Maasikataime tuleks siis istutada niiviisi,  et see juure ja selle pea koht, kus siis hakkavad uued lehed ja,  ja õie alge olema, et see peaks jääma nüüd mullaga tasa,  et nagu näete, siin on natukene mulda juba. Et juured, siis jäävad mulla alla kuni selle kohani,  kus hakkavad tulema rohelised võsud. Et kindlasti. Ja sest kui te panete mulla siia nende algete peale,  siis võib juhtuda see, et te muudkui kastate seda  ja need lihtsalt mädanevad sinna mulla märja mulla sisse ära. Järgmisel kevadel lihtsalt on. Kogu see taim on hukkunud ja siis Jah, ja siis mõtled, et kes see küll müüs sulle sellise taime? Aga nüüd istutame ise auk sisse ja. Et on küll, teeme siis augu siia. Ja siis kindlasti peab olema niimoodi, et maasikal on kõige  tähtsamad juured juurte abil ta saab toitained endale,  et siis juured peavad minema kindlasti sirgelt,  sirgelt peavad minema siis auku, et ei jääks maasika juured  ülespidi ega kuhugi ei tuleks. Kui te panete mulla peale, et nad ei tuleks kuhugi kuhugi  siia üles niimoodi, et ah, paneme kuidagi peale,  et ikka maasikal peavad juured minema ilusti sirgelt  siis ta hakkab ilusti kasvama, teel. Ja saab kõik töö toitained kätte ja natukene tuleks ikka  kinni vajuda. Et siis, kui kastate Siis ta jääks ilusti pinna peale, et ei vajuks kuhugi  kuhugile ära. Aga kui nüüd järgmine panna, siis kui tihedalt neid võib  sellisesse kasti istuda. Põhimõtteliselt ongi, ma arvan, et siia sellesse kasti  läheks umbes neli-viis taime, sest et taim ikkagi ta hakkab  ajama rohkem lehti, tal tulevad õievarred küllaltki pikad,  kust tuleb siis õied otsa ja kui sinna hakkavad marjad tulema,  siis on vaja, et ta kuhu, et tal oleks kuhugile minna,  et ta võtab ikkagi ruumi nagu. No aga paneme järgmisi ka, et siis me näeme ära,  kui, kui tihe see vahe nii-öelda olema peaks. Enam-vähem. Ootan siit järgmise taime, no see on hoopis pisem,  kui eelmine ja nad on eelmise aasta tütartaimed,  siis nad on väga noorukesed. Aga peaksid siiski õitsema, sel aastal. Maasikas kasvab ikka, noh, on ikka väga kerge kasvatada,  et selles suhtes talub nagu suhteliselt kõike. Lihtsalt see sõltub nagu sellest, kui palju  siis pärast marju tuleb ja millised need marjad on,  et mida vähem kasta sel ajal, kui mari hakkab paisuma,  seda väiksemat nad tulevad ja seal pole üldse mahla  ega miskit. No ma olen neid mustasid, kilesid ennegi näinud,  aga miks see oluline on? No kõigepealt on see, et jääb ära suur rohimisvaev see on  vast kõige tähtsam, aga sealt edasi tuleb muidugi  ka see, et, et kile hakkab hoidma niiskust siia alla,  siin all on, muidugi võiks näidata veel,  et paneme siia alla vooliku. Kus siis kus siis on väiksed augud sees,  niimoodi, et kui vett lasta, siis ta hakkab nagu niisutama,  et ta ei pritsi, ega ta ei tekita mingeid ojakesi teile siia,  vaid vaid ta on siin keskel ja niisutab siin all siis. Aga kas seda ohtu ei ole, et musta kile all kõik asjad ära lämbuvad,  et õhk ei liigu ja, ja läheb ma ei tea, liiga palavaks  või liiga niiskeks või mis iganes. No meie kliimas see palavus ongi nüüd kõige see suurem pluss siin,  et maasikataim tahab ka ikkagi soojust ja  siis kevadel kohe hakkab päike paistma, soojendab seda  mõnusat musta kilet ja siis taimedel hakkab juba siin all soe,  nende juured hakkavad kiiremini tööle ja seda kiiremini  hakkab taim kasvama. Aga istutamine on siin samamoodi nagu kasti,  et see ei ole. Ja istutamine siis on jah, et auku aiapidaja  ka kindlasti, kes nüüd paneb endale rohkem,  näiteks kui siin paar taime ainult maha kuhugi,  et siis kindlasti tuleks ka kasutada kilet,  et see on endale lihtsam ja samuti müüakse spetsiaalseid  kateid materjale, mis laseb niiskust läbi aiapidajal jääb  ära see vooliku panek samamoodi, see on ka kulu. Ame nüüd üldiselt selle mõttega, et oleks nagu siksak,  et tekib selline kolmnurk, nagu, et meie ei istuta taimi  täpselt kõrvuti, sest siis jääb taimel nagu vähem ruumi. Kui ta on nagu niimoodi kolmnurgana või siksakina,  siis igaüks kasvab nagu niimoodi. Tekib talle ruumi, nagu ei tekiks mingisugust ummistust  nende vahel. Kui maapind on ikkagist juba soe ja Te näete,  et hakkab aias, hakkab kõik tärkama, kama  ja puudel tulevad lehed, siis on maapind  ka juba piisavalt soe, et võibki hakata istutama. Et. Need maasikataimed nüüd ei karda nii väga külma,  et nendega nüüd külma pärast midagi juhtuks. Pigem on maasikal siis õied, need, mis kardavad neid  viimaseid öökülmasid, mis võivad siis mai lõpus tulla. Aiapidajad ja rohenäpud räägivad igasuguseid müstilisi asju,  et kõige targem on ikka kas kahaneva või kasvava kuu ajal  istutada ja kõiki muid asju teha, et kuidas teil sellega on,  vaatate taevasse ka enne, kui istud. No eks tegelikult vanarahva tarkus on see kõige õigem tarkus ikka. Et kui on ikkagist noor kuu või kuu loomine,  siis sel sel ajal ikkagist juurdub ja hakkab kasvama taim  palju paremini, kui näiteks on vana kuu,  siis öeldakse, et noh, et nüüd on õige aeg hakata õunapuudel  vesivõsusid võtma, et noh, loodame, et sel aastal  nii palju ei tule. Et jah, ikkagist seda tasub jälgida ja ma arvan,  et see ikkagi töötab, et see pole päris suusoojaks  ka öeldud. Ja nüüd tegelikult ülehomme ongi see võimalus,  et hakkab uue kuu loomine ja siis kellel on soov nüüd hakata  just maasikapeenart rajama, siis ma arvan,  et järgmine nädal ongi just see kõige õigem aeg sellega  pihta hakata. Nii maasikate kui teiste taimede väetamiseks soovitavad  laastu talu perenaised kasutada nõgesekääritist. See on väga väärt väetis ja samas, et kui ta väetab  siis ta ka ütleme, on kahjuritõrje jaoks  ka hea, korjatakse umbes, ütleme, see on ämbritäis kuskil  kilo seda nõgese lehti. Suvel tulevad varred ka. Ja siis ülejäänud see ämbritäis kallatakse vett peale,  aga et siis see, et nagu siia rohkem mahuks,  siis lihtsalt surume. Kevadel saab käega suruda, aga, aga muidu suvel,  kui on puitunud vaadet, siis me lihtsalt teeme. Selle labidaga hakime peenemaks, et siis mahub rohkem vett  ja ongi ja siis laseme kaks-kolm nädalat seda niimoodi käärida. Seepärast ongi siis nõgese kääritis, võib-olla mõni teab  nõgese leotise nime all, siis ta võtab sellise niisuguse  ikka väetuse lõhna ja, ja väetada siis see on kontsentraat,  tuleb kahe-kolme nädala pärast on kontsentraat ja,  ja väetada, siis tuleb olla hästi ettevaatlik. Kui on suurelehelised taimed, näiteks, ütleme,  maasikad, mida saab ka väetada, või siis püsililled. Siis on kontsentraat üks üheksale. Kui on õrnemalehelised näiteks salat, till,  siis üks 19-le, et siis tuleb see kontsertat hästi lahjaks teha,  aga ta on ka ikkagi väetisena. See on ikka väga kange kraam, siis väga. Kange, aga on ta siis hea ka. Küll väga hea, ta annab nagu, ütleme selle  selle väga hea sellise kasvustardi. Et tegelikult kui ongi maasikas ära jõudnud,  siis, siis ongi hea just veel selle nõgese väetisega üle. Nii et see ongi selline nagu hommikukohv,  aga praegu praegu võiks. Siin on umbes kilo seda, aga asi, mis ma siia panen,  on täitsa laine, see ei ole läbi keedetud  või ei, mingit nõialoitsu ei ole öelda ja palju ma seda  panen siia, kuni ämbriservani. Ämber täis. Ja nüüd seisab kaks-kolm nädalat hakkab käärima mitu korda  suve jooksul te siis kasutate seda? No me kasutame tegelikult kevadel ja siis kuskil suve keskel  korra veel. Sel aastal läheb neljas aasta ja alustasime  siis hektari suurusel pinnal. Meil on kaks sorti. Ühel pool on siis polka ja teisel pool on hani,  me tahtsime, et oleks üks varasem ja teine  siis natuke hilisem, et kõik ei tuleks nagu korraga  jaanipäev või siis nädal aega ennem jaanipäeva saame  siis noppida esimest saaki hanilt ja polka tuleb  siis ikkagi peale jaanipäeva, et peale jaanipäeva  ja juuli algus on siis kõige magusam aeg  ja pärast seda võiks siis olla juba mõni hilisem sort,  et veaks välja juuli lõpuni, kas siis Florense  või Salsa, mis siis annab hiljem saak ja pikendab seda maasikasöömise. Aega suvel.
