Aiatark. Täna hommikul oleme tulnud Tallinna botaanikaaeda see on osaliselt Ameerika Aasia ja Austraalia, Lõuna-Ameerika, täpsemalt need taimed on siin, jah. Me hakkame siit minema ja siis vaatame. Iroonia on ta nimi ja neid kasutatakse siis toas ka, neid on kerge kasvatada. Ei talu nii palju hoolitsust, niiskus natukene tahavad ja muld on täitsa tavaline siis siin on kapocki puu, harilik on kuskil 30 senti jäme ja loodusest on neli meetrit pikk ja Lea kasvukoht looduses siis ta võib-olla veel kõrgema 10 meetrit. Siin ta võib-olla kuskil täpselt neli meetrit või vähem nelja ja kolme meetri vahel. Lehtisi tähti ei näe, aga tal on nagu meie kuldvihma. Kuldvihm on selline, kellel kasvab Eestis ja tal on ripu kuldsed õied, kõrvitsapuu, kellel on nagu kiivi viljardsin, näitab viljuga. Millised täpsemalt, selleks tuleb tulla botaanikaaeda, et neid näha. Siin on mõned korrad õitsenud, siit näen praegu vilju, mõnedel puudel on paelaga viljad kinni. Siin on ahvileivapuu ka selline, kelle vili küljes. Tal on selline Willie lõiku. Laadoga suurem ja lõikum kasvanud papp seal Austraalias ja Aafrikas natukene. Mis sa arvad, kas ahvileivapuu vili on söödab nii nagu avokaado ja tal küll söödav, aga magusam. Avokaado on rohkem Kollaste ainete jaoks, telia pannakse magustesse ahvileivapuu juurest, me läheme edasi puuvillapõõsas festivalile kaugaide niukseid. Teda võib kodus kasvatada, aga ta ei lähe vilju me hästi. Me oleme kasvatanud ajukil õitses kollase õie ära, suure aga vilja ei tulnud. Õngi niukene villa tutt olivata peal veel, siis see kuivas ära ja lärts ära. Ja tera läheb vaja kasvatada hästi. Kui teda valesti kasutada, siis ta lihtsalt laseb vilja pealt ära. Mida tähendab see hästi kasvatamine? See tähendab seda, kui sa taimel eest paremini hoolitseda, kui niimoodi Liisama vesi, Bachira, kes kas saab ka seal Lõuna-Ameerikas? Ja ta kasvab tee ääres rohkem, mitte seal tavalisel kuival maal. Need tüved, vaat imelikult niimoodi keerdu, seda ainult siis, kui sa ise põllud, seda siis, mis ta Eestis veel kasvatatakse, viigipuu sordid, näiteks see valgelehine, valge-rohelise kirjulehine. Ja siis ma näen siin Puttidesse on jõulutäht, kas see on ka Lõuna-Ameerikast, see on rohkem Aasiast juba ja teljeline allis, mingi piimalill jõulupiimalill või midagi sellist. Siis on veel, keda kasvatatakse, aga Eestis on ta palju lühem, näiteks mina olen kasvatanud ja poes, neil on riisi. Mul on täitsa nii suureks saanud, kuskil viis senti, aga siis ta märtsil lihtsalt ära. Teda ei ole eriti võimalik käsutada ja sellepärast, et kliima ja ei sobi ja siis on veel. Ta tahab pritsimist iga päev ja temale hoolitsema ka niimoodi, nagu teiste rõivadest. Ja ta kaasab kaasa Aasias, Lõuna-Ameerikas ja Madagaskaril. Paljudes kohtades kasvab harilik melonipuu ehk harilik papaia, kui me enne vaatasime ka meloni põud, aga see oli mingi teine kant seal papaia. Ja keda Eestis täitsa müüa, neid pisikesi taimi ja seda süüakse neid vilju. Ja siis siin kõrval on ka üks papaia, seda ma kohe vaatan seal mehitu papaia ehk Mehhiko melonipuu ja tema hakkab õitsema siin praegu. Siis me võime edasi veel minna, näiteks siin on see taim hakkab hästi imelikult õitsema, niuksed õied maas. Kuule seal kookospalm, kas ma saan õigesti aru? Kookospalm on seal sees lõpus palv kollase lehtedega, aga see, kes siin all on, sellel vist nime ei ole. Udud on hästi põnev pruunis Kotstus ja tema on ka Aafrikast pärit ja sa ütled, et see Eestis on võimalik toas kasvatada ja ainult siis, kui on jälle head tingimused taga, saab tegelikult vihmametsas talle sobiv Nool. Variga kõrvetas päikesesse kunagi ei tohi panna. See kõrvetab puuli sära. Selle juurde Saago palmlehik, tema vilja, mis seal on, et sinised viljad, kes tahab näha, tulge, botaanikaaeda õitses ka ja ta olla on kuskil 50 sentimeetrine suur õisusin. Aga ta õitseb ainult üks korda vastas ja siis ta lehed on veel teravad ja sealt hakkavad uued lehed tulema. Veenan kasti, imelikud nagu sõnajalg hakkaks kasvama. Mis sa arvad, kas seda tavalises toas oleks võimalik kasvatada seda saaga? Kall saab yhe aastaga umbes mingi 10 sentimeetrit vaid ta nii suureks saaks, selleks läheb vähemalt väga kaua mingi 30 aastat lähemalt, siis me võime edasi minna, nüüd peaks küll riist tuleva? Jah, siin on riis. Seal nüüd harilik viis, ta on ühe aastale ja mina sain siit seemet niukestest pruunidest. Vot seal küll, et see päris viis, milleks tehaksegi riisi ja isegi siin ta ei kasva hästi, temale läheb hästi palju hoolitsust, ajalehed kuivavad ära ja nad on üheaastane ka neid üheaastaseid taimi veidi raskem kasvatada. Ja nende aastatega on seepärast, et kui sa talle neid säilitada, siis saab seemneid korjama. Pisikute, aga see ei ole, siis me võime veel edasi minna nagu minulgi kodus lamalasse kirju lehega, seal temal niukseid tavalisemaid, tema erilti hoolitsust ei vaja. Ja ta kasvab Lõuna-Ameerikas ja siis on see sella, ei soovita nendele algajatele, kuna tal on nii teravad ogad ja eriti nendele, kellel väike laps on, ta võib selle endale kaela tõmmata ja mul on pinnaka kätte jäänud, et see on väga valus. Tegelikult. Paneme nüüd botaanikaaia vihmametsade maja ukse kinni ja astume sisse troopikamajja. Ülle, me edasi läheme sellele tublile lähemale, siis me kuuleme tema häält ka paremini. Ja siis on olemas täitsa niukseid taimi, kellel on suured puud ja hästi imeväiksed õied. Nagu sellel näiteks tombu, sinihabe, tema nimi ja temal kõrval on kohe nüüd see on külla elab kaasa, vot seda valem poest vaadanud. Teda peaksid need tundma, kes kasvatavad kallatisegi, me võime edasi minna. Kas me nüüd oleme jõudnud sinu lemmikute ehk orhideede juurde ja, ja niimoodi looduses kasvab puude peal ja seal on juba nagu lätlase turteltuvi käpalised on just niuksed epifüüdike näiteks nagu puudel ja kõige lihtsamast Liineed. Käpalise, kes Eestis kasvatatakse üldse kuuking on üks ja siis teine allusse. Teist me ei mäleta, teisenemine, raskem. Tsümbiidium jah, tsümbiidium on üks ja siis tulevad, sellised on kaks tükki on kõige lihtsam, veenusking läheb raskemaks siis juba need välismaa omad, need lähevad hästi raskeks. Meil on ka välismaa omad, aga nelja lihtsalt lähiv. Tema vajab juba pritsimist. Vesi koguneb siis seda tuleb tühjendada. Et see ongi see raske värk. Kuule, läheme vaatame veel, missugused on sinu tuttavad orhideed siin ja näiteks nagu meil on kodus, sellised nende nimi on ka mingi võis siis löö viiul, nende nimi on ka mingi tööjõu sugulane, aga kui Eestis on lehitu pisikäpp, süsteem näitab rõõmu, Movilke sugulast mitte, lehitub isegi käppa sugulast, muidu Eestis seal leiti pisikäpp. Ja siis kui keegi olevaniilid neidudel, siis tulgu botaanikaaeda, siin on täitsa olemas vanilje ja tema õis on ka valge niukene kollakas, aga see pisikäpp, millest sa just rääkisid, kas see kasvab Saaremaal? Seda leiti võib-olla tegelikult, aga selles Ida-Virumaal on see tõeline leiukoht, kus ta leiti ja kui täpselt orhideeõisi vaadata, siis nad on looma kujuli sellega seal nagu mingi kärbes meenutab, tal on tõesti nagu pea ja just nagu oleks kaks paari tiibu sellel õiel väga huvitav orhidee, tumepunane selli sellel olemas, näiteks nagu liblikas, kellel on tiivad koos, orhideed ongi sellised, ei taha neid ründeid, nad hirmutavad oma õiega näiteks kalmaar käpp, kes mul on, ta hakkab vist välja surema või lähete talveunele midagi sellist, ta lõhnab ja tal on nagu kalmaar ja, või need lugeda need kokku siis tuleb üks, kaks, kolm, neli veel neli, siis läheb kaheksa häält kokku, tegemist on ühe käpalisega kalmaar, käpp ja tema õis on see, mis seda kalmaari ja haruga meenuteni näiteks need veenuskingad juba tal räägitud, kes kasvab ka Ameerikas, siis on suuremaid õiega niukseid sorte, neid hästi pisikese õiega hästi palju siis palju vähem anima kirjude ja nihukeste sillal nagu seanina meenutab, ja siis seal on nagu keel väljas sust niisuguse huvitava kujuga orhideeõis. Tumelilla Eestis on isegi mõned niuksed käpalisekest meenutavad oma inimesi, kui üks on sõdur, käpp ehk allkäpp, teine all kärbesõis üldiselt veel niukseid pisikese õiega kuukingi mul Eestis müügil palju ja muidu ongi niuksed tavalisemad orhideed rohkem müügil lõid haruldasi ja siis siin on sõnajala kõrval Raul jalad ja siin on eosed all. Just sõnajalga saabki selle järgi, et teha kindlaks, et tal on need eosed all, mida ühelgi teisel taimel pea jale lasin, mõnedel välja arvatud siis, kui me siit edasi lähme, natukene nüüd me läheme. Justankiumeid Mul on ka sellised nagu hõlmikpuu põlvik, puu kasvab seal Tallinna südalinnas Pärnu maantee nurgal. Jumal kui hästi lähedalt vaadata, ongi nagu hõlmikpuuleht, täitsa sellel toataimel on ka nagu hõlmikpuuleht ja kui täpsemalt vaadata palju pisikese, kui me edasi lähme, väga kummaline. Sel ajal ohaka lehed ja selle järgi saab jälle sõnajala. Kindlasti tal jälle eosad, ühtime edasi, lähme veel siit läbi. Ludvig Sõnajalg, kellel on jälle Eestis hästi palju müügil. Ja nüüd, kui me ootame teisele poole, siis seal oli ka enam sõnajalg ja siin need mõlemad sõnajalalised. Aga nad küll ei meenuta seda sõnajalga, kes meil metsas kasvab, seda sõna, kes meil metsas kasvab, seda meenutab see tegelikult ja need soomused või need eosed on hoopis teist värvi tema nimega tead kunagi on üteldud, tal on hästi kuldse teosed läigivad või helgivad küll nagu kuld. Ja siin on üks pott on kohabki ligi vajunud ja kui vaadata, siis sõnajalalehter alati haruline nägu. Kuusepuu tõepoolest meenutab kasvavat kuuske. Sul on täiesti õigus, kes olid need asjad, kõik on õpetanud mõnel siin Tallinna botaanikaaias käinud näinud. Kuule, aga sa ütlesid mulle ennem, et sul on kodus, mis sekvoia, see on metasekvoia ja see ei ole küll niisugune taim, mis tavaliselt inimestel kodus kasvab, et miks sa just seda endale tahtsid sellessetall haruldasem ja ta on juba nendele, kellel on palju puid pannud teda seoses, kas ma siis ei või üldse seesama tulla selleks, et Diaalsete peal vaid mitmeid teisi taimi, neid seemneid olla, nagu meil on räägitud? Me käisime Hiiumaal Taavi Tuuliku juures. Ta kirjutas ka meile, et kui sõnajalalehti vala kasvama, siis siin võivad olla näiteks võililledel mustad seemned sees ja kõigi taimede nad jäävad sinna kinni millelegi pärast ja siis paned kasvama, võib hoopis teine tulla. Kuule, sa vist paned väga paljude taimede seemneid ise proovid kasvama panna, kas sul alati läheb kasvama? Alati ei lähe need taimed, kes on osaliselt lõunamalt toodud seemnetega, mõned on läinud, näiteks malen avokaado kasvatanud, seal on hästi kerge tõlget, pikud sisse paned, seepeale ollakse, siis on juured all ja siis hakkab juba lehed tulevad Mulleriga, aga need lehed tulevad ühe aastaga, nad ei tule üldse kiiresti. Ja nüüd, kui me vaatame seda äärt siin, siis siin on juba justalt jõmm, õigestan andjaltu, metsistunud jälle jaostega, see on siis botaanikaaia kasvuhoone kõnnitee äär, kus on hakanud metsikult pidime taim kasvama ja sa märkad kõiki, mina ei pannudki tähele, märke on selleks mulle terane sill lihtsalt. Sul on täiesti õigus. Võib olla näemegi seda kandaile õit, kui me natukene edasigi on, piimasid, kõmbime natukene edasi. Sünnipäev siin ükskord oli, siis tema õitses, siin on seda võitis, temal ei ole. Või isegi on sinnal. Tal on siukene valge õis. Kuidas kann hakanud tulema? Siit osakond on niuksed, et nad kuivavad ära, kukuvad vette, pinnale ei jää, lähevad vett täis ja mulle on ka see üks lihasööja taim kodus. Temale ma üldse ei anna süüa, see kasvab ja tema nimi on võipätakas, meenutab kuidagi see nimi nagu seent või, ja aga tegelikult hoopis see või puravik või mina teen niukseid seeni. Muidu on täitsa põnev siin botaalikesed lõikest tahvat vaatama tulla eksootilisi taimi, need võivad täitsa siia tulla ja siis on kõige põnev veel broneerida endale. Urmas Laansoo räägib täpsemalt. Tänane taimetark oli kaheksa aastane Samuli Martin. Botaanikaaia troopikamaja tuvi osutus lähemal tutvumisel leet turtel Tuviks Samulile. Suur aitäh ja loodame temaga taimeteist ka tulevikus rääkida.
