Rahvasuus levib legend, et venelane olla kõvem kalamees kui eestlane. Et tõde välja selgitada, sõitis traalivaali võttegrupp ühel  ilusal suvepäeval kaugele Võrtsjärve äärde,  kus leidis parasjagu aset kalastuslaager. Kohale jõudsime täpselt hommikusöögi ajaks. Edasi elektripliit, õues toimub asi, eks ole,  see on jah, muidugi muidugi see, kui mina kokkan,  siis sa tead, et ei ole mingit elektripliiti,  jah. No kõigepealt saab valmis, eksole, puder,  siis keedame supi ja, ja, ja, ja panni panni peal lähevad pifid,  eks ole. Jah. Et puder on seni valmis, kuni sa siia jõuad. Jah, eks ole? Okei. Hommikusöögilauas küsisime sealsetelt kalameestelt,  mida nemad asjast arvavad, kes on siis kõvem kalamees,  eestlane või venelane. Meie üllatuseks tuli meestel vastus justkui ühest suust. Kui juba venelane oled, siis ka kalamees. Niiviisi pole, nii et iga teine vedelal on kalamees. Slaavi hing on temperamentne ja nad teevad kõiki asju,  võib-olla rohkem isukat, kui meie seda teeme. Kalakaitseinspektor ju Kaile rääkis, et tal neid kalamehi  tuleb siis, kui seal Ida-Virumaal läks nagu puhkust hooaeg,  et siis neid tuleb kõigepealt Vooremaale  ja siis sealt edasi see rahvus lihtsalt noh,  suurte jõgede ääres hakkas alguses elama  ja kuna Ja siis sealt tuli ka see kalapüügi osa geenidega edasi kanda. Eesti kalameestega sattusid ühte lauda kalastuslaagri,  ainsad vene rahvuse esindajad Valentiina  ja tema kolmeteistaastane poeg Georg Valentiina on jõudnud  kalapüügikunsti juurde just tänu Georgile,  kes alustas kalapüügiga täiesti iseseisvalt 10 aastat tagasi,  kui ta oli vaid kolme aastane. Ei no muidugi võiks ju naisi rohkem olla,  silmailu oleks rohkem, aga pole. Et vahel püüad seal õngega kaupa midagi ei juhtu,  siis võiks ju midagi muud ka vaadata või kedagi? See oleks muidugi suurem, seda juhtub harva. Ma pole ühtegi saanud. Oma spinnal ma kasutan sellist lanti, väga hea,  ta siin on juba näha, et haug hammustas teda palju korda. Vot näiteks sellised landid on väga head. Selle peale ma olen palju haugi saanud ja  ka sellega landiga, ma olen võistlustel siin. Püügivõistlustel saanud esimese koha sellise landiga. Erinevad landid. See, milline ilm ja milline vesi sellest. Hea kalamees kindlasti peab ootama kala. Ta peab, ei karda ma pahat ilma ja oskama  ka talvel püüdma. Kui me vaatame vene impeeriumi ajalugu Siis noh, venelased pole ainult rahvuselt venelased,  vaid, Veel alles mõne sajandi eest. Hakkas kuuluma vene rahvasse palju hõime  ja ütleme, Siberi rahvad, kes olid sisuliselt kütid,  korilased kellel see vahetu kogemus ja oskus oli ehe  ja olemas, ei olnud. Põllumajanduse ku tootmise ja, ja karjakasvatuse taha ära kadunud,  hääbunud ja ta oli vahetu, ta on rahva sees vahetumalt  olemas peaaegu et geneetiliselt tase. Hommikusöögilauas esitasime meestele väljakutse,  kes on võimeline Georgi üle trumpama ja Eesti kalameeste au kaitsma. Ka mina ei sobi, minu saak on null, siiamaani poiss. Mulle kordselt ära, väga tore. Kes teeb ära, kas poiss teeb emale ära või ei tee? Kumb võidab? Me lähme kalapüügivõistlustele Emajõel, sest. Sest seal on ahvenat ja haugi ja kohad, mida võib püüdma spininguga. Ma ju palusin mind, ärge tulge saatma. Kui ma lähen siit, kus mul on olnud hea Tahan tunda, kui selja taha vaatan. Siia tagasi, kord tulema, ma pean. Tahan seisma jääda maja taga silla. Kuivano tahan jõkke visata. Ja siis vaadata, et kus ta kaob ja millal. Talle järgmise võiks sappa lisada. Ma olen Aga ma, aga mulle on 13 aastat. Me käime. Kulla kollosse, kullo, kallastusringi. Mina olen siin käinud kaks aastat. Ma olen seal käinud kaks ja pool. Ja käime ka. Nagu kogenud kalamehele kohane, on Georgil 10 aasta jooksul  kogunenud ka kalamehe lugusid, millega teiste kalameeste ees hoobelda. Peale kolme tundi Emajõel pole poistel õnnestunud ikka veel  kala kätte saada. Sarnases seisus on ka teise paadi mehed,  kes hakkavad juba vaikselt kannatust kaotama. Oh, kalake kalake, kus sa oled? Mõned võtud olid, aga mitte midagi niisugust. Kuule, aga me tulime just sinnapoole, me ei taheta sealt välja. Kuigi kõige suurem kala pidi seal silla all ikka olema Läheme vaikselt sinnapoole. Läheme tagasi. Ja ma räägin selle loo, kuidas ma olin merepeal Kuidas säinakalad? Pidid mu kummipaadi põhja ajama. Ma olin kolm ritva, oli, Kõik rida olid püsti, ilusti sisse visatud ja. Jääki kala otsa aga säined on kõik suured,  siukesed. Kolm kolm ritta, kõik läksid kummipaadi alla  ja paat hopa püsti, nii. Ja mina sin ridvad kõik käest lahti, hoi paadi äärest kinni. Et paati püsti. Ja siis vaatad säina. Parv ümberringi ja kõik toksivad paati. Kujuta ette, aga see on tõsilugu, see ei ole nali. See on tõsi lugu jah. Ja see on, see on niisugune asi, et. Ma ei tea, mis pärast oli, parvetunnetus oli kaladel. Nad hakkasid enda eest seisma, ma ei tea,  millegipärast tunnetasid kolm tükki lõnge otsas rabelesid  ja nad andsid mingit signaali teistele ja teised ründasid paat,  kummipaati. Ja probleem oli suur, tema paat paadis pääsesin üldse. Häda oli suur ja. Ümberringi meri kaugel kaldast ja mina kummipaat püsti,  pea. Vot probleem. Juhtub ju? See on üks kalame lugu. See on õige lugu. See ei ole mingisugune nali. Samal ajal, kui Eesti kalamees naljalugusid pajatas,  õnnestus tõelisel vene kalamehel Georgil  ka kala kätte saada. See on suurem juba. Vist võtan käega või? See läheb vanaisa kutsuma. Lasen välja, ta on väga väike. Paraku mängib kalapüügi juures suurt rolli  ka õnn, millest tänasel kalapüügivõistlusel mõlemal  paatkonnal puudu jäi. Georg sai küll kätte alamõõdulise kala, mis tuli vette  tagasi lasta, kuid koju läksid tühjade kätega mõlemad. Nii eestlane kui venelane. Kala, kes siis kala sööb, kala püütakse,  lastakse tagasi. Kala, kala on hingeline. Hingelises mõttes on kala meil pidevalt menüüs hommikust õhtuni,  öösel ka füüsilises mõttes mitte sedavõrd,  sest väikesed kalad me laseme tagasi Nende puhastamise  ja söömisega me ennast ei vaeva. Suurt kala me pole õieti saanud. Aga lootus sureb viimasena, nii et võib-olla me sööme veel  õhtuks kala või, või homme hommikul kala  ja ja kalaga on nii palju tegemist, et niimoodi 50-le  inimesele süüa teha on märksa hõlpsam. Sellistest. Muudest asjadest poolfabrikaatidest igasugustest. Tõmbas. Laste kätte nuga ei anta, eks ole? Meie laagris see nii ei ole. Me mitte üksnes, et anname laste kätte noa,  vaid teeme selle noa ennem ka hästi teravaks erinevalt,  eks ole. Et et asi ka ohtlik oleks piisavalt  ja kuidas sina fileerid siitpoolt hakkad,  jah? Mina teen tavaliselt teistpidi, keeran kalaselja enda poole,  nii on mugavam. Usu mind, nii on mugavam teha. Jah, vot niimoodi, jah. Võtame siit selle rahi ilusti ära ja. Nii. Ja. Võta kaugemalt see lõpu, see kaar segab muidu  ja lõika viltu siis siiapoole, eks ole, jah. Ei, ei, just nuga või niimoodi viltu sisse,  eksole, ja, ja. Ja. Selgrooni. Nii tunned selgroogu. Nii jah, ongi sel krooni, nüüd keerad nuga,  eks ole. Ja tead muidugi selle pikema noaga mugavam veel teha,  usu mind, sest lühikese lühikese noaga juhtub see,  et näed, kui sa lõikad, siis see ots jääb siia sisse. Aga pikk pikale ei jää. Ainult ahvenad, haug on sul esimest korda,  haug on tugevam ja raskem natuke fileerida. Sina, Märt, oled ahven, haugi fileerinud ei ole  ka ainult ahvenaid, jah, aga õigus, me ühes laagris ju õpetasime,  eile. Talvises laagris õppisime ahvenate fileerimist üheskoos  Peipsi ääres ja, ja, ja, ja seal saite asja selgeks juba  põhimõtteliselt jah. No vot siin tahab natukene käe jõudu, aga. No ma aitan selle uime juurest läbi, nii. Ongi nii, nüüd sai läbi. Et tõmbame selle, paneme sellele puu alles,  tuleb ühtlasemalt, siit nii. Jah. Jee jee üks fileepool on käes, kas sina võtad teise poole või? Ei? Peale ei, siis ei kuraa käes hoiad kinni,  selle käega siit selle ja noaga, lõikab teise käega lõikame  selle uimetal ka alt ära ja siis võtame nahast nahast nahast  ka lahti, eksole, jah. Teeme nii. Sest soomust ei võta. Ongi meil filee käes ja selle filee me praeme ära,  lõikame tükkideks ja praeme ilusti ära. Teeme nii, ma teen selle teise filee poole,  ise saame natuke rohkem kala lüüa. Eks. Võid teise noa ka võtta, siin ei ole seda pikkust vaja enam. Proovi selle noaga, see nora. Siit saab hulk rabast juba kala maitsta. Ootame natuke, et pann läks kuumaks ka, ta ei ole veel  nii ruttu ei lähe. Ja segame need haugi tükid nüüd ilusti jahuga kokku. Paneme või hoopis õli natukene ja. Ja natuke võid oleks ka hea. Aga vist ei ole meil võid, et me vist lepime sellega,  et, et et teeme õliga ta niimoodi. Et on värske haugiisu poistel jah. Aga kas te teate, mis seal haugiliha sees on? Palju peenikesi luid te peate süües olema hästi ettevaatlikud,  et te ei tohi näljaselt niimoodi, ah, mida süüa,  et ettevaatlikult. Nüüd üks asi on, kui me hästi värsket kala praeme  siis mida tema panni peal teeb? Ei. Kõrbeb siis, kui meil on liiga palju, tuldi. Hästi värske kara mida ei ole külmas, oi. Tema tõmbab niimoodi panni peale, ega liha tõmbab krussi. Oled kodus seda näinud, eks ole, et ta hakkab igat moodi,  kisub. Kui me kala maha jahutame, siis ta niimoodi kruss ei kisu,  aga siis ta pole nii värske ka enam. No lööma nagu, nagu kala. Nagu praetud? Kala lõhnad, jah. Nii ja aitaki talle. Aitaki talle. Nii poisid, siin on teie haug. Mis te temaga teete, nüüd lasete tagasi ujuma või? Väga hea. Eestisse elama tulles pidi Valentiina palju ohverdama,  maha jäi töökoht, oma korter ja ema.
