Aiatark. Kevadel me ei osta mitte ainult uut mulda, uusi seemneid ja uusi aiatööriistu, vaid me ostame olulisel määral ka väetisi, sest õhust ja armastusest ja kõik taimed ei kasva ja sel põhjusel, et väetistes pisut, et korda luua ja nendest aru saada. Me oleme palunud saatesse Kemira aiandustoodete tootejuhi agronoomi Enn Silbergi. Väetisi on hästi palju, mida ühele tavalisele hobiaednikule soovitada, et kuidas väga erinevate firmamärkidega aiaväetiste keskel orienteeruda, et missugust just minu aeda oleks tarvis. Tere kõigile raadiokuulajatele ka minu poolt ja no kõigepealt kindlasti te näete, et on väga erineva hinnaklassiga kilohind, seal võib, eks ole, kõikuda 20-st kuni 100 kroonini. Näete ka, et on erinevad väetised, mis on siis ette nähtud teatud kultuurile, kasson, roosiväetis on rododendroni, väetis on kindlasti erinevad muruväetised ja näete, et ka on olemas sellised lihtsad, kas karbamiid, lämmastik või on kaali magneesium, see tähendab, et need on sellised üksikelemendid. Kuidas seda valida? Laias laastus jagunevadki meil müügivõrgus olevat väetised kolme põhiliiki, ühed on sellised seguväetised ehk siis need on mehhaaniliselt võetud lämmastik, võetud kaalium, võetud fosfor ja segatud kokku kas siis segisti segumasinas ja siis on saadud mehhaaniline segu erinevatest toitainetest. Järgmine liik on kompleksväetis või täisväetis, ehk siis kuidas keegi seda nimetab. Ja see siis on juba natukene kõrgem klass, kus on võetud tehases kõik vajalikud toitained kokku, nad eeldatakse ja see tootmistehnoloogia on selline piltlikult öeldes dushisegisti, lastakse pikast torust alla ja siis moodustavad sellised ühtlased väetiseterad seal kuivades ja siis selles teras on juba kõik need vajalikud Ta toitained kokku segatud, nii et ühes teras me saame kõik taimele vajalikud toitained kätte. Ja nüüd, kõige selliseks viimase aja trendiks ja edasiarenduseks on selline väetised, millel on siis pandud kest ümber ja see kest annab neid toitaineid välja vastavalt niiskusele ja vastavalt temperatuurile. Kui me vaatame seda hinnaskaalat, siis kõige odavama hinna poole pealt on need mehhaanilised seguväetised, järgmised on siis kompleksväetised ja siis kõige kallima poole pealt on need nii-öelda kaetud teraga ja pikaajalise toimega väetised ja see pikaajaline toime siis tähendab seda, et tavaliselt on seal pakendi peal ka kirjas, et nad on kas siis kolme neljakuulised või on seal viis-kuus kuud, on see mõjuaeg, et kui me viime nad mulda, siis see väetiselt aeglaselt pääseb välja näiteks kolme-nelja kuu jooksul vastavalt siis tarbija vajadustele ja asukohale, kus ta seda väetist tahab kasutada, millistele taimedele siis ta saab endale sobilikku valida? Loomulikult, et kõik nad toimivad omal moel. Aga siin tuleb silmas pidada seda, et see mehaanilise segu väetises on nende väetiste terakest osakeste suurus ja kaal erinev, nii et kui me seda taimele paneme, raputame murule siis ei pruugi need toitained ühtlaselt seal jaguneda maapinnale, raskemad kukuvad nagu ühte kohta kergemat, teise kohta. Selle laotamise ühtlikus on siis ebaühtlane, nii et taim ei pruugi saada kõiki neid toitaineid sobival kohal. Ja teine tähelepanek on see, et Tagelisel mehaanilisel segul nagu mikroelemente lisatud, aga siin võib öelda seda, et taim kasvab täpselt, et nii palju, kui on kõige vähem kättesaadavat seda toiteelementi, see tähendab seda, et kui koolis teile meenub selline tünn, kus oli joonistatud üks laud hästi madalaks ja sealt voolas nagu vesi välja, siis sama asi on ka selle väetisega, et kui mingit ainet on puudu või ei ole piisavalt seda taime jaoks, siis taime kasv ongi sellega pidurdunud ja siin juba siis soovitaks soojalt teil valida ikkagi täisväetist või kompleksväetist, sellel on mitu sellist nimetust, kus on kõik need põhitoitained sisse segatud, on segatud mikroelemendid ja taimel on võimalik neid kõiki sellest ühest graanulist omastada, kes siis väga tahab minna juba järgmisele tasemele, siis võib valida kaetud teraga pikaajalise väetise. Ja siis ta teab, et on need toitained kättesaadavad juba päris pikal perioodil, seda võib nimetada ka jutumärkides laisa inimese väetiseks, et kes iga kord ei ei soovi seda väetist sinna panna, siis võib kasutada seda, et niisugune miinimumtoitainete vajadus on siis sellega taimel kaetud. Aga kuhu seda segu väetist üldse võib panna, et kui meil on niisugune tavaline aias peenramaa on marjapõõsaste viljapuudealune sinna ikka võib visata või? Kindlasti iga väetamine on kasulikum taimele kui mitte selle andmine, kõik põhitoiteelemendid on seal kindlasti olemas ja nendeks põhitoiteelemendiks on siis tavaliselt lämmastik, kaalium, fosfor ja kui me loeme sealt pakendi pealt, kindlasti peab olema seal selline toitainete spetsifikatsioon välja toodud, et kui me muud, et neid mikroelemente noh, lihtsalt iga aedniku jaoks ei ole vaja seda selgeks teha, et see on ikkagi juba selle väetisetootja kompetentsi küsimus, et millist toodetav kuhugi soovida. Kui me loeme, et seal on ikkagi peal olemas n ehk siis koolikeemia tunnist meeldetuletuseks on lämmastik on peal p ehk fosfor ja ka kaalium, siis on tegemist juba keskmiselt, et kasutuskõlblikku väetisega, et mida siis julgelt võite õunapuuaeda või murule laotada kevadel-suvel. Kas need graanulid lahustuvad vees ka ehk kas mul läheb täide see lootus, et kui ma üritan neid vees lahustada, siis taim saab neid kergemini ja kiiremini kätte? Enamik nad küll lahustuvad vees küllalt pikaaegselt ja soovitaks siiski osta sellist väetist, mis on spetsiaalselt mõeldud vees lahustamiseks vees kasutamiseks. Ehk siis on kas kastmisväetise nime all vees lahustuva väetise nime all on sellised pulbrid tavaliselt mida on siis kiire ja mugav vees lahustuda. Sellise granuleeritud väetised sisaldavad päris palju sellist sideainet. Mis kassi lahusta üldse või jääb selline sade sinna ja me ei tea täpselt, et kui palju seal neid toitaineid siiski lahustus ja millise koostisega see väetiselahus seal tekib, siis igal juhul soovitaks kasutada sellist spetsiaalset kastmiseks mõeldud väetist. Graanulväetis jääks ikkagi taimedele siis raputada sinna kas võra ulatuses viljapuudel või siis alla taimede juurte ligidale, kobestada ta ilusti mulda ja niiskuse ja kastmise ja vihma mõjul, siis ta aeglaselt lahustub ja taim saab enda toitained ilusti kätte. Küll aga soovitaks raadiokuulajal kindlasti meeles pidada seda põhitõde, et nii nagu inimestelegi, nii ka taimele on kõige parem see, kui toitumine toimub sellise väikeste annustega väikeste portsjonite ka ehk siis igal kastmiskorral väike väetise kas siis vedela jäätiselahus või siis kastmisväetisepulber lahustada sinna kastmisvette ja sellisel intensiivsel kasvuhooajal, nagu on kevad, on suvi. Kui on soe algust, palju, siis väikesed annused toitu taimele on alati parem kui selline suur ports, et seesama kehtib ka kindlasti inimeste juures, et mõlemad on elusorganismide, võib need üle kanda selliseid põhitoitumist, õdesid. No kui ma lähen poodi, siis väga hästi varustatud aianduskeskustes on ligi 10 sorti Roosi väetisi seitset sorti. Muruväetisi on eraldi väga paljude firmade tehtud tomati ja kurgiväetised. Kust võiks aiapidaja aru saada, missugune on kas kõige parem väetis või just tema aiamullale kõige sobivam väetis, mille järgi otsustada? Jah, tänu sellele maailma lahti minemisele või või avanemisele, siis tõesti, kui minna meie aianduspoodide väetiselettide juurde, siis me näeme tohutut tohutut valikut erinevatest toodetest ja juhiksin kord tähelepanu sellele, et need tooted, mis seal väljas on, et need tegelikult peavad vastama teatud reeglid teatud seadustele, mis siis on juba selle väetise tootmise käigus ette nähtud ja ka turule lubamisel ette nähtud punktid, mis peavad olema täidetud ja seda valvab meil, Eesti vabariigis taimetoodangu inspektsioon siin tõsise sellise plusspunktid anda Eesti vabariigi toimimisele, et kõik need tooted ja väetised, mis siin turul on, et neil hoitakse silm peal, käivad sealt taimetoodanguinspektsioonist väetiste osakonnast, inspektorid, kes monitoorivad ja uurivad neid väetiseid, vaatavad, mis seal etiketil on, võetakse proove. Kas need vastavad sellele sisule, nii et selles mõttes on tarbija ikkagi suhteliselt hästi Eestis kaitstud ja päris sellist ebakvaliteetset ja mittevastavat väetist ei ole suure tõenäosusega võimalik osta. Küll, aga valiku tõesti peaks tegema ikkagi inimene ise ja mille järgi ta valida saab, on kindlast. On kindlasti firma, kes seda toodab, seda toodet, see peab olema sinna väetis etiketile märgitud. Ja kindlasti toimub pidevalt selliseid müügikampaaniaid ja jälgida kirjandust ja natukene reklaami, et siis on võimalik seesama toode saada erinevatest müügikohtadest ka teatud ajal soodsa hinnaga. Kuid valikust tuleb lähtuda nii ühelt poolt rahakotist kui ka teiselt poolt natukene sellisest mõistlikust ostuplaneerimisest. Kui teil on ikkagi olemas nii viljapuumarjapõõsa kui ka tarbeaed, siis ei ole vaja sinna kindlasti osta igale kultuurile erineva pildiga väetist, vaid sageli piisaks, kui ta ostate kas aia üldväetise või nüüd kevadisel ajal, väetis, mis on mõeldud aeda kevadel panemiseks ja kasutada seda võimalikult paljudel kultuuridel. Karta nüüd seda, et ta ei sobi ühele või teisele tuurile, siis kõik üldväetistel ja kevadväetistel on ikkagi taimede loetelu seal taga olemas ja, kuid ajate seal näpuga järge, siis leiate kindlasti seal valdavalt oma aiast kasvavate taimede nimed. Selline kultuuripõhine jaotus on ka natuke selline müügitrikk, et kui te vaatate, et näiteks seesama roosiväetis võib-olla täpselt sama koostisega, mis on see aia üldväetis või kurgi ja tomati väetiseleta on lihtsalt nimed erinevad, aga sisu on sama, nii et midagi hullu ei juhtu. Kui te kasutate seda aia üldväetis, siis kogu selliseks aia väetamisel, eriti nüüd, kui on selline majandusseisak või tagasiminek, pigem siis tasuks mõelda, et, et siin on üks koht, kus säästa. Tuleval pühapäeval räägib Enn Silberg hapulembestel taimede väetamisest ja muldade lupjamiseks. Väetiste kohta saab küsida veebilehel aianduspunkt e. Kuulmiseni.
