Aiatark. Tere kõigile aiasõpradele. Enn Silberg räägib täna hapulembesed taimede väetamisest ja lehtede kaudu väetamisest. Sellised kultuurid, mis tahavad natukene teistsugust väetist saada ja kasvutingimusi ja need on hapulembesed taimed ja nendele tuleks kõigepealt loomulikult alustada sellest kasvumullast. Kui ta on ikkagi teatud juba sellisesse turbases või hapumas mulda, et siis on juba sellega suurt asja ja tehtud. Õige algus on taimedele kasvutingimuste näol loodud ja siis tuleks kasutada nüüd ikkagi spetsiaalselt nendele APU lembestel taimedele mõeldud tooteid, kas nad on siis eraldi rodoväetis mustikaväetis või on siis väetis Apulembestele taimedele? Tavaliselt seal on kose loetelu pakendi peal kirjas, millised taimed soovivad sellist haput keskkonda. Kindlasti ma juba enne mainisin, on seal rododendroni paljud kasvatavad jõhvikad, mustikad. Mõned hortensia liigid armastavad sellist haput mulda ja tasub alati siis vaadata, et neile satuks siis need hapulembesed tooted, kuid kui seda käepärast ei ole, siis ei tee ka midagi halba või on õigemini parem, kui te võite kasutada ka üks, kaks korda seda tavalist väetist turgutamiseks, taimedele, toidu andmiseks. Aga kui on seal pakendil loetletud missugustele põllukultuuridele väetis sobib ja seal on ikka kartul, porgand, kapsas, maasikas, vaarikas, siis arvata võib, et see PH tase ehk väetise happelisuse tase on seal nende kultuuride jaoks sobiv, nii et ma ei pea enam pakendi pealt eraldi hakkama, seda PH numbrit. Siin on kindlasti, kindlasti on see niimoodi reeglina ikkagi tahakski need kahte rühma, kõik on siis sellised normaalseta Peehaad taluvad kultuurid ja teiselt poolt on sellist hapumaad mulda soovivad kultuurid ja siis nendega teha selline vahe sisse, et kindlasti kodus võiks olla kuuri all või keldris või kust hoiate väetist, haputaimede toode ja toode siis tavalistele, nagu siin loetelus sai öeldud kapsad, porgandid, maasikad, õunapuud, viljapuud marjapõõsad, et neile siis teine toode, kuid et siit tuleb jälle välja üks väga tähtis asi, mis seal jäätiseetiketil peaks olema. Täna nõuab seadus, et sinna peab olema märgitud vähese kloorisisaldusega, et kui me juba sellise lause sealt leiame, siis näitab see seda, et see sobib meile aiakultuuridele. Kuna see kloori Haldus määrab ära selle, et kui seal on kloori, siis seda võib kasutada põllukultuuridele, raviljal ja võib-olla ka murul. Kuid kõike enamus meie aedades kasvavatest ilutaimedest ka söögikultuuridest ikkagi tahavad sellist vähest boori sisaldust, päris ilma kloorita ei ole kloorivaba väetise kunagi märgitiga pakenditele selline lause. Aga see ei ole, ei ole õige ja, ja viimastel aegadel seadus käsib sinna panna peale pääse kloorisisaldusega tuurid, mis seda kloori ei talu või ei mõju hästi, on kõik marjakultuurid, kaasa arvatud õunad, maasikad, marjapõõsad ja samuti kartul, ilutaimed, paljud, kus seda võib jah olla, et ta on selline murupind, kus on tavaline muru, kus ei ole sellist õunapuu all, et seal siis kasutada. Võib kasutada kloori sisaldavaid tooteid, võib-olla ainult ja tuua, et punane peet meil aias, et tema ei ole nii klooritundlike, mida see kloor siis teeb, kui ka seal on seda sees? Koor teeb valmivad viljad vesiseks ja maitsetuks samuti kartulil, ta võib värvi muuta, keedame ja kui ta on vesine, siis ta võtab külge ka selliseid taimehaigusi, rohkem viljad ei säili. Ja sellega siis ei ole see saagija säilivuse kvaliteet tagatud. Tavaliselt kõik need, mis on meil müügil ja nendele aiakultuuridele ikkagi ette nähtud, et vähemalt mina olen näinud küll, et nad on kõik vähese kloorisisaldusega, et väga harva, kui seal juhtub sekka mõni selline toode, kes on püüdnud odavalt läbi ajada ja pannud seda klooriga väetist aiakultuuridele. Räägime nüüd ka orgaanilisest väetisest, see on siis tavaliselt kompost, seon, sõnnik, missuguseid orgaanilisi väetisi, aiapidajal on nüüd võimalik poest osta või peaks hakkama otsima siis tõesti mööda tuttavat loomafarmi või loomaaeda. Orgaaniline väetis, sõnnik ja kompost, neid võib jagada tegelikult laias laastus kolme rühma. Komposti saame nii, et me kompostime jäätmeid või orgaanilisi aineid, seda võime teha nii enda koduaias valmistada väga ilusa ja, ja kasvumullakompostist või siis päris suured sellised ette võtta, et kompostivad ka kõike seda orgaanikat, mis neil saabub sinna käitlemiskohtades. Siin on rajatud nagu kompostimiskohad Tallinna prügilas tean, on siis sellised vee-ettevõtted, kes settemudast on rajanud kompostiväljakud. Kuid need on sellised suuremad ettevõtted ja sageli nad turustavad seda suurt autokoormat, et ega, ja saate siis kas aia rajamisel või mulla parandamiselt sealt tellida ja osta neid kompostitooted, aga kaupluste lettidele aianduskeskustes ikkagi Läheme, sellist granuleeritud või juba eeltöödeldud. Noh, seda võib ka nimetada kompostiks, aga tegelik õige nimi on tal orgaaniline, võttis sealt me saame siis osta sellist toodet, mis on juba pakendatud, millel on kasutusjuhised ja norm peal. Palju seda ühele või teisele kultuurile anname. Kolmas moodus on sõnnik. Seda nüüd on tõesti raskem hankida tänapäeval, et selliseid väikseid ja ema ühe lehma baasil laudakesi on, on hästi väheks jäänud ja põhiliselt on tootmine toimub sellistes suurfarmides siis, kes siis käitlevad seda sõnnikut vastavalt seadustele, hoidlatele, millised avatud ja sealt sellist korralikku käärinud materjali on suhteliselt raske kätte saada, sõnnikul on väga tähtis see, et ta on läbinud sellise kuum käärimisprotsessi, mis ja hävitanud kõik taimehaigused ja ka umbrohuseemned. Ja see juba siis eeldab sellist kindlat hoidlad, kindlat kvaliteediga seal allapanu ja sõnnikut sõnniga valmiks sellisena, mida me saaks aias kasutada. Tänapäeval on see suhteliselt raske kättesaadav väetis aga mida jah kätte saada on, on needsamad 10 kilosed 20 kilosed pakendid, mis on siis juba tehases kokku pressitud orgaanilisest väetisest, et seal on samamoodi kasutatud sellist kontrollitud loomasõnnikut, kas on siis tegu kuna sõnnikuga või on siis seal erineva muude loomade sõnnikut sisse segatud. Ja selle eeliseks on siis see, et see on kontrollitud, et nad on, tõesti ei satu selle tootega meil aeda, haigusi ega ei satuga võõrast umbrohuseemned sinna, kuid kindlasti tasuks seda enda koduaias kasutada, kuna sellisel orgaanilisel väetisele on väga suur ja tähtis osa kuumuses looduse säilitamisel selle juurde tekitamisel ta parandab mulla struktuuri ja mullal on nagu inimeselgi sees sellised mikroorganismid, kes seal toimetavad kasulikum bakterid, kelle elutegevuseks on see kaaniline väetis hästi vajalik vahetamise, kõige ideaalsem mudel ongi, on ka olemas maailmas sellised orgaano, mineraalsed väetised, kus on siis segatud orgaaniline aine ja segatuna mineraalväetised ja selline segu annab katsetes kõige parema tulemuse, sest kui orgaanilisest Läti sellest räägime, siis võrreldes mineraalväetistega on vahe see, et seal on taimele vajalikke toitaineid hästi vähe või on kordades väiksem see toitainete sisaldus kui mineraalväetisest. Tänu sellele siis need kogused, mis me peame mulda viima või andma, et on hästi suured ning see hind siis vastavalt sellele läheb natukene liiga kõrgeks, et kui me paneme seal noh, võib olla aastal samal kevadel võime panna seal orgaanilist väetist ja mineraalväetist, siis me tõenäoliselt saame selle taimele kõige parema tulemuse, kuna see mulla struktuur paraneb ja need toitained ka, mis seal olemas on, siis selle läbi selle mineraalväetiste, toitainete saavad olemas seal piisaval hulgal. Urmas räägime nüüd leheväetistest ka tõenäoliselt on tegemist mis tahes väetisega, mida lihtsalt kastmisveega pritsitakse lehtedele või on leheväetis mingi täiesti erinev sort. Teil on täiesti õigus, et tegelikult ta ongi see vees lahustuv väetis ja neid kõiki, mis me suudame ja saame vees lahustuda, võime käsitleda ka leheväetisena leheväetist üldiselt viimasena, seal on hakatud nagu rohkem hindama, ta kindlasti ei asenda seda põhiväetist. Kui me viime mulda, siis taim juurte kaudu ikkagi saab, et endale selle põhitoitained kõige paremini kätte. Kuid teatud situatsioonides see leheväetis aitab taimel väga hästi kasvada, vilju moodustada, nende viljade kvaliteet tõuseb märgatavalt. Sellised kultuurid, mis siis on hästi tänulikud selle lehe väetamise üle, on näiteks maasikas. Maasikat võiks nüüd kohe, kui need esimesed rohelised lehed ja need tulevad juba päris varakult, et välja tulevad siis üks-kaks-kolm korda enne õitsemist võiks pritsida taime rohelised maasikarohelised lehed üle valida võid poest sellise toote, mis on saadaval, mis on vees lahustuv, on seal öeldud. Soovitaks sellist pulbrilist kujul, et kõik need vedelväetise, mis on juba ära lahustatud, et need on suhteliselt ka lahjad selle pulbriga me saame teha tugeva ja taime toitva lahuse, mis ka väga hästi mõjub ja peab silmas pidama, et vahest ka, kui seal peal ei ole neid norme, kuidas leheväetist kasutada. Kui suure normiga, siis võib tegelikult kuni kümnekordse kastmisväetise normiga tehase lehe pritsimislahus lehed ära ei, kõrbelehed võivad ära kõrbeda siis kui me pritsima seda päikese käes just palava. Aga kui tekib selline suurendusklaasiefekt, et päikesekiired, siis võivad kõrvetada need leheelus olevad rakud ja siis tekivad sellised pruunid täpid, aga ütleme, kui me pritsima sellise poolpilvise ilmaga või hommikupoole, kui ta jõuab ilusti ära kuivada seal lehe peal, siis need tulemused on väga head. Ja teine koht, kus me võime seda leheväetis kindlasti kasutada, on taime stressisituatsiooni maandamiseks. Siin on öeldud isegi nii, et taime jaoks raskem, kui on olnud pikk põuaperiood ja siis järsku hakkab sadama, et siis tal on sellist üleminekut hästi raske üle elada ja ta juured ei, ei pruugi alati hakata kohe tööle, seda väetist sealt mullasest kätte saada ning siis just oleks vaja toetada seda leheväetisega, seda taime. Ja, ja siis on need tulemused väga head. Väetamine ei asenda kunagi põhiväetamist, mida me siis mulla kaudu teeme. Kuid ta on tubli abiline taimede turgutamisel ja siis justkui nad on üle elanud sellise stressiperioodi, kas liiga palava või liiga põuase. Et siis on kõige parem anda seda leheväetist ja tõesti sobivad kõik need tooted, mis on vedelal kujul saadaval, väetiselahused või siis pulbrilised vees lahustuvad. Siin on üks lillede ja köögiviljade kastmisväetis, on selline kilone purk ka. Olen näinud kauplustes, et sealt ühest kilost saab lahjad väetislahust 2000 liitrit vett tervele suvele piisab sellest. Tuleval pühapäeval räägib Enn Silberg muldade lupjamise Est väetiste hoidmisest, säilivusajast ja sellest, kuidas vanaks läinud väetistest nii lahti saada, et need loodust ei reostaks. Kuulmiseni.
