ei mäleta, see toimus aastakümneid tagasi,  kui. Omaenda matustele ja siis äkki ilmutasid ennast  ja siis mida tegi siis pastor? Ta hüüdis kiitkem jumalat, tema heldus on piiritu. Seda teeb praegu kogu Venemaa. See on see, et risk võis olla see vabalt. No üks selline põhiline spekulatsiooni, aga sul ei ole  ka selle kohta paremaid andmeid, aga ikkagi see võimuvõitlus,  see võis olla ja samas võis ka mitte olla. No ma ei usu, et see oli võimu võitlus, tead,  miks on saabumas varsti selline päev nagu üheksas mai. 70 aastat võidupäeva ja vaevalt, et keegi enne seda hakkab  seal võitlema presidendiga, kelle reiting on viimaste  andmete järgi on juba peaaegu 90 protsenti. Ma ei usu seda. Aga teisest küljest vaata viimasel ajal härra Putinit pole  kuhugi eriti kutsutud. Ma mõtlen lääne liidritega, ta ei kohtu. Keegi ei taha teda kutsuda. Keegi ei taha talle külla tulla. Ja muide, keegi ei taha eriti tema kõrval  ka istuda, nagu näitasid need Normandia pidustused Prantsusmaal. Ja nüüd ta kadus mõneks päevaks ära ja tõestas,  et tähtsamat isikut on raske leida. Et te mind ei kutsu, tema juurde ei tule,  aga ilma minuta ei saa. Te olete paanikas ja ta tõestas seda. Ma ei tea, kas see tuli pool kogemata või see oli meelega. Me seda ei tea. No üks mees, kes ta kõrval tahab istuda,  on seal Kõrgõzstani president, kes taga siis Peterburis kohtus,  aga ma ei teagi, kes, keda siin sest parasjagu seal külla  kutsus sellele samale kohtumisele, mida me seal pildis nägime,  see vist ei ole, ma ei tea, meie siinses poliitikas eriti  oluline persoon, Kõrgõstani president peaks soluutselt  ja need kohtumised ei ole olulised. Aga see on Kõrgõstani presidendi no ip hetk,  et teda. Veel parem variant oleks, kui Putin oleks näiteks täna  kohtunud Boratiga. See oleks veel vingem. Mida nüüd võib öelda nagu pisut tulevikku vaatavalt  või Putin ilmus välja siis tegelikult nagu  selle teadete valguses, enne tulid sellised teated,  et Putin alustab selliseid suuri sõjaväe pusi  või manöövreid, noh, ega seal polegi suurt vahet kummad,  nad on siin osaliselt lääne regioonis ja osaliselt seal põhjaregioonis,  kus väga suured väekontingendid on jäänud liikvel,  et kuivõrd see on ka Putini tänase väljailmumisega seotud Ma usun, et see ei ole seotud, see on seotud kõik nende  vanade asjadega, selle Ukraina probleemiga NATO manöövritega,  tema tahab ka näidata, et Venemaa on väga kõva pähkel. Et see on võib-olla isegi mitte niivõrd NATO-le näitamiseks,  kui oma kodanike näitamiseks, et olge kindlad,  piir on kaitstud, meie võimutasime. Meie vägi on väga suur. Mis sa arvad, kas mingisuguseid teateid hakkab aja jooksul  tulema selle kohta, kus Putin oli või või kuidas ta tervis  on või, ja nii edasi? Kindlasti hakkab lekkima. Kuidas need lekivad? Kõigepealt muidugi kollane ajakirjandus. Nendel on inimesed, kes kogu aeg on väljas,  jälgivad igast paparatsot. Aga praegu muidugi kõik Kremli saladused on  nii kaitstud kui kunagi varem. Ma pean ütlema, et see Putini värk ajas. Segi ka mõned pead ka Eestis. Sa tead, et Vene Delfi ilmus suur Ja see härra Palling kirjutab Putinile igasugust  südantlõhestavad asju, väga armsaid asju,  selliseid armastusega ja lõpus soovib talle kiiret paranemist. Ja seoses sellega mul tuli meelde, et täna esines internetis  selline Moskva kirjanik nagu Viktor Šenderovic Šenderovic täna. Viibib asub ohaias. Ohutus kauguses ja siis ta ütles kogu selle Asja kohta kogu selle ažiotaaži kohta. Ka Eestis see on kõige huvitavam, kes siis rohkem  selle kadumise käigus siblisid ja ärevile sattusid,  olid need Putini vastased või toetajad. Toetajad vastased on Putini, vastased on ikka targad inimesed,  nemad on realistid. Nemad saavad aru, et Putini kadumisega ei muutuks midagi,  et asi läheks võib-olla veel hullemaks. Nemad said trikist aru ja nägid seda läbi  ja nagu sa praegu kuulsid, suhtuvad huumoriga aga rohkem  ikka need, kes Putinist sõltuvad, kes söövad tema peost. Kes on saanud temalt ameteid ja. Igasuguseid hüvesid ja. Andis see siis mõni mõningase sellise. Kuidas, kuidas, ütleme vihje meile ka selle kohta,  et kes siis on Putini seal administratsioonis tema  lähedastest kõige paremini informeeritud informeeritum  ja kelle jutt kõige adekvaatsem on? No kõige adekvaatsem jutt oli Peskovil tema pressiesindaja,  kes keeldus kommenteerimast, mina arvan,  see on kõige adekvaatsem jutt. Üldiselt, mida vaoshoitumad olid näiteks politoloogid oma  kommentaaridest neil päevil, seda paremini nad näevad praegu  ise välja. Samas oli ahvatlus ju väga suur kõigil kõigil sellest rääkida,  no Putini teisi, kust on ka väga palju räägitud,  no kui, kui kindel sa võid olla, et see mees,  keda me seal nägime, ei ole üks üks Putini teisiti,  kes seal istus? Aga kindel ei saa mitte milleski olla, aga ma ikka kordan,  ma arvan, et Putiniga on praegu kõik korras. Tervis. Tal on täiesti normaalne, ta on tugev inimene. Näiteks. Ma ei taha nüüd otseselt vihjata,  aga ma tahaksin, et näiteks Eesti poliitikud  ka võtaksid eeskuju. Alles hiljuti oli presidendi matk aegviidud. President Rüütel ei saanud tulla. Tal oli tervisega probleeme. Aga üldiselt, kui inimene lendab taevas koos kuredega,  kui ta sukeldub, kui ta Paitab neid tiigreid ja, ja leiab neid. Vana-Kreeka amfart põhjas. Mis sest, et need on sinna sokutatud, aga proovi sa ise. Akvalang. Isegi kui sokutada on väga raske leida. Meil lasteaias oli siin ülesanne, et meil visati basseini  lusikaid ja siis pidi neid kiiremist kiiresti sukeldudes leidma. Ei olnudki nii liht. Ja, ja et sukeldumine ise on ikka inimese jaoks,  kes on üle 60. Aga sa oled jätkuvalt seda meelt, nagu sa  siis eelmine nädal olidki, et tegelikult meie jaoks siin on  pigem parem see, et Putin taas välja ilmus,  kui. Loomulikult parem see kui teadmatus, sest Putini ümber on  väga tõsiseid tegijaid ja tema taga on väga tõsiseid tegijaid,  kes on palju radikaalsema, kui ta ise. Ma ei mäleta, väga tuntud politoloog ütles siis,  kui oli see Lätis mingi referendum selle vene keele staatuse kohta. Et kas vene keel saab riigikeeleks või mitte,  mingisugune rahvareferendum. Siis öeldi, et väga hea, et praegu on Putin,  kui oleks üks tema kõrvalseisjatest, siis võib-olla teil  oleks täna referendum, kas teil läti keelt on vaja? Aitäh Ivan Makarov selle jutu eest. Me jätkame nagu pisut samal teemal, sest täna on Eesti  Televisioonis pärast välisilma eetris välisilma Tok  mis kannab ki pealkirja utn Putini de, see algab kell 22 10  ja tegelikult on siis selline tõesti portreefilm Vladimir  Putinist ja edastatakse siis selliseid uusi andmeid,  mida varem filmides näidata ei ole. Me vaatame ühe väikese minutilise katkendi sellest filmist. 2012. aasta kevadel saabus Vladimir Vladimirovitš Putin taas  kremlisse et alustada oma kolmandat ametiaega Venemaa presidendina. Tal oli selja taga tähelepanuväärne tõus vaid 20 aastaga  töötust nuhist, nüüdisaja tsaariks. Alampolkovnik Andrei Zõkov on ta võimuleronimist jälginud. Endine miilitsa uurija, kes tahtis kunagi Putinit vahistada,  ütleb, et ta tõus on läinud kalliks maksma. Elina Born heitis Eesti laulu võiduloo video filmimiseks  riided seljast. Mõne minuti pärast näitame teile seda videot täispikkuses. Põrgupõhjameestele sai saatuslikuks muidugi erinevad äraandmised,  noh ja muidugi seesama organisatsioon, sest  ega üksikut metsavendade julgeolek nii meeletult taga ei ajanud. Metsameeste õudne elu. Jüri Muttika vaatab üle äsja taastatud põrgupõhja punkri. On, jah, ajad on muutunud, põrgupõhja punkri ümber on õhk puhas. Me räägime nüüd tõesti ilmast sellepärast et ilm on läinud  eriti kummaliseks praegu märtsikuu algusest,  kuni siiamaani on ilmad nagu mais, meil on ilmauurija siin stuudios,  et kuivõrd teid see paneb nagu üllatama see,  et nii soe on, nagu oleks suvi, suvi kohe algamas. No tegelikult väga ei üllatu, sellepärast et näiteks 2007.  aasta märtsis oli mõnel päeval isegi soojem 16 kraadi 18 kraadi,  siis mõneti näiteks sõravees 18,4 kraadi  ja mõned vaatluspostid märkisid ka üle 20 kraadi temperatuur  nii soojaks nüüd ilm ei lähe. Et seda on ka minevikus juhtunud ja isegi eelmise aasta  märtsis oli väga pikalt väga soe, niimoodi kümme-viisteist kraadi. Ses mõttes ta üllatav ei ole. Nii et me iga aasta ikka ilma üle üllatame,  palusime täna ka oma Facebooki, ringvaate Facebooki lehe kaudu,  kus te meie sõbraks lahkelt võite saada inimesi,  kes siis juba viimastel päevadel väljas on liikunud,  fotoaparaat käes, mõned pildid teha, et siis näidata  ja kui, kui soe see kevad oli ja, ja mis neile  siis silma on jäänud, need väidetavalt siis nüüd värsked  pildid sellest. Kevadest, miks siis ikkagi on nii soe, et  kus need soojad õhud siia liiguvad ja miks meil äkki ühel  hetkel muru juba roheliseks? Kui naiste päevaleht kaheksandal märtsil tõusis  ka temperatuur mitmel pool üle 10 kraadi,  see soojus oli ookeanilt pärit, aga praegune soojus on pigem tundub,  et siin kohapeal tekkinud, et öösel on ikkagi miinuskraadid  miinus viis isegi miinus seitse kraadi mõnel pool olnud,  aga päeval lihtsalt päike soojendab juba  nii palju, et kui tuult ei ole, ilm on vaikne,  õhk on väga kuiv, siis see lihtsalt päike soojendab päeval  selle õhu üles, et see on ikkagi pigem nagu mulle tundub  siin koha peal tekkinud selline efekt, et ei,  meil ei ole nagu kuskilt Vahemere äärest või,  või stepialadelt Lõuna-Venemaalt Kasahstanist seda sooja tulnud,  vaid see on nii-öelda koha peal küpsenud,  et öösel läheb ikkagi külmaks tagasi, aga päevaliselt see  päike nii palju tõstab seda temperatuuri. No kuivõrd see on ebaharilik, et päike saab seda temperat,  muideks need jõhvikad, huvitav on ka praegu  siis pildistatud, igatahes aitäh kõikidele,  kes meile neid pilte täna saatsid, et kuidas see päike  siis nüüd äkki ühel hetkel niivõrd soojendab,  ma vaatan, et viimase 10 päeva jooksul juba pilves ilma ei  ole olnud ja see, kas ei ole ka väga ebaharilik,  et tõesti selline sinine, selge praktiliselt ilma ühegi  pilveta taevas. Jah, no meil on tavaliselt ikkagi Eestis õhk ikkagi  nii niiske tsüklon, tegevus aktiivne, et lihtsalt seda  niiskust kuskilt tuleb ja need pilved ikkagi tekivad. Aga nüüd on õhk väga kuiv, et kohati päeval isegi on see  suhteline niiskus 20 protsendi lähedal või isegi alla selle,  mis tähendab seda, et õhk soojeneb väga kiiresti,  et mida niiskem on õhk, seda raskemini ta soojeneb,  aga kui nüüd on tõesti väga kuiv õhk, õhk väga ei liigu,  on väga tuulevaikne ilm, siis lihtsalt päikese soojendav  efekt see võimendub lihtsalt. Oleks meil praegu selline tuuline või pilves ilm,  siis võib-olla oleks praegu sooja ainult päeval kaks-kolm kraadi,  nii et see oleneb täiesti sellest, et kas on meil tuul  või on tuulevaikne, kas on niiske või kuiv õhk,  et see oleneb täiesti sellest, aga ütleme niimoodi,  et märtsis, aprillis, mais on tavaliselt  ka väikeselisi ilmasid kõige rohkem et, et alles seal augu  siis hakkavad jälle need niiskemad õhumassid meile tulema  ja ja pilvesilmasid rohkem, et selles mõttes ta jällegi nagu  üllatav ei ole, aga niimoodi, et mitu päeva järjest  praktiliselt pilvi ei ole. Ega jah, et võib-olla siin aasta jooksul tuleb võib-olla  üks-kaks korda ette, kus on niimoodi kolm-neli päeva  praktiliselt pilvitud, aga eelmise aasta märts on väga  sarnane sellega, et siis oli ka niimoodi,  et kolm-neli päeva ei olnud ühtegi pilvi näha  ja siis, kui ilm hakkas muutuma, siis jälle need pilved tulid. No kas kliimas on üldse mingi seaduspära,  te olete ise õpite loodusgeograafiat, see tähendab  nii Eesti kliimat põhimõtteliselt Euroopa kui  ka kogu maailma kliimat. Kas me saame üldse mingisuguse seaduspära siin kliimas välja tuua,  no välja arvatud seda, et talvel on üldiselt külmem kui  suvel või on see ikkagi niivõrd juhuslik,  et et ilma ennustamine on praktiliselt selline võimatu tegevus? No siin tuleks juba eristada kahte asja. Esiteks kliima ennustamine. Ja ilmaennustamine jah, et, et see vahepealne periood,  mis sinna jääb, see kaks-kolm nädalat, see on kõige raskem,  aga ütleme ilma ennustada üks kuni kolme päevase On  suhteliselt hästi võimalik ja ka kliimaprojektsioone tehakse  sinna 50 100 aasta peale ja lisaks ma ütleksin,  et tuleks eristada ka seda, et kas meil on tegemist lihtsalt varieeruvusega,  no mõni aasta on meil lihtsalt sajusem või kuivem  või märjem, aga mõni aasta on kuivem sovareerus kui juba  kümmekond aastat niimoodi, et märsid ongi sellised noh,  ütleme 10 aastat järjest, siis see võiks olla anomaalia,  kui me juba räägime aastakümnete, siis see võiks viidata,  et on tõesti, kliima on muutunud nagu kliima. See soojenemine või kliimamuutus on nii politiseeritud teema,  palju vaieldud ja vandenõude. Jõuame kohe küsida, et ärge seda veel ära vasta,  e kas meie kliima nüüd soojenenud ja me hakkame siin varsti  apriku ja apelsini kasvatama, me viskame vahepeal hoopis  pilgu peale oma staarkakudele, need ilmusid  ka siis väga varakult välja sellel aastal  ja nendel on kaku kaamera siis väljas. Nimelt Klaus ja Klaara on siis oma pesitsemist juba alanud  ja selgus, et siis nüüd lähemal vaatamisel Klaara ei olegi. Klaara on uus Klaasa, aga noh, tema nimi on  ka Klaara. Ega need kakud väga palju ei erine vähe,  sest kakk on üldse siin üsna mitte eriti intensiivne,  see tegelikult see kakk on elus. Kahjuks ei saa aru, kuhu poole ta vahib,  vist nägu on natuke siiapoole, aga see on see kakukaamera,  seal on nagu pime see teine pilt, parempoolne,  see nüüd õue pilt seal on nagu näete veel pimedam,  et see tundlik kakukaamera näitab sinna sisse  ja kakk on tänaseks munenud juba viis muna  ja viimase muna munas Klaara pessa eile,  15. märtsil ja esimese muna neljandal märtsil  ja nüüd ta järgemööda neid siis mune paaripäevase. Sellise viibega ja hauduma hakkas ta siis juba kolmanda muna järel,  et üheksandal märtsil ja haudumis aeg on umbes kuu aega,  nii et esimesed pojad kooruvad siis seitsmendast kuni 10.  aprillini seal kaku, see on muide otsepilt ma ei tea. Kakk on siis, kui ta ka elab ja liigutab,  tundub, et on surnud, aga tegelikult ta vahepeal pupp saab välja. Tavaliselt just meie saate ajal, 19 45 läheb ta välja,  nii et võib-olla ta läheb, aga täna on ta seal pesas,  et ta ei liiguta, aga ta on elu ja tervise juures. Muide see kaku kaamera on üldse ülimalt populaarne. Mullu vaadati seda 231-l 1000-l korral ja kõige rohkem  külastusi tehti Soomest. Muide mitte Eestist esimene koht, teine on  siis Eesti kolmas koht Venemaal ja vaadatavuse tippriikide  hulka on ka, kuulub näiteks Taiwan üheksandal kohal Ukraina  ega Tšehhi, nii et meil on rahvusvahelised kuulsad kakud  Klaara ja Klaus. No ma ei tea, kas ilmauurija linde ka vaatab. Ornitoloogid küll vaatavad, et linnud tulevad varem  või hiljem. Kas lindudel on nii palju nagu seda oidu peas,  et millal nagu munema hakata, millal mitte,  kas sellest saab ka kliima mõistes mingeid järeldusi teha? No võib-olla rahva vanarahva tarkus on näiteks loomade,  lindude, putukate käitumise kohta, et mõnikord ma ikka vaatan,  et kuidas sellega on ja kuidas õhumassidega ka,  et kui ütleme, ilm läheb soojemaks, et kas nüüd tuleb  mingisugune suurem hulk kevadisi saabujaid siin Eestisse  või mitte ja kui nüüd ilm külmeneb, kas nad lähevad lõuna  poole tagasi või mitte, seda ma ikka olen vaadanud,  et tõepoolest No praegu paistab, et ikkagi need saabujaid rändlindudest on  ikkagi tulnud, et see nagu võiks viidata,  et muutuseks nagu püsivam olla, aga kui ma vaatan neid  ilmaprognoose ja ilmakaarte, siis ma ütleks küll,  et nüüd nädala lõppjälle läheb talvisemaks tagasi,  et see soojus ei jää püsima meile. Et talvisemad olud tulevad. On siis kliima, kui nüüd poliitika katsuda kõrval jätta  nii palju kui võimalik, kas kliima on soojenenud  või on see tõesti selline? Jutt, mida räägitakse, Almen ettevõtet on soojenenud  ja eriti just talvete ja võib-olla kevadete kevade arvelt,  siis talved on tõepoolest muutunud viimase 100 aastaga  või 50 aastaga soojemaks. Muutlikumaks. Kevad saabub keskmiselt varem, et eriti puudutab see vegetatsiooniperiood,  et see pikeneb, et, et võib-olla isegi siin mõne  aastakümneteleb 15 kuni 30 päeva seda vegetatsiooniks  soodsat perioodi juurde, et see on nagu põllumajandusele  iseenesest hea uudis. On see pikas perspektiivis inimkonnale eluohtlik  ja kui, siis, kui pikas perspektiivis No tänapäeval räägitakse päris palju sellistest asjadest  nagu kliimateenused, et kas kliimamuutuste vastu peaks võitlema,  pigem peaks kohanema, et ma arvan, et kui. Kui need kliimateenused osutuvad tõesti nagu selliseks Heaks nagu vahendiks et et inimesed ikkagi kohandada,  siis ma arvan, et selles mõttes iseenesest midagi halba ei ole,  aga aga need suurimad muutused teevad ikkagi polaaraladele  ja võibolla ka mõnedele troopikapiirkondades näiteks see  saheli piirkond, mis ju muutub aja jooksul järjest kuivemaks. Et, et lihtsalt neid inimesi, kes peavad muutuva kliima  tõttu asukohta vahetama, nende hulk ikkagi suureneb  ja see võib olla probleem. Nojah, meil on inimesi vähe ja seal ongi võib-olla palju,  nii et siis saame endale otiimese juurde  ka see, et meil praegu soe on, see ei tähenda mitte midagi,  sellest ei oska järeldusi teha, kas jaanipäeval sajab  või tuleb soe ja kuum? Aastaaegade vahelised seosed, neid on küll uuritud,  aga need on nii, ütleme nõrgad, et et ma ütleks küll,  et niimoodi ei ole mõtet vaadata, et kui on nüüd soe talv,  et siis on näiteks ütleme, öeldakse ju, et kui pole talve  talve ajal, siis pole suve suvel eelmine aasta mingis mõttes  isegi kehtis, sellepärast et juunis, eks ole,  100. ju lund, seitsmeteistkümnes juuni, aga samal ajal  ülejäänud suvi, juuli ja isegi suur osa augustist oli väga  soe ja ilus ja veel septembris, kui oli suveilmasid,  nii et ma arvan, et, et ei tasuks nagu selliseid seoseid  väga luua. Suur aitäh, Jüri Kamenik, nii et lume me saame. Aga nagu tähele olete pannud, siis juunis. Aga meie vahetame nüüd natuke teemat, Rahva raamat on võtnud  ette sellise aktsiooni, kus ta siis tuntud inimestel palub öelda,  missugust raamatut võiks siis lugeda ja seda ikka sellel eeldusel,  et inimestel selline lugemisharjumus ei kaoks  ja inimesed ikka rohkem ka raamatu järele haaraksid. Otsa teeb lahti Andrus Kivirähk, kes siis annab oma soovituse,  mis raamatut tasub lugeda? Mul on täna kaasas selline huvitav raamat,  mille nimi on mittepühad, pühakud ja selle autoriks on arhi mandrion. Selline väga. Tähtis pühamees, kes on elanud pikalt Petseri kloostris  ja hiljem olnud selle raamatu andmetel ka president Putini pihisa. Nii et üldse mitte mingi tähtsusetu ega rumal inimene. Ja kirjutan tõesti suurepärase raamatu munkade elust. Ja ma loen siit ühe väga huvitava katkendi. Ükskord sauna päeval aitas isa rafail oma pihiisa kloostri saunas. Selline hoolitsus vanade munkade eest lasus alati noorte  noviitside õlul. Isa ravaiil oli korraks pöördunud, et nuustikud seebitada. Ja kui uuesti ettepoole vaatas, nägi ta õudusega,  et Stares ripub sauna pingi kohal õhus. Noor munk Tardus koos oma nuustikuga paigale. Tema silme all laskus isa afinogeen aeglaselt  ja sujuvalt kivipingile ning küsis noviitsilt rahulolematult. Mis, kas nägid vaiki, loll pea kellelegi ära räägi,  need on kurjad vaimud. Mind taheti visata vastu kivi. Kuid jumala, ma ei lasknud vaiki ära kellelegi enne minu  surma räägi. Vaat selline väga tähelepanuväärne. Episood siis kuidas seda kommenteerida? Päris raske, päris raske on midagi midagi öelda,  sest et kuna tegemist on tõesti väga auväärse inimesega,  ei saa ju arvata, et tegemist on nüüd lihtsalt luuluga. Aga noh, mina ise olen ka. Kõva saunasõber ja käin iga nädal paar korda paar korda ikka saunas. Aga tõtt-öelda midagi säärast kogenud ei ole,  et olen ikka siiamaani. Hoidnud nagu põranda ligi õhku pole tõusnud saunas  ja need inimesed, kellega ma koos saunas käin Ka ikka tavaliselt lendu ei tõuse. Et kuidas seda siis seletada nüüd niimoodi,  et eks üks põhjus on muidugi ilmselt see,  et. Et ma ei käi saunas koos koos paharettidega ja,  ja samuti samuti ei satu sinna jumala ema mitte kunagi. Ja selle põhjuseks on muidugi see, et mina käin alati meeste  saunas ja mitte kunagi segasaunas. Ja selle tõdemusega ongi ilus lõpetada. Terve koor. Maa ja paned klõmmi ära kohe. Oled kohe teine. Spordimehe pensionipõli käisime uurimas,  kuidas tuleb kunagine maadlustšempion August Englas toime  eluga 90 aastasena. Elina Stigi video esmaesitlus.
